reede, 7. veebruar 2025

2024.a SUUR Eesti Teatri Aastakokkuvõte - 1. Autahvel - TOP50 suurimad teatrielamused


Ajavahemikus 1.jaanuar - 31.detsember 2024, jõudsin Eesti teatrites vaadata 159 erineva lavastuse etendusi. Eestis oli kokku teatrikülastusi 160, ehk ühte lavastust õnnestus näha kahel etenduskorral (millist? see selgub järgneva kokkuvõtte TOP20 seast - mõistagi soovitan seda siin juba ette - kahtlemata "vähemalt korra" võimalusel vaatama minna!) Lisaks ligi paarkümmend West End'i, Broadway ja off-Broadway lavastuste etendust, kuid neid ma siia, ega ka teistele "Eesti" autahvlitele mõistagi ei lisa. Ja kui eelmisel aastal oligi terve teatriaasta suurim elamus pärit välismaalt, ehk Londonist - muusikal "Moulin Rouge" (millal see küll eestikeelsena meie lavale jõuab? ilmselt ei kunagi?), siis sellel aastal on kõige vingema elamuse karikas jälle kodumaises teatris tagasi ning loomulikult aasta 1.kohal!

Aga selleni veel jõuame. Mõtlesin pikalt, et kui pikaks seda tabelit üldsegi venitada? Olen varasematel aastatel koostanud nii kõigi nähtu põhjal mammunimekirja kui ka lühikesi, teatriliidulikke 5 nominendiga teravamaid tippe. Aga rambivalgusesse on vast mõistlik siiski tuua vaid, ent siiski kogu just "hea" ja ühtlasi soovitamist vääriv. "Hea" all pean silmas teatrielamusi, mis ületasid loomulikult "halva", aga ka "keskpärasuse", sealhulgas "tugeva keskpärasuse" (etteruttavalt võib mainida, et neid ei olnud vaidTOP50, vaid nende möödunud aasta 159 lavastuse kohta isegi tervelt 53... täpselt kolmandik). Nende seast omakorda neid väga-väga häid oli vaid käputäis ning samamoodi ka puhast aja, aju ja silmade/kõrvade raiskamist õnneks siiski ka väga harva. Üldjuhul "midagigi" ikka leiab peaaegu igast lavastusest, kuid kes siis teatris selle "midagigi" leidmise pärast käib, eks?! Kõige rohkem oli ja on ka tulevikus kahtlemata seda "keskpärast". Millest ju omakorda parimate seas oli täitsa vaatamis- ning isegi soovitamisväärset ka veel küllaga. Kui tuua vaid mõned näited, millel jäi õige pisut terve 4 hinnangust puudu ning seega peavad leppima 4 miinusega ja sellega siinse tabeli künnist ei ületanud, ehk need kõige kõrgemad esimesed 10 "joonealust", kuigi just needki igati vaatamist-kogemist vääriva teatriõhtu pakkusid: Endla "Nukumaja", Kesköö:öö "Leping", Ugala "Süsteem", Rahvusooper Estonia "Carmen", Rakvere Teater "Karge meri", Vene Teater "Dubrovski", Alatskivi teatriprojekt "Öö õigus", Eesti Draamateater "Eisenstein", Vaba Lava "ÜKE ehk Ühiskondlikult Kahjulik Element" ja Ekspeditsioon "Surematud"). 

Täiesti tabeli põhja jäänud lavastusi ma siin esile tooma nimeliselt ei hakka, mainin vaid ära, et 1 tärni peale jäi 5 lavastust, 2 tärnini ulatusid 20 lavastust. 3 tärni suutsid endale venitada 32 lavastust ning kõige suurem grupp ongi "4-" hinnanguga (ehk instagrammi välkarvustuste 7), mis läks kokku koguni 49-le lavastustele (ja omakorda nende 49 tipus siis need 10, mida äsja mainisin). 

"Üle keskmise" on minu mõõdupuu järgi alates hinnangust 4, mida kokku jagus täpselt 40-le lavastusele. 4+,5- ja 5 on juba kõik selline "aasta elamuste" kants ning sellise hinnanguga lõpetas kokku mullu kuraditosin, ehk 13 lavastuse etendused (nende seas ka see ainus 2 korda vaadatud, ent mul paraku ajapuudusel kajastamata-peegeldamata jäänud lavalugu).

Muidugi lihtne matemaatika eelmise lõigu numbrite kohta ütleb, et 40+13 on ju kokku 53, seega peakirjas lubatud TOP50st tuleb välja jätta veel 3 lavastust... Kuid kuna needki 3 kindlasti on "üle keskpärase", siis väikese lisaselgituseta ei jäta ma neidki. 

Veel enne neid kolme ja kogu TOP50-t, olgu lisatud, et paraku nägin möödunud aastal kaduvväikse numbri harrastusteatrit, tavalisest tagasihoidlikuma arvu lasteteatrit ning samuti kahjuväärselt vähe laiema etenduskunstivälja lavastuste etendusi. Kuidagi on kujunenud nii, et ise pileteid hankides, oskan pilgu suunata vaid sõna-, muusika- ja balletiteatri suunas ning väiksemate saalide ning iga istekohaga arvestavad indie-kunstnikud ei raatsi (täiesti mõistetavalt) kutset ka saata... seega vaid siis kui keegi tõesti sõrmega näitab, et näe - see on ka midagi erilist-huvitavat, siis alles võtan (haruharva) aja ka teiste teatriliikide jaoks. Kahju, sest tihti pakuvad need palju rohkem ajude ragistamist ning enda fantaasiale tiibade andmist + seeläbi isegi tavateatrist enamgi isiklikku-, ehk inimesena arenemist... Aga, kui keegi ei kutsu ja enda rahad on ka sedavõrd piiratud, siis valikuid tegema asudes ning minu puhul muide eelkõige ka teatrikaaslasega arvestades (kes on põhimõtteliselt ainult sõna- ja balletiteatrit nõus vaatama), no siis ei ole ju midagi parata... Aeg ja Raha on piiratud ressursid meil kõigil (kellel pole just käepärast Hermione Grangeri ajakeerajat või siis raha nii palju, et palgapäevad on kaotanud igasuguse tähtsuse).

Aitab halast - on nagu on - aastad ei ole vennad...ja igal "uuel aastal uue hooga, korduvad kõik vanad vead..." Kõik on lõppude lõpuks meist endast kinni! Samuti nagu ka meie "maitse". Kellel minuga sarnane, see loodetavasti leiab siit soovitusi vaatamiseks, kellel maitse mõnikord ühtib, mõnikord mitte, neile kirjutan otsuse tegemise abiks mõned read. Kui pole midagi öelda, siis ei ütle ka, aga mõne teise kohta jällegi kirjutan pikemalt-täpsemalt.

Terve aasta hoidsin liini, et vaatan ainult sama aastanumbri sees esietendunud lavastusi, sarnast (vähegi ju niimoodi seda suurt ja muidu piirideta teatrikirge piiravat) reeglit rakendan ka edaspidi. Sedavõrd palju uut tuleb lihtsalt kogu aeg mängukavadesse juurde, et muidu jääks siis midagi uut vaatamata.

See siin on teatriaasta kokkuvõtte 1.osa. Teises osas tavapärane aasta parimate teatritegijate tööde, ehk lavastajate, näitlejate, lauljate, tantsijate, kunstnike jne jne jne edetabelid.

Kuid siin siis kõigepealt 3 lavastust põhitabeli sissejuhatuseks, küll samuti üle-keskpärase-hinnanguga, kuid isegi hoolega toppides, no ei mahtunud seekord 50 sekka (samas jätsid kõik need 53 enda seljataha tervelt 106 möödunud aasta lavastust!

(NB! Täidan tabelit vähehaaval, seega kui huvitab, võib aeg-ajalt siia kiigata täiendusi ning tabeli tipu poole kirjutamisrühkimist.)

53. Venus karusnahas - Teater Nuutrum (lav. Jaanus Rohumaa)
Lavastuse aluseks on ameeriklase David Ives'i dramatiseering autor Leopold von Sacher-Masoch'i romaanist. Sacher-Masoch on küll austerlane, kuid sündis Lviv'i linnas (tol ajal küll teise nimega linn, sest see kuulus toona Austriale). Kergelt koomiline lugu ühest lavastajast ja hilinemisega rolli castingule saabuvast näitlejannast, kellel on juhtumisi sama nimi kui tegelasel, keda ta mängida soovib. Viimane saab siiski võimaluse ja tasapisi näib naine võitvat lavastaja huvi... Algab võimumäng, mis võtab ka võrgutamislikud tuurid sisse. Mängivad Saara Pius ja Alo Kõrve.
Vahepeal tõesti läks segi, et mis on mäng ja mis on mängu mäng. Saara Pius - oh la la!!! Ent vast isegi natuke ootamatum kui Saara sekspomm, oli Alo maso-mees... Kuigi nagu ikka parimates tükkides - miski pole lõpus päris nii, nagu alguses paistab. Tihti sellised "seksikomöödiad" muutuvad banaalseteks, aga see tõesti hakkas laval elama ja seda eriti just näitlejate pärast. Saara küll paugutas kohe algusest peale "täiega", aga Alo roll oli rohkem "teekond" ja tasapisi kasvav. 
"Venus karusnahas" on kogu teatriaasta TOP20 järgmistes tabelites: parim kostüümikunstnik - Susanna Belinda Kõgel ja Karl-Christoph Rebane; parim meespeaosa - Alo Kõrve. Karl-Christoph Rebane ja Alo Kõrve on mõlemad 2 erineva tööga teatriaasta tabelite tippudes.


52. Wikmani poisid - TEMUFI (lav. Peep Maasik)
Üpris suur amps tundus see enne nägemist - võtta Jaan Krossi suurteos ja proovida see ühe teatriõhtu sisse mahutada! Samas Eestimaa tearimaastikul ei avatu just iga nädal või kuu või isegi aasta uusi teatrimaju ning tegemist ju ikkagist uue teatrimaja avalavastusega! Ei saa ju selliseks puhuks võttagi midagi tavalist-turvalist! Oi ma olin skeptiline... aga ei peagi ju iga lehekülge ilmtingimata dramatiseerima, pole isegi vaja iga sisupööret või kõiki tegelasigi sisse jätta. Võib ka valida teatud jooned suurest loost ning keskenduda nendele ning suurteose miljonist kihist valida näiteks sada, sest need mängu pannes on ka täiesti piisav, et täita üks korralik teatriõhtu sisukalt, aga samas edastada ka tervikteose tunnetuslik olemus. Ja originaalseks lähenemiseks ju eriti hea lähtekoht.
Uue teatrimaja avamise esimene esikas päädis uhkete kõnedega ning Näitlejate Liit andis kingituseks (minu arvates eriti sobivasti just) "Teatrimajade raamatu" - kus mõistagi TEMUFI maja VEEL sees ei ole... Aga järgmises trükis juba ON! Peeter Volkonskile, kes esiti pidi ka selles lavastuses mängima, kuid tal tuli paraku tervislikel põhjustel siiski roll (seekord) edasi anda - temale anti Näitleja Liidu auliikme staatus! Rahvas aplodeeris mõistagi püstijalu juba ainuüksi kõigi nende erakordsuste pärast. Kuigi eks ikka etendus ise oli ju ka täitsa tore. Muuhulgas kõlas seal mõnusa hooga esitatud laul "Virve", võiks isegi öelda, et Rosta aknad vaimus - lahedad sõnad ja viis ning Raivo E.Tamm laulis ka ägedalt. Tahaks seda täitsa ka teatriväliselt kuulata. Elis Järvsoo jällegi Virvena astus laua otsa ja esines nii, et kohe on! :) Meeldejäävaid stseene ja lavastuslikke hetki oli mitmeid, näiteks lahe tants kui Penno (Ott Kartau) "nähtamatut" Ainot keerutas, õhkugi loopis ja korralikku showd tegi, samal ajal kui Sirkel (Raivo E.Tamm) ja Virve (Elis Järvsoo) miilustasid. Kuidas dramaturgiliselt oli ilusti seotud alguses sissejuhatavates lausetes kõlanud "kes on süüdi?" ja hilisem Sirkeli ja Laasiku vaheline. Lavastuslikult oli mõjuv näiteks "luuletus" ja õhtune jutuajamine - luuletusega riiulikülg Virve ja Sirkli vahel. See kuidas Raivo E.Tamm mängis nii Wikmani poisi kui ka Wikmani enda ära, väikse kõnemaneeri muudatusega, aga sellest piisas. Samas aimus temast Wikmanina ka (legendaarses telesarjas seda rolli mänginud) Mikiveri. See kuidas Silver Kaljula mängis porgandit lõikuvat (ja puusi hõõrutavat) Pukspuu ema - nägu ei näidanudki - aga publik nägi ainult külla tulnud "poisse" ja sellest piisas üllatavaks ja lõbusaks lõiguks. Vahva, kuidas lavaesine haarati ka mängukohaks juurde, kui Ott Kartau tähtsa õpetajana teistega koos lavale ära ei mahu. Muide, ei tundnud teda alguses klaveri taga kohe äragi - nii silutud ja sile poiss... ja teised "poisid" kõik ka! :)
"Wikmani poisid" on kogu teatriaasta TOP20 järgmistes tabelites: Raivo E.Tamm - parim draamanäitlejast laulja draamalavastuses; parim lavastuses kõlanud eestikeelne laul, mida varem pole kuulnud - "Virve"; parim tantsija draamalavastuses - Ott Kartau koos nähtamatu naisega (Aino); parim uus dramatiseering - Kaisa-Kadi Pilt.


51. Lahenduste ministeerium - Eesti Noorsooteater (lav. Taavi Tõnisson)
Lisan vaid nii palju, et ühe täiskasvanu jaoks, kes ei ole lastelavastuste sihtgrupi osa, kuid panna ka lastelavastused täiskasvanute lavastustega täiesti võrdsete kriteeriumitega võrdselt pingeritta ning kui lastelavastus suudab ikkagi sellist konkurentsi pakkuda, nagu seda tegi "Lahenduste ministeerium", siis on kahtlemata tegemist millegi väga erilisega. Ühtlasi võib juba kohe välja hõigata, et see oligi 2024.teatriaasta lastelavastus nr.1!!!
"Lahenduste ministeerium" on kogu teatriaasta TOP20 järgmistes tabelites: parim laste- ja pereteatri lavastuse näitleja: ja neid on aasta 20 parima seas selle lavastuse kõik 6 näitlejat! Laura Nõlvak, Hardi Möller, Alice Siil, Maria Ehrenberg, Mart Müürisepp, Laura Kukk; suurim elamus laste- ja noorteteatri lavastusest; parim teatrikooli üliõpilase rollilooming - Alice Siil (esietenduse ajal oli tal veel lõpetamine alles ees); parim lavastuses kõlanud eestikeelne laul, mida varem pole kuulnud - neid on sellest lavastusest tervelt 3!: "Keegi hoolib", "Lombid", "Katuste ja tekkide all"; parim originaal-helilooming lavastuse jaoks - Liina Sumera; parim uus dramatiseering - Siret Campbell; parim ansamblimäng.

2024.aasta Eesti Teatri TOP 50

50. Kinky boots ehk Kirglikud kontsad - Vanemuine (lav. Samuel Harjanne)


49.  - Endla (lav.


48. 


47.  - Tallinna Linnateater 


46. - VAT


45. - Rakvere Teater 


44. 


43. - Ekspeditsioon


42. 


41. - Vaba Lava


40. - Tallinna Linnateater


39. 


38. 


37. - Teater Nuutrum


36. - Ugala


35. 


34. 


33. 


32. - Rahvusooper Estonia


31. - V


30. 


29. 


28. 


27. 


26. - V


25. - Rahvusooper Estonia


24. 


23. 


22. - V


21. 


20. 


19. - Tallinna Linnateater


18. 


17. 


16. - Tallinna Linnateater


15. 


14. 


13. 


12. - Vene Teater


11. 


TOP 10


10. 


9. 


8. 


7. 


6. 


5. 


4. - Ugala


3. 


2. - Eesti Draamateater


1. 



----

2024 tippude "kaardile" mahtusid 28 Eestimaa teatrit ja projektiteatrit, ehk möödunud aasta parimad teatrid olid (neist 53st tippelamuste positsioonist hõlmasid endale lavastuste arvuna): 

Ugala - 5
Vanemuine - 5
Tallinna Linnateater - 5
Eesti Draamateater - 4
Rahvusooper Estonia - 3
Rakvere Teater - 3
Teater Nuutrum - 3
VAT Teater - 3
TEMUFI - 2
Vaba Lava - 2
Ekspeditsioon - 2
Endla - 2
Kesköö:öö teatriprojekt - 1
Kellerteater - 1
Karlova Teater - 1
Kiseljus Teater - 1
Thors Films - 1
Eesti Noorsooteater - 1
Vene Teater - 1
Vastseliina Piiskopilinnuse teatriprojekt - 1
Viscosa Kultuuritehas - 1
Miksteater - 1
LendTeater - 1
Von Krahli Teater - 1
Skene Katus Kunstile - 1
Kontserdihunt - 1
1Teater - 1
Pärnu Suveteater - 1

teisipäev, 14. jaanuar 2025

Misery - Kellerteater

 
Tere tulemast Annie Wilkes'i maamajja!
Annie on üks "tore" kirjandushuviline, endine haiglaõde, ehk "hoolitsemine" on tema "keskmine nimi". Vahel ta muidugi võib ka natuke ärrituda, aga no kes meist siis pisut ei kurvastaks, kui avastame, et lemmikloom on kodus omapäi mingi pahandusega hakkama saanud või kui näiteks meie lemmiktegelane filmis või raamatus surma saab... Kehitame korra õlgu ja "elame üle"...
Annie närvikavaga on siiski lood pisut teisiti. Tema elab seal oma väikses maailmas, kus kõik on tal luubi all ning seetõttu võtab ta ka kõiki omale olulisi asju vast ehk veidi rohkemgi südamesse...

Ilmselt on üsna palju inimesi ka Eestis, kes on näinud suurepärast Kathy Bates'i tema Oscari ja Kuldgloobuse võitnud rollis Stephen King'i romaani põhjal tehtud filmis "Misery". Kindlasti on paljud lugenud ka raamatut, mis ühe maailma läbi aegade armastatuima õuduskirjanduse autori bibliograafias kuulub tema väheste teoste sekka, milles pole mitte midagi üleloomulikku. Nii filmistsenaarium kui ka (raamatu põhjal valminud) teatridramatiseering on pärit William Goldman'i sulest ning sestap võib ka just filmi- ja teatriversioone omavahel pidada ehk lähedamaltki "sugulasteks", isegi kui mõlema "loo" aluseks ongi raamat. Eestis tõlkis ja lavastas Andres Roosileht selle kammerliku näitemängu stiilipuhta põnevikuna Kellerteatri püssirohukeldri kiviseinte ja raskete ustega (seespoolt lihtsasti vaimusilmas maamajaliku) kammerlikule lavale. Lisaks - need seinad on jämedad ning tugevad - mitte keegi ei pääse nende vahelt põgenema, kui juhtumisi satud sinna ühe peast pisut vinksti tädikesega kinni jääma! :)

Kui veel peatuda hetkeks teatri, filmi ja kirjanduse erinevustel, siis eks kõik ei olegi nii lihtsasti teostatav visuaalselt, mida Stephen (oma haiges... khm khm... fantaasiarikkas ajus :)) välja on mõelnud. Sestap tõuseb "jalgade-stseen" nii filmis kui teatris üheks "karmimaks". Raamatust jäi meelde hoopis see päris lõpp veelgi vägivaldsemana, mil kohalik ametivõim tuleb Anniele külla ja kuidas Annie parajasti tegutseb hoovis oma surnud lehma matmiseks mõeldud ristiga. Mõistagi külastab selle risti ots šerifi siseorganeid, aga et sellest pole veel vähe, siis sõidab psühhopaat ka oma muruniidukiga mehest üle! Ja muide raamat lõpeb ka hoopis teisiti... igaks juhuks olulist reetmata ütlen vaid nii palju, et Annie käes on mootorsaag... Ehk just sellepärast ning et veelgi lähemalt loo keerdkäikudest teada saada ning "kogemata Annie majakesse sattuva kirjanikuga koos" mehe loo läbielamiseks, tasub kindlasti ka raamat endal kätte võtta, isegi siis kui film või teater juba nähtud. King kirjutab hästi! Lugesin raamatu ingliskeelsena 1988. aastal ning see mõjus teismelisele poisile sedavõrd tugevalt, et pidasin aastaid "Misery"t oma lemmikraamatuks ning ühtlasi käivitus janu nii Stephen Kingi kogu kirjutatu vastu kui ka pani noore mehe veelgi rohkem kõiksugust kirjandust endasse ahmima, et raamatunarkomaanina taas nii mõjuvat "laksu" kätte saada. Filmiski on tegelikult mõnevõrra midagi rohkemat kui teatris, nagu näiteks Annie-taust. Selle naise näol on tegemist "lastehaigla õega". Ainult, et lapsi hakkas tema valve all surema kahtlaselt tihti ja palju. See lisab nii vaatajale kui ka kaastegelasele- kirjanik Paul Sheldoni naha alla hirmu ning muidugi kergitab ka šerifi kahtlust, kui tema selle avastab.

Kuid nendest megamõjuvatest eelkäijatest, mis on kogu loo ju mõistagi vägagi tuttavaks teinud, isegi nendest hoolimata on Kellerteatris see lavale suudetud sedavõrd mõjuvalt seada, et lavastusest on saanud sündmus ning kõik Annie ja Pauli "sõprust" tunnistamas käivad vaatajad näivad kiitavat seda kui ühest suust. Sest on ju üks asi, kui lugeda midagi raamatulehekülgedelt ning kujutada oma peas ette või vaadata miskit turvaliselt kinoekraanilt... või isegi vaadata distantsilt - ühelt tavaliselt, kõrgendatud teatrilavalt (Broadwayl näiteks mängisid neid rolle 2015/16 hooajal Laurie Metcalf ja Bruce Willis), aga hoopis teine, on tunda end Kellerteatri saalis - samas väikses ruumis koos Annie ja Pauliga.

Vaatajana muidugi ei tea, kui palju lavastaja Liina Vahtrikuga timmis näitlejanna tegelase tegeliku loomuse taseme väljapaistvust stseeniti. Sellesse peab ju jääma karakteri areng, mis ka Liinal on. Vaevalt olin (vana õudukate fännina) jõudnud mõelda, et ta võiks ju isegi veelgi psühhimaks minna, kui juba "SEE" Annie end ilmutaski! Niiöelda "õuduse" tekitamiseks on ikkagi vaja peent balansseerimist huumori, kerglase, mahedagagi... ja siis prauhhh! Ja polegi järsku enam nii turvaline! Liina karakteriseering näis vägaväga peenhäälestatud, ilmete ning hääletoonimängudeni välja. Lisaks tal tuleb ju korvata ka need eelmainitud raamatu-filmi detailid, mida teatrilavale pole mõnda neist võimalik pannagi ning ta teebki seda lausa hiilgavalt!

Kui Liina rolle teatrites viimasel ajal otsi nagu metsmaasikaid jaanipäeval taga ja kui siis saab mõnuleda tema uue ja harva rolliga... aga partneriks on tal siin lavakooliaegsed kursavennad 18.lennust - Veikko Täär ja Andres Roosileht. Veikko psühhopaadi lõksu jääva kirjanikuna ja Andres šerifina. Veikkol oli 2024 uute rollide rohke ning "Misery" on kindlasti üks kolmest lipulaevast nende seas (teised on TEMUFI Lutsu-tükis ja Karlova Glattaueris). See kirjanik on tal täis pilke - nii hirmunuid kui kavalaid, nii paanikat kui pingsalt mõtlevaid, kuidas sellest olukorrast välja tulla (eluga), kuidas mitte ärritada kahtlase närvikavaga "külalislahket kostiandjat". Koostöös lausa suurepärase grimmitööga (Triin Tulp), käib etenduse teises pooles (iga kord) tema jalgadelt pilgul üle minnes üle kere see teatav võikusevõdin läbi ja näitleja väga ehedalt mängib oma valud ja läbi valu inimvõimete piiride kompamised välja, mis toidab publikut omakorda emotsioonidega.

Andres Roosileht on oma väikses rollis rohkem raamistuseks, ent annab ühel hetkel lootust, teisel aga... No seda peab sinna ise vaatama minema. Sest kes ja kas neist kolmest lõpuks ellu jääb teatridramatiseeringus, selleski on ju juba teatavat krimkalikku küsimust ning mõistagi ka põnevust küllaga!

Hinnang: 4
Olles praeguseks näinud ära kõik Kellerteatri lavastused peale ühe lasteka ja ühe, mida mängiti vaid harvad korrad Paksus Margareetas, liigitaks "Misery" kahtlemata oma selle teatri lemmikute sekka (ei saa jätta lisamata, et kindlasti on parimate seas ka "Liblikapüüdja", "Ja ei jäänud teda ka", "Emilie Sagee", "Marie Roget' mõistatus" ning igaveseks hinge jääv see kõikse esimene Kellerteatri lavastus "Mõrvad Rue Morgue'il", kui nimetada vaid 5 varasemat). 
Tegemist ju ikkagi ühe maailma õuduskirjanduse suurima šedöövriga, elustatuna eesti keeles, Eesti teatrilaval. Lavastaja Andres Roosileht, kuigi ise ka põgusalt "Misery" mängus laval kaasa tehes, on ise ka loo tõlkides selle ilmselgelt üksipulki läbi tunnetanud ning nõnda on koostöös kunstnik Marge Martiniga lisatud üksjagu huvitavaid kihte, nagu näiteks ajastulikkust (lavastaja on juurde valinud ka igati sobiva muusika). Kangesti kippus tekkima teatav 80ndate vaib, ehkki just "Annie kodus" võis ju ka muidu "aeg olla seisma jäänud", mis omakorda teeb lavastajale ja kunstnikule au selliste tunnetuslike nüanssidega mängimisel ning seeläbi lavalugu veelgi enam "elama" pannes. Rene Topolevi valgusega lisatud toonid aitavad atmosfäärile ka kaasa...seejuures mõistagi "hämarusel" on veel täiesti oma roll mängida nii mõneski misanstseenis.

Kindlasti julgen soovitada. Mitte küll väga õudne, aga just parajalt, et ka nõrganärvilisem saaks endale Kellerteatri-külastust lubada. Samas ka vanal, materjaligagi tuttaval trillerihundil pole vaja peale sellist teatriõhtut tühjade kätega vana püssirohuaida paksude kivimüüride vahelt väljuda. Eeldades muidugi, et üldse pääsed Annie käest eluga...


Tekst lavastuse kodulehelt (sealt on pärit ka siinsed Siim Vahur'i tehtud fotod):

Stephen King / William Goldman
MISERY
triller

Paul Sheldon Veikko Täär
Annie Wilkes Liina Vahtrik
Buster Andres Roosileht

Autor Stephen King
Dramatiseerija William Goldman
Tõlkija, lavastaja ja helikujundaja Andres Roosileht
Kunstnik Marge Martin
Valguskujundaja Rene Topolev
grimeerija Triin Tulp
etenduse juht Lemme Vaher või Heliis Taal
heli- ja valgustehnikud Mario Maripuu, Anselm Magnus Püvi, Aksel Reisser või Karl Herman Õis
dekoratsioonimeistrid Dmitri Divak ja Riho Rosberg
kostümeerija Sarlee Roosalu
müügijuht Annika Land Reisser
korraldusjuht Jane Oksa

Kestus 2,5 h / vaheajaga
Esietendus 1. märtsil 2024 Kellerteatris, Uus 37, Tallinn.

Kirjanik Paul Sheldon, kes on saanud kuulsaks romantiliste romaanidega aadlidaam Misery Chastainist, satub lumetormi ajal raskesse autoõnnetusse. Endine haiglaõde Annie Wilkes, Sheldoni "fänn number üks", päästab oma iidoli ja viib ta kõrvalisse majja paranema. Kui raamatusarja järgmise osa lõpus kangelanna sureb, haarab Anniet tohutu raev ja naine otsustab, et kirjanik peab Misery uuesti ellu äratama. Ergutamiseks on Anniel mitmesuguseid võtteid, nagu näiteks süstlad ja sünnipäevatort.

Stephen King sai Misery kirjutamiseks inspiratsiooni Evelyn Waugh lühijutust “Mees, kes armastas Dickensit”, mis räägib mehest, keda Lõuna-Ameerika suguvõsapealik vangis hoiab. Pealik armastab Charles Dickensi lugusid ja sunnib meest neid endale ette lugema. Kingi hakkas huvitama, mis siis juhtuks, kui vangis hoitaks Dickensit ennast? Looming on puur, millesse looja vabatahtlikult astub. Paul Sheldon võrdleb end kauni Šeherezadega “Tuhande ja ühe öö” raamjutustusest, kus selleks et oma hukkamist edasi lükata, jutustab naine igal ööl sultanile uue loo.

neljapäev, 2. jaanuar 2025

2024 TOP100 parimat filmi


Arvesse lähevad 430 filmi, mis õnnestus vaadata ajavahemikus: 1.jaanuar kuni 31.detsember 2024.

100. Woman of the hour (70ndatel naisi tapnud sarimõrvarist)
99. Winner (komöödia vilepuhuja Reality Winneri juhtumist)
98. Rob Peace (Sundance'il vaadatud)
97. No dogs allowed (Saksa film sellest kuidas tekivad pedofiilid...või vähemalt paarist juhtimist - ühest vanemast, ühest nooremast mehest... vastik film, aga omamoodi üllatav. PÖFFil nähtud)
96. The Fall guy (meelelahutuslik film kaskadööridest, eriti ühest, kes on saanud vigastada ja teeb comeback'i oma ex-tüdruksõbra filmis)
95. Juror #2 (Clint Eastwoodi luigelaul, vähemasti nii on vanameister ähvardanud)
94. Frida (dokk kunstnik Frida Kahlo eluloost)
93. Silent city driver (Mongoolia "kättemaksufilm") - PÖFFi peavõit
92. Can I get a witness (Kanada film, mis teistele pole nii palju meeldinud kui minule - selge autorifilmi tunnetusega tulevikumaailmas, kus kõik 50.aastased peavad vabasurma minema, et maailma varud ei lõpeks)
91. Nickel boys (Pulitzeri võitnud romaani põhjal linalugu kahest mustanahalisest sõbrast keerulisel ajal ja olukorras Floridas)

90. Den sista resan / The last journey (pisarateni liigutav Rootsi dokk, kus poeg viib isa reisile sinna, kuhu isa lapsena poega ja kogu peret viis)
89. I am Celine (dokk Celine Dionist)
88. Buzzheart (Kreeka film - sündinud on UUS Lanthimos!)
87. Blaga's lessons / Urotcite na Blaga (Bulgaaria film)
86. Club Zero (ühe kooli paastumise klubi, mis kipub üle piiri minema)
85. Eallogierdu - The trundra within me (Norra film saamide elust-olust läbi ühe saami juurtega naise, kes kodukohta tagasi läheb)
84. MaXXXine (triloogia kolmas osa, kus nupust nikastanud pornostaari elu jätkub mõrvadega, kahest varasemast osast nõrgem, aga piisavalt hea)
83. Sweet east (ühest teismelisest plikast, kes kiiruga täiskasvanuks tahab saada)
82. Miraklet i Gullspång / Miracle in Gullspang (Rootsi dokk - imed mis juhtuvad päris elus, või kas nad ikka "juhtuvad"?)
81. The outrun (Briti film, Saoirse Ronan mängib endist sõltlast, kes läheb saarele elama ja püüab jalgu alla saada - suurepärane näitlejatöö taaskord Saoirse'lt)

80. Simple comme Sylvain / The nature of love (Kanada armastusfilm)
79. Good one (film piiridest ja nende ületamistest... tüdruk läheb isa ja tolle sõbraga matkama... kus vanamees...)
78. Goebbels and the Führer / Führer und Verführer (Saksa natsifilm Goebbelsis tema tegudest ja tema saatusest)
77. Sujo (Mehhiko film. 4-aastane poiss näeb pealt, kuidas Mehhiko narkoäss ta isa tapab. Edasi hakkab film ajaliste hüpetega poisi elukäiku jälgima. Lõpuks “saavutab” poiss kõige õigema kättemaksu mis võimalik.)
76. Young woman and the sea (elulooline draama, päris elu, spordifilm naisujujast)
75. Longlegs (õudukas sarimõrvarist. Nicholas Cage tundmatuseni muudetud)
74. Vari (Eesti film. Krimka, kus peategelaseks Juhan Liiv)
73. All we imagine as light (India film, tänapäeva India 3 eri generatsiooni naise kaudu)
72. In Liebe, eure Hilde / From Hilde, with love (Saksa natsifilm vastupanuvõitlejatest, jahmatavalt mõjuva lõpuga)
71. Plunderer (dokfilm natsiohvitserist, kes kallist kunsti kokku varastas koonduslaagritesse saadetud juutidelt)

70. Sex (Norra film, mille keskmes kaks heteromeest, kes katsetavad, mida tähendab olla gay...üks sõnades, teine päriselt)
69. Origin (liigutav eluloodraama)
68. Bird (briti väikelinna disfunktsionaalse kärgpere elust 12-aastase tüdruku kaudu)
67. Unicorns (Briti film mehest, kes kohtab transvestiiti, teadmata, et too ei ole naine. Lisaks on mees noor isa ning muidu ka elu keeruline.)
66. Armand (Norra film, mis viib koolimaailma - vanemad on kooli kutsustud, sest üks väike laps kiusab teist)
65. Girls state (dokfilm USA koolisüsteemi osaks olevast poliitikaõppusest… "Boys state" oli mõni aega tagasi suur avastuslik dokk, kus samasugust mänguriigi juhi kampaaniat ja valitsuse moodustamist seekord loomas plikad…USA sõbrad räägivad, et nad on kõik sellise nädalase “suvelaagri” läbi teinud kooliajal)
64. Santosh (India/UK film, naisest, kes saab päranduseks oma äsja surnud mehe rahuvalvaja ameti. Tänapäeva India eripärad)
63. The wild robot (aasta parim animafilm, südamlik lugu robotist, kes satub loodusesse)
62. I'm still here / Ainda Estou Aqui (Brasiilia film)
61. Sebastian (noormehest, kes unistab kirjanikuks saamisest, aga elatab end pakkudes seltsi ja magades vanemate härradega)

60. Tatami (Gruusia/USA/UK/Iisraeli/Iraani film, sport & poliitika, tõsielust inspireeritud)
59. Trei kilometri până la capătul lumii / Three Kilometers to the End of the World (Rumeenia film, lugu gay-noorest, kelle peksasaamine raputab esile väikse küla sallimatuse ja korruptsiooni)
58. Unstoppable (eluloofilm, spordifilm, mis nii ühe jalaga maadleja tõusust tippu kui ka valus perekonnalugu tõestisündinud juhtumiste põhjal)
57. Sing Sing (vanglafilm, kus vangid teevad teatriringi)
56. Animal kingdom / Le regne animal (Prantsuse scifi, inimestest ja loomastuvatest inimestest)
55. Emalõvi (Eesti film)
54. Lee (Kate Winslet)
53. Kinds of Kindness (Yorgos Lanthimose uus kreisi vaimusünnitus, mis koosneb tegelikult kolmest novellist. Samade näitlejatega, aga erinevad lood headusest ja mitteheadusest… meelde jäi tegelikult neist vaid üks, kus mees on oma bossi hellik, aga teda ajab oma töö nii närvi, et otsustab bossile vastu astuda…mis on suur viga, kuna sellega kaotab ta kõik oma hüved ning bossil on kohe mõni teine asemele võtta…)
52. Radical (Sundance’i 2023.aasta festivali publikulemmik. Tõsielul põhinev, ühest imelisest õpetajast, kes Mehhikos vaeste laste koolis käed-külge meetodiga muudab õpilased õpihimuliseks. No mitte ilmaski ei hakkaks selline õpetaja streikima!)
51. Kjaerlighet / Love (Norra film)

50. Dreaming of lions (Portugali film, süsimust komöödia vabasurma soovivast naisest, kes liitub vastava treeninggrupiga.)
49. Strange darling (puäntiderikas õuduspõnevik..,ei oodanud üldse seda põhilist pööret seal keskel…üsna raju film…õudukasõpradele peaks meeltmööda olema)
48. Veni Vidi Vici (Austria film, rikkuritest, kes võivad teha, mis tahavad, kasvõi tappa. Natuke stiilselt kummaline film, sest need rikkurid ise siis katsuvad ka, et neid süüdi mõistataks, aga kuidagi ei õnnestu, sest oma rahaga on nad nii palju toetanud ja kinni maksnud.)
47. Blink twice (nõmedad mehed ja naiste kättemaks neile, natuke üleloomulik, aga kuna igasuguseid meelemürke on ja tuleb juurde, siis selle neelab alla)
46. A different man
45. Crocodile tears / Air Mata Buaya (Indoneesia film, ilmselt PÖFFi eksootilisim tänavu - ekraan täis krokodille. Ja ema, kes manipuleerib oma pojaga. Lõpuks keris muudkui põnevamaks ja põnevamaks ning päris lõpus huvitav maagilise realismi lahendus)
44. How to make millions before grandma dies (Tai film, mille keskmes lapselaps, kes vanaema eest hakkab hoolitsema lootuses tollelt pärandus saada, kui vanadaam sureb... päevad läbi koos olemine lähendab aga neid päriselt)
43. Vogter / Sons (Taani vanglafilm, huvitavalt kirjutatud ja suurepärased peaosad)
42. Feng Liu Yi Dai / Caught by the tides (olen Jia Zhangke austaja. Ka siin on jutustatud lugu kolmes osas(ajahüpetega). 1 naine läheb otsima meest, kes noorena talle lubas tähed taevast, aga siis kadus)
41. Gladiator 2 (võimas mammutfilm, vägivaldne meelelahutus, Denzel Washington võib isegi Oscarile kandideerida)

40. The room next door (Pedro Almodovar+Tilda Swinton+Julianne Moore+1 surm)
39. Super/Man: The Christopher Reeve story (dokk)
38. Will & Harper (dokfilm Will Ferrell’ist ja tema sõbrast ning ühest pikast autosõidust läbi Ameerika)
37. Must auk (aasta parim eesti film! Scifi! Jagatud kolmeks-algus ja lõpp koomilised, keskel tõsisem. Tulnukad on Eestisse tulnud inimesi uurima!)
36. Hit man (Linklateri uusim. Kõrgemat sorti meelelahutus palgamõrvarist)
35. Mistress Dispeller (Hiina dokfilm naisest, kel ametiks “armukestepeletamine”ja ühele sellisele juhtumile film keskendubki! Megahuvitav kultuuripilt!)
34. Ghostlight (armas väike indie-film, kus juba nooremas vanaduspõlves pereisal elu rutiin ja tüütu töö saatuse tahtel viivad kohalikku näitetruppi, mida veab sähvakas proua ja lavastamisel on Romeo ja Julia, kus juhuse tahtel just see proua Juliaks ja mehest pool kogemata Romeo saab. Aga kus tegijaid, seal nägijaid ning nii ta jääb vahele oma teistmelisele, rebelist tütrele)
33. The apprentice (Donald Trumpi eluloofilm, Sebastian Stan on juba ammu kõrgliigas, aga see veelgi kinnistab. Ali Abbasi on režissöör, kelle iga filmi peab tulevikus vaatama (tema eelmine oli ju veelgi parem kui see))
32. Better man (Robbie Williamsi elulugu)
31. Do you love me? / Tõ mene lubish? (Ukraina draama, mis viib aastasse 1991 ja kus ühest tüdrukust on saamas naine.)

30. Storm foretold (dokk…ka dokfilmi tegemisest, aga eelkõige ikka Donald Trump’i ühest isemoodi rahvamehest toetajast…kes Nixonist alates on aidanud vabariiklaseid USAs troonile upitada. Karm vana… Ka 2024 näiteks skandaalis jälle, sest lubas paar demokraati teise ilma saata (seda mõistagi dokis veel pole))
29. Eternal you (dokfilm. Kas laseksid teadvuse siirdada AI-le, et siis lähedastel oleks peale Su surma võimalik Sinuga edasi elada? Kuhu me oleme jõudnud? Ja kuhu edasi? Ma ei kiidaks seda muidu üldse heaks, sest niimoodi jäävad ju oma armastatu kaotanud inimesed lõksu ning ei leiagi päris elust enam uut inimest, aga vaadates selle doki kõiki neid, kellele see võimalus anti- nad on kõik rahul. Ja no kui laps lahkub ning seeläbi saab südamerahu, et veel viimast korda näiteks kohtuda või sõnu vahetada?)
28. A complete unknown (Bob Dylani tee kuulsaks ja kui raske oli folkstiililt rokile üleminek)
27. Anora (New Yorgi lõbutüdruk & vene maffia ärahellitatud võsu abielluvad...)
26. September 5 (Müncheni 1972.a OMist pidid saama rahumängud, a Palestiinlased võtsid Iisreali tiimi pantvangi. Eks me ju teame, mis sest sai, aga ikkagi oli põnev sedapuhku vaadata USA teleülekande jaama töö kaudu, mis ainsana edastas otsepilti riigist välja. Kuidas nipsust võib sündida fake news ja kuidas sporditoimetusest saada uudistetoimetus.)
25. Reading Lolita in Teheran (Oluline film praegusegi aja Iraani naiste olukorrast. Iraanist USAsse kolinud kirjandusprofessori memuaariraamatu põhjal. Väga mōjuv film! Tõi minus, valges keskealises mehes feministi jälle välja, sest no nii kaasaelama kiskuv ja näitab taaskord kui nõrgad on islami mehed, ei suuda oma seksikirge rahustada kui natukenegi kuskil paljast naiseihu või nende juukseidki näevad!)
24. Femme (gay-mehest, keda homofoobid tänaval ründavad, rikkudes ta elu ära. Mõni aeg hiljem kohtab ta, aga gay-saunas peksjate kamba ninameest! Kättemaksuplaan hakkab idanema...)
23. Touch (Kormakur, Islandi oscarifilm. Kormakuri poeg mängib peaosa. Armastusfilm.)
22. The count of Monte Cristo / Le Comte de Monte-Cristo (Prantsuse film. Mitte päris kõike raamatust, aga ilus ja võimas.)
21. The brutalist (võimas lugu USA immigrandist, kes seal läbi lööb arhitektina)

20. Conclave (Läänerindel muutuseta filmi režissööri uusim, kus uue paavsti valimisel läheb poliitiliseks palaganiks. Luukered kistakse päevavalgele. Ralph Fiennes saab ehk selle filmiga lõpuks oma Schindleri (ja mitmete teiste heade rollide) eest saamata jäänud Oscari? Natuke kummaline puänt, aga vähemalt oli puänt)
19. The bikeriders (suures pildis on see lugu maffia sünnist. Chicago 1960ndad. Motikajõuk, mille üks liige armub suurepäraselt Jodie Comeri poolt mängitud tüdrukusse. Vägivald hakkab loo edenedes ilmutama end üha jõhkramalt. Murranguline aeg nii USAs kui selle motikagängi jaoks. Tuleb võtta vastu otsuseid, millist rada edasi minna)
18. Monster (Hirokazu Kore-eda uusim. Emast, kelle poeg hakkab järsku kummaliselt käituma. Poiste sõprusest, mis mingi hetkel annab aimu millestki enamastki.)
17. Arthur the King (tõsielul põhinev imeline lugu sellest kuidas kestvussportlane kohtub ühe hulkuva koeraga, kes haagib talle sappa ja ühtlasi südamesse. Pisarateni liigutav, sest lugu on päris)
16. Maria (suurepärane stsenaarium - iga repliik on kuld! Maria Callase viimastest päevadest.)
15. When evil lurks / Cuando acecha la maldad (aasta õudukas! Seal on nii häirivaid lõike ja kui muidu need natuke üleloomulikud filmid eriti ei suuda mõjuda, siis oh õudust, kuivõrd õudne see päriselt kohati on. Argentiina film. Hea operaatoritöö.)
14. A real pain (2 sugulast sõidavad Poola, et austada oma vanaema. Naljakas+tõsine. Culkin, Eisenberg, viimase autorifilmis.)
13. Challengers (tennisespordimaailmas 1 naine 2 mehe vahel. Mehed omavahel konkurendid. Naine ise endine tipptennisist ja oma abikaasa, ehk 1 mehe treener, teine ta ex-boyfriend. Suletud ringi keerulised suhted segatuna spordikonkurentsiga)
12. No other land (aasta hinnatumaid dokke, ühest Palestiina külast, mida Iisrael vägivaldselt üle vōtab. Keskmes 2 sõpra, kellest üks kohalik ja teine Iisraellane, kes iga päev sinna sõbrale appi sõidab. Karm elu. Täiesti hämmastavad kaadrid. Tegin ka endale lõppude lõpuks kogu selle Iisraeli-Palestiina konflikti rohujuuretasandil selgeks selle filmi mahitusel igasuguseid materjale endasse ahmides. Juba selline mõju vaatajale tõendab, et väärt film)
11. The new year that never came / Anul Nou care n-a fost (Veneetsia Horisondi-vōitja, Rumeenia film, mida vaatasin Moldovas kinos. Ceauşescu-aegne aastavahetuse saade läheb lörri, kui esiplaanil filmitud naine on enne saate eetrisse jōudmist läände karanud. Erinevad väiksed lood tolleaegses Rumeenias, mis mingil hetkel riivamisi või otse kokku põrkuvad. Kurbnaljakas ajastufilm.)

10. The seed of the sacred fig (Saksa film oscarirallil, kuigi tegelikult Iraani film. Režissöör on Saksas eksiilis. Selle filmi viimane 15minutit läheb filmiajalukku, kus ärakeeranud isa oma pere taga ajab.)
9. Quisling sister dager / Quisling: The final days (Norra natsist riigijuhi elu lõpp. Oluline ajaloo pusletükk)
8. The girl with a needle / Pigen med nålen(Taani film oscarirallil. Vastik ja karm film sajanditaguses Taanis päriselt toimetanud naisest, kes “aitas vaeste lapsi lapsendada rikaste peredesse” või mis ta seal tegi…Trine Dyrholm põhipahalasena! Kogu aeg tuleb see filmi vahepeal muudkui uuesti meelde, kuigi juba natuke aega vaatamisest…niimoodi raputas!)
7. About dry grasses / Kuru Otlar Üstüne (intelligentse stsenaariumiga lugu Türgi koolist, kus 1 õppejõududest arvab, et tema õpilane on temasse armunud, sellest sünnib palju paksu pahandust. Tõsine film.)
6. Emilia Perez (Muusikal mehhiko narkoparunist, kes teeb soovahetusopi ning hakkab võitlema võimaluse eest olla "ema")

5. There's still tomorrow / C'e ancora domani (Rooma festivali publikulemmik. Stiililt filmi sisuga samas ajastus, ehk 1949. Ühest Itaalia perekonnast, kus isa peksab ema...aga see on lahendatud isemoodi. Lõpupuänt on nii lahe ja võib loota, et sealt algas ka filmi naiste jaoks helgem ajastu.)
4. Kneecap (uue aja Trainspotting! Libadokk ühest päris Iiri hiphop bändi sünnist. Megahea muss. Bändiliikmed mängivad ennast. Lisaks ühe isa Michael Fassbender)
3. Porcelain war (dokfilm Ukraina sõjast - kunstnikest sõjas - nad on seal ka loovad! 15min filmist toimub keset päris lahingutegevust!)
2. The remarkable life of Ibelin (Norra dokk. Olin kahe vahel, kumb esimeseks panna. GB oli ahastav, sügavtõsine, põnev. Norra film oli armas, kurb ja imeline...ehk kuidas elu võib olla imelisem kui fantaasiagi. Kui Norras Robert ja Trude Steen’i perre 1989 sündinud Mats, Duchenne lihashaiguse tõttu 25aastaselt lahkus, jättis ta vanematele maha oma passwordi. Teadlikult. Sest nad ei teadnud kogu sellest maailmast mitte midagi, kus poiss elas suurema osa oma elust- arvutimaailmast. Lugu Matsist ja tema blogist “Musings of life” (leiab guugedades). Peale seda filmi tule veel ütlema, et blogid on mõttetud! Kohustuslik vaatamine kõigile lapsevanematele, kes oma laste arvutikasutamist piiravad. 1 asi on ju elu pikkus, aga 2. see mis Sa selles elus inimestele teinud oled ja millist mõju nende eludele avaldanud, see mitmekordistab selle. Proovi Sa vaadata seda kuivade silmadega😉 Filmi 1 sõnumitest- proovi elada oma elu tähendusrikkalt- kui teed midagi teiste jaoks head, siis teed ka ühtlasi iseendale)
1. Green border (Rotterdami festivali publiku lemmik. Tegelikult juba 2023.aasta olulisemaid filme lajatab nii kesknärvisüsteemi, et seda filmi rahulikult vaadata pole võimalik. Üks meie aja keerulisemaid teemasid - pagulus - ja siinses filmis eriti Valgevene ja Poola piiril, kus tegemist poliitilise kähmlusega üksikinimeste murele lisaks. Filmiga kaasnes üksjagu skandaali, sest Poola režissöör, aga kriitika poolakate endi pihta. Teema ise megakõnekas ja kuigi film ise on mustvalge, siis sellel teemal pole mustvalgeid lahendusi. Siin filmis on koos aktivistid, piirivalved, pagulased ja tavainimesed. Realismilähedane. Väga-väga mõjuv ja mõtlemapanev.)


PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJA TOP30

30. Soheila Golestani - The seed of the sacred fig
29. Kirsten Dunst - Civil war
28. Nell Tiger Free - The first omen
27. Lily Collias - Good one
26. Yara de Novaes - Malu
25. Juliana Carneiro da Cunha - Malu
24. Fantasia Barrino - The color purple
23. Arienne Mandi - Tatami
22. Kate Winslet - Lee
21. Jodie Comer - The end we start from
20. Carrie Coon - His three daughters
19. Mikey Madison - Anora
18. Demi Moore - The substance
17. Mia Wasikowska - Club zero
16. Willa Fitzgerald - Strange darling
15. Tao Zhao - Caught by the tides
14. Eli Skorcheva - Blaga's lesson
13. Tilda Swinton - The room next door
12. Karla Sofia Cascon - Emilia Perez
11. Liv Lisa Fries - From Hilde, with love
---
10. Zoe Saldana - Emilia Perez
9. Saoirse Ronan - The outrun
8. Renate Reinsve - Armand
7. Karyna Khymchuk - Do you love me?
6. Katariina Unt - Emalõvi

5. Fernanda Torres - I'm still here
4. Sidse Babett Knudsen - Sons
3. Nicole Kidman - Babygirl
2. Jodie Comer - The bikeriders
1. Angelina Jolie - Maria (pigistades siiski silma kinni tema "laulmise" stseenidele, mida siiski näitlejanna eriti ehedalt välja ei kandnud.... aga kogu ülejäänud "mäng" oli aasta parim!)


PARIM MEESPEAOSANÄITLEJA TOP30

30. Sebastian Bull - Sons
29. Jesse Eisenberg - A real pain
28. Jharrel Jerome - Unstoppable
27. Quim Gutierrez - Red island
26. Sebastian Stan - A different man
25. Romaid Duris - The animal kingdom
24. Mo Chara - Kneecap
23. Matthew Goode - Freud's last session
22. Ruaridh Mollica - Sebastian
21. Arieh Worthalter - The Goldman case
20. Deniz Celiloglu - About dry grasses
19. Glen Powell - Hit man
18. Anders Danielsen Lie - 
17. Nathan Stewart-Jarrett - 
16. Pierre Niney - The count of Monte-Cristo
15. Colman Domingo - Sing Sing
14. Ben Hardy - Unicorns
13. Pääru Oja - Vari
12. Robert Stadlober - Goebbels and the Führer
11. Anthony Hopkins - Freud's last session
---
10. Jude Law - The order
9. Keith Kupferer - Ghostlight
8. Gard B. Eidsvold - Quisling
7. Sebastian Stan - The apprentice
6. Timothee Chalamet - A complete unknown

5. Kieran Culkin - A real pain
4. George Mackay - Femme
3. Daniel Craig - Queer
2. Adrian Brody - The brutalist
1. Ralph Fiennes - Conclave


PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJA TOP30

30. Selena Gomez - Emilia Perez
29. Carol Duarte - Malu
28. Adele Exarchopoulos - A real job
27. Carol Kane - Between the lines
26. Renate Reinsve - A different man
25. Emily Watson - Small things like these
24. Lisa Carlehed - Quisling
23. Kersti Heinloo - Vari
22. Anja Lundqvist - Tillsammans 99
21. Victoria Pedretti - Ponyboi
20. Isabella Rossellini - Conclave
19. Jena Malone - Love lies bleeding
18. Louise Bourgoin - A real job
17. Maja Ostaszewska - Green border
16. Aunjaune Ellis-Taylor - Nickel boys
15. Ece Bagci - About dry grasses
14. Doris Tislar - Must auk
13. Anne Reemann - Must auk
12. Eva Koldits - Must auk
11. Rea Lest - Must auk
---
10. Andrea Riseborough - Lee
9. Natasha Lyonne - His three daughters
8. Liina Tennosaar - Must auk
7. Danielle Brooks - The color purple
6. Simone Kirby - Kneecap

5. Zar Amir Ebrahimi - Tatami
4. Danielle Deadwyler - The piano lesson
3. Trine Dyrholm - The girl with the needle
2. Merve Dizdar - About dry grasses
1. Felicity Jones - The brutalist


PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJA TOP30

30. Mohamad Al Rashi - Green border
29. Meelis Rämmeld - Vari
28. John Magaro - September 5
27. Barry Keoghan - Bird
26. Laurent Lafitte - The count of Monte Cristo
25. Yura Borisov - Anora
24. Ago Anderson - Vari
23. Dylan O'Brien - Ponyboi
22. Tom Hardy - The bikeriders
21. Kristo Viiding - Must auk
20. Peter Sarsgaard - September 5
19. John Lithgow - Conclave
18. Stanley Tucci - Conclave
17. Clarence Maclin - Sing Sing
16. Adrian Vancica - The new year that never came
15. Ed Harris - Love lies bleeding
14. Jesse Plemons - Kinds of kindness
13. Jonathan Hyde - Sebastian
12. Jason Schwartzman - Queer
11. Willem Dafoe - Nosferatu
---
10. Jonathan Hyde - The brutalist
9. Nicholas Hoult - The order
8. Ursel Tilk - Elu ja armastus
7. Ingvar Sigurdsson - Sebastian
6. Colman Domingo - The color purple

5. Chiwetel Ejiofor - Rob Peace
4. Edward Norton - A complete unknown
3. Guy Pearce - The brutalist
2. Denzel Washington - Gladiator 2
1. Jeremy Strong - The apprentice


PARIM REŽISSÖÖR

20. Pedro Almodovar - The room next door
19. Nuri Bolge Ceylan - About dry grasses
18. Ali Abbasi - The apprentice
17. Maura Delpero - Vermiglio
16. Jia Zhang-ke - Caught by the tides
15. Sean Baker - Anora
14. RaMell Ross - Nickel boys
13. Rich Peppiatt - Kneecap
12. Alexandre de La Patellière/Matthieu Delaporte - The count of Monte-Cristo
11. Tim Fehlbaum - September 5
---
10. James Mangold - A complete unknown
9. Magnus von Horn - The girl with the needle
8. Bogdan Muresanu - The new year that never came
7. Brady Corbet - The brutalist
6. Luca Guadagnino - Challegers

5. Pablo Larrain - Maria
4. Jacques Audiard - Emilia Perez
3. Mohammad Rasoulof - The seed of the sacred tree
2. Agnieszka Holland - Green border
1. Edward Berger - Conclave


PARIM ORIGINAALSTSENAARIUM

20. Emalõvi
19. Love
18. Sons
17. Club zero
16. Sex
15. Kinds of kindness
14. The seed of the sacred fig
13. Kneecap
12. The brutalist
11. Femme
---
10. Monster
9. A real pain
8. Ghostlight
7. Anora
6. Challengers

5. The girl with the needle
4. About dry grasses
3. The new year that never came
2. Green border
1. Maria (DIALOOGID, iga repliigi tekst ja kogu kontseptsioon)


PARIM ADAPTEERITUD STSENAARIUM

20. Must auk
19. Gladiator 2
18. I'm still here
17. The order
16. Arthur the King
15. Master and Margarita
14. Origin
13. Freud's last session
12. Vari
11. Lee
---
10. Sing Sing
9. Rob Peace
8. Radical
7. Quisling: The last days
6. Conclave

5. Touch
4. The count of Monte-Cristo
3. The room next door
2. A complete unknown
1. Emilia Perez


PARIM ORIGINAALFILMIMUUSIKA

10. Here
9. The dead don't hurt
8. The outrun
7. The brutalist
6. Must auk

5. Kneecap
4. The room next door
3. The count of Monte-Cristo
2. Conclave
1. Emilia Perez


PARIM OPERAATORITÖÖ

10. Emilia Perez
9. Caught by the tides
8. Vermiglio
7. Green border
6. The count of Monte-Cristo

5. Maria
4. Nickel boys
3. The brutalist
2. Challengers
1. Conclave


PARIM MONTAAŽ

10. The new year that never came
9. When evil lurks
8. Monster
7. A real pain
6. Challengers

5. The brutalist
4. Emilia Perez
3. Green border
2. Kneecap
1. September 5


PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK

10. Megalopolis
9. Never alone / Ei koskaan yksin
8. Must auk
7. Nosferatu
6. The count of Monte-Cristo

5. Three musketeers, part two: Milady
4. The animal kingdom
3. Gladiator 2
2. Maria
1. Wicked


PARIM HELI

10. Three musketeers, part 2 - Milady
9. The animal kingdom
8. Wicked - part one
7. Alien: Romulus
6. Emilia Perez

5. Master and Margarita
4. Inside out 2
3. Gladiator 2
2. Kneecap
1. Dune: part two


PARIM ORIGINAAL-FILMILAUL

10. Origin - I am
9. Twisters - Ain't in Kansas anymore (Miranda Lambert)
8. Düsseldorf, Skåne - Love will save us (Patrik Blomberg Book)
7. Better man - lõpulaul
6. Strange darling - Better the devil

5. Suncoast - Green gloves (Monica Martin)
4. Oh Canada - Matthew Hoeck'i laulud, kui neist mõni oli filmi jaoks tehtud
3. Will & Harper - Harper & Will go west
2. The wild robot - Kiss the sky
1. Kneecap - kui mõnigi neist oli spetsiaalselt filmi jaoks tehtud?


PARIM GRIMM JA JUUKSESEADED

10. Must auk
9. Oh Canada
8. Dune: part two
7. The animal kingdom
6. The substance

5. Wicked
4. A complete unknown
3. Caught by the tides
2. The count of Monte-Cristo
1. Nosferatu


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

10. The new year that never came
9. Nosferatu
8. The first omen
7. Vermiglio
6. Dune: part two

5. Master and Margarita
4. Three musketeers, part 2: Milady
3. The count of monte-Cristo
2. Gladiator 2
1. Wicked


PARIMAD VISUAALEFEKTID

10. Deadpool & Wolverine
9. Fall guy
8. Gladiator 2
7. Alien: Romulus
6. The animal kingdom

5. Better man
4. Wicked
3. Master and Margarita
2. Kingdom of the planet of the apes
1. Dune: part two


PARIM TÄISPIKK ANIMATSIOON

10. Migration
9. Robot dreams
8.  The Most Precious of Cargoes / La plus précieuse des marchandises
7. Living large / Zivot k sezrani
6. Wallace & Gromit: Vengeance most fowl

5. Inside out 2
4. Wish
3. Memoir of a snail
2. Piece by piece
1. The wild robot


PARIM LÜHIANIMATSIOON

10. Magic candies
9. Yuck!
8. Beautiful men
7. Bottle George
6. Remember us

5. The 21
4. Wander to wonder
3. A bear named Wojtek
2. Maybe elephants
1. War is over! Inspired by the music of John & Yoko


PARIM TÄISPIKK DOKUMENTAALFILM

30. Torn
29. Lõppmäng
28. From ground zero
27. Seeking Mavis Beacon
26. Mediha
25. Zurawski v Texas
24. Daughters
23. The Bibi files
22. Hollywoodgate
21. The contestant
20. Minu kallimad
19. Black box diaries
18. Us, our pets and War
17. Piece by piece
16. Agent of happiness
15. A new kind of wilderness
14. Frida
13. Den sista resan / The last journey
12. I am Celine
11. Miraklet i Gullspång / Miracle in Gullspang
---
10. Plunderer
9. Girls state
8. Super/Man: the Christopher Reeve story
7. Will & Harper
6. Mistress dispeller

5. Storm foretold
4. Eternal you
3. No other land
2. Porcelain war
1. The remarkable life of Ibelin


PARIM LÜHIDOKUMENTAAL

20. Love to the Max
19. Alpha kings
18. Until he's back
17. Motorcycle Mary
16. Ted & Noel
15. All things metal
14. Gaza diaries
13. Seat 31: Zooey Zephyr
12. Makayla's voice: A letter to the world
11. A move
---
10. Eternal father
9. Instruments of a beating heart
8. A swim lesson
7. The only girl in the orchestra
6. Old lesbians

5. Bad hostage
4. The medallion
3. If dreams were lightning: rural healthcare crises
2. The ABCs of book banning
1. I am ready, warden (üldse aasta parim lühifilm)


PARIM LÜHIMÄNGUFILM

10. Looming
9. Jag är elden
8. The man who could not remain silent
7. Ääremängijad
6. Death of a hero / En hjältes död

5. The weight of light
4. The Anne Frank gift shop
3. I'm not a robot / Ik ben geen robot
2. The writer
1. The last ranger


PARIM MITTE-INGLIKEELNE FILM

30. Trei kilometri până la capătul lumii / Three Kilometers to the End of the World - Rumeenia
29. Animal kingdom / Le regne animal - Prantsusmaa
28. Emalõvi - Eesti
27. Radical - Mehhiko
26. Kjaerlighet / Love - Norra
25. Dreaming of lions - Portugal
24. Veni Vidi Vici - Austria
23. Crocodile tears / Air Mata Buaya - Indoneesia
22. How to make millions before grandma dies - Tai
21. Vogter / Sons - Taani
20. Feng Liu Yi Dai / Caught by the tides - Hiina
19. Must auk - Eesti
18. Mistress dispeller - Hiina
17. Do you love me? / Tõ mene lubish? - Ukraina
16. Reading Lolita in Teheran - Iraan
15. Touch - Island
14. Le comte de Monte-Cristo / The count of Monte Cristo - Prantsusmaa
13. Monster - Jaapan
12. When evil lurks / Cuando acecha la maldad - Argentiina
11. No other land - Palestiina
---
10. The new year that never came / Anui Nou care n-a fost - Rumeenia
9. The seed of the sacred fig - Iraan
8. Quisling siste dager / Quisling: the final days - Norra
7. The girl with a needle / Pigen med nålen - Taani
6. About dry grasses / Kuru Otlar Üstüne - Türgi

5. Emilia Perez - Mehhiko/Prantsusmaa 
4. There's still tomorrow / C'è ancora domani - Itaalia
3. Kneecap - Iirimaa
2. Porcalin war - Ukraina
1. Green border - Poola


PARIM EESTIKEELNE FILM

10. Nii ta on
9. Mootorsaed laulsid
8. Eesti rula lugu
7. Torn
6. Lõppmäng

5. Minu kallimad
4. Elu ja armastus
3. Vari
2. Emalõvi
1. Must auk


EESTI FILMINÄITLEJATE TOP50

50. Indrek Taalmaa - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
49. Miika Pihlak - Happy next year!
48. Simeoni Sundja - Biwa järve 8 nägu
47. Jarmo Reha - Biwa järve 8 nägu
46. Jekaterina Linnamäe - Must auk
45. Indrek Ojari - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
44. Ago Anderson - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
43. Nils Mattias Steinberg - Must auk
42. Aarne Soro - Must auk
41. Kaia Skoblov - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
40. Liisa Pulk - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
39. Ott Sepp - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
38. Teele Piibemann - Emalõvi
37. Getter Meresmaa - Elu ja armastus
36. Markus Habakukk - Elu ja armastus
35. Markus Luik - Elu ja armastus
34. Jan Uuspõld - Biwa järve 8 nägu
33. Peeter Tammearu - Biwa järve 8 nägu
32. Ursel Tilk - Must auk
31. Liina Tennosaar - Biwa järve 8 nägu
30. Meelis Rämmeld - Biwa järve 8 nägu
29. Priit Pius - In the land that sings / Zeme, kas dzied
28. Tiina Tauraite - The missile / Ohjus
27. Peeter Oja - Must auk
26. Hendrik Toompere - Biwa järve 8 nägu
25. Maarja Jakobson - Biwa järve 8 nägu
24. Tõnn Lamp - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
23. Märt Avandi - Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas
22. Agur Seim - Sannapäiv
21. Rasmus Kaljujärv - Sannapäiv
20. Loviise Kapper - Elu ja armastus
19. Karolin Jürise - Elu ja armastus
18. Peeter Tammearu - Vari
17. Rain Simmul - Vari
16. Kersti Heinloo - Vari
15. Karol Kuntsel - Vari
14. Karol Kuntsel - Pitka legend
13. Meelis Rämmeld - Vari
12. Ago Anderson - Vari
11. Kristo Viiding - Must auk
---
10. Mait Malmsten - Elu ja armastus
9. Doris Tislar - Must auk
8. Anne Reemann - Must auk
7. Eva Koldits - Must auk
6. Rea Lest - Must auk

5. Tiina Tauraite - Biwa järve 8 nägu
4. Liina Tennosaar - Must auk
3. Ursel Tilk - Elu ja armastus
2. Pääru Oja - Vari
1. Katariina Unt - Emalõvi


EESTI HÄÄLNÄITLEJATE TOP20

20. Katrin Pärn - Inside out 2
19. Haide Männamäe - The wild robot
18. Nele-Liis Vaiksoo - Inside out 2
17. Kaspar Velberg - Wish
16. Maiken Pius - Migration
15. Pirte Laura Lember - Inside out 2
14. Karol Kuntsel - Wish
13. Elisabet Reinsalu - Inside out 2
12. Lauri Saatpalu - Inside out 2
11. Helena Lotman - Inside out 2
---
10. Mart Sander - The wild robot
9. Kaarel Orumägi - Wish
8. Saara Pius - Wish
7. Tõnu Oja - Migration
6. Ülle Kaljuste - Migration

5. Jaune Kimmel - Inside out 2
4. Toomas Tross - The wild Robot
3. Piret Krumm - Inside out 2
2. Katrin Pärn - Migration
1. Taavi Teplenkov - The wild robot

esmaspäev, 18. november 2024

PÖFF 2024 - Lugedes Teheranis 'Lolitat'/Reading Lolita in Tehran (Itaalia/Iisrael 2024) - Põhivõistlusprogrammis nähtud 2.film


Nagu juba filmi tegijariikidest saab aimu, on taaskord tegemist Iraani filmiga, mida tegelikult pole saadud teha Iraanis. Põhjuseks mõistagi sealne riigikord ning vaba loomingu piiramine, arvates nagu sedasi jääks see ülejäänud maailma eest varjatuks, millised kahtlase väärtusega inimõigused riigis valitsevad.

Linalugu saab alguse aastal 1979, mil peale islami revolutsiooni (muslimi-enamlased kehtestasid autoritaarse valitsemise) kolib kodumaale tagasi kirjandusharidusega Azar Nafisi oma abikaasaga, et hakata jagama ingliskeelse maailmakirjanduse pärle iraani üliõpilastele. Kohe riiki sisenemisel satub ta piirivalvuri kahtlase suhtumise osaliseks. Kui ülikoolis töötades esiti on veel enamvähem okei, peale mõningate üliõpilaste suhtumise, kes näevad kursusel loetud raamatutes alltekste täiesti vastupidiselt (film on väga heaks paralleeliks näiteks Theatrumiski mängitavale Lembit Petersoni lavastatud Ivan Võrõpejevi "Iraani konverents" lavastusele), sest ida ja lääs tõesti vaatavad maailmale ja seeläbi ka inimestele eri nurkade alt. Lihtne on astuda konflikti teistmoodi maailma tõlgendavate inimestega, aga iseenda intellektuaalsust avardav on hoopis proovida näha seda enda arvamusega vastuolus vaatenurka. Alles hiljuti sattusin Moldovas vaidlema sealse ülikooli professoriga, kes tegelikult ise rumeenlane ning käibki Moldovas ainult õpetamas, ent elab ikkagi kodumaal ja on ikkagi täiesti euroopalikus uudisteväljas. Tema väitis, et meile läänes on aetud "lääne-propagandaga" silmad pimedaks. Kasutatud on hirmupoliitikat Ukraina sõja suhtes, et kui Putin seal võidutseb, siis ei piirdu tema maailmavallutamine ainult ühe riigiga. Inimesed on päriselt ka hirmule aetud, mis siiski võib olla strateegia, et ähmastada meie mõtlemist. Mis omakorda paneb meid nägema juba kallutatud vinkli alt kogu konflikti. Eks tal ju natuke ole ka õigus, aga järelduste tegemine, a la meile on aetud hirmustrateegiaga pähe mingeid tõdesid - järelikult on kohe kõik vale, on siiski pimestavalt kitsarinnaline. Me oleme ju mõtlevad inimesed ning teeme ka edasisi järeldusi kaaludes ja analüüsides ning sellest alles siis kujundame enda suhtumise ja arusaama asjadest. Kuna tegemist oli ülikooli professoriga, oli see minu jaoks eriti kummaline ning mõtlemapanev, ehk tõenäoline on ju ka see, et hoopis minul on piiratum mõtlemine ja arusaam maailmast? Igatahes kuulates ka selle filmi inimeste maailmast ja inimestest arusaamist, tundus see tugevalt läbi imbunud sünnist saadik, ehk juba emapiimaga sisse söödetud usulistest vaadetest, mistõttu ei suutnud need kuidagi veenda ei mind kui vaatajat, ega muidugi ka läänest iraani tagasi kolinud õppejõust peategelast. Kuna tema kirjanduskursusel oli ka teisi avatuma meelega iraanlasi, siis sündis vastakaid arvamusi juba neil seal omavahel, mis muidugi ongi ju ka üks ülikoolis käimise väärtuseid - avardada oma meelt läbi teiste inimeste arusaamade.

Film on jagatud peatükkideks, mille pealkirjadest romaanide nimed, mida parajasti ka tegelased analüüsivad, loevad või on kuidagi muidu filmis käsitletavad - "Suur Gatsby", "Lolita", "Daisy Miller" ja "Uhkus ja eelarvamus" (alusmaterjaliks olevas raamatus on need natuke teises järjekorras, sest filmis liigutakse kronoloogiliselt, aga raamatus mitte). See teeb filmivaatamise omamoodi "raamatutelugemislikuks", sest paratamatult tulevad ühtlasi ka need (suurepärased) klassika-romaanid kohe oma terviklugudega meelde. Otseselt sisulisi paralleele siiski teha ei saanud, et see mis vastavas pealkirja-raamatus, oleks ka kuidagi "elu jäljendab kunsti" viisil tõesti ka filmis sündima hakanud, aga mainiti-käsitleti ja isegi toodi ajastukäsitlusena neid teoseid omavahelistesse vestlustesse ja kirjandustundidesse. Pingutatult otsides muidugi võib neidki paralleele siin-seal tõmmata. Samas üldisemas plaanis on kõigis neis raamatutes sees head ja pahad tegelased ning samuti on filmis ja keskse tegelase elus pidevalt need kaks poolt esindatud - head ja toredad inimesed, kellega on teineteisemõistmine ja toetamine ning need, kes on kas võimupositsioonil või ka muidu elus, kes panevad meid läbi raskuste võitlema headuse ja parema suunas.

Tegemist on hetkel 75-aastase Iraanis sündinud kuid USAsse emigreerunud kirjaniku Azar Nafisi 2003.aastal ilmunud samanimelise memuaari-raamatu instseeringu ja ekraniseeringuga. Oluline on ära märkida, et nii raamatu kui filmi alapealkirjaks ongi "Memuaar raamatutes". Nende "peatükkide keskmes" on vastavalt Gatsby puhul Iraani tagasitulek ja arusaamine, et see uus Iraan paraku ei ole selline avatud, tore ning võrdseid õiguseid kõigile jagav ühiskond, Lolitas loob Azar Nafisi oma endiste õpilaste ja uute liitujate, nüüdseks "Iraanis keelatud kirjanduse" koosanalüüsimiseks - isemõtlevate naiste kirjandusklubi. Naised kogunevad tema juures kodus ning lisaks kirjandusele vähemalt sama palju jagatakse-arutatakse ka oma enda elus toimuvat. Daisy peatükis saame lähemalt tuttavaks ühe teise Iraani (mees)professoriga, kellega peategelasel on pidevalt kirjandust ja elu lahkavad vestlused. Muljetatakse kui ilus ning hea ja eelkõige just "normaalne" oli Iraanis enne islamirevolutsiooni. Viimases, ehk Uhkuse ja eelarvamuse peatükis hakkab tasapisi kõik laiali valguma. Nii kirjandusklubi, sest mõned naised ei suuda näha oma tulevikku "sellises" Iraanis, osade jaoks on kodumaalt lahkumine täiesti välistatud. Nende viimaste jaoks oli ka näiteks oma juuste katmine juba enne seadust nende enda vaba valik. 

See islamistide naiste sundimine oma juukseid ja ihu nii kiivalt varjama on alati tundunud ühe uskumatu nõrkusena. Nagu need mehed oleks sedavõrd viletsa enesekontrolli ja distsipliiniga, et nii kui midagi enamat mõnest naisest näevad peale näolapi, on kohe sedavõrd kiimas, et ei suuda end talitseda. Ja kuna ise on selline, ma kasutaks siin isegi sõna närvihaige, siis arvavad, et ka teised mehed on samasugused ning nii kardavad ja kontrollivad oma naisi, et need ei avaldaks sarnast mõju mõnele teisele mehele! Jah, usk kutsub ka naisi seda tegema, ent see peaks ju olema juba iga naise enda asi kui tugeva usuga keegi on ja milliseid pühakirja sõnu, kuidas ning kui sõnasõnalt tõlgitseda. Mehed ju teevad seda ka endale soosivalt. Mis omakorda toob ka filmis teistpidi, ehk idamaade vaadetele ja süvenenud uskumustele teise vaatenurga alt lähenedes - sealse vastuvõetamatuse ning piiratud mõtlemise ja nägemise allajoonivalt välja.

Näitlejate nimistu on esmaklassiline, aga pakub ka uusi ekraanitutvuseid. Kõik need Iraani juurtega näitlejannad lausa säravad oma iluga. Filmitegijad on seda muidugi ka ära kasutanud pisut manipuleerivalt, sest kui must rätt on peas, on ka naised mornid ning kahvatud, aga kui vabamas kirjanduslikus õhkkonnas juuksed saavad valla, kõrvarõngad kõrva ja suu on suudelnud huulepulka, on kohe ka naised oma tegelikus elemendis ja säravad kui kuld. Peaosas Golfshifteh Farahani, kes muuhulgas on varem teinud rolli mõlemas Extraction filmis ning ka ühes Kariibimere piraatide osas. Väga kergesti enda päriselu-tegelasele kaasatundma panev. Jõuline, aga samas ka üdini naiselik roll. Tarkus ja erudeeritus kumavad tema tegelasest kinosaali. Zar Amir Ebrahimi, kes nüüd (ilmselt esimest korda?) on lõputiitrites vaid oma kahe nimega - Zar Amir - toob ekraanile ilmudes raskust ja kaalu endaga nii tunnetuslikult tegelasega kui ka filmile väärtuse mõttes. Amir liitub teistega küll alles teises, ehk "Lolita" peatükis. Tal piisab vaid natuke norus olla, kui juba on kogu atmosfäär rõhutud ja vaid kerge naeratus toob nii palju päikest ja kergust koheselt endaga kaasa. Fenomenaalne näitlejanna. Kui mõelda sellele, et millise väiklase juhtumi tõttu ta Iraanis paariaks kuulutati (seebiooperi produtsent tuli lagedale isiklikuks otstarbeks näitlejannaga filmitud seksivideoga ja ta sunniti riigist lahkuma) ning milline võit see on olnud Lääne filmikunstile ja tahaks loota, et ka näitlejannale endale... ehkki ju kehtib temagi, nagu meie kõigi kohta (oma kodumaa suhtes) filmis kõlav kirjanduslik lause "Inimene võib lahkuda Iraanist, aga Iraan ei lahku inimesest". Kirjanduslikke ja pea aforismilikke lauseid võib tekstist noppida veel mitmeid. Näiteks üks, mis veel oma tabavusega mällu end istutas: Kõik "reeglid" on klišeed. Kui sellele süvitsi mõelda, siis nii ju ongi! Paratamatult viis mõtted ka sellele, et kui stsenaariumit kirjutati, siis vaadati vist hoolsalt, et need head ja tabavad ning ühtlasi olulised ütlused raamatust ilusti filmi jõuaksid. Meeldiva taaskohtumise pakkus ka paari Pöffi tagune Jafar Panahi autorifilmist "No bears" teadvusesse jõudnud Mina Kavani, kelle (ka ju päriselust pärit) tegelane Nassrin on vast kõrvaltegelastest tähelepanuväärseim ja seda nii vanglas istumise kui ka vägivaldse, despootliku abikaasa tõttu.

Mitmetes riikides ja festivalidel auhinnatud ning tänavu 70-aastaseks saanud režissöör Eran Riklis on loonud emotsionaalse ja kõnetava linateoses tugeva materjali põhjal. Filmitud küll peamiselt Itaalias ja Iisraelis ning läänevaatelise suunitlusega ning Iraani võimukriitilise suhtumisega, mis võibolla nõksu isegi mustvalgemalt läbi kumab kui võiks... samas sellisel olulisel teemal filmi tehes on see vast natuke ka paratamatu, et ei tekiks kaksipidimõistmisi või mingitki õigustuslikku nüanssi ka ju praegusele hetkeolukorrale seal riigis, kus isegi on mindud naiste elude kallale, et neid alla suruda ning õiguseid piirata. Mis mehed need küll sellised on, kes oma naisi niimoodi kohtlevad??? Filmilikus mõttes meeldisid klassikalised plaanidevahetused - linnale-loodusele-ülikoolilegi suunatud üldplaanid, aga inimestevahelises lähisuhtluses suur ja ülisuur plaan, puhas meistriklass ja mis sellest, et üsna konventsionaalne, nagu ka lähenemine kogu "eluloolisele" filmi žanrile muidu igas mõttes. Aga veel eriti torkasid kõige parimas mõttes silma (ja kõrva) mõned stiilsed montaažiotsused. Näiteks näidatakse meile üht meeleheites (mees)üliõpilast, kes valab endale bensiini peale, ent kaamera näitab juba klassiruumist väljaspoolt, kui kõlab tikusütitamise tštsiuhh. Kohe muidugi läheb paanika lahti, ent ka põlenud mees ei jäeta näitamata...

Valus film, millesse toovad sära need naised, kes tegelikult peaksid saama oma kodumaal täisõiguslikult elada sellist elu, nagu nad seda ise soovivad ja mitte seda, mida neile valitsus ja mehed peale sunnivad. Kõik need kirjanduslikud vestlused lisavad väärtust, tekitavad isu rohkem lugeda, aga ka isu uurida ja silma peal hoida sealsel olukorral. Paneb pöidlaid hoidma, et need emad suudavad ühel hetkel hakata kasvatada kriitilise massi selliseid poegi, kes oma naistega nii ei käituks. Kahtlemata soovitan vaadata!

----

See on küll minu jaoks alles kolmas tänavune PÖFFi põhivõistluse film, aga tahaks loota ja võib arvata, et peaauhinna võitmine on vägagi tõenäoline (75% pakuks...pakuks kõrgematki tõenäosust, aga pole veel piisavalt konkurente näinud). Kas need näitlejatööd nüüd auhinnaloorbereid siit lõikavad, seda väga headest rollidest hoolimata siiski ennustada ei julgeks.

Minu hinnang: 8,0
IMDB hinnang (29 hääletaja põhjal): 7,4
Metacritic ja Rotten Tomatoes veel nii värskele filmile pole hinnangut jõudnud anda (esilinastus toimus tänavusel Rooma Filmifestivalil kuu aega tagasi), kuigi tomatite lehelt leiab juba ka paar võrdlemisi positiivse hinnanguga arvustust.

Hetkeseis minu hinnangul PÖFFi põhivõistlusprogrammi filmide paremusjärjestuses:
1. Lugedes Teheranis 'Lolitat'
2. Vari (vaadatud PÖFFi väliselt)

(fotol on kaader filmist - "filmi Azar Nafisi oma kirjandusklubi liikmetega", foto on pärit PÖFFi jagatud pressimaterjalist)