neljapäev, 15. märts 2007

Luuletus lapsehoolduspuhkusele minevale töökaaslasele


Mu luulesoon hakkas millegipärast voolama. Võibolla tuleneb see sellest, et Evelyn on harukordselt hea inimene. Ta on mulle mitumitu heategu teinud. Lisaks kõigele tundub karuosa meie kolleegidest teda austavat...armas!

Siin on see luuletus:

Veel teadmata on silmavärv,
Kas pruun kui karu,
Või hoopis sinine kui järv.
Veel teadmata on saabumise päev,
Ehk millal teda esmakordselt näed.

Veel teadmata on palju –
Ta häälekõla,
silmavaate sügavus ja sarm,
ning kelleks kujundab ta tema ema arm.

Üht asja siiski igaüks meist teab:
Me igatsema jääme Sind,
ja soovime Sul kõike head!
Ehk meenutad ka vahest meid,
kui paitad oma kalli pisikese pead.

Head jõudu-jaksu!!! See on elu parim aeg!

Kommentaare ei ole: