teisipäev, 4. september 2007

Svenska Favoriter Stockholmi kesklinnas

Kuna eilne päev läks hirmus kiireks, ei jõudnudki midagi kirjutada nädalalõpust. Peas tegelikult tiirleb 100 asja, mille tahaks kunagiseks mälestuseks siia maha kirjutada. Kuid ehk see järgnev ikka kõige olulisem. Eks siis lähipäevadel ja võibolla ka juba täna veel kirjutan rohkem. Nimelt lõpetasime eile Anne Michaelsi Pagevad killud. Suvised teatrijutud ikka veel kirjutamata ning muusikast tahaks kirjutada. Lisaks veel eile toimunud Stockholmi Eesti kooli seminar Eestist siia kolinud vanematele - Rootsi ja Eesti koolide erinevustest. Aga siin siis kõigepealt nädalalõpu promenaadist ja sekks vähe muustki.

Laupäeva hommikul, nagu ikka vahest nädalalõppudel sõitsime linnast välja Kungens Kurva-sse. Sinna kus asub ka IKEA kaubamaja. Kuid sedapuhku mitte Ikeasse, vaid suurtesse toiduhallidesse. Eriti lemmikuteks on kujunenud Willy's ja Supergrosso. Willy's -e omatoodangul oli terve nädal 20%-line allhindlus. Ehk siis näiteks pakk lasagnet maksis 11 rootsi krooni ja kilo riivitud juustu 29 rootsi krooni. Ja eks me siis otsimegi nädalaks ja mõned asjad ka kaumaks ära. Kuna, aga meil oli missioon päevaks paigas, ehk kell 14.00 algas Kungsträdgarden -is kontsert põrutasime koju tagasi, ilma Ikeas käimata...

Kohale jõudes selgus, et raadiojaama Svenska Favoriter -i korraldatava kontserdi lisaks oli tegemist mingi vabas õhus olemise propageerimise üritusega ning veel sellele lisaks ka maratoni stardiga. Lapsed ja noored said proovida näiteks kanuuga sõitmist või surfilaual tasakaalu hoidmist. Ja ka näiteks lumelauaga suvel kunstlumel alla laskmist...

Muidugi oli kõigil lastel kohe nälg ja janu. Siin Patrik üritab Festis -t juua, kuigi Kristin tahtis pudelit pidevalt oma käes hoida. Kuid tegelikult õnnestus meil teistel ikka ka vahepeal endale paar lonksu rabada. Kuna üks Rootsi staar teise järel oma selle aasta popimaid lugusid esitasid, siis tantsunõks oli ka pidevalt puusas ja vahepeal kui midagi väga head tuli, siis tegime Kristiniga ka paar korralikku tantsutiiru.

Üles astusid Sonja Alden (För att du finns), Anna Brook (Samba Bambero), Danny (Tokyo), Shirley Clamp (Min kärlek), Emilia ja pildil olev Magnus Carlsson, keda ma ehk kõige rohkem näha tahtsin. Magnus laulis kolm laulu, kuid parim neist oli ikkagi Live Forever. Danny, Shirley ja Sonja laulud olid ka väga head, teised nagu jätsid külmaks. Me jäime ka natuke hiljaks ja sellepärast näiteks Jessica Anderssoni üldse ei näinud. Tommy Nilsson ja Nanne ei tulnudki, kuigi välja reklaamiti.

Siin on näha maratoni algust. Neid ikka oli seal. Pagana kadedaks teevad need sportlikud inimesed. Nüüd kus enam ise trennis ei käi on selline tunne nagu oleksin poolik inimene. Ma pean ikka kiiremas korras midagi ette võtma. Järgmisel nädalal saab ehk Eestis korraks trenni. Oh, ma nii väga loodan.

Koju poole kõndides ilmusid kusagilt sellised võimsad pilved. Vihma ei sadanudki, kuid vaatepildid mis avanesid Rootsi Riigipanga ja Riigipäevade esiselt sillalt oli omamoodi võimas.


Kuna naised panid ees´suure kiiruga kodupoole ja mul oli mingi suurem väsimus kondides. Mängisime meie Patrikuga turiste ning tegime vanalinnas iga kuju ja ma-ei-tea-veel-millega pilti. Siin on Patrik leidnud endale viikingist sõbra.

Mingi troll, võimsate sarvedega. Patrik tahatis küll kõigi nende tegelastega ise pilti teha. Kuid muudkui kiirustas, et tee ruttu...

Põdra seljas mööda Gamla Stan -i.

Ma ei tea miks, aga Patrik ütles, et seda pilti ei tohi emmele näidata. Minu meelest päris ehtne. Kutt keskajast, kellega minna draakonitele vastu.

Dala hobuse seljas ratsutades. Ma tahaks endale ka sellist pisikest punast hobust raamaturiiulile. See nagu Rootsi mingitpidi sümbol.

Maagiline valgus enne kojujõudmist oli tingitud hetkest, mil päike loojus, kuid kuid samas tuli just pilve tagant välja. see kestis ainult minuti ja hetke pärast oli täiesti pime. Müstiline hetk. Kahju, et mu telefoni fotokas ei ole sellel tasemel, et sellega oleks võimalik seda tunnet pildile saada...

Kommentaare ei ole: