Esmaspäeval oli Patriku koolis esimene "lastevanemate koosolek". Tegelikult see polnudki traditsionaalne "koosolek", vaid pigem nagu väike seminar Eesti ja Rootsi koolide erinevusest. Ehk siis peamiselt hiljuti Rootsi kolinud laste vanematele, et aimu saada, milline on Rootsi koolisüsteem. Samas oli selline vestlusring, sest osalt inimesi olid juba mõned aastad Rootsis elanud ning neil oli ka teada just Eestlaste seisukohalt, et mis muret valmistab Rootsi koolis Eesti lapsele.
Koosolekut juhatasid direktor ning eesti keele õpetaja. Ja viimane võttiski põhilised teemad kokku järgmiste punktidega:
- Rootsis on õpetajatel vaikimiskohustus, ehk siis nad ei tohi näiteks kusagil kohvikus oma sõbrannadega arutada koolilaste ega koolielu üle.
- Kooli siseselt sinatatakse kõiki, ka õpetajaid. Seda ma mäletan, kuidas minu õpetajad Soomes olid vaimustuses, et ma neid teietasin. Nende jaoks oli see hoopis võõras... Rootsis on siis ilmselt samuti. Samas minu isiklik arvamus on ikka selline, et viisakusest võib alati ka teietada.
- Lapsi ei jäeta üksi koju. See tähendab, et loomulikult kui korraks poes ära käid pole hullu. Aga mitte nii, et lähed kuhugi ja Su alla 11-12 aastased lapsed jäävad üksi koju või teiste suuremate laste valvata! Sellisel puhul on tavaline, et naaber helistab sotsiaaltöötajatele ning hoiatab, et vanemad ei hooli oma lastest!
-Lastevanemate koosolekul ei räägita kunagi teiste ees kellegi lapsest. Ehk ei häbistata. See on tegelikult siin üldse rangelt keelatud, et võrrelda lapsi omavahel. See on täiesti lubamatu.
- Hindeid antakse alates 8.klassist. See on nii kõikidest Rootsi koolides, ka Stockholmi Eesti koolis. Siin tuleb jälle see reegel mängu, et lapsi ei tohi kunagi kuidagi võrrelda. Aga hinnete andmine soodustab seda, et võib panna lapsi pingeritta või võib tekkida olukord, kus õpetaja hakkab kiitma neid kes saavad paremaid hindeid vms ja see omakorda tekitab stressi teistes lastes...
- Palju rohkem iseseisvat õppimist. Õpetaja sageli ei ütle täpselt mis leheküljest mis leheküljeni on õppida. Laps peab seda oma mõistusega haarama.
- Kehalise kasvatuse tundides on poisid ja tüdrukud koos.
Palju asjad on tehtud sellepärast, et lastel ei oleks liigset stressi. Ja kui nüüd mõelda nende tulemuste üle ühiskonnas. Siis Rootsi insenerid on üle maailma kuulsad. Paljud kõige tähtsamad leiutised on tehtud Rootslaste poolt. Rootsi inimesed elavad keskmiselt Eesti inimestest 10-15 aastat kauem (lugedes siin surmakuulutusi, siis põhiliselt on need inimesed 85-100 aastased, ehk siis praegu surevad need, kes on sündinud 1910-1920.). Minule kui Eestlasele on ka see võõras, et kuidas siis hindeid üldse ei panda kuni 8.klassini. See on nagu mingi vabakool Eesti mõistes. Aga ei. Korra semestri jooksul istutakse õpetaja, vanemad ja laps kokku ja arutatakse mis on hästi, mis halvasti. Millele rõhku panna, mida vähem teha jne... See süsteem on siin olnud aastakümneid ja töötab hästi. Kuigi uus valitsus on ilmselt sellel arvamusel, et hindamine peaks algama juba 6.klassis ja pedagoogid ning direktor ootavad, et valitsus tuleb kindlasti mingite uuendustega välja lähitulevikus.
2 kommentaari:
Väga hea blogi, aga oskad mulle ehk täpsemini öelda kuidas seal koolis suheldakse? Kui kerge on mul kui ma lähen Eestist Rootsi sinna.. kuidas õpilased on ja üldse nii? Palju mul alguses Rootsi keelt läheb vaja?
Tere!
Kuna koolis käib minu tütar ja mitte ma ise, siis ma päris hästi ei oska öelda, kuidas seal suheldakse. Olen aru saanud, et kõik on omavahel sõbrad. Ja kui mitte hingesõbrad, siis igal juhul õpetajad jälgivad väga, et kedagi ei jäetaks kõrvale või et kedagi ei diskrimineeritaks ega kiusataks. Klassides toimuvadki pidevalt sellised "sõprusest" tunnid, kus räägitakse lahti, mis kellegi südant valutab ja et kõik saaksid kõigiga hästi läbi.
Õpilasi on kindlasti igasuguseid, ehk erineva astmega. Mõni on ju tark ja tubli ning mõni haarab ise õhust kõik, mõnel on kindlasti ka pea kõvem ja mõni on iga õpetaja õudusunenägu. Mõned on sellised, kes suhtlevad agaralt teised on omaette. Aga see kõik on ainult kõrvaltvaataja pilgu läbi...
Mu tütre sõnul on see küll nii, et inimesed ise seal koolis tulevad Su juurde ja muretsevad Sinu pärast, et Sa teistega kiirelt tuttavaks saaksid.
Üldiselt on ligikaudu pooled sellised, kes räägivad väga hästi eesti keelt. Umbes veerand on sellised, kes eesti keelt praktiliselt üldse ei oska ja veerand selliseid kes natuke oskavad.
Minu tütar ei osanud sõnagi rootsi keelt, kui me siia kolisime. Aastaga aga räägib ja saab aru juba üpris palju. Peaaegu kõikides tundides on ju kaks õpetajat. Ehk abiõpetaja roll on tavaliselt aidata ka neid, kes keelest aru ei saa ning lahti seletada asju. Samuti on teised lapsed, kes räägivad mõlemaid keeli väga abivalmid.
Õpilased on nii nagu eestiski, eks igale ühele klapivad ju teatud sorti inimesed ja ega siin pole teisiti kui Eestiski. Ega ta ju kerge ei ole niimoodi võõrasse kooli minek juba iseenesest, rääkimata siis sellisesse kus õppetöö toimub võõras keeles, aga minu meelest on Stockholmi Eesti Kool väga abivalmis ja kogemuste ning oskustega vastu võtma Eestist tulnud õpilasi. Kindlasti tekib tunne, et ei saa kõigest aru ja siis pead teisi pidevalt tüütama oma küsimustega, kuid paljud "teised" on samuti olnud samas olukorras ning sellepärast mõistavad ja aitavad.
Postita kommentaar