teisipäev, 26. mai 2009

Onu Remuse lood - Rakvere teater


Omal ajal kasvasin ka mina üles kuulates Tõnu Aav -a ette loetud pisikesi 7'' vinüülplaate pealkirjaga "Onu Remuse jutte". Nüüd on "juttudest" saanud "lood" ning enam ei tee Tõnu Aav nii "jänest" kui ka "rebast", vaid igal tegelasel on oma Rakvere teatri näitleja nägu või kohati ka "mask". Kuid jänes ikka sama kaval ning rebane ikka sama rumal... ja mõnikord on ka lavalugudes jänesele ratsahobuseks :) Ainult et kirbud ei kiusa teatrilaval mitte hundi-onu vaid hoopis rebase-onu... (Ai-ai, nad hammustavad õige valusasti...)

Minu jaoks oli see võõras ja kummaline, et näitlejad loovad neist karakteritest "omad" ning neis polegi seda "Tõnu Aavale" iseloomulikku olemist. Ühelt poolt on see muidugi paratamatus, kuid teisalt ehk just huvitavam näha teiste näitlejate valikuid. Saal oli kahjuks väga tühi. Mõned inimesed kolmes-neljas esimeses reas ja see oligi kõik. Isegi jänes ühel interaktiivsel hetkel hõikas saali, et "miks Teid siis nii vähe täna on?" Kahju tõesti, sest minu lapsed olid täiesti vaimustuses! P hõikas mingil hetkel, et "see on maailma parim" :)

Lavastaja Jaanika Juhanson on lavale loonud kunstnik Mihkel Ehala abiga vahvalt lasterõõmsa metsamaailma, kus keskseks kujundiks on Mägra-emanda onn, mida jänes koos sõpradega rasvavarastamise käigus peab uuesti üles ehitama :) Lisaks on ka muid onne ja kodusid, mis siis vastavalt kasutuses, kui tegevus käib näiteks Rebaste pere juures või jänku-onu juures.


Näitlejad on kõik vahvad ja lisaks on mõnusalt kasutatud ka muid "nukk-loomi", kes mingil hetkel siit-sealt välja hüppavad, näiteks kirbud ja konnad (ai-dummer-ker-kommer)... kusjuures kirpude laul on ka hästi vahva - sellega olime juba eelnevalt tuttavad jõulude ajal kingituseks saadud Rakvere teatri Lumivalgekese etendusel Rakvere teatri lastelavastuste lauludega CD-lt. ("Karga porri, kirbud, karga - kirbu, kirbud:)) Kuid kõige vingem on ikka jänese-onu ise, ehk Toomas Suuman. Tema on see, kellele on vahva kaasa elada. Kusjuures tuleb meelde, et Suuman-i ennast mina lapsena kartsin - ta oli nii vinge karakternäitleja välimusega, isegi hirmus minis mõttes. Nüüd on aga temast saanud palju mahedama olemisega ning minu lastele ta tõesti väga meeldis. Rebase-onu rolli Margus Grosnõi on ka hästi tore. Ja Mägra-emandana Helgi Annast. Ning otse loomulikult minu suur lemmik - Volli Käro oli ka ju laval, isegi mitmes rollis, näiteks Lehma-tädina :) Ning Indrek Alpinis, kuigi tal häält ei ole, mis laval kannaks ning ega teda pikemat teksti nõudvates rollides vaadata ei suudaks/tahaks, siis siin on tal lausa fantastiliselt hea liikumine ja see korvab seda hääle puudumist ja diktsioonitust päris hästi.

Eraldi kiidusõnad kava koostajale! Nii lahe, et kavaks on mäng - see on nii originaalne ja lasteetenduse puhul lausa ideaalne!

Kui näitlejad kummardama tulid, siis jänese-onu (Toomas Suuman) kutsus P patsu lööma. Poiss tõusiski ning sai jänese-onuga patsu löömisest veelgi suurema elamuse :) Lastele selline meeldib ja sellepärast tasub ka esimeses reas ja keskel istuda :)

Hinnang: 2+ (Minu jaoks jäi kuidagi tagasihoidlikuks isegi võrreldes Tõnu Aav-a audioteatriga. Kuid laste arvates on hinnanguks 5, sest nemad nautisid täiega!)


Tekst lavastuse kodulehelt:

Joel Chandler Harris
ONU REMUSE LOOD

Lavastaja Jaanika Juhanson
Kunstnik Mihkel Ehala
Valguskunstnik Priidu Adlas
Kostüümikunstnik Liisa Soolepp
Muusika autor Tarmo Kesküll
Dramatiseerija Urmas Lennuk
Mängivad: Toomas Suuman, Margus Grosnõi, Helgi Annast, Volli Käro, Erik Ruus ja Indrek Apinis.

Lood Jänkuonust ja Rebaseonust ning nende kaaslastest on Eestis juba mitmele põlvkonnale tuttavad ja väga armastatud. Kes ei teaks lugu sellest, kuidas Jänkuonu Rebaseonu endale ratsahobuseks võttis või kuidas Rebaseonu Kilpkonnaonu uputas...
Igatahes - kui te ka ei tea, millest onu Remus oma lugudes pajatas, siis alates 5. septembrist 2008 võite kõiki neid toredaid tegelasi Rakvere Teatrisse vaatama tulla!

Esietendus 5. septembril 2008 suures saalis

Kommentaare ei ole: