kolmapäev, 5. november 2008

Mina olin siin (I was here) ja Detsembrikuumus (Decemberheat)


Mõned mõtted seoses filmiga "Mina olin siin":
**** Läksin seda filmi vaatama suurte eelarvamustega. Kuna ma ei suuda eriti midagi vaadata, kus osaleb Rasmus Kaljujärv, siis täiesti teadlikult olin valmis hambad risti piina ära kannatama, et viia oma toetus piletiraha näol Eesti filmikunstile.
**** Kaljujärv polnudki nii hull kui kartsin. Mingil kummalisel tasandil arvan isegi, et ta sobis sellesse filmi väga hästi. Minu jaoks on tal selline paipoisi imidž, kes hirmsasti tahaks "äge kutt" olla. Kuid kõik mis ta teeb müjub ikka sellise "pehmena". Ja ega ju "Mina olin siin" pole erand, aga sellesse filmi, sellesse rolli oli see just sobilik :) Ma poleks kunagi arvanud, et tulen ütlema neid sõnu, aga "mulle meeldis selles filmis Rasmus Kaljujärv". (Seevastu "Tuulepealne maa" sarjas ma nii ootan, et tema tegelane saaks sõjas surma või vähemalt, et ta Evelin Pange tegelasega ei oleks koos...need kaadrid on kuidagi nii ebausutavad. Ja kui ta selle venelannaga jahmerdas...siis juba lootus tärkas :) Aga asjata lootus oli.)
**** Vilbre on hea režissör. Kõik oli pop ja noortepärane. Võibolla montaaž ja kaameratöö liiga MTV? Ah, minu meelest igati sobilik.
**** Kunagi kui raamatut lugesin, jooksis see lugu nii lihtsalt silme ees. Tänaseks enam nii täpselt ei mäleta, keda kellena ette kujutasin, aga lisaks Kaljujärvele sobisid silmatorkavalt hästi oma rollidesse ka Tambet Tuisk, Hele Kõre, Marilyn Jurman, Margus Prangel, Doris Tislar ning muidugi ka vanameister ise, hr. Lembit Ulfsak.
**** Näitlejatest küll minu meelest varastas kogu show Tambet Tuisk. Ta on nii vinge karakternäitleja. Need rõvedad ja jõhkrad kaadrid tema tegelasega olidki filmi kõige šokeerivamad.
**** See petmine trahvikviitungitega filmis...nii ikka päris ei saa, sest raha ei lähe arvelt ära kui nimi ja konto ei klapi... see päriselus ei toimi!!!
**** Sass Hennol oleks nüüd kõige õigem aeg järgmine raamatuosa välja anda. Ta ju lubas sarja... **** See film on Eesti Oscarikandidaat, ehk see saadeti USA filmiakadeemiale. Kuigi näiteks Variety kriitik tegi selle maha, loodan ikkagi, et Eesti film saaks tähelepanu. Nii põnev!
**** Muusika oli vinge ning montaaž kiire...just nagu noorte actionfilmile sobib
**** Mingil hetkel hakkas igav ka korraks, aga see läks ruttu üle.
**** Ma olen oma "metsikus nooruses" :))) natuke tunda saanud seda elu...just sarnastes "narkopesades" ja "noortekampades" jõlkunud. Ning tundsin ära nii mõnegi asja päris elust, selles mõttes müts maha. See ongi just nii! Vähemasti oli 90ndate alguse poole...aga võibolla on nüüd ka... Tõenäoliselt. Huhh, õnneks see eluperiood on "kauge minevik".
**** Hele Kõre ja Rasmus Kaljujärve omavaheline keemia polnud pooltki Marilyn Jurmani ja Rasmus Kaljujärve keemiast... Millegipärast poleks tahtnud Hele Kõre -t paljalt näha....ma ei teagi miks...võibolla tema suurepärase Karini rolli pärast Linnateatris? Ma ei tea, kas ma suudan vaadata teda kunagi enam samade silmadega nagu enne seda filmi. Kuigi ma saan ju aru, et kunsti nimel ja ega häbeneda ka pole midagi...anyway :)))
**** Hinnang: Tugev 4 (ma ei saa aru, miks mõned selle filmi täiesti maha materdavad. Mõningaid häirib see masendav, eestifilmilik sisu...minu meelest oli see raamatul baseeruv ning raamat oligi selline. Mõningaid häirib sisutus. Mina leidsin sealt küll "loo" üles. Mõningaid häirib see, et narkodiileril nii lihtsalt läks. No ei läinud ju...jäi ikka lõpuks vahele.)



--------




Eesti Vabariigi 90. juubeli puhul valminud film räägib 1924. aasta 1. detsembril aset leidnud kommunistlikust riigipöördekatsest Tallinnas. Kui ma ei eksi, siis tegemist oligi valitsuse tellimusfilmiga või mingi teise riigi instantsi tellimusega.

Minu jaoks üpris võõrast ajaloolisest sündmusest, ehk Tallinas aset leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. Eriti lahe oli seda vaadata viimase aja teatrietenduse "President 1939" ja "aprillirahutuste" järelkajas. Ajaloolise action-draama peategelasteks on värskelt abiellunud ja Eestist lahkuda otsustanud Tanel ja Anna Rõuk (tekkis küsimus, et kui vana nimi tegelikult on "Tanel"??? Ma ei tea ühtki vanaisa ega selleaegset inimest, kelle nimi oleks Tanel....minu meelest on see uuema aja nimi ja tuleb inglikeelsest Daniel nimest, mis iseenesest on küll vana heebrea nimi. Kuid ikkagi, ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi selleaegset Tanelit:)), kelle ärasõidupäeva hommikul algab Tallinnas mäss. Paralleelselt Taneli ja Anna draamaga avatakse verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased: kindralid Ernst Põdder ja Johan Unt, riigivanem Karl Akel, teedeminister Karl Kark jt.

Filmi peaosades mängivad Liisi Koikson ning Sergo Vares. Samuti osalevad mitmed Eesti tippnäitlejad - Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Piret Kalda, Tambet Tuisk, Priit Pedajas, Carmen Mikiver, Rain Simmul, Tiit Sukk jne. Kõige rohkem meeldis mulle Tõnu Kark, kelle teatrirollide kallal viimastel aastatel olen kõvasti nurisenud (kuigi Wargamäe Wabariigis oli ta jälle "heas vormis"), aga filmis on ta alati vähemalt "huvitav" ja seekord ka mõnusalt koomiline. Väga meeldis ka Carmen Mikiver. Kuidagi poleks teda ette kujutanud padukommunistist põrandaalusena. Aga minu meelest igati õnnestunud roll. Kuid meeldisid ka mõlemad peaosalised. Sergo Vares -est on kujunemas üks oma põlvkonna esinäitlejatest. Lisaks on tal väga hea häälematerjal... ta tundus juba huvitav lavaka ajal, osaledes NO teatri "Padjamees" etenduses. Ja areng ning kasvamine näitlejana on paljulubav. Kuid nii posiitivne üllatus oli Liisi Koikson. Kartsin küll, et laulja ei suuda filmilinale usutavana jäädvustuda. Kuid võta näpust...tal on ka ju lavakogemust näitlejana muusikalidest. Kus minu meelest ta samuti on säranud, s.t. nii Georg-is kui ka Helisevas muusikas. Ja filmis mõjus ta ka kuidagi "õiges ajastus" oma olemisega. See tema soeng ja vibalik pikk olek...justkui loodud sellesse rolli. Mina jäin väga rahule. Ahjaa, ei saa unustada ka Malmsteni suurepärast rolli. Ta läheb üha enam ja enam oma isa moodi ning minu meelest on see nii positiivne. Ta võiks ka teatrit vahetada, saaks võibolla rohkem enda väärilisi rolle. Viimasel ajal on ta kuidagi nii eemale tõmbunud teatrist. Ei saa aru miks?


Filmi operaatoriks on Kjell Lagerroos ning pilt on ikka väga väga tasemel. koge esimesest kaadrist alates, kui näidatakse okastraat-aeda ning lund sajab sellele...oi kuidas silm puhkas :)
Stsenaariumi autoriteks Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre. Ehk "Ohtliku lennu", minumeelest üks Eesti tippdramaturge hetkel ning ajaloolane, kellele tänu ehk ajaloolisi fakte võiks uskuda...kuigi siit-sealt on nurinaid olnud kuulda. Minagi mõtlesin, et kas sellel ajal Eestis esllised telefonid olid, nagu seal komissariaadis jne.. Film ju toimus praktiliselt suuremas osas ühe väikese raadiuse sees...kas see kogu selleaegne tegevus ka nii piiratud oli? Kõik on kunsti tegemise nimel... ja eks see suur KUNST vabandab ka kõik reaalsusega kooskõlas mitte olevad asjad välja.

Filmivõtted toimuvad peamiselt Tallinna vanalinnas, kus taastatati 1924. aasta miljöö üpris ehtsalt, alates ajastutruudest riietest ja inimeste soengutest ning lõpetades relvade ja transpordivahenditega. Naljakas, aga ma sattusin sellel ajal vanalinna kui seda filmi tehti...torisesin vist omaette, ette tee oli kinni pandud ja ei saanud autoga sinna kuhu vaja. Aga näedsa, ära tasus see kõik, sest filmi võib igati õnnestunuks lugeda.


Hinnang: Tugev 4 (Puudu jäi mastaapsusest ja üldplaane ei olnud peaaegu üldse kasutatud. Minul jäi tsipa puudu ka emotsioonidest. See kõik oli ju ajalooline ja oluline. Priit Pedajase roll mõjus väga kummalisena - nii kange ja kohmakas, aga oli ju ka hämar tegelane. Minule ei meeldinud see roll kohe üldse mitte. See, et kõik selle pagariäri juures toimus, see oli kummaline, aga ega ma ju ei tea, võibolla oligi see nii väikse ulatusega revolutsiooni-üritamine, ei tea. Kuid mõned liinid ja karakterid jäid välja mängimata. Ehk oleks tahtnud rohkem teada...aga filmitegijad pidasid kõige olulisemaks justnimelt seda lahingut ning Taneli ja Anna lugu. Hmm...millegipärast jäi eraldi meelde see venelane, kes ütles: "Ma olen venelane, aga ma pole kommunist". Siiski uus "Nimed marmortahvlil" see kahjuks ei ole...sellest tasemest jäi igas mõttes kõvasti puudu...kui, siis operaatoritöö ja muusika olid vähemalt samal tasemel:)


2 kommentaari:

Kristiina ütles ...

Ma ei tea, mis nurinaid Sa oled kuulnud, aga lihtsalt ütlen, et rääkisime hiljuti Lauriga sest filmist ja tema, ajaloolase ja stsenaristina, oli ka üsna nördinud, et on päris palju liine ja tegelasi kärbitud, välja jäetud ja muudetud. Selles mõttes ilmselt jäi ka ajaloolist tõde vähemaks.

Mis mastaapsusesse puutub, siis see oli ju tõepoolest väikese ulatusega üritus, millel siiski oleksid olnud tõsised tagajärjed, kui lõpptulemus oleks olnud teistsugune. Suuri lahinguid ei peetud, kuid ajalooliselt oli tegemist tähtsa sündmusega.

Aga tegelikult oli ju päris hästi tehtud film, eksole? See, et filmitegijad pidasid kõige olulisemaks väljamõeldud armastuslugu.. eks see on vist paratamatu tänapäeva maailmas, kus tuleb mängida sellele, et toode müüks.
Mul isiklikult on väga hea meel, et Eesti ajaloost tehakse selliseid filme :)

Danzumees ütles ...

Jaaaa!!!! Täisti nõus, selliseid filme on väga väga vaja!!!!

Mida rohkem, seda parem! Ma ei väsiks ka neist kunagi!

Tegelikult tehniliselt ja näitlemise mõttes meeldis mulle kõik kohe väga. (Kuigi Nimed Marmortahvlil oli ikka tunduvalt parem - kõik see vendade püant ning armastuslugu ja kõik oli kuidagi armsam ja võimsam.)

Filmitegemisega on vist tihti nii, et lõppkujul saab sellest hoopis midagi muud kui see mis ta paberil on. Ma olen ka varem filmitegemise ja stsenaariumitega kokku puutunud...mind on ennastki filmist praktiliselt välja lõigatud :) Ja sellest on küll kahju, et ei saa täit lugu nii nagu seda alguses on kirjutaja mõelnud, sest iga lõikega pratamatult ju midagi läheb kaduma. Aga kommertsotsused piiravad...muidu filmid oleksid võibolla kõik mitmetunnised :) Ja eks see love-stoori laiendab ju sihtrühma (minule meeldis küll see väga).