Täna õhtul kell 8 algab Rootslaste aasta suurim "laulupidu" ehk Meloodiafestival :) Rootslaste 4 eelvooru ja lisaks veel "andra chansen" ehk "teine võimalus" on tänavu saanud erilised pöörded vaal sisse, sest finaalilkoha pärast tehti veel sisemisi duelle ja kaasatud oli ka rahvusvaheline žürii, kellel oli õigus saata ka üks laul finaali. Selline tsirkus! Ja rahvas ju tahab....õigem oleks vist öelda "vajab" tsirkust!!!
Tase on selline keskmine. Minu maitse järgi küll tugevalt parem kui Eesti laul. Ja ma ei räägi korralduslikus mõttes, sest mul on tunne, et Rootslaste eelvoor on korralduslikus mõttes üldse vist euroopa tippklass. Kas poleks aeg ka Eestis kogu lauluvõistlus ümber korraldada. Esiteks lasta rohkematel lauludel rahvani! Võiks ju ka teha näiteks kolm-neli eelvooru, millest saab edasi teatud arv laule. Nii huvitav oleks...ja võibolla pääseks esile ka huvitavamad lood? Mis valimisžüriide tuima järjestkuulamise vahele helikvaliteedi või mingi tehnilise või ei tea mis probleemi tõttu ei pääsegi mõjule? Lisaks annaks see nii palju uusi eesti laule juurde!
Tänavusel Rootsi eurovisioonil on üks laul, mis mulle tõeliselt meeldib! Ma kavatsen õhtul mitu korda hääletada selle laulu poolt. Ma ei mäleta, millal viimati ma mõne "eurovisioonilaulu" pärast nii elevil olen olnud ja nii tulihingeliselt soovinud selle võitu...võibolla oli see Hedvig Hanson-i "If You could only hear me"...mida ma olen ka aastatega endale nii pähe leierdanud :)
Rootslastel on oma eurolaulu valikul üks suur viga. Meedia teeb alati kellegist juba varakult võitja ning kuna hindamine on žürii ning rahva hinnete kooslus, siis näiteks eelmisel aastal jäi rahva lemmik - Sanna Nielsen teiseks (see oli ka minu lemmik toona). Ja võitis žürii punktidega Charlotte Perelli (Nilsson). Ja pärast siis imestavad, et miks ikka "nii" hästi ei läinud kui nad ootasid :) Tänavu on selleks Måns Zelmerlöw ja tema laul "Pride and glory". Ega sellel laulul muud viga polegi, kui et see lihtsalt pole minu meelest parim. Tegelikult upuks see teist omasuguste sekka suurel eurovisioonil lihtsalt ära. Teine suur lemmik on E.M.D. laul "Baby goodbye", mis oleks juba etem variant. Selles bändis laulab ka endale juba euroopas mõnevõrra nimeteinud discolaulja Danny (tema ongi see D selles EMD-s). Lisaks on finaalis ka üks teine "euroopale juba tuttav" laulja, nimelt Emilia lauluga "You're my world". Tema suurt hitti "I'm, a big, big girl in a big, big world" (või kuidas need sõnad nüüd täpselt läksidki) lasti ka eesti raadiotes mõned aastad tagasi nii söögi alla kui söögi peale.
Kuid see minu SUUUUUUUR lemmik, mille kuulamisest ma ei väsi on siin:
Caroline af Ugglas - Snälla snälla
See on mõnusalt lihtne, aga jutustab lisaks ilusale muusikale ka loo. Lugu on muidugi armastusest...õnnetust armastusest! Ja mul on nii kahju temast, sest ta mees läheb teise naise juurde... Ta laulab seda nii ehedalt, nagu temaga tõesti oleks see sündimas. Eesti keeles on laulu nimi "Palun palun", aga kõlakad räägivad, et kui see laul peaks võitma, siis ingliskeelse versiooni pealkirjaks saab "Mercy mercy". Aaaaaah kuidas ma loodan, et rootlastel on oidu see võitjaks hääletada! Eelvoorust ta otse finaali ei saanudki, alles läbi "teise võimaluse". See aga tähendab ju et rahvas väga hullult selle laulu poolt ei ole. Mina igatahes olen, sest see laul on minu meelest peajagu üle kõigist oma konkurentidest.
Kuigi pange tähele võidab Zelmerlöw. Muideks ta girlfriend osales ka eelvoorudes, aga finaali ei pääsenud...Marie, kes on tuttav ansamblist A-teens. Aga laul ise on selline:
E.M.D. laul on selline:
Ja Emilia oma on siin...natuke bossanovalike sugemetega:
Tegelikult on finaalis veel üks laul, mis mulle vaadates üldse ei meeldinud, aga hiljem raadiost kuulates mõjus päris hea energiaga tantsulooks (mitte, et see mu muusikamaitse oleks). Tegemist on ka Euroopa raadiotes juba tuttava ansambliga Alcazar ning nende laulu nimeks on "Stay the night". Laulja on siin Rootsis viimasel ajal kaastunnet saanud ka sellepärast, et ta on HIV positiivne. Minu jaoks on sellised naiselikud mehed natuke hirmuäratavad :) Laul on selline:
Minu teiseks lemmikuim tänavuaastasel gaalal on hoopis kreeka keeles laulev Rootsi tütarlaps Sofia ja tema laul "Alla". Seda rootslased never ei hääleta. Tegelikult finaaligi sai ta ainult sellepärast, et oli "rahvusvahelise žürii lemmik". Kui Caroline Af Ugglas-e laul poleks finaalis, siis ma hoiaksin sellele pöialt:
Üpris omapärane ning hääletusennustustel kolmandal kohal on Malena Ernman lauluga "La Voix". Mina pole erilises vaimustuses, kuid tegelikult torkaks ta ehk oma ooperilaulu lõikudega silma:
Minu kolmandaks lemmikuim on hoopis selline rokilikuma taustaga laul (ainus mitte tümps lugu Caroline af Ugglas-e laulule lisaks), mida esitab bänd nimega H.E.A.T. ning laulu nimeks "1000 miles". Natuke 80ndate pikkade juustega kidrameeste muss tuleb meelde (positiivses mõttes):
Ülejäänud laule võib vaadata Melodifestivalen-i kodulehelt, ehk siit. Kuigi ega seal midagi erilist rohkem vist pole. Igatahes olen ma tõeliselt üllatunud kui võitja ei ole siin ära toodud videote hulgas. Tase on üpris normaalne...eriti kuna leidub ka 1 laul, mis mulle tõesti meeldib! af Ugglas on suurim Janis Joplin -i fänn siinpool Uuraleid ja see on ta häälele ja esinemisele mingisuguse positiivse omakorda veel juurde vajutanud. Üldse müjub ta sellise fun-inimesena. Täiesti erilisena. Pisut kreisi...aga ikka positiivses mõttes :)
Hääletussõrm on igatahes valmis :) "Ca-ro-li-ne, Ca-ro-li-ne!!!!!"
--------------------
Üllatus, üllatus!
Võitjaks osutus hoopis viimasena esinenud Malena Ernmann, 38 aastane mezzosopran, kelle laul La Voix on rikastatud ooperilauluga. Usun, et sellel oligi palju tegemist loteriil vedamisega. Ehk nö. võistule lõppu sobis see laul ideaalselt ning sellepärast korjas ka lisahääli. Mina selle laulu võimalustesse ei usu. Eesti laul on ka parem :)
Minu suur lemmik - Caroline af Ugglas jäi teiseks....tüüpiline....
Suursoosik Zelmerlöw jäi lõpuks hoopis neljandaks ja E.M.D. võttis kolmanda koha.
6 kommentaari:
No mina ei tea. Rootslased on ikka nii stereotüüpsed. Need kaks sinu lemmikutki... kuidagi vanad mutid noorte riietuses tunduvad. Kas neil noored ei saagi löögile? Samamoodi see võidulugu - nii tavaline ja lauljaks ka jälle mingi vanamees ja habe ees... Lood täpselt samamoodi. Eestil on pigem vastupidi - kõik on noored, mõned suisa liiga kogenematud. No ei tea.
http://www.youtube.com/watch?v=53PDkpalzBk Nemad olid vähemalt armsad :) Rõõm paistis välja. Olgu muu mis on
Ma olin klubis ja see aasta oli rahvas kyll väga vähe ekraanist huvitatud (koos olid pöhiliselt emakeele konverentsilt tulnud, lisaks väljast tulnuid oli seekord väga vähe). Ise kuulsin laule täiesti esimest korda, aga kuna oli suht igav myra, nagu alati, köike ei kuulnud ka.
Täiesti elusad, vahetud ja humoorikad Viljandi noored rahvamuusikud olid heaks kontrastiks sellele völtspaatosele.
Ugglas'e peale kikitasin kyll kohe körvu, aga kui kihlveoks raha koguti, osa ei vötnud, sest olin kindel, et Ugglas jääb viimaste hulka - niivörd mitte-eurovisioonilik laul oli. Ime-ime, tasavägiselt teiseks. Ei tea, kas rahval hakkab sellest euroyyrgamisest körini saama?
Täpselt samamoodi pean heaks meelelahutuseks EMD lavasöud. Aga teravust jäi väheks, et vöita.
Vöidulugu? Njaa, ei liha ega kala. Olen just ooperilainel ja juhtumisi selle väga hea mezzosoprani esinemisi samuti jälginud.
Kuidas ta kyll sinna sattus ja diskotympsu taustal paari fraasiga pisut oma hääleulatust demonstreeris...et Moskavsse saada?
Aga noh, köik myygiks on söubisnisi lipusönad, ja eks tema peab ka mötlema igale vöimaluse ennast näidata (ehkki minu meelest poleks seda eurovisiooni kyll nii hea tuntusega lauljale enam vaja).
Kas sulle ei tundunud, et lavasöu vene teemadel oli paras mönitus: vene karu, vene miilitsad ja vene hoorad matrjoshkade köikumise taustal, ojaa, ja see lottis dressipykstes laulja, mulle tundus, et ka plekkhambad välkusid :) Juhtisin ka lauanaabri tähelepanu - see jäi vaatama ja nentis sama: "Jah, yks-yhele panevad...". Aga kuna sellega Moskva nina alla hyppama ju ei minda, siis vöib natuke nalja teha.
Unustasin. Puudus see tervendav-irooniline teine mööde ehk Kristjan Luuk :(.
Sehkendaja...mitte rootslased ei ole stereotüüpsed...sama asi ju toimub eurovisiooniga igal pool :) Minu meelest kui võrrelda Rootsi ja Eesti laulude taset, siis pole kahtlustki, kumma riigi laulud paremad olid...aga see on ju ikka maitse asi. Ja teadupärast meie muusikamaitse ei lähe kokku. Ja ega need eurolauld ei ole üldise muusikavoolu kontekstis vist meie kummagi "meelismuusika"?
Vahest lihtsalt juhtub, et mõni laul sinna vahele eksleb, mis minu maitsega ka ühtib. Tänavu siis üks selline just nimelt oli - Caroline "These boots are made for walking" af Ugglas :) Ja ma seisan küll tuliselt oma sõnade taga, et selles laulus oli "lugu" ning see kaalus sellepärast üle selle piiri, kus asuvad need laulud, mis minule meeldivad :) Lisaks ta hääl on ka päris vinge ja rolli mängib ka see, et ta mõjub oma olekult justkui ülekasvanud Pipi Pikksukk :)
Aga muidugi, et Sinule ei peagi ju "kohale jõudma" minu maitse. Minule näiteks kohe kõige vähematki ei meeldi(nud) see tuletõrjujate laul. Liiga tilulilu ja mõttetu minu maitsele :)
Oot, aga miks sa "võitjat" vanameheks pead? See on ju naine...ja habet tal ka pole...kas ma ei tea tausta või mis? Minu meelest on selles laulus tänu sellele ooperile midagigi "eurovisiooni kontekstis" omapärast, kuigi mulle see laul ei meeldi üldse. Ja tegelikult ei usu ma selle võimalustesse. Iseasi kui nad jälle viimasena ei esine, siis see võib mõjuda. Eurovisioonil juba ammu ju ei võistle laulud vaid midagi muud :) Rootsi eurovisioonil oli ka üks 16 aastane finaalis, oli naisi, mehi, ansambleid. Minu meelest polnud üldse nii üksluine kui Sa ütled...
Lisaks see show...need naljad. Neis oli tihti päris hea iva. Näiteks mulle meeldis see kui üks laulja, kes eelvoorudest välja kukkus ütles, et pärast Melodifestivalenil osalemist hakkas talle tüüpakkumisi sadama uksest ja aknast...ning siis selgus, et ta kassapidajane tööle läks :) Laulis seal lindi pealt toidukaupade triipkoode läbi tõmmates iga toiduaine kohta euroviisidega lugusid :) Ja muidugi need rootslaste allapoolevööd naljad :) Mõni jättis mul karbi lahti küll :)))
Ei, kui võitja kõrvale jätta, siis mina olin küll rahul. Kokkuvõttes ikka üle keskmise "Melodifestivaleni" taseme oli minu meelest. Ja nagu öeldud, see on rohkem ju sportlik hasart, et kas oma maitse ühtib rahvaga (mis peaaegu kunagi ei ühti) ja kas oskab võitja ette ära arvata (tavaliselt olen päris hästi osanud, aga sellel aastal olid mu eurolaulutundlad roostes :))
Tervitused R!
Ma ei tulnud selle pealegi, et klubis ju ka vaadatakse seda kambaga. Aga sela vist jah, on seda muud juttu ka vaja ajada...mis on kahtlemata palju olulisem ja huvitavam kui need "kahtlase väärtusega" diskotümpsud. Nii tore, et Sinule ka Caroline natukenegi silma jäi :) Minu meelest ta laulis seda nii hingega ja lugu oli ju küll tavaline, aga kurb ja laulus pääses see kuidagi mõjule.
EMD oli mu kolleegi lemmik, aga minu meelest oli suur viga sellest, et laulu alustas see M tähega poiss, kes on neist just kõige nõrgema häälega...aga alguses on ju vaja just "tähelepanu äratada". Frakkides kutid oleks kindlasti oma tantsuga kuidagi eristunud.
Su showvärgi kuldne lause "kõik müügiks"...see on ju selle show juures tõesti kuldne tõsiasi. Lisaks on see Melodifestivalen ju Rootsis täiesti ületähtsustatud mõõtmed võtnud ning ühtlasi kui oled osa seda finaali, oled osa ajalugu. Sellepärast ma arvan osalevad ka need sellised "ebaeurolaulikulikud" "päris lauljad" :)
Aga venelasi mõnitasid küll mõnuga...kogu see lugu ju ka vene maffiaga, mis eelnes sellele laval toimunud showle vene tantsivate lõbutüdrukute, karude ja igasuguste muude tegelastega. Isegi päris üllatav, et rootslased selle taga olid :) Tavaliselt nad on parajalt alandlikud selle riigi suhtes, kus "pidu toimub" :)
Aga Kristian Luuk oli küll vinge, aga pean tunnistama, et minul Petra Mede vastu ka midagi polnud. Alguses oli natuke kange ja võõrastav ja tegelikult kurb meel, et Luuk seekord seda ei vea. Aga mida saade edasi, seda lahedamad naljad Petral olid. Minu huumorimeel on küll selline, et päris tihti sai naerda ta juttude üle :)
Postita kommentaar