teisipäev, 1. jaanuar 2013

Vikerraadio saate "Teatrisse!" rahvahääletus 2012

Juba teist aastat järjest korraldas Vikerraadio rahvahääletuse. Selgitati nii nais- kui ka meesnäitlejate kui ka lavastuste publikulemmikud. Hääletamisel osales 667 hääletajat. Küsitluse vastustes mainiti kokku 92 nais- ning 112 meesnäitlejat ja 58 eri lavastust.

LEMMIKUD NAISNÄITLEJAD 2012

20. Helle Kuningas
19. Ülle Kaljuste
18. Monika-Evelin Liiv
17. Epp Eespäev
16. Tiina Mälberg
15. Piret Kalda
14. Maarja Mitt
13. Maria Soomets
12. Mirtel Pohla
11. Anu Lamp
---
10. ANNE REEMANN ("Aeg ja perekond Conway") 42
9. EVA KLEMETS ("Iphigeneia Aulises", "Suur õgimine") 50
8. ÜLLE LICHTFELDT ("Leenane`i kaunitar“, „Kaasavaratu“) 54
7. LIISA PULK („Tappa laulurästast“) 55
6. KÜLLI TEETAMM („Ma armastasin sakslast“, "Aeg ja perekond Conway") 71
5. EVELIN VÕIGEMAST („Hamlet“, „Aeg ja perekond Conway“, „Keti lõpp“) 78
4. CARITA VAIKJÄRV („Ukuaru“) 90
3. ITA EVER („Augustikuu“) 92
2. KATARIINA UNT („Nisa“, „Karin ja Pearu“) 105
1. MARIKA VAARIK („Iphigeneia Aulises“, „Suur õgimine“, „Pedagoogiline poeem“) 174

Kommentaar: Marika oli tõeliselt võimas nii Suures õgimises kui ka Pedagoogilises poeemis, Iphigeneias küll jäi pigem Eva ja Mirteli võimsa mängu varju, aga kahtlemata oli see 2012. ka Marika aasta. Tundub, nagu juba viimased aastad on ta pidevalt üks neid kõige parimaid. Sama võib ju öelda ka Katariina kohta. Nisa roll küll juba 2011. aastast, aga Karini roll oli kahtlemata üks aasta triumfe. Itakesekene on lihtsalt uskumatult hea. Aga nagu "Tujurikkujast" sai teada, kasutab ta dopingut... :) Carita üle on vaatet kõige parem meel! Ta on alati teiste 20.lennu tüdrukute varju jäänud, aga tänavu jäid tema varju nii Evelin kui ka Maria, teistest kursaõdedest, kes 20 sekka üldse ei pääsenud, rääkimata... Kui nüüd tegelikult nii meeste kui naiste tabeleid vaadata, siis 5 näitlejat 40st on just sellelt lennult :) Teist kohta jagavad 9. 10. 13. 15. 16. ja 21.lend 3 näitlejaga. Evelini SUURT rolli oleme endiselt kõik ootamas. Siiani on ta saanud särada vaid nö. kõrvalrollides. Vast ehk pärast kooli olid mõned peaosad, aga juba aastaid ei ole tal olnud sellise kaliibriga rolle, nagu Hele Karin või Carita Minna. Selles mõttes ühinen Meelis Kompuse arvamusega, et tema suurimad hetked on alles ees. Hea näitleja ju kahtlemata, ka senise töö põhjal üks minu suurimatest lemmikutest. Külli Teetamm on viimased 5-6 aastat kandideerinud Teatriliidu aastapreemiale, aga ilmselt katkeb sellel aastal see uskumatu kett, mis võiduni kordagi ei jõudnudki. Kuigi mõlemad varasemate hooaegade rollid, mida rahvas on seekord maininud, oleksid olnud väärt võitu... Liisa on üllataval kombel ainsana esindamas eelviimast lavaka lendu (viimasest pole veel keegi jõudnud tabelitesse), aga eks see inimeste südametesse mängimine võtabki aega. Selle eest Liisale tunnustus missugune! Tegelikult ju tugev lend, kus materjali sellistesse tabelitesse hulgaliselt... Ülle Lichtfeldt-i vägiteod jäid peamiselt eelmisse hooaega, aga viimasel ajal, oleme ausad - ta on alati hea. Üks nendest nimedest, kelle pärast on mõtet Rakverre sõita. Kuigi, ja oleme taas ausad - 2012. oli tegelikult Rakvere Teatrist hoopis Tiina Mälberg-i aasta, kes on täiesti põhjendamatult kõigest 16.kohal (no õnneks vähemalt on üldse tabelis sees! Aga mul on 2 nime väljas käia - "Armastus tööpostil" ja "Hullumaja suvepäevad" - nii üksikult eraldi kui rääkimata need kokku, oleksid pidanud andma palju-palju rohkem hääli!). 9. kohal on minu jaoks üks näitelejatest, kes Tiina kõrval peaks tipu lähedal kui mitte kõige kõrgemal kohal olema - Eva Klemets. Tema praegune mänguvorm ja see värskus ja sügavus, millega ta näiteks Iphigeneias mängis, see on maailmaklass! Igas mõttes tõusmas kui välguna tipu suunas. Jätkuks talle vaid rolle NOs. Anne Reemann ja Anu Lamp on samuti minu suured lemmikud, aga Anu tegi juba eelmisel aastal ühe suurimatest rollidest, pean silmas Amy seisukohta ja Anne Perekond Conway emana oli samuti juba 2011.aasta suurepärasemaid tähti meie teatritaevas. Muidugi Nähtamatutes pisarates oli ta ka anne hästi esil (kuigi tahaks tedagi suuremates rollides ja tihedamalt näha)! Mainimata ei saa jätta, et ka Helle Kuningas Nähtamatust majast oleks pidanud olema palju-palju kõrgemal. Aga ju seda pole veel kriitline mass jõudnud näha... Ja Maria - kõik, kes nägid Raudmehes tema Buratinot või Angela Aak-i, said tõestust, et tema puhul ei ole lihtsalt tegemist mõne lastesaatejuhiga, kes kunagi näitles, vaid ta on parimas lavavormis. ja pole vahet millise žanruga on tegemist... kuigi endiselt ma ei mõista, miks teda muusikalides rohkem ei kasutata...


LEMMIKUD MEESNÄITLEJAD 2012

20. Robert Annus
19. Hannes Kaljujärv
18. Üllar Saaremäe
17. Märt Avandi
16. Sten Karpov
15. Ivo Uukkivi
14. Andres Mähar
13. Juhan Ulfsak
12. Tõnu Oja
11. Jaan Rekkor
---
10. INDREK SAMMUL („Amadeus“, „Islandi kell“, „Kevadine Luts“) 35
9. ANDRUS VAARIK („Kes kardab Virginia Woolfi?“, „Hamlet“) 41
8. TAAVI TEPLENKOV („Kõik on täis“, „Augustikuu“) 42
7. AIN ANGER („Faust“) 60
6. TAMBET TUISK („Iphigeneia Aulises“) 66
5. AIN LUTSEPP ("Punane", „Augustikuu“) 84
4. ALO KÕRVE („Hamlet“, „Aeg ja perekond Conway“) 91
3. MAIT MALMSTEN („Nelipühad“, „Kolm õde“, „Rahauputus“) 100
2. PRIIT VÕIGEMAST ("Hecuba pärast“, „Ma armastasin sakslast“, „Keti lõpp“) 112
1. AIVAR TOMMINGAS (Tõde ja õigus. Teine osa“, „Vihmamees“, „Karjäär“) 192

Kommentaar: Aivar ja sellel aastal numbero uuno?! Tõeline üllatus. Ma olen muidugi oma ühe lemmiknäitljeja pärast ülirõõmus, aga ta on iga aasta ja igas rollis väga hea. Karjäär on mul plaanis alles sellel aastal, aga selline ülekaalukas võit, no ikka väga-väga tore! Tema Maurus on kahtlemata loorbereid väärt ja tema Vihmamees ei jäänud Dustin Hoffmani Oscari võitnud rollile grammigi alla. Aga seda kõike juba eelmistel aastatel. Priit Võigemast tegi hea Arvo Pärti paroodia Linnateatri tasemevõrdluses alla keskpärases tükis - Keti lõpp. See oligi kõige parem kogu etenduses. Ma armastasin sakslast ja Hecuba pärast etendustes olid tal täiesti hiilgavad rollid, aga need ju juba eelmistel aastatel. Samas tänavu oli ta üks minu lemmikuid hoopis Suures õgimises. Eredalt on tema David Bowie cover meeles ja tennisemäng ja kogu see õgimine muidugi ka :) Mait Malmsten kui üks Eesti rahva lemmikutest on ka leidnud tee tippu. Vahepeal ta ongi kuidagi varjus olnud - vähe rolle ja millegipärast ei midagi säravat, nüüd siis ometi midagigi. Pean tunnistama, et esimese hooga ta ei meenugi Nelipühadest. Kolm õde on ja jääb mul nägemata ja Rahauputus on juba aastatetagune roll. Minul õnnestust teda sellel aastal näha Islandi kellas ja seal oli ta üks parimaid. Tegelikult ta ongi alati väga hea, lihtsalt kuidagi vähe kasutatud. Toompere kasutab ikka, aga tema vanuse ja taseme juures peaks ta olema üks hõivatumaid näitlejaid. Aga ega ma ei tea kah, võibolla see ainult näib minule, et ta vähe rolle ette võtab. Alo Kõrve Hamlet jäi minu jaoks 2013ndasse aastasse. Eks näis kuidas õnnestub piletijaht, aga Aeg ja perekond Conway vaiksema venna roll kõikide nende ülimalt hästi ja elavamalt mängitud õdede kõrval oli märkimisväärselt hea ja justkui balansseeriv teistele. Väga tunnetuslik ja sügav. Lutsepp säras Punases juba eelmisel aastal, aga ka tema võib mistahes rolliga igal aastal pääseda siia tabelisse... Tambet Tuisk tegi Iphigeneias minu jaoks ühe aasta kehvimatest rollidest. Ta mängis seda väga valede rõhuasetustega. Õigemini sellel korral kui mina vaatamas käisin, oleks ta olnud nagu liimist lahti. Rõhutas sõnu valesti ja tekst ning tema mäng ei läinud üldse kokku. Mida etendus edasi, seda paremaks küll läks, aga ma alguses ei saanud üldse aru, kas võõrlavastaja ei saanud tema tekstist aru ja sellepärast ei saanud tema mängu korrigeerida või milles on asi, et ta nii mööda paneb. Arvestades mõnede tuttavate naiste suhtumist Tambetisse, siis tundub, et ega ta ei peagi mängima... ta võib ka lihtsalt laval olla ja teatud tüüp naisi hääletaks selle eest ka ta parimaks :) Ain Angerit õnnestus mul viimati näha Birgitta festivalil üleeelmisel aastal. Faust jäi kahjuks nägemata. Aga ka tookord oli tegemist Wagneriga ja Ain on ikka ülimalt võimas! Taavi rollid pärinevad ka juba peamiselt varasematest hooaegadest. Ise olen nautinud tema multifilmi audiorolle. Ta on alati üks parimaid hääli. Ja tema ning Võigemasti duo Vasaku jala reedes... igavesti lahe! Vertikaaltund on täiesti alusetult vähe tähelepanu saanud, kuigi Taavit ma sealt võibolla esimesena ei tõstakski esile - pigem isa-poega Ojasid... Andrus Vaarik pidi olema publikulemmik Hamletis, aga see minul veel nägemata. George-i rollis oli ta ülimalt hea. Mõnus, et ta on Linnateatris endale kodu leidnud. Tema mängus on alati midagi. Indrek Sammulit on viimasel ajal tihti Draamateatri laval näha olnud. Indrek nimelt kolis Ugalast uude koduteatrisse. Minul õnnestus teda näha nii uues kodus - Islandi kellas kui vanas kodus - Ukuarus. Tegelikult ma pole siiani üle saanud sellest, et talle ei antud eelmisel aastal aastapreemiat Salieri rolli eest. See on minu jaoks Saaremäe Cyrano, Lutseppa Rothko, Malmsteni Panso, Toompere jr ja Vaariku George-ide ja Võigemasti Rannapi kõrval viimase 5 aasta vingemaid meesnäitlejarolle!


2012. AASTAL EESTI RAHVA LEMMIKNÄITLEJATE TOP10

10. EVELIN VÕIGEMAST
9. AIN LUTSEPP
8. CARITA VAIKJÄRV
7. ALO KÕRVE
6. ITA EVER
5. MAIT MALMSTEN
4. KATARIINA UNT
3. PRIIT VÕIGEMAST
2. MARIKA VAARIK
1. AIVAR TOMMINGAS

Kommentaar: No ei saa märkimata jätta, et nii hea, et Carita on siin sees. Ometi on hakatud märkama kui hingega ta igat rolli teeb ja kui hea ta tegelikult ka on! Lisaks Caritale ongi Aivar ainuke, kes pole otseselt Tallinna teatrite näitleja. Aga Aivar mängib vähemalt Linnateatris gastrolli, seega Carita ongi ainuke, kes praktiliselt täiesti väljaspoolt Tallinnat on suutnud ennast 10 sekka mängida! Eks suurem osa nimedest ongi siin sellised teada-tuntud kogu rahva poolt armastatud näitlejad...


LEMMIKLAVASTUSED 2012

20. „Esimesed suudlused“ (lavastaja Madis Kalmet, Endla Teater)
19. „Andmed Liina Pihlapuust“ (lavastaja Erki Aule, MTÜ Oma Lava)
18. „Amy seisukoht“ (lavastaja Mladen Kiselov, Tallinna Linnateater)
17. „Leenane´i kaunitar“ (lavastaja Üllar Saaremäe, Rakvere Teater)
16. „Tõde ja õigus. Teine osa“ (lavastaja Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater)
15. „Kaasavaratu“ (lavastaja Eili Neuhaus, Rakvere Teater)
14. „Onu Vanja“ (lavastaja Lembit Peterson, Theatrum)
13. "Cancun" (lavastaja Hendrik Toompere jr, Eesti Draamateater)
12. „Boyband“ (lavastaja Andres Dvinjaninov, Endla Teater)
11. „Augustikuu“ (lavastaja Priit Pedajas, Eesti Draamateater)
---
10. „Ukuaru“ (lavastaja Madis Kalmet, Ugala Teater) 52
9. "Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum" (lavastaja Ivar Põllu, Tartu Uus Teater) 55 
8. „Tappa laulurästast“ (lavastaja Urmas Lennuk, Vanemuine) 56
7. "Gilgameš ehk igaviku nupp" (lavastaja Peeter Jalakas, Von Krahl) 75
6. "Iphigeneia Aulises" (lavastaja Lorna Marshall, NO99) 82
5. „Suur õgimine“ (lavastaja Lauri Lagle, NO99) 84
4. „Faust“ (lavastaja Dmitri Bertman, RO Estonia) 85
3. "Karjäär" (lavastaja Uku Uusberg, Vanemuine) 96
2. "Aeg ja perekond Conway" (lavastaja Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater) 97
1. "Maailmale nähtamatud pisarad" (lavastaja Elmo Nüganen, Tallinna Linnateater) 121      

Kommentaar: No ei saa mina küll öelda, et Nähtamatud pisarad nüüd sellist ülekaalukat võitu oleks väärt. Jah, see oli hea, aga mitte niiiii hea. Ma ise tabasin end kella vaatamiselt... kuigi nii mõnigi lõik oli ikka väga hea - meeldejäävaimad Piret Kalda lesk, keda külastab Noormets ja Aadli, Ojari ja Eespäeva kosjakaupade lõik. Ja kui nimetada parim roll sellest tugevast ansamblimängust, siis nimetaks hoopis Margus Taborit. Kuigi olen ülimalt tänulik alati kui Anne Reemanni näha saan. Hmmm, nüüd meenus ka Mart Toome oma kingitustega :) Tegelikult on teisele kohale platseerunud Aeg ja perekond Conway minu 2011.aasta lemmiklavastus. Sai seda ka eelmise aasta Teatrisse! saates mainitud... ja nüüd see siis siin on - 2.kohal! Aga oli ka ilus ja huvitavasisuline lavastus. Ja sellist naisnäiteljateansamblit annab ikka otsida - Anne, Evelin, Elisabet, Sandra, Ursula ja Külli. Hele, Anu, Epp, Helene ja Piret olidki vaid puudu :) Karjäär, nagu mainisin, on plaanis võtta käsile 2013.aastal. Pilet juba ootamas... Samtui ei õnnestunud näha Fausti. Suur õgimine oli ka minu TOP10 lavastus. Lauri Lagle on saamas küpseks lavastajaks. Isegi nii laialivalguvalt raske materjali puhul on kõik väga kompaktselt ja hästi koospüsima pandud. Näitetrupp muidugi esmaklassiline - Margus Prangel, Eva Klemets, Priit Võigemast ja Marika Vaarik söövad ja mässlevad söögiga ja söögis. Milline hõrk õhtu! Iphigeneia Aulises oli fenomenaalne - ilma igasuguste dekoratsioonideta mängisid just eelkõige naised selle narratiivi nii pingeliseks, et õhku oleks võinud noaga lõigata. Muidugi isana oli minu jaoks etenduse dilemma igati tunnetatav. Igatahes sellist otsust teha oleks võimatu... Ma ei tea, mida ma üritaksin välja mõelda, aga ma ei suudaks saata oma last surma... muidugi sellel isal ei olnud ka valikut... aga ikkagi... Gilgameš oli juba eelmise aasta šedööver, ent kuna tänavu mängiti ka, siis igati hea meel, et selline lavastuslikest ideedest kubisev tükk sai nii kõrgele. Tappa laulurästas on mul nägemata ja ei tea ka millal seda näha õnnestub. Ilmselt mitte enne järgmist sügist... Aga kõige parem meel on mul Naised valitsevad maailma üle. See oli üks minu selle aasta TOP5 lemmikutest kahtlemata ja nii ilus ja hea ja kõik need vinged superlatiivsed omadussõnad, mis väljendavad headust. Kuna mul on kirjatöö selle tüki kohta veel pooleli, siis rohkem ei hakka kommenteerimagi. Ukuaru positsioon TOP10s on samuti üllatus, aga samas oli selline vana-hea-eesti-teater mõnus vaadata. Vaadates kohti 11-20, siis ma väga loodan, et Andmeid Liina Pihlapuust mängitakse veel kunagi! Boybandi ma vaatama ei lähe. Ülejäänutest on soovitamist väärt vähemalt Augustikuu, Tõde ja õigus 2, Amy seisukoht ja Esimesed suudlused. Cancun, Leenane'i kaunitar, Kaasavaratu ja Onu Vanja olid minu jaoks keskpärased. Cancunis olid head rollid Kaljustelt, Rekkorilt ja eriti Mihkelsonilt, aga Peeter Oja mängib viimasel ajal teatris liiga vähe ning seetõttu on õige natuke roostes. Kuigi mitte häirivalt. Selline intiimne segadus paaride vahetusega siiski minu maailma eriti ei kõigutanud. Leenane'i kaunitari suurim viga on see, et Herta Elviste ja Liina Tennosaar mängisid need rollid juba surematuks Mägede Iluduskuningannaks. Ines ja Ülle on ju ka head, aga see elekter, mis oli Herta ja Liina vahel, see oli hoopis teisest mastist. Võibolla on see originaalis üle elatud šokk psühhoterrist emast jäi ka Rakvere Teatri versiooni vaadates tulemata-olemata ja seegi mängis oma rolli. Kaasavaratu oli küll väga hea, aga ma ei näinud Saaremäed tema rolli sobivana, kuigi Pille-Riin Purje vaidles kategooriliselt mulle vastu selles osas. Häiris ka kunstnikutöö, aga see pole muidugi sisulises mõttes oluline. Samas seda tükki siiski päris keskpäraseks nimetada ka ei saa. Ikka tugevalt üle keskmise. Samuti Petersoni versioon Tšehhovi klassikast oli minu meelest lavastusena kahtlemata üle keskmise. Ja seal oli jällegi käesoleva aasta üks parimad kunstnikutöid! Samas jäi mind häirima võrdlus Kaarin Raidi Ugala Onu Vanjaga ja see vähendas minu jaoks mõnevõrra Theatrumi versiooni väärtust.

Igati põnev on sellise aastase vahega näha rahva arvamust just selles hetkes. Eriti magusad on muidugi need "üllatused". Loodetavasti toimuvad ka tulevikus sellised hääletused. Üldse on TEATER ju tegelikult visuaalne kunst ja ma ei mõista, miks ei võiks Teatrisse! saade olla korra või kaks kuus eetris televisioonis. Kirjandusmuuseum on minu meelest tõestanud rahva kultuurinälga... aeg oleks avada ka Teatriministeerium :)

Kommentaare ei ole: