Head Uut Aastat!

Uuel aastal uue hooga
korduvad kõik vanad vead,
neist kes olid väiksed põrsad,
saanud nüüd on suured sead...
:)

Igatahes 1 uusaastalubadustest on blogis aktiivsem olla.
Üldse aktiivsem olla. Samas ka rohkem aega oma kallitele pühendada. Üldse pühenduda olulistesse asjadesse rohkem.

Lisaks kaalu langetada, suhkrust loobuda, korralikult trenni teha (jõuda tippvormi), rohkem lugeda, rohkem teatris käia, rohkem filme vaadata, rohkem end harida, rohkem head teha, rohkem pingutada kõiges, mis ette võtan. Rohkem tööd tehes selle tegemist nautida.
Kuna ma ei suitseta ja alkoholi tarbin ka ainult siis kui keegi oluline inimene või oluline olukord seda ikka väga nõuab, siis vähemalt nendest loobuda pole vaja, neid niigi mu elus pole.

Tore oleks ju lubada ka rikkaks saada, mis kusagilt kaugelt terendab ka, aga seda ju lubada ei saa, aga lubada saab seda, et toidu peale nii mõttetult palju raha enam ei kuluta,
Aga 1 konkreetne asi, mida tahaks lubada, on alustada hispaania keele õpinguid. Eesti, soome, rootsi ja inglise keelt ma valdan. Vene keelega saab ka enam-vähem hakkama. Saksa keel vajaks kosutust (selle aasta üheks väljakutseks on õppida iga päev 1 uus saksakeelne fraas või sõna - 1.jaanuari oma oma turvaliselt: "Ich habe einen elenden Hunger"), norra keelest saan aru, aga ei räägi ja prantsuse keel on peaaegu täiesti ununenud, aga praegusel hetkel, mil oleks võimalik pidevalt praktiseerida hispaanlastega nende keelt, siis oleks lollus jätta seda võimalust kasutamata.

Kultuuri mõttes oli aasta numbrites selline:

*** Nähtud erinevaid teatrilavastusi 56 (See on rohkem kui eelmisel aastal. Üsna optimaalne number. Tahakski, et see oleks seal 50 kandis, ehk umbes nädala kohta 1. Uuel aastal üritaks hoida umbes sellist liini. Praeguseks on juba planeeritud 12 etendust aasta esimese 4 kuu peale, seega mõned mahuks veel kavva. Tahaks rohkem Rakverre, Tartusse, Viljandisse ja Pärnusse ka jõuda. Endla on nii huvitavaks muutunud ja Rakvere Teater, Vanemuine ja Ugala hoiavad lippu juba niigi kõrgel. Rakvere ja Tartu on selle ka minu jaoks natuke mugavamaks teinud ja sellepärast saab nendes teatrites nähtud tükkide kohta siin sellel aastal kindlamini lugeda. Tallinnas on muidugi lihtne. Sellel aastal mõtlesin jätta tuju ja saatuse hooleks ka mõned tükid, ehk kui tuju tuleb, siis lähen lihtsalt ajaviiteks ka teatrisse, umbes nagu kinno - tuleb kesklinnas elamise luksust ära kasutada... Tegin valikute kergendamiseks ka listi tükkidest, mis on kas mängukavas või tulemas kevadhooajal kavva ja mida natukenegi näha tahaks. Sain kokku 65 lavastust. Nendest umbes pooled tahaks kindlasti varem või hiljem jõuda ära vaadata, ülejäänud jäävad ootama kiitvaid sõnu teistelt vaatajatelt ja siis võib-olla jõuavad neist mõned veel "kindlalt vaadatavate" tükkide listile.)

***Loetud juturaamatuid 21 (see number on häbiväärselt väike sellel aastal. Põhjuseks tormine esimene poolaasta kui ei suutnud üldse keskenduda lugemiseks. Tavaline, ehk optimaalne on mul seal kusagil 30-35 kandis, aga ideaalis muidugi rohkem. Ideaalis nädalas 1. Igatahes tuleb sellel aastal rohkem lugeda (justkui katkine plaat igal aastal korrutan sama laulusalmi). Praegu on Jonas Jonassoni "Mõrtsuk-Anders" pooleli ja see on nii lahe! Samas raamatute valimisega olen muutunud aastatega targemaks. 21st loetud raamatust olid tervelt kümme 5 tärni väärt ja ainult 2 raamatut hinnanguga alla 3. Eriti kahju on, et kodumaist kirjandust ei jõudnud lugeda, ainult 3 ja neist veel 1 oli lasteraamat.)

***Filme pole ma juba aastaid nii palju jõudnud ühes aastas vaadata kui seekord. Tervelt 292 filmi!!! Ise ka ei usuks kui excelisse kirjutatud edetabel ei lõpeks 292. real... Omal ajal kui sai Soomes elades koolipõlves nädalavahetuseti ja õhtuti videolaenutuses töötatud ning aastas oli tavaline number seal 400+ filmi, nende numbriteni ma vaevalt, et kunagi enam jõuan, sest nüüd on elus veel nii palju muud, (millega tegeleda peale kooli ja filmide,) aga no see 292 on praeguses eluetapis ikka uskumatult palju. Eks see ööajast peamiselt tuli. Ja filmifestivalid on mu nõrkus, sest seal näeb huvitavamaid filme kui tavaliselt. Kusjuures 109 filmi neist 292st olid mitte-ingliskeelsed ja 12 neist 109st eestikeelsed! Eesti filmid sellel aastal nii kõvasti minu meelest laineid ei löönud, nagu eelmisel aastal, mil tervelt 2 filmi olid mu aasta 10 lemmikfilmi seas. Aga ka sellel aastal olid 2 kõige paremat filmi mitte-ingliskeelsed ja 10 parima seas oli neid kokku 3. Kinosaalis sai vaadatud 67 filmi, suurem osa neist festivalidel.)

***Erinevaid telesarju vaatasin 148 (mõnda neist küll vaid ainult ühe osa). Jõudsin lõpule nii mõnegi sarjaga, mis teistel juba ammu nähtud lõpuni. Kui listi vaadata, siis eristub, et erilised lemmikud olid igasugused reality-võistlused ja naiste-vangla sarjad, aga ka mitmed uued, just sellel aastal alguse saanud sarjad. Rohkem tahaks küll vaadata eesti näitlejatega sarju, aga paljud neist ei tõmba kaasa. Osalesin ise ka "mõrvaohvina" ühes sarjas ja see oli lahe kogemus :) Üldse sattusin kummalisel kombel palju kaamera ette selle aastal. Seda nii Eestis kui välismaal (peamiselt reklaamides). Kui otseselt "näitlema" ei pea (selleks mul annet, ega oskuseid ei ole), siis saab mingi eputamisvajaduse rahuldatud. Justnagu hobikorras :)

***Oma aasta lemmiklaulude ja -plaatide listidele peale vaadates on need valdavalt ingliskeelsed. Sekka natuke ka rootsi, saksa, itaalia, hiina, hispaania ja prantsuse keelt, aga eestikeelset muusikat praktiliselt üldse mitte. Mõned naislauljad mulle muidu meeldivad, aga sellel aastal ei jõudnud nad minu kõrvu. Aasta lõpus raadiot kuulates, et mis praegusel ajal pop on, siis jäi selline tunne, et Eesti tümps on jäänud suuremas osas kinni kuhugile 90ndate esimesse poolde ja harvadel juhtudel kui mõni murrabki sellest välja, siis seda muusikat millegipärast eriti ei lasta. Ka nüüd aastavahetuse ETVlt lastud kontserdil olid mõned head laulud, aga ma ei ole neid kunagi varem kuulnudki. Võibolla ma ei pööra ka õigetele kanalitele tähelepanu. Ei mäletagi, millal viimati sai raadio Elmarit kuulatud. Küll tuleb ka see aeg... Näiteks Vikerraadiost avastasin sellel aastal päris mitu head laulu, mida varem kusagilt kuulnud polnud (näiteks Tom Chaplini "Quicksand"  ja Gigi Leungi "Chicken Chic"  meenuvad esimestena). Peamiselt siiski leidsin muusika erinevetest edetabelitest. OpenSpotify on lahe koht ja muidugi Youtube. Isegi teatrikülastuste kaudu sai avastatud head muusikat. Aga kui ma oma iPodi edetabelit iTunesist vaatan, siis eristuvad 30 CD-d mida ma kõvasti teistest rohkem kuulasin. Ja nende seas on juba veelgi vähem inglise keelest kõrvalkaldeid, ainult paaril juhul saksa keelde ja ühel juhul itaalia keelde. Muidu on seal nii souli, pop-i, countryt, klassikat, hiphopi, kuid kõige rohkem ikkagi rocki.
Aasta torkas eriti sellega silma, et mitmed head lauljad lahkusid siit ilmast - alguse sai see aasta ju uudisega, et 2015. aasta viimasel päeval suri Natalie Cole. Aga sealt edasi oli puhas allamägi - Prince, David Bowie, Leonard Cohen ja nüüd veel jõulupäeval ka George Michael. George-i muusikaga olen ma üles kasvanud sõna otseses mõttes ja tema laule on minu elu soundtrackil õige mitmeid (aga sealt ei puudu ka ükski siinmainitutest).
Kontserte õnnestus näha 7 ja ükski neist ei toimunud Eestis... kuigi parim neist üllatuslikult laeval Tallinna ja Stockholmi vahel.