Suhtlen, järelikult olen! - NUKU Noortestuudio

Tere tulemast suhetesanatooriumisse!

Kui publik on üles ovaalsaali viiva trepi ees olevast uksest sisse lastud, võtavad meid vastu valges kitlis neiud - "suhtesanitarid". mõni samm ülespoole ning trepikäsipuudelt on alla hüppamas mõned neurootilised noored, kes ilmselt pole oma suhterägastikega hakkama saanud või siis proovivad hoopis oma suhete eest põgeneda?! Saalis on ka ainus meessanitar, kes teatab, et mobiiltelefonid pole selles kohas lubatud. Kui potentsiaalsed patsiendid on endale kohad leidnud võib see suhtesasipundarde lahtiharutamine alata.

Ülesehituselt on lavastus sketšipõhine. Üks jutt, kas dialoog või kambakesti tegevus järgneb teisele ning saab kohe aru, et tegemistahe on noortel suur. Sära silmis ja mängurõõm neist välja pakatamas. Noored on üpris erineva mängustiiliga. Tundus, et mõnel oli ka loomulikku annet ja eelduseid, aga mõnedel on veel väga pikk tee minna näitlejaks saamiseni ja eks kõigil ilmselt neil polegi sellised ambitsioonid. Tore on ju ka lihtsalt kambavaimu ja koostegemise rõõme tunda ning arendada oma esinemisjulgust ja - oskuseid. Lavastaja-juhendaja Mihkel Tikerpalu on nendega ka selgelt kõvasti tööd teinud, sest lavastuse näol oli tunda just sellist mõnusat kambavaimu ja meeskonnamängu ühtsust - keegi ei hakanud soleerima ega tähelepanu endale kiskuma... kuigi sellises olukorras on see pigem reegel, et keegi ikka...

Need erinevad väiksed lood või ideepojad, mida NUKU Noortestuudio näitlejatibud esitavad on erineva sisukusastmega. Näiteks ehitatakse suhtetorni, nagu mängides Jenga mäng - altpoolt võetakse kast ja pannakse ülespoole. Iga kastipanija nimetab, mida ta oma elukaaslaselt ootab. Naljakal kombel üks blond tütarlaps suutis loetleda järjest kõik, mis minuga näiteks ei sobitu :) No mitte, et ma ennast pakukski (need lapsed on mu enda laste vanused :)), lihtsalt naljakalt jäi kõrvu... aga huvitaval kombel jäi tema just võib-olla "sellepärast" sellest lõigust meelde. Mõni lõik oli jällegi puhas puändiga sketš - just selliseid oleks tahtnud palju rohkem, sest need on ka sisukamad. Üks selliseid oligi mis kõige paremini kogu lavastusest meelde jäi (alumisel fotol) "kõhus on kõdi" -lugu. Isegi kui see on juba vana-tuttav nali, siis ikkagi oli see kogu etenduse pärl. Veel meeldis ka tunde-nägudega kastide lõik ning kastide tõstmisega sõbra leidmine (või kaotamine... oleneb, kes on valmis jagama ja kes tahab appi tulla jne). Tervikuna meenutas midagi justlõpetanud lavakooli kursuse Impeerium -lavastust, ainult Impeerium oli isiklikum ja tugevama tekstiga võib-olla ka sellepärast, et seal noored rääkisid konkreetselt, mida nemad teevad, tahavad, kus kohast tulevad... NUKU Noortestuudios ei olnud see nii isikustatud, vaid üldisem ja segasem.

Mis seal salata, minusuguse vanuri jaoks oligi seal kõike seda natuke vähe, mida enda jaoks noppida. Samas kõige peamine põhjus minu jaoks oli lihtsalt minna avastama, kas ehk on keegi silmatorkavalt hea, kelle arengut juba sellisest näitleja algfaasist jälgima hakata... Õnneks ma nende nimesid ei tea ja sellepärast jäävad ka mu kiidusõnad adressaadid üldiseks, kuigi vähemalt parimad poisid võib järgmisest lausest küll välja peilida. Nimelt meeldisid mulle üks tüdruk ja üks poiss, kes mängisid sanitare (see ainuke meessanitar - tal oli päris hea häälematerjal) ja üks poiss ning üks tüdruk, kes mängisid patsiente... Ja selle meespatsiendi nimi öeldi vist ainsana ka välja - Sander (aga samas olid veel üks poiss ja kaks tüdrukut päris head). Tegelikult olid nad kõik veel üsna toored, seega üpris võrdsel lähtepositsioonil ning kõigil potsentsiaali saada ka tulevikus näitlejaks. Tüdrukutes oli natuke särtsakust ja mängulisust laval rohkem, päris mitu poissi võiksid olla head filminäitlejad, sest filmilint intensiivsemat mängu ei kannata ning need poisid vähemalt esika ajal olid veel mõnevõrra krambis ja kaugelt liiga tagasihoidlikud oma mänguga. Samas kogu ettevõtmine ja Noortestuudios osalemine oli ilmselgelt hea harjutamine ka näiteks lavakooli eksamiteks... treenitud ja timmitud monoloogid või esitused ning esimesed lavakogemused pealtvaatajatega ja kogenud näitlejate pakutud juhendamine ning õpe kohe omast käest võtta :) Hoian igal juhul silma peal tulevastel EMTA ja TÜVKA eksamitel osalejatel, kas ehk mõni nendest nimedest vilksab ka sisse... Ja muidugi hoian ka pöidlaid! :)

Vaadates trupiliikmete nimekirja - kes mida tegi, siis said noored kätt proovida ka kunstilise tausta poolel, nagu helikujunduse ja valguskujundusega. Nukud aitas seada Katri Pekri ja liikumise aitasid luua Kaisa Selde ja Siim Tõniste - kõik profid tegijad, kellelt noortel kindlasti ülihea teadmisi ja oskuseid ammutada.

Etenduse pikkuseks on märgitud kodulehel 1h ja 15 minutit, kuid esietendus kestis kõigest 55 minutit. Ei tea, kas midagi olulist jäi välja või oli lihtsalt kõik eeldatust sujuvam ning proovisaalist päriselt lavale jõudes kiirem?

Noored ise on ka selle loo autoriks ju sellepärast tunnetasin ma mõnedes kohtades siirast naiivsust ja mõnes kohas oleks tahtnud vastu vaielda, sest mina (lapse)vanemana näen asja teisiti. Eks ka suhtlus vanemate ja laste vahel on üks suhtlemise kui laiema teema osasid, sellest lennati kahjuks üle (liiga) põgusalt. Aga no kes see noor ikka vanematega suhtlemisest rääkida tahab, palju põnevamad on ju loomulikult suhtlused omasugustega. Need ongi olulise(ma)d. Keegi neist ütles, et suhtlemine on suhteline... aga mis siin ilmas poleks suhteline? Võib-olla mõjub see sõnakõlksuna, kuid tegelikult on see tühi sõnakõlks. Sellepärast mõjusidki need lõigud palju tugevamalt, kus oli sisu olemas ja mitte lihtsalt tegevus ilma emotsioone sisaldavate või tekitavate dialoogideta ehk tegeliku suhtluseta.

Noored muidugi võivad sellest lavaloost muud ja rohkematki välja lugeda, milleni minu mõistus oma mätta otsast ei saagi küündida. 

Hinnang: 2 (oleme ausad - mina polnud sihtrühm. Ma arvan, et sihtrühm võiks olla selline 10-20? võib-olla aasta nooremad, aasta vanemad... ma ise sain isaks 22-aastaselt ja usun, et see oleks juba natuke üle sihtgrupi, aga inimesed on muidugi erinevad... Samas meeldivad mulle mõnikord ka väikelaste nukumängud, kui leian sealt enda jaoks midagi üles. Leidsin ka siit midagi, ent seda jäi elamuse tekkimise mõttes väheseks. Need hinnangu punktid ei olegi niivõrd sisu eest, vaid pigem huvitava võimaluse eest tutvuda uute näitlejahuvilistega ning üldisemalt noorte mõttemaailmaga - mis neid kõnetab, kuidas ja kus kohast king pigistab. Seda sealt natuke ikka sai... kuigi oleks tahtnud ka seda veel rohkem. Tüki tugevaim väärtus on nende noorte silmade sära ja loomingutahe ning mängulised katsetused. Ja ei peagi kohe ja kõik õnnestuma. Kõige paremini õpibki kukkudes.... peaasi on teha, sest tegemata ei saa ei kukkuda ega areneda! Ei õpi ka midagi. Tublid noored on need NUKU Noortestuudio näitlejatibud! Ja tublid juhendajad ka! Olgu neil jaksu ka edaspidi selliseid põnevaid väljakutseid pakkuda tulevastele kolleegidele ja mantlipärijatele :))

Tekst lavastuse kodulehelt (sealt on pärit ka siinsed Rünno Lahesoo fotod):

Suhtlen, järelikult olen!

JAGA

1 H 15 MIN|NOOR 12+, TÄISKASVANU|OVAALSAAL

NUKU noortestuudio lõpulavastus

Ainult 5 etendust!

Mäng suhetega

Suhted on kõikjal meie ümber – tihtipeale tihedasse sasipuntrasse põimunud. Suhted rõõmustavad ja hirmutavad, lõbustavad ja kurvastavad, nendeta ei saa, ent nendega kaasnevad ka mured.
NUKU noortestuudio ammutab materjali meie ümber tihedasti põimunud suhtevõrgustikust ning lahkab suhtekliinikus üksindust, noorte esimesi romantilisi tundeid ja muudki, mida inimeste vastastikune olemine iga päev pakub.

NUKU noortestuudio on NUKU teatri juures tegutsev 2-aastase õppega teatristuudio, kus näitlejate, lavastajate ja loomeinimeste juhendamisel omandavad teatrikunsti algteadmisi 15–18aastased kooliõpilased. "Suhtlen, järelikult olen!" on kaks aastat stuudis õppinud noorte lõpulavastus. Noortestuudio on mõeldud noortele, kellele pakuvad huvi nukuteater täiskasvanutele ja visuaalsed väljendusvormid, aga ka füüsiline teater, improvisatsioon ja muusikaline eneseväljendus. 

Mängivad

NUKU noortestuudio õpilased Alari Errit, Birgit Murd, Desire Raudsepp, Helena Jõgi, Katriin Rebeca Selirand, Keijo-Johann Norden, Lotta Pärnpuu, Maria Helena Seppik, Maria Kaljula, Marie Loviise Mänd, Melmariin Salumäe, Mihkel Viinalass, Pirte Laura Lember, Sander Etverk, Triin Heidov.

autorid Mihkel Tikerpalu ja trupp
lavastaja Mihkel Tikerpalu
kunstnik Iris Pähn (NUKU noortestuudio)
koreograafid Kaisa Selde ja Siim Tõniste
helikujundajad Mait Visnapuu ja stuudiolased Helena Jõgi, Alari Errit, Villem Roosa
valguskujundajad Erik Pello ja stuudiolased Mihkel Viinalass, Keijo-Johann Norden
nukustseenide seadja Katri Pekri

Sobilik noortele (al 12 a) ja täiskasvanutele
Kestus 1 h 15 min

Esietendus 12. juunil 2018 NUKU teatri ovaalsaalis.
Viimane etendus 16. juunil 2018