Viimase 10 aasta Eesti teatri top 100 (1998-2007) kohad 80-71

Selle dekaadi sees jõuan teatritükkideni, mis on juba nelja tärni väärt, ehk siis siiani olen veel kolme tärniste tükkide nimistus olnud, kuid alates kohast 77, on hindeks juba 4- ja rohkem...

80. Linnupuur - La Cage Aux Folles (Smithbridge Productions)

Osades: Tõnu Kilgas, Tõnu Oja, Peeter Oja, Katrin Karisma, Lembit Ulfsak

Lugu homodest. Muusikal, värvikirev ja ka filmidest tuttav. Broadwayl on seda samuti edukalt etendatud ning Nathal Lane-i teatakse ehk terves maailmas täna just tänu sellele tükile. Muusika samuti vahva ja Tõnu Oja komberdamine oli koomiline, kuid samas tuttav "liipamine". See oli veel siis kui linnahallimuusikalid olid uued ja huvitavad.

79. Suvi (Ugala)

Osades: Karol Kuntsel, Maria Soomets, Meelis Rämmeld, Carita Vaikjärv, Priit Võigemast, Kadri Lepp

Ugala suvetükk, sealse tiigi kaldal, oli ju vana hea tuntud suvi ning sisulises mõttes ei saanud enam millegagi üllatada. Mis aga üllatas oli mõned lavastuslikud efektid, nagu see kui Karol Kuntsel -i Toots ja Võigemast -i Tõnisson koos pisikesse makett-majja ronisid. Samuti oli see esimene kord, kui Meelis Rämmeld oma taset näitas. Tema Kiir oli näitleja rollidest ehk kõige õnnestunum. Pärast seda on ta kuidagi alati hea olnud.

78. Täismäng (Rakvere teater)

Osades: Üllar Saaremäe, Hannes Prikk, Ines Aru, Toomas Suuman, Marika Vaarik, Ülle Lichtfeldt

Tegemist on Eesti versiooniga heast inglise filmist "Full monty". Kus töötud mehed panevad kokku striptiisirühma, et raha teenida. Kahtlemata just mitte nii õnnestunud, kui see ehk oleks võinud olla. Kuid hea üritus...ja Ines Aru on kambas, see tõstis aktsiaid. Samas selline pühapäevmeelelahutus, kus eriti palju pole vaja kaasa mõelda vaid lihtsalt natuke muheleda. Kahtlemata on ka selliseid tükke vaja, kuigi pean tunnistama, et teatrisse minnes tahaks alati midagi enamat.

77. Latern (Nargen opera)

Osades: Evelin Pang, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Taavi Teplenkov, Priit Võigemast

Tätte jant Laulasmaa mändide all, oli värske, lahe, naljakas ja mõnus elamus igas mõttes. Tükk ise oli üpris lühike ja selline mitte eriti originaalne. Kuid mäletan, et naersin päris palju ja näitlejad olid tipptasemel. Selline projektiteater on tihti huvitav, kuna eri teatrite näitlejad saavad kokku. Seekord siis väga õnnestunult. Üks esimesi kordi, kus Evelin Pang-e sai näha. Hiljem selgus, et nad on Priiduga ka päris elus paar ja tänaseks isegi abielukaasad.

76. Grease (Nukuteater)

Osades: Priit Võigemast, Liisi Koikson, Evelin Pang, Sepo Seeman, Veikko Täär, Andero Ermel, Jaagup Kreem

Nukuteatri esimene linnahalli muusikal oli nii mõneski mõttes õnnestunud, kuid nii sama paljudeski asjades ebaõnnestumine. Muusikaliselt väga hea! Evelin Pang -e roll varastas kogu show. Kuid koreograafia oli tõeliselt igav ja ma mäletan, et hämmingus vaatasin tants tantsu järel plagiaate. Kuid lõppkokkuvõttes, oli selline päris ok tükk. Minu meelest oli paar Võigemast-Koikson muusikaliselt väga hea, kuid keemia ja "paar"-i mõttes absoluutselt sobimatud. Häiris ja Jaagup Kreem -i tegelaskuju ja eriti tema nimi. Aga jälle - muusikaliselt väga hea. Samuti olid kummalised need vanemad inimesed, nagu Reet Linna ja ma pole päris kindel, aga ka vist Mart Sander oli seal...ja Mart Sander mulle teatrilaval ei istu. Kuigi ka siin on erand...Chicagosse oli ta kui loodud. Aga võibolla ma mäletan valesti ja seal oli keegi teine mees, kes mind häiris.

75. Frankenstein (Emajõe suveteater)

Osades: Leino Rei, Hannes Kaljujärv, Helena Merzin, Karin Lätsim, Jüri Lumiste, Alo Kurvits

Selle tüki puhul oli pool selle headusest tänu kohale, kus seda mängiti - Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis. Muidugi ajas see näitus seal süda pahaks ning mõjus tugevalt kogu hämarale atmosfäärile. Kuigi sisuliselt oleks tükk võinud olla õudsam ja ehmatada rohkem. Samas raamatu tasemele on raske sellise teatritükiga ulatuda. Sest see raamat on küll üks parimaid selles žanris.

74. Kuningas Lear (Draamateater)

Osades: Ita Ever, Jan Uuspõld, Andrus Vaarik, Ülle Kaljuste, Tiit Sukk, Laine Mägi, Sulev Teppart, Ain Lutsepp

Mitmeski mõttes eriline teatritükk. Muidugi eriline oli ka see, et käisime seda Raili sünnipäeva puhul koos kursakaaslastega vaatamas. istusime kolmanda rõdu viimases reas ja seetõttu oli kõik kuidagi kauge samas nägi hästi neid basseine, mis lavale oli ehitatud. Basseinide lisaks oli ka eriline see, et Ita Ever mängis meest...ehk Kuningas Lear-i. Kõik see kokku oli selle võrra häiriv, et sisulises mõttes see tükk minuni ei ulatunud. Ma pole ka muid Kuningas Lear-e üldse näinudki, et oleks võrdlusmomenti. Kuid minu meelest oli Ita igati efektne ja näitlejad suuremas osas kõik tipptasemel. Eriti Uuspõld, Lutsepp ja Kaljuste. Aga samas võin ka kellelegi liiga teha, sest väga täpselt enam tänaseks päevaks ei mäleta ka. Selliseid "erilisi" projekte peab aga ikka alati vaatama minema.

73. Roberto Zucco (Vanemuine)

Osades: Tambet Tuisk, Kaie Mihkelson, Riho Kütsar, Katrin Pärn, Katrin Leesmend, Raivo Adlas, Lembit Eelmäe

Selle tüki arvamused läksid meil K-ga täiesti lahku. Talle ei meeldinud, mulle meeldis. Istuma sattusime Eino Baskini kõrvale ning K -l oli võibolla ka sellepärast tähelepanu hajunud. Aga seda tükki peab "jälgima", et selle geniaalsusest ja sisust aru saada. Meeldis väga see puuri-lahendus kujunduslikus mõttes ning eriti hea oli lõpp. Vinge lavastus igas müttes ja Tambet Tuisk OLI Roberto Zucco!

72. Eesti matus (Draamateater)

Osades: Kersti Kreismann, Lembit Ulfsak, Ester Pajusoo, Tõnu Kark

Kivirähk ja tema tase on alati üle keskmise. See tükk oli kuidagi samas kodune ja armas, samas naljakas ning eestlaslik ja Draamateatri kahurvägi jälle laval. Kui Rehepapp oli selline "mittelavastatav", siis Eesti Matus -t sai vaadatud natuke eelarvamustega. Sellepärast, ehk meeldis kah natuke rohkem, kui muidu ehk selline tükk oleks meeldinud.

71. Kolm pikka naist (Draamateater)

Osades: Ita Ever, Elle Kull, Garmen Tabor, Andres Puustusmaa

Draamateatri väike saal ja esimene rida. Sellepärast jäi pärast mulje nagu oleks ise nende kolme vapustava näitlejanna seltsis seal. Ita Ever oli muidugi kõige keskpunktiks ja ka peamine põhjus, miks me seda tükki üldse vaatama läksime. Kuid samas on tükk ise palju auhindu võitnud ning edukalt lavastatud ümber terve maailma. See oli ka ehk esmatutvuseks Garmen Tabor -iga, kes on tänasel päeval häbematult vähe kasutatud näitlejanna. Igal juhul väga meeldis. Kuigi ehk mina polegi selle tüki sihtrühm. Puustusmaa ei meeldinud siis, ega pole ka kusagil mujal meeldinud. Nüüd elavat ja töötatavat ta Venemaal. Ehk seal on ta ennast leidnud ja ta on režissörina kordi parem, sest näitlejaks ta küll ei sobi.

2007.aasta Kultuurikapitali kirjandusauhindade kandidaadid

Luule
Maarja Kangro; “Tule mu koopasse, mateeria”
Kivisildnik; “Sumo”
Aare Pilv; “Näoline”
Andra Teede; “Saage üle”
Doris Kareva; “Lõige”
Chalice; laulutekstid plaadil „Taevas ja perse”

Doris Kareva "Lõige" oli kahtlemata hea, kuid mitte tema enda parimaid. Aare Pilv ja Andra Teede on minu jaoks võõrad. Chalice-i laulutekstid...nojah, kulka üritab olla "pop ja noortepärane". Minu jaoks kõige huvitavam sellest nimekirjast on Maarja Kangro. Kivisildniku kohta ei oska kommenteerida.

Draama
Andrus Kivirähk; “Voldemar”
Mart Kivastik; näidendid “Sõdur”, “Kangelane”, “Eesti asi”
Hendrik Toompere; “Kommunisti surm”
Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, trupp, Eero Epner; “ Garjatšije estonskije parni”
Heidi Sarapuu; draamatekstid raamatus „Variuse lood”

Igal juhul loodan, et Kivastik ja Toompere seda ei võida. Kivastik ehk veel Eesti asi -eest, aga noh, kõrval on Andrus Kivirähk ning Ojasoo/Semper...vast ehk üks neist. Või siis äärmisel juhul Sarapuu.

Proosa
Mehis Heinsaar; “Rändaja õnn”
Andrus Kivirähk; “Mees, kes teadis ussisõnu”
Ene Mihkelson; “Katkuhaud”
Jaan Kaplinski; “Seesama jõgi”
Toomas Vint; “Mäluauguga naine”
Valentine Nõlvak; “Ellujääja”

Nõlvak on minu jaoks võõras. Ja hoolimata kõigest arvan, et auhind kuulub ühele kolmest: Kivirähk, Mihkelson või Kaplinski. Nad on ka ka kõik muud auhinnad sellel aastal korjanud. Kuid, kes teab siin võib üllatada lõppude lõpuks igaüks. Heinsaar on kah selline üldsuse lemmik...

Lastekirjandus
Triinu Ojar; “Suur must koer. Suur must pini”
Ilmar Trull; “Järvevaht ja joogivesi”
Ilmar Tomusk; “Tere, Volli!”
Jaanus Vaiksoo; “Onu Heino eksis ära”
Aidi Vallik; “Mis sinuga juhtus, Ann?”
Aino Pervik; “Suleline, Puhuja ja must munk”

Palun, palun pärjake Trull!!! Kõikide nende kolme luuleraamatu eest, mis tal siin viiamase 3-4 aasta jooksul on ilmunud võiks ta selle auhinna lõpuks ometi saada. Igal juhul mitte Pervik või Vallik sellel aastal. Tomusk on minu jaoks uustulnuk ja saaks ehk tuult tiibadesse. Ojar-i poolt ma ei ole. Vaiksoo on alati auhindu väärt! Ta oleks ka P. lemmik...

Esseistika
Vaapo Vaher; “Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest”
Aivar Kull; “Oskar Luts”
Enn Soosaar; “Isa ja aeg”
Tõnu Õnnepalu; “Flandria päevik”

Minu valik oleks Kull, kuid tore oleks ka Õnnepalu võit... Vaher-i oma ei tea tea ja Soosaar...no comments.

Tõlge eesti keelde
Ly Seppel
Orhan Pamuk; “Lumi”
Eeva-Liisa Manner; “Hüüd tuulde”
Piret Saluri
Pentti Saarikoski; “On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevik”
Raija Siekkinen; “See oli siin”
Elina Hirvonen; “Et tema mäletaks sedasama”
Igor Kotjuh ja Aare Pilv
Igor Kotjuh; “Teises keeles”
Ülev Aaloe
Kjell Westö; “Lang”
Ingmar Bergman; “Lärmab ja veiderdab”
Igal muul aastal oleksin Ülev Aaloe poolt, kuid seekord need kaks asja mulle ei meeldinud. Ehk mitte tõlkija pärast vaid pigem sisulises mõttes. Mina annaks auhinna Seppel-ile. Või Saluri -le (Mari mampsile :-)))...)

600 km, Urmo Aava ja Rootsi prints

Eile sõitsin Stockholmist 300 kilomeetrit ida suunas. Linna nimega Karlstad. Tööasjus. Umbes 85 km enne Karlstadi oli kah mingi pisike linnake, Karlskog vms, kus tegime söögipeatuse ühes Pizzerias nimega Picasso. Mäkdoonaldseid oli küll tee ääres ridamisi, aga lihtsalt ei suuda enam neid burgereid üle huulte lasta. Juba paljast mõttest läheb süda pahaks. Olime kahe mehega, ehk P. oli kah kaasas. Kogemata tellisin ka talle suure pizza, aga noh, üle poole sellest saime siis tagasiteel alles ära süüa, sest P-l on linnuisu.

Kohele jõudsime umbes 4 tunniga, ilma pizzapausita, oleks see ilmselt tunduvalt kiiremini läinud. Aga muidugi oli rahvast kui murdu, aga meil oli Urmo Aava tiimiga kokku lepitud kohtumine ja sellepärast õnnestus ka kogu üritust ja kõike muud lähemalt näha. Kuigi pean tunnistama, et ma pole isiklikult ja ammugi enne seda rallikülastust üldse rallist huvitatud.

Kuid selline köögipoole lähenemine oli igati huvitav ja hariv. Ralli siseelust sain ehk parima võimaliku giidi. Martin Rauam, kes Eesti meisterivõistluste kulla omanik ja muidu igati lahe ning mõistlik noormees, rääkis mulle rallist ja sellega seonduvast rohkem kui ma ehk elu jooksul ise oleks teada saanud. Eesti mehi oli seal ju lausa mitu. Kuid kahjuks Martinil jäi see sõit vahele ning teised samuti polnud stardis seega jäi mul nägemata-kaasaelamata eestlaste sõidud lähedalt. Urmo Aava oli kusagil pikemal ringil, ehk mitte staadionisõitudel ning tema me ootasimegi ära enne kui koduteele tagasi läksime. Millegipärast olin teda mingi ilueedina ette kujutanud, ilmselt reklaamikampaaniate jms pärast. Aga tegelikult oli väga normaalne ja ülimalt sõbralik. Ta oli väga rahulolematu iseendaga. Aga nagu ma aru sain oli see tal ka esimene sõit Citroen-i tiimis, seega ilmselt ka auto pole veel nii käe järgi. Igal juhul lahedad tüübid need Eesti rallimehed!

Sellel tutvumistuuril läbi ralliala, käisime läbi ka Fordi tiimi telgist. Täiesti kogemata ja märkamatult sattusime samma seltskonda Rootsi printsi Karl Philip -iga. Alguses vaatasin, et huvitav kes see on, selline rallisõitjamõõtu noormees kergelt pikemate juustega ja kõigi tähelepanu keskmes - ilmselgelt keegi rallisõitja. Aga siis minu ja tema vahele tuli reporter ja hakkas temaga intervjuud tegema. Eks pea oli ka mitmeid mõtteid täis. Pidin sada asja vaatama ja palju meelde jätma ning sellepärast ei keskendunud ka kõigele sellisele hetkel mitte-olulisele. Prints nähtud ja iseenda lollusele naerdud läksime meie P.-ga Alain-i järel vaikselt minema. Naljakas kogemus. Aga hehh...nüüd olen kohtunud Rootsi printsiga...

Tagasisõidul käisime tankimas ja seal olid mingid kaks mustlasmeest ja üks mustlasnaine suure seelikuga, nagu nad Soomeski alati on. Mehed olid kergelt purjus ning bensiinijaama töötaja passis neile lähedalt peale. Mustlased rääkisid soome keeles ja mõlemad tüdrukud, kes sellel hetkel seal tööl olid, olid väga ärevil. Ma mõtlen, et ma nende mustlaste asemel oleksin ka olnud väga solvunud. Enne kui nad sealt ära läksid, viis üks meestest sellele "pealepassijale" 20 kroonise ja ütles, et see on talle jootrahaks, et ta on neile nii hästi terve bensiinijaamas oleku aja peale passinud, et see on tema meelest väärt jootraha.

Jah, eks ma mäletan ju ka Soomes elades, et nende mustlastega oli vahest mingid jamad. Kuid nii ebaviisakas ma ei suutnud küll kunagi olla, nagu need rootsi tüdrukud seal...

Enne südaööd jõudsime koju. Põnev päeva, mis sest, et pool sellest läks autoroolis. P. polnud rahul, et ei näinud kuidas Eesti rallimehed karikad oleks saanud...aga eks see annab siis põhjuse kunagi jälle rallit külastada.

Viimase 10 aasta Eesti teatri top 100 (1998-2007) kohad 90-81

Eile alustatud projekt jätkub täna järgmiste, tsipa paremate etendustega, ehk kohad 90-81:

90. Oscar ja Roosamamma. Kirjad jumalale (Rakvere teater)

Osades: Ines Aru ja Üllar Saaremäe

Oscar on väike poiss, kes on haige ja suremas. Koos teda hooldava õe, Roosamammaga mängivad nad mängu, et poiss saaks lühikese "alles jäänud" ajaga teada-tunda elust, mis tal nägemata jääks... Kurb ja südamlik, raamatul baseeruv etendus, mis õnnestus näha Keila kultuurimajas. See, et Oscari rolli pidi mängima Dajan Ahmet, kes suri just enne kui etendus sai lavaküpseks andis kogu tükile täiesti uue dimensiooni. Läks hinge küll, kuid päris nutma ei ajanud. Kmuid Ines, ükskõik mis ta teeb, see on kulda väärt! Lavastuses ongi ainult 2 näitlejat ming see loob sellise intiimse jumalatundlik atmosfääri, nagu tõesti see kõige kõrgem kusagilt vaataks ja vastaks Oscarile.

89. Õnnetunne (Ugala)

Osades: Peeter Tammearu, Hilje Murel, Triinu Meriste

Seda sattusime nägema Sakala keskuses, kus pealtvaatajatest valdavas enamuses oli riigikogulased. Oli ju teemagi vastav. Peaminister, kõnede kirjutamine, meedia huvi ja muu selle juurde käiv. Mõnes mõttes komöödia kuid, mitte "väga" naljakas, seega kindlalt draama sugemetega, selline mõneski mõttes salongi-teater. Aga vahva oli Tammearu laval näha! Nad on minu meelest Nüganeniga hea paar. Ehk siis peamiselt lavastavad ja väga hästi lavastavad ja kui harva ise lavale ära eksivad, siis on nauditavad ning tõstavad kogu produktsiooni väärtust. Mitte Ugala tugevamate tükkide hulka kuuluv, kuid selline piisavalt hea "pühapäevameelelahutus"

88. Müügimehe surm (Draamateater)

Osades: Lembit Ulfsak, Mari Lill, Marhus Prangel, Tõnu Aav, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Merle Palmiste, Elina Reinold

Kahtlemata oluline lavastus maailmateatri mõttes. Tegemist ju Arthur Miller-i klassikaga. Kui ma ei eksi, siis olen ka seda filmi näinud. Kuid selle tüki teeb täiesti eriliseks Lembit Ulfsaki mäng. Tegemist on ka muidu psühholoogilise teatriga ning väike saal annab selle piisava intiimsuse ja publikuläheduse. Suurel laval oleks see kõik kaugeks jäänud. Tugevad olid ka kõik kõrvalosalised, eriti Tõnu Aav ja Margus Prangel, kuid ka ema, ehk Mari Lill. Kurb ja hale hakkas luuserist isast, keś tegelikult ka oma pereliikmete elu on mõneski mõttes ära rikkunud. Kuid siiski mul oli temast kahju. Draaamateater on ka nautinud korraliku publikumenu selle tükiga. Lahe et rahvas ka muud peale palagani tahab näha!

87. Carmen (Estonia)

Osades: Jassi Zahharov, Vello Jürna

Üks vähestest kui mitte ainus ooper siin tabelis. Kuid Carmen on tõeliselt ilusa, hea ning juba ka pähe kulunud muusikaga maiuspala. Estonia teater on ka Zahharovi koduteater ja ka Jürna teeb vinget häält. Kuid kahtlemata on etenduse staar Carmen ise, kuid kahjuks ma ei mäleta, selle läti lauljatari nime, kes oli vapustav peaosas! Samuti oli kunstnikutöö super ning kogu õhtu suursugune. Carmen on üldse mu lemmikooper läbi ooperiajaloo. Estonia etendust vürtsitavad ka Claudia Sevtšenko Flamencio tantsud. Eriti üks tants, mis enne või pärast vaheaega on...see oli päris meisterlik!

86. Aarete saar (Ugala)

Osades: Priit Võigemast, Peeter Jürgens

Peeter Jürgens teeb järjekodselt superrolli. Ta oli kui valatud sinna! Kuid tore on alati näha ka Priit Võigemasti ning tema kursavendi Ugalast. Tõeline poiste tükk, kus ei puudu ei püssipaugud, ei suur seiklusvaim. Jaak Vaus on üks meie aja parimaid teatrikunstnikke ning esimesest reast seda kõike lähedalt vaadata oli tõeline nauding. Ka P. istus terve tüki pingi eesotsas, sest kõik oli niiiii põnev!

85. Gösta Berlingi saaga (Draamateater)

Osades: Kersti Kreismann, Tiit Sukk, Brita Vahuri, Maria Avdjuško, Pille Lukin, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja

Klassika, mis oma mastaapsususega ei taha eriti teatritükki ära mahtuda. Esmaklassilised näitlejad suudavad aga päästa nii palju. Tiit Sukk suure naistemehena ja need naised, tema seikluste radadel. Selles nagu polekski põhjamaa kargust, kuid kuidagi väga Rootsilikuna mõjus ta ikkagi. Meeldis ja oleks rohkemgi meeldinud, kui seda oleks tehtud kusagil mujal kui suures saalis - näiteks mõnes mõisas!Ja Brita Vahuri, Mihkel Kabel ning Mari-Liis Lill on Draamateatri häbiplekid. Aga võibolla lihtsalt liiga noored ja rabedad. Vahuri tegi tõsist osa, kuid endal nägu irvel, ei mingit hingestatust, ega usutavust. Kuid sellest kõigest negatiivsest hoolimata, mis selle lavastusega paratamatult kaasa tuli, oli see ikkagi ilus ja hea lavastus.

84. Ajujaht (Vanemuine)

Osades: Riho Kütsar, Indrek Taalmaa

Vanemuise väikse maja saalis vaadatud "õudusteater". Mis küll kahjuks eriliselt "õõva" ei tekitanud, kuid Taalmaa "arst" oli vapustav roll ning kogu teema üks mu lemmikžanre. Kahju et teatrites rohkem selliseid ei julgeta lavale tuua. Neil oleks kindlasti menu. Miks mitte lavastada mõni hulludega seotud õudukas "Hullumajas"????? See vast oleks elamus omaette!

83. Krabat (Ugala)

Osades: Hilje Murel Ott Aardam, Jaana Kukk, Aarne Soro, Meelis Rämmeld, Triinu Meriste, Tarvo Vridolin

Just natuke enne Vene draamateris külalisetendusena nähtud tükki, sai ka see raamat loetud Lapsepõlves oli see raamatukaas alati kuidagi eemaletõukav). Raamat on täiesti põhjendatult lastekirjanduse klassikaks tituleeritud. Ja ka lavastuses oli leitud huvitavaid kompnente, mida sisse tuua. Hilje Murel-i esimese vaatuse "Krabat" oli peajagu teise vaatuse Krabatist üle, palju ehtsam ja tegelikult etendus kohe algab nii hästi, et see on midagi erilist. Aarne Soro ilge nõiana oli ka kui rusikas silmaauku. Nüüd kus Võigemast on Ugalast läinud, on tema kahtlemata pretendent parimale Ugala meesnäitleja kohale - kuigi jah arvestusest peaks kõrvale jätma "vanameistrid" Jürgensi ja Tammearu.

82. Marilyn (Ugala)

Osades: Hilje Murel, Priit Võigemast, Triinu Meriste

Ugala suur muusikal oli minu jaoks kergeks pettumuseks. Sest ma ei saa tänase päevani üle sellest, miks Maria Soomets -a Marilyni rollis ei kasutatud. Murel jäi natuke nõrgaks. Kuid selle eest kogu show oli päris kirev ning laulud head ja tuntavad. Lugu Marilynist läbi tema abielude on vist originaalis Soomes välja lastud ja tundub nagu põhjamaterjal ei ole eriti tugev. Kuid järjekordselt head näitlejad tõstavad väärtust. Lauljatest küündisid muusikateatri tasemele ainult Priit Võigemast ja laulutrio - Maria Soomets, Jaana Kukk ning Kadri Lepp. Tulevikus soovitaks Ugalal ka külalisnäitlejaid/lauljaid kasutada selliste projektide puhul. Aga sellesse kümnendikku on mahtunud 3 erinevat Hilje Mureliga lavastust...ta vist muidu ikka meeldib mulle...

81. Pihlakavein (Draamateater)

Osades: Ita Ever, Kersi Kreismann, Mait Malmsten, Aksel Orav, Laine Mägi, Tõnu Aav, Mari Lill, Martin Veinmann, Ain Lutsepp

Kuigi fotol(selle foto leidmisega pidi keskmisest rohkem vaeva nägema) on Ülle Ulla, siis mina nägin versiooni, kus Ita õde mängis Kersti Kreismann. Vana hea lugu mõrvaritest vanamuttidest, kes vanu ja üksikuid mehi "heast südamest" teise ilma saadavad. Ikka ja jälle seda lavastatakse meil ja kindlasti samuti ka tulevikus. Kuid lugu ise on nii hea, et seda peab mingis versioonis ikka elu jooksul ära nägema. Arseenik ja vanad pitsid ning laibad laua all :)))

Viimase 10 aasta Eesti teatri top 100 (1998-2007) kohad 100 - 91

Ok, peaksin oma blogi ümber nimetama Danzumehest Deatrimeheks...ja võite mind kutsuda teatrihulluks (teatrifantoomiks?)...sest ma kavatsen kirja panna om "pisikese" projekti, ehk viimase 10 aasta lemmikud teatritükid. Osalt neist olen küll näinud televiisorist, kuid eranditult kõik on "esmanägemise" saanud ajavahemikul 1998-2007.

Ja alustaks siis 100-ndalt, mis ei ole mitte selle ajavahemiku kehvim tükk, vaid 100-ndale kohale platseerunud lavastus...ja nii kuni kõige lemmikutemani välja! Katsun juurde kirjutada ka teatri kus seda etendati ning näitlejad, kes meelde on jäänud, lavastajaid kahjuks ei mäleta üle pooltel, kuigi neile tegelikult kuulubki ju peamine au ja kuulsus!!!

100. ÕNNE LEENA (Ugala)
Osades: Luule Komissarov, Leila Säälik
See tükk mahtus saja hulka kahtlemata mitte millegil muul põhjusel kui Luule ja Leila vapustava mängu pärast. Nad mõlemad on nii armsad ja head. Sisu oli natuke mitte minule mõeldud, ehk vanemad inimesed ja naised said sellest rohkem, kuid vahest mälestustes muutuvad tükid tsipakene ka paremateks, kui seal on olnud lemmiknäitlejad...kui saad aru mis ma mõtlen. Tore on seda nimekirja ka alustada ühe etendusega, mille on teinud üks mu kolmest lemmikteatrist (teised on Linnateater ja Draamateater-seda eriti ajast, kui seal olid veel Krjukov ja mõned muud "suured" korüfeed)

99. VIPLALA (Nukuteater)
Osades: Ines Aru, Terje Pennie, Helle Laas
Osaliselt nukkude, osaliselt näitlejatega. Erilise plussi andis muidugi üks mu lemmiknunnudest - Ines Aru. Aga kindlasti ka tugev pühja-materjal, ehk Viplala raamat. See lugu on lihtsalt nii hea ja tinistamine on alati cool, isegi kui oled juba vana ja Sul on endal lapsed.

98. TEATRIPARADIIS (Vanemuine)
Osades: Raivo E.Tamm, Aivar Tommingas
Kivirähk on asjapeal ning nii mõnedki tegelaskujud on just sellised nagu mina neid ette olen kujutanud. See ehk oli nagu lisaväärtuseks. Tekst ise jabur ning liiga liiga lihtne. Kuid tüki muutis kindlasti paremaks Raivo E.Tamme Voldemar Panso roll. Ilma selleta oleks see kindlasti jäänud sajast välja. Ma ei julgeks seda ka kellelegi soovitada, kuid kogu see draamateatri külalisetendusel käimine oli nii mõneski mõttes eriline. Ja Velda Otsus suri just sellel päeval...

97. ORKESTRIPROOV (Projektiteater)
Osades: Roman Baskin, Argo Aadli, Diana Klas, Madis Kalmet, Carmen Mikiver, Allan Noormets, Pirjo Levandi
Nägin seda nüüdseks juba lammutatud Sakala keskuses. Hõng oli suurepärane. Etendus ise üks paras kompott. Nii lavastuse, sisu kui näitlejate, muusikute poolest. Suur kompott ongi see, mis sellest kõigest on meelde jäänud. Aga kahtlata ka huvitav ja kummaline. Ebaeestlaslik. Fellini.

96. SAVONAROLA TULERIIT (Draamateater)
Osades: Mait Malmsten, Jan Uuspõld, Mirtel Pohla, Margus Prangel, Tõnu Aav, Riina Maidre, Anti Reinthal
See oli Toompere jr. lavastus. Esimene pärast mitut, mis mulle enam "niiväga" ei meeldinud. Kuid siiski piisavalt, et 100 hulka ära mahtuda. Esimest korda nägin kui kasutati ära Draamateatri lava eesosa, mis lasti alla et saada uus dimensioon. Kunstnikutöö oli vinge. Sisust räägiti kuidagi ajakirjanduses palju, kuid samas jäi see ehk kuidagi kaugeks minu jaoks. Liiga tüüpiline draamateatri "suure lava tükk". Sest kui päris aus olla, siis minu jaoks on sellel laval mingi negatiivne needus...ma ei mäletas, millal ma viimati sealt päris "geniaalset" lavastus oleksin näinud...kuid kahtlemata on ka tabelis kõrgemal mõni selline. Siiski, see kõik oli kuidagi võõras, kuid siiski keskeltläbi huvitav.

95. JULIA (Draamateater)
Osades: Mait Malmsten, Tiit Sukk, Anti Reinthal, Mirtel Pohla, Margus Prangel, Kaie Mihkelson, Taavi Teplenkov
Ojasoo/Semperi pärandus Draamateatrile. Tõeline kultusetendus, kõige paremas mõttes. Eriti noorte suur lemmik. Tean mitmeid inimesi, kes seda on näinud kaks või kümmegi korda. Kogu see virrvarr oli ka minu jaoks tähelepanuväärne "tsirkus-kontsert-etendus". Küll ehk oleks see mõjunud mulle kuidagi teisit, kui see poleks olnud kõige viimasem etendus, kui seda mängiti. Ja kui Anu Lamp poleks mu ees istunud ja K. kusagil ei-tea-kus(esimese vaatuse). Sest mõtted olid nii sajas ilmakaares laiali. Kuid ma nautisin, kahtlemata, huvitav asi. Erakorraline.

94. ADOLF RÜHKA LÜHIKENE ELU (Draamateater)
Osades: Risto Kübar, Mirtel Pohla, Taavi Teplenkov
See tundus kui kunstnikutöö meistriklass. Draamateatri väiksesse saali saada nii erakorraliselt hea kunstnikutöö, see oli vapustav. Etendus ise ilus. Mõneti isegi eba-Kivirähklik, kuid samas ka omade nõksudega, mis on talle omased. Peamiseks miinuseks ehk põhi-paari Küõbar-Pohla minule mitte meeldimine on põhjuseks, miks etendus kõrgemal ei platseeru. Hea kõrvalosa teeb ka Ülle Kaljuste, kuid see kõik on kuidagi nihkes. Aga kunstnikule 10++++

93. KOOR MINU KOHVIS (Teleteater)
Osades: Ita Ever, Mikk Mikiver, Külli Teetamm, Andres Dvinjaninov, Ülle Kaljuste
Ilus, unenäoline, nii sisult kui pildiliselt haarav. Kas ehk oli tegemist Vilja Palm-i kogemuste ja oskustega, kuid võin eksida. Usun, et see tükk ei platseeruks üldse nii kõrgel, kui K. ei käiaks seda videomakis aina vahete-vahel. Ita Everi mahe ja hoolitsev olek ning Mikk Mikiveri vanamees. Vanad head ikka oskavad. Külli ja Andero on kohmakad ja toored, kuid siiski ei suuda rikkuda seda ilusat ja head. See on nagu soe keerusai otse ahjust, mis on kuidagi lapsepõlvest pärit...kui kasutada veinilikke omadustekirjeldusi...hehh, või täpsemalt - "Koor minu kohvis"

92. NO NO NANETTE (Smithbridge productions)
Osades: Kaire Vilgats, Pirjo Levandi, Peeter Oja, Tõnu Kilgas, Kelli Uustani, Ines Aru, Siiri Sisask, Marika Korolev
Kuidagi ununenud on see tükk tänaseks, kuid meenub, et Vilgats laulis laulu - See tee on tehtud kahele (Tea for two) ja et kunstnik oli pannud kellegi võrksukki kandma, kuid ajastupõhiselt ei olnud võrksukkad sellel ajal veel leiutatudki vms, veakene. Aga muidu Vilgats sai ometigi natuke nagu peaosamoodi osa ja Linnahalli muusikalid polnud veel ära tüüdanud.

91. KUIDAS MA ÕPPISIN SÕITMA (Linnateater)
Osades: Piret Kalda, Allan Noormets, Epp Eespäev, Ursula Ratasepp
See tükk, olen kuulnud, ei ole paljudele just eriti korda läinud. Minule aga küll ja ma kaitsen selle Prosa (kui ma ei eksi?) lavastuse mõtet ja olulisust. Kahtlemata natuke moraliseeriv ja lapsikult tobedavõitu. Ja mitme meelest haiglase sisuga. Jah, oli küll, aga kuidas Sa sellisest teemast muudmoodi räägid. See teema on tõsiselt haige ning etendust tulekski vaadata samasuguse eelarvamusega, nagu õudusfilmi. Ma usun, et see oli mu võti, miks see mulle mõjus. Lisaks see auto ja Piret Kalda. Kuigi pean tunnistama, et Taevalava pole just mu lemmiksaal, kuid seal on "sündinud" nii mõndagi head.

Kohad 90-81, kohe kui mahti saan...

Sweeney Todd

Eile õnnestus siis näha lõpuks seda kauaoodatud "õudusmuusikali" Sweeney Todd. Kus peaosas üks mu lemmiknäitlejaid Johnny Depp. Meeldivaks üllatuseks veel ka hr.Borat, ehk Sasha Baron Cohen ja hr.Snape ehk Alan Rickman ja Hr.Vingerjas(Peter Pettigrew) ehk Timothy Spall.

Kuid kättemaksu ja õudusmuusikali suurimaks võiduks on kahtlemata Sondheimi muusika. Laulud nagu Johanna, A little Priest ja No place like London kuuluvad muusikaliajaloo ilusaimate laulude hulka. Kuna tegemist polnud tühipalja draamamuusikaliga, vaid ˇtäiesti lisažanriga, ehk horror-iga, siis see kindlasti tõstatas filmi väärtust. Produktsiooniväärtused on väga kõrged ka kustiliste nagu kostüümi ja set-directioni osaaladel, siis tulemuseks on teadatuntud Tim Burton -i muinasjutufilmi tase!

Sisu poolest reeta ei tahaks midagi, sest usun, et kui mõnda asja poleks ette teadnud, oleks film veelgi paremana mõjunud, kuid mida võin lubada ja mida võib ka filmi pealkirjast (Sweeney Todd - the Demon barber of Fleet Street), et verest puudu ei tule, samuti õõvastavatest ja öökimiaajavatest stseenidest. Eriliselt tore oli, et polnud kasutatud traditsionaalseid laulvaid-näitlejaid. Selles suhtes tütarlaps, kes mängis Sweeney Todd-i tütart oli oma kliiniliselt puhta sopraniga nagu sobimatu. Kuid Johnny Depp on täielik rock 'n roll ning Helena Bonham Carter meenutas oma mitte-laulja häälega Anne Reemann -i Mees La Manchast või Marika Vaarik -ut Georg -muusikalist. Samas nagu küündimatu häälega sellise ettevõtmise jaoks, kuid samas mingis mõttes just nimelt selle tõttu mingil kummalisel tasandil lisaväärtust andev. Sasha Baron Cohen, itaallasest petisena laulis lausa vapustavalt hästi ning võiks vabalt ka laval muusikalides üles astuda. Lisaks poisiklutt, oli väga hea. Ehk kuigi tavaliselt lapsed muusikalis tõstavad mul ihukarvad vastikusest püsti, siis see poiss oli just sobilik!

Kui verd ja kõrilõikuseid kinolinalt näha ei põlga ja Broadway lavadelt filmilinale ülekantud muusikalfilmid nagu Chicago ja Evita meeldivad, siis meeldib ka Sweeney Todd.!

Erilised maiuspalad - laul "A little Priest" ja kõik kaadrid kus Bonham Carter ja Depp kahekesi koos kaadris on!

Siinkohal väike Top 12 muusikaga seotud filmide kohta (nii muusikalifilmid kui oluliselt muusikaga seotud filmid), mis praegu meelde tulevad.

12.ANASTASIA

11.RAY

10.SWEENEY TODD

9.CHICAGO
8.SOUND OF MUSIC

7.WALK THE LINE

6.TINA-WHAT'S LOVE GOT TO DO WITH IT

5.LA VIE EN ROSE (LA MOME)
4.DANCER IN THE DARK

3.AMADEUS

2.EVITA

1.MOULIN ROUGE!

Sweeney Todd-i hindeks 4+ämbrite täied verd.....

Elust Rootsis vol.??? ehk...Mitäs nyt?

Kesävalot nyt!

Aga eurovisioonist natuke allpool...kõigepealt e-lust Rootsis...

Siinsed mastaabid on ikka hoopis teised! Käisime P.-ga nina-kõrva-kurgu arsti juures. Esiteks Karolinska Ülikooli Polikliinik, kuhu meid kutsuti oli linnast umbes 20-30 km kaugusel. Muidugi oli selle leidmine nagu "blond ajudegümnastikas" . Ehk asukoht, kuhu pidime minema oli Barngatan 5, ehk Lastetänav 5. Otsisin meeleheitlikult seda kaardilt, aga ei leidnud. Helistasin polikliiniku keskuse numbril ja selgus, et see "Lastetänav" on nende haigla sisemine tänav...


Kohale jõudes saime tõesti aru...Lastetänav 5, tähendas 5.korrus ja "koridori", mille nimi on lastetänav. Tegemist oli tõeliselt suure majaga, kahtlemata top 10 suuruselt ehitis, kus ma ehk elu jooksul olnud olen... Kuid kohal olles polnud seda raske leida ning teenindus igal pool abivalmis ja sõbralik.


Arst ise oli hispaania päritolu, otsekui mõni "ilusmees" mõnest mehhiko seriaalist. Ülimalt sõbralik, ülimalt abivalmis ja arvestav ning lõpuks ütles, et võtavad P. üheks ööks haiglasse kunagi, et teha uuringuid. Tema jutu põhjal, ei ole P. hingamine korras, kuna tal olid ennem kunagi suured adenoidid ning ta pole lihtsalt "õppinud" hingama pärast seda. Uhh, kivi langes südamelt...samas tuleb meelde, et Eestis me ootasime pool aastat, et ta sinna adenoidide lõikusele saaks. K. lemmikarst dr.Lüüs ütles meile Eestis seda sama mida siin Rootsis arst ütles, et mandlid on suured aga adenoide pole tagasi tulnud. Kuid uneuuringud näitasid, et hingamine on takistatud 50%, ja "suured adenoidid". Ehk ei maksa kõiki arste (õigemini aruteid) ka alati uskuda. Küll aga saoovitaks täiega dr. Katrin Lüüs -i ja seda mehhiko/hispaania arsti siin Rootsis (dr. Navarro oli vist ta nimi)!


Viimastel päevadel on lehed täis Rootsi Melodifestivalen -i infot, sest siin hakkab see eurolaul -u karussell sellel nädalavahetusel. Rootsis on tegemist tõeliselt suure ettevõtmisega, koos 5 eelvooru ja suure finaaliga. Ehk selles mõttes veel ägedam show kui päris suur-Eurovisioon. Alati olen sealt ka enda jaoks huvitavat avastanud. On see ju ka põhimõtteliselt tänu Eurovisioonile, et ma tean kes on Jill Johnson, Jan Johanssen, Magnus Carlsson jne jne. Kuigi, eks mitmed Rootsi artistid on teadvusse jõudnud ka edetabelite kaudu. Nagu näiteks Jessica Folcker...oh tegelikult on ju ikka rohkem neid mitte-eurovisiooniga seotuid, kuid siiski...


Pöialt hoian ju lõppude lõpuks ikka Kreisiraadiole. Täna sain lisaks teada, et endine Palestra tüdruk Merit seal taustal hüppab. Tuult tiibadesse! Tuult tiibadesse (või peaks ütlema "lippu")! See on ka esimest korda kui Eesti Eurolaulu võitis see laul, kelle poolt olin mina.


Aga eurovisioon on alles 3 kuu pärast, enne seda on ju veel Oscarite jagamine ning sada muud asja. Homme näiteks Stockholmi Mööblimess...

Viimaste nädalate tegemistest

Tõesti laisk blogipidaja olen viimasel ajal olnud. Kindlasti on selles oma osa faktil, et detsembri ja pool jaanuari veetsime terve perega Eestis. Peamiselt küll maal, kuid kahtlemata ka teatrisaalides ning kinos ja muidugi selle aja jooksul sai läbi loetud ka üks paras ports raamatuid, 9 kui täpsem olla. Maal aga interneti polnud ning seeläbi jäi ka blogipidamine olematuks.
Tagasi Rootsi jõudes, oli kõik töö ees ootamas. Keegi teine seda ju minu eest ära ei tee.

Kui nüüd päris aus olla, siis päris tore on tagasi olla! Nüüd oleme ju juba 3-4 nädalat jälle siin Rootsis ja just eile arutasime K.-ga, et polegi veel kordagi Eesti järele igatsenud. Kas sellepärast, et saime korraliku annuse kodumaad ning nüüd on pikemalt ka normaalne ära olla või on toimunud mingi läbimurre, ehk siis on Rootsi saanud kodusemaks ja kuidagi hakkame ära harjuma. Sellisel juhul võttis see siis aega kõigest 8 kuud! Võibolla mõjutab sellele ka P. suur lembus Rootsi vastu. Tema "maailma parim sõber" Aksel A. on talle nii oluline ning talle koolis nii väga meeldib! Ta on tõeline Estniska skolan -i fänn! S. ikka loodab ja ootab, et me Eesti tagasi koliksime, kuid ka temas on viimasel ajal märgata sellist leplikumat suhtumist siin elamisse.

Tööd nagu mainisin on viimasel ajal tõeliselt palju olnud ning ühe suure ja ilusa töövõidu sain ka eelmisel nädalal. See oli tõeliselt magus ning peaks tooma Eestile kõvasti head! Aga sellest kunagi suve poole rohkem, kui asi reaalsuseks muutub.

Kristin on hakanud päris mitemid sõnu juba ütlema ning tahab matkida ka kõiki sõnu järgi. Ta on ka tõeline "Imeliste" austaja. Kui K. talle Imelise härra pisikese nuku andis, siis ta võõrastas seda, kuid nüüdseks on juba leppinud. P. joonistas siin paar päeva oma matemaatika töövihikusse mingit harjutust ja ütles: "kui saan, joonistan kassile kilu käppa". See lause tundus kuidagi nii grammatiliselt võõras, aga tegelikult pole ju midagi valesti. Ta üritab ka vahest rootsi keelseid väljendeid kasutada, aga kuna koolis saab ta eesti keelega läbi, siis ega see keel nii kergelt ei arene. S. seevastu on 6 koolikuuga juba päris hea! Lisaks areneb ta inglise keel jõudsalt. Ma tihti hämmastan. Matas teeb ta ka viimasel ajal päris tublisti oma eestis asuvate koolikaaslastega samu töövihikuid. Ajaloo 6.klassi Eesti materjali luges juba läbi. Lisaks oleme otsinud lisamaterjali Hiina kohta ning ta on ka tõsiselt huvitunud hiina keelest. Vinge!

Me käime ka K-ga mõlemad, küll eri rühmades, aga ikkagi Eesti Majas rootsi keele kursustel. Ma hetkel veel pole tundnud, et ma areneksin, sest tegelikult ma ju mõnevõrra räägin ja üpris normaalselt saan aru, kuid olen aru saanud, et mul on tegelikult vaja sõnu õppida. Ostsin mõni aeg tagasi 3 rootsi keelset raamatut. Ja võtan ühe ette ning kirjutan ja õpin kõik võõrad sõnad pähe. Alustan Jonas Gardelliga....

Muidu olen K-le sellel aastal ette lugenud 3 raamatut, praegu on käsil neljas - Jan Kaus -i TEMA. Läheb väga ladusalt, kuigi ta meenutab mulle natuke Sibol/Ots -a eelmisel aastal loetud Eestlaste uskumatu rännak läbi Euroopa. Kuigi Kaus-i raamat on palju tagasihoidlikum. Eks näis, kumb läpuks peale jääb. Aga kahtlemata on oma sisse lükitud klišeedega päris huvitav lugemine. Oleks tore, kui sellel kõigel oleks lõpuks ka mingi terav point või püant. Muidu nendest kolmest loetud raamatust on kahtlemata kõige parem Tammsaare Tõe ja õiguse 5.osa, kuid väga tore lugemine oli ka proua Ramotswe ehk Daamide detektiiviagentuuri seeria kolmas osa - Ilusate tüdrukute moraal. Seda lugedes on tõeline tunne Aafrika atmosfäärist. Kunagi kui Aafrikas ise käisin, siis kasutan ka neid tundeid mida seal kogesin, atmosfääri loomiseks. Kõige lisaks jõin täna elus esimest korda Rooibose teed. See oli tõeliselt maitsev!!! Mõnus mekk jäi pärast suhu.

Stockholmis on praegu (vist viimast nädalat) suured allahindlused. See kord jäi meil korralik ostutuure tegemata. Pole viitsimist kuidagi ja ega ka erilist vajadust. Tegelikult tahaks hoopis Hiina reisida või Eesti...

Ahjaa tõeline protsess on ka interneti maale saamine. Slingboxi ostsin juba ära...kui nüüd neti ka saab, siis saab siin Rootsi Eesti televisiooni ka näha, siis poleks siin Rootsis elamisele enam midagi tõeliselt suuremat ette heita (kui ei arvesta S-i kurbust ja mõnes mõttes elu seismist, kui arvestada, et Eestis läheb elu edasi, kuid me ei saa sellest seal osa võtta ning tagasi minnes peame alustama sealt kus see elu meil seal pooleli jäi. Kuid lõppude lõpuks ei ole ju tegemist millegi ülepääsmatuga. Kõik laabub, lõpuks ikka laabub kõik. Nii see elu on seni näidanud ja ma tõega usun, et nii saab see ka olema).

Täna sadas ka lumi maha. Lahe! Homme tahaks viia lapsed Hagaparkenisse Liblikate majja. Suured, ilusad, eksootilised, värvilised liblikad on nii müstilised, kui nad maanduvad Su õla peal. Liblikad üldse mõjuvad mulle. Sellest aga mõni teine kord. Nüüd kohe algab Eesti Eurolaul ja internetis saab seda otseülekannet jälgida...põidlad pihku Kreisiraadiole!!!

Enne Eurolaul 2008 finaali...

Kokkuvõtteks peaks ütlema, et sellel aastal on osalejad liiga tõsised, mõni(SKA Factor) tundub lausa vihasena. See aga pole üritus, kus nii laulmist kui laval olekut liiga tõsiselt võtta. Kes tahab laupäevaõhtul vaadata kurja, kurba või vihast nägu telekast? Sellepärast kukutaksin nii umbes 7-8 kümnest selle aasta osalejast kohe välja! Teine asi, mis silma torkas, oli hämmastav viiside monotoonsus. Jah, eurolaul peab pähe jääma kummitama, et ajaks, kui hääletus toimuma hakkab oleks laul ikka veel enamvähem meeles. Aga ega sellepärast ei pea laul igav olema! Kolmandaks, Luisa Värk on päris ok häälega, aga vaesekesel on küll üks laul kevem kui teine. Kahju!

Siin minu edetabel alates viimasest kohast kuni kõige paremani välja:

10.Margus Vaher ja Luisa Värk - God inside your soul

Soul oli küll see asi, mis selles laulus puudu oli. Gospel on minu jaoks võõras, kui seda valged üritavad laulda. Eriti inimesed, kes ilmselt ise ka ei tunneta seda žanri mitte kõige vähematki. Sõnad ja viis täiesti igavad ja mõtetud. Ausalt üeldes enam ei mäletagi muud sellest laulust, et kui tobedad sõnad sellel olid ja et kui kahju Luisast oli, et ta sellist rämpsu pidi esitama. See mees tundus ka nii "Freaky". Kindel viimane koht oleks garanteeritud!

09.Taavi Peterson - Question man

Igal muul aastal oleks see laul võinud ka viimane olla. Täiesti monotoonne. Rannapi senise loomingu põhi. Kas vanameister on oma "touch"-i kaotanud. Lisaks varesemoodi kraaksuv laulja. ÖÄK! Kindel viimane koht oleks garanteeritud!

08.SKA Factor - Real Big Money

Mis see oli, täpselt ei mäleta. Mäletan ainult, et laulja ajas laulu lõpuks hirmujudinad peale. APPIIII!!! Kuidas sellised laulud finaali on pääsenud? Kas see polnud mitte Rebekka Kontuse bänd. Kus on Rebekka??? Oleks vähemalt tobeda laulu oma häälegagi mingil moel kuulatavaks teinud. Kindel viimane koht oleks garanteeritud!

07.Traffic ja Luisa Värk - It's never too late

Vaene Luisa. Trafficu poisid ja Luisa teevad mis suudavad, aga kui laul on lame ja mõtetu, siis mis Sa ikka teed. Meloodia on kohe meelest läinud. Mina annaks esitajatele punkti, kuid suurel eurovisoonil...Kindel viimane koht oleks garanteeritud!

06.Iiris Vesik - Ice cold story

Kimehäälne Iiris ja taustaks tummasambad Benton ja Oja. Jah, liiga ice cold minu jaoks. Sellisega läbi ei löö, rahvas tahab ju tantsida ja möllata. Natuke igav laul ja väga kaugel minu maitsest. Millegipärast jäi küll viis natukeseks ajaks meelda, ehk sellepärast, et Iiris seda pealkirja ikka mitu korda korrutas, aga võibolla on loos siiski midagi. Jääksime ehk sinna eelvooru viimaste sekka.

05.Supernova - Stefani

Selles laulus on Smilersi tunnetus. Ehk saaksime mõned punktid Soomlaste käest. Aga esitajad olid kanged ning ülienergiline nõksutamine ei mõjunud kaasakiskuvalt vaid nagu oleks lauljal mingi psüühiline häire, sest naeratus oli väga võlts. Positiivsena mõjus heledapäine kitarrist, kelles oli seda miskit "positiivset". Soomlaste punktid ehk hoiaks meid 0-punkti saamast, aga viimaste sekka jääksime ikkagi.

04.Birgit Õigemeel - 365 days

Vinge häälega laulja laulab natuke igava viisiga laulu. Liiga tõsine jälle...ja igav. Balkani ballaadide austajatelt ehk mõned punktid tuleks. Mõned ka lähinaabritelt, kuid üldjoontes ikka eelvoorust edasi ei pääseks. Kahju, Birgit oleks võinud parema lauluga imet teha.

03.Paradise Crew - Üksinduses

Jaagup Kreem on pisikestele tüdrukutele liiga vanaks saanud, nüüd on tõstnud pead mantlipärija. kuid kahjuks on kingad liiga suured. Ja kaua see PC suudab Romeo ja Julia stiilis lauludega lehma lüpsta, seda saame kõik koos lähituleviku jooksul teada. Samas laul on eesti keeles ja mitte kõige hullem. Aga kahjuks eurovisioonil meil sellega küll midagi teha ei ole.

02.Rolf Juunior - One on one

Nonii, nüüd kus jamps on seljataga võime keskenduda kahele laulule, kelle oleks ehk ka mingi võimalus punkte koguda. Eurovisioon ju teatavasti sellise "gay-alatooniga" üritus, ehk Rolf sellise gay-mehena tooks oma sõprade punktid koju. Eriliselt hästi mõjus Kaire Vilgats taustal. Justkui mõni "ülekostümeeritud" transvestiit (ja seda kõige paremas mõttes). Südameid ja tantsu ja vikekaarevärve, kui RJ ka natuke narataks või vähemalt ei oleks nii emotsioonitu, siis kes teab mis koht selle lauluga tuleks, usun et mitte viimane.

01.Kreisiraadio - Leto Svet

Yess, esimese lauluga oleks võinudki kogu selle aasta eurolaulu võistlus piirduda. Kesävalot nyt! Ainuke tõeliselt positiivne laul. Kahtlaselt sarnane viis küll mõnele Yello laulule, aga what the heck, võibolla selles ongi hea eurolaulu saladus, et tundub kohe kuidagi tuttav. Sommerling. Ma absoluutselt ei näe mingitki võimalust, et mõni teine selle aasta lauludest võiks saavutada suurel eurovisioonil parema koha, kui Oja Pets, Leinatamm ja tibid päiksega...12 punkti!!!!!!

Luisa Värk ja Margus Vaher oleksidki võinud laulda - Jumal, jumal tänatud, et vähemalt üks potentsiaalne võidulaul on meil sellel aastal - Leto svet...kuna neil see võistluses olev "jumala" laul kuidagi välja ei tulnud...

2007.aasta parimad filminduses, kirjanduses, teles, teatris ja muusikas...minu meelest

TV

Parim välismaine komöödia/draamasari - PRISON BREAK
Parim välismaine muu sari - SO YOU THINK YOU CAN DANCE
Parim Eesti komöödia/draamasari - OHTLIK LEND
Parim Eesti muu sari - JUMAL TÄNATUD ET SA SIIN OLED
Parim tele-naisnäitleja - LISA KUDROW(THE COMEBACK)
Parim tele-meesnäitleja - ROBERT KNEPPER(PRISON BREAK)
Parim erisaade - ACADEMY AWARDS

MUUSIKA

Parim võõrkeelne laul - APOLOGIZE(TIMBALAND&ONE REPUBLIC)
Parim eestikeelne laul - ROMEO JA JULIA(HELE KÕRE&KRISTJAN KASEARU)
Aasta uustulnuk - DAUGHTRY
Aasta kontsert - GEORGE MICHAEL 25LIVE(GLOBENIS)
Aasta plaat - DAUGHTRY(DAUGHTRY)

FILM

Parim ingliskeelne film - APOCALYPTO
Parim mitte-ingliskeelne film - PERSEPOLIS(PRANTSUSMAA)
Parim meespeaosa näitleja - LEONARD TERFELT(LEO)
Parim naispeaosa näitleja - MARION COTILLARD(LA VIE EN ROSE)
Parim meeskõrvalosa näitleja - HAL HOLBROOK(INTO THE WILD)
Parim naiskõrvalosa näitleja - IMELDA STAUNTON(HARRY POTTER 5)
Parim eesti film - KLASS
Parim dokfilm - EDITH PIAF
Parim multifilm - PERSEPOLIS
Porikärbes - TMNT

KIRJANDUS

Parim Eesti raamat - TÕDE JA ÕIGUS.4.OSA(A.H.TAMMSAARE)
Parim tõlkeraamat - HARRY POTTER JA SURMA VÄGISED(J.K.ROWLING)
Parim lasteraamat - HARRY POTTER JA SURMA VÄGISED
Parim põnevus/krimka raamat - HARRY POTTER JA SURMA VÄGISED
Parim komöödiaraamat - EESTLASTE PÖÖRANE RÄNNAK EUROOPAS(SIBOLD/OTS)
Parim luuleraamat - LÕIGE(D.KAREVA)
Parim aimeraamat - SÜÜTU(J.GRISHAM)
Porikärbes - TRUU NAILONKUU(U.ALENDER)

TEATER

Parim lavastus - KARIN.INDREK.TÕDE JA ÕIGUS.4.OSA(E.NÜGANEN)
Parim muusikaline lavastus - EESTI ASI
Parim meespeaosa näitleja - INDREK SAMMUL(KARIN.INDREK.)
Parim naispeaosa näitleja - HELE KÕRE(KARIN.INDREK.)
Parim meeskõrvalosa näitleja - PRIIT VÕIGEMAST(RONK)
Parim naiskõrvalosa näitleja - ANU LAMP(KARIN.INDREK.)
Parim kunstnikutöö - NII SEE ON KUI TEILE NII NÄIB
Parim suvelavastus - RONK
Parim telelavastus - ...
Parim lastelavastus - KRABAT
Parim teater - LINNATEATER
Parim Eesti autori teatritekst - KARIN.INDREK.(TAMMSAARE/NÜGANEN)
Parim uustulnuk laval - VEIKO TUBIN(RONK)
Parim kordusvaadatud tükk - KES KARDAB VIRGINIA WOOLFI?(ENDLA-ŠAPIRO)
Parim näitleja(nna) kordusvaadatud tükkides - LINDA RUMMO(KES KARDAB...)
Porikärbes - LUMEKUNINGANNA(VANEMUINE)

2007. aasta OSCARIKANDIDAADID ja minu arvamused

1. Best Picture: "Atonement," "Juno," "Michael Clayton," "No Country for Old Men," "There Will Be Blood."

Jeee!!! Lepitus, ehk Atonement on sees!!! Kuigi samas kahju, et üks väheseid filme, mis mind eelmisel aastal tõsiselt nutma ajas, ehk siis Into the wild välja jäi. There will be blood on ainuke, mis neist viiest veel nägemata on ja seda on ülistatud taevani. Michael Clayton oli kahtlemata huvitav, ning eriti tugevaks tegid selle head näitlejad, kui samas polnud ta minu meelest aasta parimaid. Aga No country for old men oli lausa 3 tärni film, ehk siis kuigi selle menu kõikide ennustajate ülistamisega seoses oli arvata, ei mõista ma seda fenomeni. Mäletan, et läksin seda kinno vaatama juba selle mõttega, et see on selle aasta suur oscari-soosik, ehk need ootused rikkusidki ära. Kuigi selles filmis oli komponente, mis mulle ka meeldisid või mõjusid. Kuid ma ei usu, et ma seda filmi eriti tulevikus mäletan. Atonementiga on lood sellised, et nägin seda alles nädal tagasi ning värskelt on meeles ka raamat, kuigi see saigi juba loetud paar aastat tagasi. Muidugi šokimoment jäi ära, kuna sisu oli juba teada, siis selles filmis oli neid geniaalseid lahendusi päris mitmeid, eriti see trükkimise muusika, mis läbi filmi tausal oli kosta. Muidugi brittide filmistiil on mõneti ameerika omast erinev ning minu meelest üsna positiivses mõttes ja kogu näitlejateansambel väga vinge, eriti 3 Brionyt. Kuid neljast nähtud kandidaadist on parim film minu meelest Juno. See pisike, nunnu film hiilgab oma särava peaosalise, naljaka ja sooja sisuga ning tegelikult kogu pakend on kulda väärt. Palju, palju parem indie.film veel kui paari aasta tagune sama kaliibri kandidaat Little Miss Sunshine.

2. Actor: George Clooney, "Michael Clayton"; Daniel Day-Lewis, "There Will Be Blood"; Johnny Depp, "Sweeney Todd the Demon Barber of Fleet Street"; Tommy Lee Jones, "In the Valley of Elah"; Viggo Mortensen, "Eastern Promises."

Selles kategoorias on üks selle aasta suurimaid üllatusi. Nimelt Tommy Lee Jones ja veel filmist In the valley of Elah, mis minu arvates oli igav ja kokkuvõttes päris tobe film. Ja Tommy parimad näitlejapäevad on ka minu meelest juba möödas. Kunagi Fugative-is oli ta päris vinge, aga see oli juba ammu.ammu. Teine pettumus, aga märksa oodatum oli Viggo Mortensen filmist Eastern promises. See tema väga kehva vene keel ja siis selle keele vägistamine, ajas mind närvi ning ma ei näinudki kogu tema rolli kaugemale või sügavamale. See alasti saunas kaklemine oli ju vinge, aga kas nüüd kohe Oscarit väärt...minu meelest mitte. George Clooney oli just selline nagu ta alati on olnud, ehk see jätab mu arvamuskoti tühjaks, sest kaht ülejäänud kandidaati veel näinud pole. Rahvas räägib küll, et DDL viib 100% kindlalt võidu koju. Minu lemmiku Johnny Depp-i filmi ootan hetkel filmidest kõige enam. See tundub olevat just "my cup of tea".

3. Actress: Cate Blanchett, "Elizabeth: The Golden Age"; Julie Christie, "Away From Her"; Marion Cotillard, "La Vie en Rose"; Laura Linney, "The Savages"; Ellen Page, "Juno."

Siin üllatusi polnud. Neist olen tänaseks päevaks näinud kolme, ehk juba kiidetud noort näitlejannat Ellen Page-i Juno-st. Noh, ütleks veel seda, et minu meelest selle filmi headusele tänu ei seisa tegelikult just tema kätes, aga ta oli päris hea. Kuid tõsiselt hea oli Julie Christie, dementse vanadekodu asunikuna. Mul oli ta mehest seal filmis nii kahju, aga samas ma poleks kunagi lubanud oma naisel niimoodi kodust ära minna. Ta oleks vähemalt pidanud üritama takistada. Kuid kahtlemata parim n'htud kolmest rollist oli Marion Cotillardi Edith Piaf. Vapustav! Nagu uuestisündinud "väikese varblase" kehas. Ja kui veel arvestada sellega milline Cotillard on päriselt...VAPUSTAV!!! Cate Blanchett ja Laura Linney on mõlemad minu lemmikute rivistus ning ma olen väga õnnelik, et nad said samuti aupaistet.

4. Supporting Actor: Casey Affleck, "The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford"; Javier Bardem, "No Country for Old Men"; Hal Holbrook, "Into the Wild"; Philip Seymour Hoffman, "Charlie Wilson's War"; Tom Wilkinson, "Michael Clayton."

See on üks kahest kategooriast, kus ma arvasin enne kandidaatide nimetamist kõik 5 kandidaati ära (teine on Cinematograafia). Neist on veel Chalie Wilson's war nägemata, kuid ma kahtlustan, et tegelik võitlus peetakse tönavu maha kahe mehe vahel, ehk siis Javier Bardem-i psühhokiller ja veterannäitleja Hal Holbrook, kelle stseen, kui ta poisist lahkub ning teda lapsendada soovib, on üks lähiajaloo liigutavamaid. Minu pöidlad on igal juhul tema jaoks! Wilkinson oli juba oma tuntud headuses, natuke kiiksuga tegelase rollis, kuid igati vääriline. Samuti Casey Affleck, kes tegelikult peaks olema hoopis peaosatäitjate kategoorias. Ma ei mõista seda, et miks ta "supporting" rollis on...

5. Supporting Actress: Cate Blanchett, "I'm Not There"; Ruby Dee, "American Gangster"; Saoirse Ronan, "Atonement"; Amy Ryan, "Gone Baby Gone"; Tilda Swinton, "Michael Clayton."

Jeee, Cate jälle kandidaat! Miks aga see Ruby Dee siin nimekirjas on jääb minu jaoks mõistatuseks. Tema pisitilluke roll oli minu meelest rohkem läbi-jalutamise roll, aga ehk see ka sellepärast, et mustad näitlejad üldse sellel aastal vähe tähelepanu saavad. Kuigi minu meelest kui sealt filmist keegi kandideerima oleks pidanud, siis kindlasti Denzel. Tilda Swintoni rolli oskuslikkusest andest räägib kasvõi paljalt rasked stseenid kõne harjutamisega ning eriti see lõpp, kus ta Clooneyga üritab veel kuidagi kaubale saada. See oli klass! Kuid mu süda selles kategoorias hetkel kuulub hoopis noorele Saoirse Ronan-ile. 13 aastane, aga milline anne! Raske roll silmapaista, kuid kahtlemata meisterlikum kui mõni vana tegija!

6. Director: Julian Schnabel, "The Diving Bell and the Butterfly"; Jason Reitman, "Juno"; Tony Gilroy, "Michael Clayton"; Joel Coen and Ethan Coen, "No Country for Old Men"; Paul Thomas Anderson, "There Will Be Blood."

Julian Schnabel on geenius, et ta selle loo üldse kätte vüttis ning nii huvitava ja visuaalseltki kõitva filmi lavastada võttis. Tõeline meistriteos! Reitmani pisike film oli tugev eelkõige käsikirja pärast, kuid ta suutis selle ekraanile viia väga värvikalt. Andersoni filmi ma veel näinud pole, kuid Coeni vennad on visuaalses mõttes ehk kogu kambast kõige nutikamad. See oli puhas režissöri talendishow. Michael clayton oli osavalt konstrueeritud, ja selles on kindlasti näha tugevat režissörikätt.

7. Foreign Film: "Beaufort," Israel; "The Counterfeiters," Austria; "Katyn," Poland; "Mongol," Kazakhstan; "12," Russia.

Selles kategoorias ma sõna võtta hetkel ei soovigi, sest nendest filmidest olen näinud ainult Austria kandidaati, mis oli küll väga hea, aga mitte võitu väärt. Suurim pettumus oli, et Persepolis, 4kuud 3 nädalat 2 päeva ja Klass ei kandideeri. Akadeemi pani selle kategooriaga ikka väga mööda. Hoian pöialt Poola, ehk siis vanameister Wajda filmile Katyn.

8. Adapted Screenplay: Christopher Hampton, "Atonement"; Sarah Polley, "Away from Her"; Ronald Harwood, "The Diving Bell and the Butterfly"; Joel Coen & Ethan Coen, "No Country for Old Men"; Paul Thomas Anderson, "There Will Be Blood."

Minu lemmikuteks on Atonement ja Diving bell and the butterfly. Mõlemate baastekstid on väga tugevad. Away from home oli mõnes mõttes mitte minu eakaaslastele mõeldud ning liiga pisikese maailmaga. Coeni vendade film ei sisaldanud minu jaoks sügavust ja laiahaardelisusts, ega huvitavaid püante või keerukat konstruktsiooni. Loodan, et nad auhinda ei saa, kui kahtlustan vastupidist.

9. Original Screenplay: Diablo Cody, "Juno"; Nancy Oliver, "Lars and the Real Girl"; Tony Gilroy, "Michael Clayton"; Brad Bird, Jan Pinkava and Jim Capobianco, "Ratatouille"; Tamara Jenkins, "The Savages."

Üks mu lemmikkategooriaid. Kuid sellel aastal on selle Oscari kindlaks kavaleriks Juno. Ratatouille ma ise poleks siin kandideerima seadnud ja Savages ning Lars on veel nägemata.

10. Animated Feature Film: "Persepolis"; "Ratatouille"; "Surf's Up."

Jälle üks meeldiv üllatus! Pingviinid on sees ning Simpsonid jäid koju panni lakkuma. Surf's up läks ka mu lastele hästi korda! Kuid naljakas on hoopis see, et mu lemmikuks on siin kahtlemata huvitav ning tugeva sisuga Persepolis, kuid üpris kindel võib olla hoopis Ratatouille-i võidus. Persepolis oli üldse mu terve eelmise aasta filmidest lemmik!

11. Art Direction: "American Gangster," "Atonement," "The Golden Compass," "Sweeney Todd the Demon Barber of Fleet Street," "There Will Be Blood."

American gangster 50, 60 ja 70 aastate Ameerika. Autod, kostüümid jms. Atonement oma uhkete kostüümide ja ajastukohaste riietega. Need stseenind seal rannas, kui McAvoy oma armee juurde jõuab, see tõi filmile ka nominatsiooni. Kuldne kompass oli minu meele järgi ning hea et sai vähemalt natukenegi tunnustust, kuid usun, et pakjas arvutigraafika väga kaugele neid ei vii. Sweeney ja Blood on veel nägemata, kuid usun, et võitja selgubki nende kahe seast.

12. Cinematography: "The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford," "Atonement," "The Diving Bell and the Butterfly," "No Country for Old Men," "There Will Be Blood."

Ainukesena on There will be blood nägemata, kuid kahtlustan, et siin on võitjaks ka No country fro old men või Diving bell and the butterfly. Hoian pöialt viimasele, sest see juba ideena, kus peamiselt kogu film antakse edasi peategelase silmade läbi, see oli vist päris raske, arvestades, et peategelane ise lamab suurema osa aast voodis. Assassination oli ilus oma üldplaanidega loodusest või pigem maastikust, kuid see polnud ka midagi erilist.

13. Sound Mixing: "The Bourne Ultimatum," "No Country for Old Men," "Ratatouille," "3:10 to Yuma," "Transformers."

Kõik n'htud, kuid ei oskagi kommenteerida. NCFOM heli oli väga oluline, kuna puudus taustamuusika. 3:10 oli sellevõrra kehva film, et ma ei annaks neile midagi. Tavaliselt antakse selles kategoorias auhindu muusikalistele filmidele...

14. Sound Editing: "The Bourne Ultimatum," "No Country for Old Men," "Ratatouille," "There Will Be Blood," "Transformers."

Miks küll need sound kategooriad ei võiks olla ühise katuse all? Minu meelest efektide montaaži mõttes peaks auhinna andma Tranformersitele

15. Original Score: "Atonement," Dario Marianelli; "The Kite Runner," Alberto Iglesias; "Michael Clayton," James Newton Howard; "Ratatouille," Michael Giacchino; "3:10 to Yuma," Marco Beltrami.

Mul on ainult üks sõna ATONEMENT!!!!!!!!!!!!!!!

16. Original Song: "Falling Slowly" from "Once," Glen Hansard and Marketa Irglova; "Happy Working Song" from "Enchanted," Alan Menken and Stephen Schwartz; "Raise It Up" from "August Rush," Nominees to be determined; "So Close" from "Enchanted," Alan Menken and Stephen Schwartz; "That's How You Know" from "Enchanted," Alan Menken and Stephen Schwartz.

See katgooria oli kui üks suur pettumus. Ainuke normaalne laul neist on minu meelest Falling slowly. Sellele hoian pöialt. kõik Enchanted laulud on naeruväärselt kehvad ning ega see August rush-i laulukegi parem pole.... pigem igav.

17. Costume: "Across the Universe," "Atonement," "Elizabeth: The Golden Age," "La Vie en Rose," "Sweeney Todd the Demon Barber of Fleet Street."

Atonementis oli ju see kuulus roheline kleit, see oli tõeliselt ainuüksi Oscari vääriline. La vie en rose kostüümikunstnik on tänaseks surnud kuid elu ajal talle tunnustus ei jõutud avaldada Oscariga...Sweeney, Across ja Elizabet´h veel nägemata.

18. Documentary Feature: "No End in Sight," "Operation Homecoming: Writing the Wartime Experience," "Sicko," "Taxi to the Dark Side," "War/Dance."

Väga meeldis War/dance, laste tantsuvõistlusest Aafrikas, Taxi to the dark side eriti ei meeldinud, teisi näinud veel pole.

19. Documentary (short subject): "Freeheld," "La Corona (The Crown)," "Salim Baba," "Sari's Mother."

Kõik nägemata.

20. Film Editing: "The Bourne Ultimatum," "The Diving Bell and the Butterfly," "Into the Wild," "No Country for Old Men," "There Will Be Blood."

Pöialt hoian hetkel Diving bell-i filmile ja Bourne igal juhul ei tohiks siit võitu koju viia. Into the wild ja No country for old men mõlemad on väga tugeva lõikekäega valmis monteeritud. Tihti läheb see kategooria kokku parima filmi võitjaga, ehk siis tänavu kas NCFOM vüi TWBB.

21. Makeup: "La Vie en Rose," "Norbit," "Pirates of the Caribbean: At World's End."

Palun La vie en Rose-i võitu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

22. Animated Short Film: "I Met the Walrus," "Madame Tutli-Putli," "Meme Les Pigeons Vont au Paradis (Even Pigeons Go to Heaven)," "My Love (Moya Lyubov)," "Peter & the Wolf."

Nägemata, kuid 4 neist on mul DVD-l ootamas...

23. Live Action Short Film: "At Night," "Il Supplente (The Substitute)," "Le Mozart des Pickpockets (The Mozart of Pickpockets)," "Tanghi Argentini," "The Tonto Woman."

Nägemata, kuigi tavaliselt on selle kategooria filmid väga väga huvitavad

24. Visual Effects: "The Golden Compass," "Pirates of the Caribbean: At World's End," "Transformers."

Kahtlen, et Transformers võidab, kuid minu süda kuulub rääkivatele loomadele või peaksin ma ütlema aemonitele?!

Kokkuvõttes 58-st kandidaatfilmist ja mutifilmist või lühidokumentaalfilmist on mul nägemata 33...ehk siis karuosa. Vihjeks muide et You tube-is on üleval paar lühimultika kandidaati. Esimesel võimalusel panen ka siia blogisse lingid üles..seniks "Peace"!

2007.aasta DTVA - Danzumehe TV Aunimetused

Arvesse lähevad telesaated ja sarjad, mis olen näinud televiisori vahendusel vahemikus 01.01. - 31.12.2007

PARIM VÄLISMAINE DRAAMA/KOMÖÖDIASARI (5 kandidaati)
Desperate housewives
Entourage
Prison Break
Sopranos
War at home

PARIM VÄISMAINE MUU SARI (5 kandidaati)
American idol
Big brother
On the lot
So You think You can dance
X factor

PARIM EESTI DRAAMA/KOMÖÖDIASARI (3 kandidaati, seekord 2, sest teised ei ole kandidatuuri väärt)
Ohtlik lend
Õnne 13

PARIM EESTI MUU SARI (3 kandidaati)
Jumal tänatud, et sa siin oled
Kaks takti ette
Tähelaev

PARIM TELE - NAISNÄITLEJA (5 kandidaati)
Edie Falco - Sopranos
Elisabet Tamm - Ohtlik lend
Lisa Kudrow - The comeback
Felicity Huffman - Desperate housewives
Marcia Cross - Desperate housewives

PARIM TELE - MEESNÄITLEJA (5 kandidaati)
Jeremy Piven - Entourage
James Gandolfini - Sopranos
Marko Matvere - Ohtlik lend
Wentwort Miller - Prison break
Robert Knepper - Prison break

PARIM ERISAADE (3 kandidaati)
Academy awards
Eurovision Song Contest
Aastavahetuse Linnateatri näitlejate paroodiad

Parimad selguvad koos Danzumehe Filmi, Muusika, Kirjanduse ja Teatri lemmikutega - jaanuari/veebruari jooksul.

2007.aasta DMA - Danzumehe Muusikaaasta Aunimetused

Arvesse lähevad laulud ja plaadid mis minule "jõudsid kohale" ülakorrusele ja südamesse ajavahemikul 01.01. - 31.12.2007

PARIM VÕÕRKEELNE LAUL (7 kandidaati)
Daughtry - Home
Celine Dion - Fade away
Celine Dion - Alone
Faber drive - Second chance
Leona Lewis - Bleeding love
Rob Thomas - Little wonders
Timbaland & One republic - Apologize

PARIM EESTIKEELNE LAUL (5 kandiaati)
Vaiko Eplik & Eliit - Armastus päästab maailma
Hele Kõre ja Kristjan Kasearu - Romeo ja Julia
Laura Põldvere - Sunflowers
Noorkuu - La camisa negra
Traffic - Kallis ära küsi

AASTA UUSTULNUK (3 kandidaati)
Daughtry
Måns Zelmerlöw
Timbaland

AASTA KONTSERT (3 kandidaati)
George Michael Globen-is
Daughtry Fryshuset-is
Hedvig Hanson. ETV Live. Eesti Televisioon-ist

AASTA PLAAT (10 kandidaati)
Daughtry - Daughtry
Celine Dion - Taking chances
Faber Drive - Seven second surgery
Michael Buble - Call me irresponsible
Jessica Folcker - Skin close
Leona Lewis - Spirit
George Michael - 25Live
Måns Zelmerlöw - Stand by for...
Terminaator - 20
Timbaland - Shock value

Parimad selguvad koos Danzumehe Filmi, Teatri, Kirjanduse ja Televisiooni lemmikutega - jaanuari/veebruari jooksul.

2007.aasta DFA - Danzumehe Filmiaasta Aunimetused

Arvesse lähevad 126 filmi mis on esmakordselt nähtud ajavahemikul 01.01. - 31.12.2007:

PARIMAD INGLISE KEELSED FILMID (10 kandidaati)
American crime
American gangster
Apocalypto
Babel
Borat
Harry Potter 5: the order of Phoenix
Holiday
Into the wild
Juno
Queen

PARIMAD MITTE-INGLISKEELSED FILMID (10 kandidaati)
4 luni, 3 saptami si 2 zile (4 months, 3 weeks and 2 days) - Rumeenia
Den nya människan (The new man) - Rootsi
Heartbreak hotel - Rootsi
Indigenes (Days of glory) - Alžeeria
Klass - Eesti
La mome (La vie en Rose) - Prantsusmaa
Le Scaphandre et le Papillon (Diving bell and the butterfly) - Prantsusmaa
Letters from Iwo Jima - USA
Persepolis (Persepolis) - Prantsusmaa
Sukkar banat (Caramel) - Liibanon

PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJA (10 kandidaati)
Casey Affleck - Assassination of Jesse James
George Clooney - Michael Clayton
Sasha Baron Cohen - Borat
Russell Crowe - 3:10 to Yuma, American gangster
Emile Hirsch - Into the wild
Mads Mikkelsen - Efter Bryllupet
Viggo Mortensen - Eastern promises
Will Smith - Pursuit of happiness
Leonard Terfelt - Leo
Denzel Washington - American gangster

PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJA (10 kandidaati)
Ellen Page - Juno, American crime
Helena Bergström - Heartbreak hotel
Cate Blanchett - Notes on a scandal
Marion Cotillard - La vie en rose
Judi Dench - Notes on a scandal
Maria Lundqvist - Heartbreak hotel
Anamaria Marinca - 4 months, 3 weeks and 2 days
Helen Mirren - Queen
Kseniya Rappoport - La sconosciuta
Wei Tang - Lust caution

PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJA (5 kandidaati)
Javier Bardem - No country for old men
Hal Holbrook - Into the wild
Brad Pitt - Babel
Max von Sydow - Le Scaphandre et le Papillon
Tom Wilkinson - Michael Clayton

PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJA (5 kandidaati)
Jennifer Garner - Juno
Maria Lundqvist - Den nya människan
Imelda Staunton - Harry Potter 5: the order of Phoenix
Tilda Swinton - Michael Clayton
Liina Vahtrik - Jan Uuspõld läheb Tartusse

PARIM EESTI FILM (3 kandidaati)
Georg
Jan Uuspõld läheb Tartusse
Klass

PARIM DOKFILM (4 kandidaati)
Edith Piaf
Jesus camp
Mikk
War/dance

PARIM MULTIFILM (4 kandidaati)
Happy feet
Persepolis
Ratatouille
Syrf's up

AASTA KEHVIMAD FILMID (5 kandidaati)
Aunt Rose
Magnus
Mr.Lonely
Taxidermia
TMNT

Lisaks peab mainima, et sellel aastal oli eriti tugev just nimelt mitte-ingliskeelsete filmide aasta ja kindlasti ka eriti tugevate EESTI FILMIDE AASTA!

Parimad selguvad koos Danzumehe Teatri, Muusika, Kirjanduse ja Televisiooni lemmikutega - jaanuari/veebruari jooksul

2007.aasta DRA - Danzumehe Raamatuaasta Aunimetused

Arvesse lähevad 31 raamatut mis said esmakordselt loetud ajavahemikus 01.01.-31.12.2007:

PARIM EESTI KIRJANDUS (3 kandidaati)
Jüri Aarma - Gunnar Kilgas-Nii on läinud
Peeter Sauter - Laiskade laste raamat
A.H. Tammsaare - Tõde ja õigus 4.osa

PARIM TÕLKEKIRJANDUS (6 kandidaati)
John Grisham - Süütu
Philip Pullman - Kuldne kompass
Ottfried Preussler - Krabat
Erich Maria Remarque - Aeg antud elada, aeg antud surra
J.K. Rowling - Harry Potter ja surma vägised
Aleksandr Solženitsõn - Vähktõvekorpus

PARIM LASTERAAMAT (3 kandidaati)
Ottfried Preussler - Krabat
Philip Pullman - Kuldne kompass
J.K. Rowling - Harry Potter ja surma vägised

PARIM PÕNEVUS/KRIMKA-RAAMAT (3 kandidaati)
John Grisham - Süütu
J.K. Rowling - Harry Potter ja surma vägised
Alexander McCall Smith - Kaelkirjaku pisarad

PARIM KOMÖÖDIARAAMAT (3 kandidaati)
Astrid Lindgren - Vahtramäe Emil
Peeter Sauter - Laiskade laste raamat
Laur Sibold/Jaano Martin Ots - Rein Purpur-Eestlaste pöörane rännak Euroopas

PARIM LUULERAAMAT (3 kandidaati, seekord 1, sest teised ei olnud väärt mainimist)
Doris Kareva - Lõige

PARIM AIMEKIRJANDUS (3 kandidaati)
Jüri Aarma - Gunnar Kilgas-Nii on läinud
Jüri Aarma - Jaanus Orgulas-Jäägu see
John Grisham - Süütu

KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem raamat, 3 kandidaati)
Urmas Alender - Truu nailonkuu
Gabriel Garcia Maquez - Armastus koolera ajal
Robert Musil - Kasvandik Törlessi hingeheitlused

Võitjad selguvad koos Danzumehe Filmi, Muusika, Teatri ja Televisiooni lemmikutega - jaanuari/veebruari jooksul.

2007.aasta DTA -Danzumehe Teatriaasta Aunimetused

2007.aasta kandidaadid:
Arvesse lähevad 34 lavastust, mis nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2007.

PARIM LAVASTUS (5 kandidaati)
Eesti asi
Karin.Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Meeletu
Nii see on (kui Teile nii näib)
Ronk

PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS (3 kandidaati)
Eesti asi
Julia
Jõgi voolab läbi linna

PARIM MEESPEAOSATÄITJA (5 kandidaati)
Argo Aadli - Kivid Sinu taskutes
Indrek Sammul - Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Rain Simmul - Meeletu
Aivar Tommingas - Lärmab ja veiderdab
Lembit Ulfsak - Müügimehe surm

PARIM NAISPEAOSATÄITJA (5 kandidaati)
Ines Aru - Oskar ja Roosamamma
Hele Kõre - Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Hilje Murel - Krabat
Külli Teetamm - Nõks
Marika Vaarik - Klammi sõda

PARIM MEESKÕRVALOSA (5 kandidaati)
Ain Lutsepp - Eesti asi
Anti Reinthal - Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra
Sten Zupping - Under
Veiko Tubin - Ronk
Priit Võigemast - Ronk

PARIM NAISKÕRVALOSA (5 kandidaati)
Piret Kalda - Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Hele Kõre - Meeletu
Anu Lamp - Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Triinu Meriste - Krabat
Elisabet Tamm - Nii see on (kui Teile nii näib)

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ (5 kandidaati)
Julia
Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Krabat
Nii see on (kui Teile nii näib)
Ronk

PARIM SUVELAVASTUS (3 kandidaati, seekord 2, sest teiste tase ei olnud küllalt kõrge)
Eesti asi
Ronk

PARIM TELELAVASTUS ("Mida varem pole näinud" Seekord 0, sest ei näinud ühtki)

PARIM LASTELAVASTUS (3 kandidaati, seekord 2, sest teiste tase ei olnud küllalt kõrge)
Krabat
Võluõunad ehk naeru kätte võib surra

PARIM TEATER (5 kandidaati)
Draamateater
Linnateater
R.A.A.A.M
Rakvere teater
Ugala

PARIM EESTI AUTORI TEATRITEKST
Kivastik - Eesti asi
Tammsaare/Nüganen - Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa
Tätte - Meeletu

PARIMAD UUSTULNUKAD LAVAL (3-5 kandidaati)
Tõnn Lamp - Ronk
Sten Zupping - Under
Veiko Tubin - Ronk

KORDUSVAADATUD TÜKID (3 kandidaati laval või telerist uuesti vaadatud etendustest)
Armastus kolme apelsini vastu (Ugala)
Kala neljale (Teleteater)
Kes kardab Virginia Woolfi? (Endla)

KORDUSVAADATUD TÜKKIDE PARIM NÄITLEJA(NNA) (3 mees-, 3 naiskandidaati)
Ines Aru - Kala neljale
Ita Ever - Kala neljale
Heino Mandri - Kala neljale
Elmo Nüganen - Armastus kolme apelsini vastu
Linda Rummo - Kes kardab Virginia Woolfi?
Aarne Üksküla - Kes kardab Virginia Woolfi?

KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem lavastus. 3 kandidaati)
Bullerby jõulud (Nukuteater)
Kajakas (NO99)
Lumekuninganna (Vanemuine)

Võitjad selguvad koos Danzumehe Filmi, Muusika, Kirjanduse ja Televisiooni lemmikutega - jaanuari/veebruari jooksul.

Magnus - Stockholmi Filmifestivalil

Kunagi, kui film Cannes-is linastus, siis ma kogusin natuke materjali kokku, mida lehed arvasid filmi kohta Eestis ja maailmas. Igal juhul ei saanud ka nemad sellest lõpus olevast dokfilmi osast aru (miks selline eneseõigustuse lõik, see vähendas filmi kunstilist väärtust...)miks peab üldse kunsti selgitama...
Aga kiitust tõesti kaameratööle ja muusikale! Ja muidugi Mart Laisk iseendana on tõesti ehe nagu inimene tänavalt...
Aga mulle ikkagi ei meeldinud. Eriti veel selles valguses, et eile käisin vaatamas Prantsuse/Iraani multifilmi Persepolis, mis on ehk üldse selle aasta parimaid filme! Tõeline pärl. Ehk sellepärast oli kontrast nii suur. Ja üldse peaaegu kõik Eesti filmid on millegipärast kurva alatooniga - Sügisball, Georg, Klass, Kuhu põgenevad pilved ja nüüd ka siis Magnus...Jan Uuspällu film ehk oli selline värskendav erand (kuigi ka seda kaevates oli ju ikkagi tegemist kurva alatooniga)...sellepärast nende tegijate ees müts maha. Kas tõesti on üks suur äng ja rõõmu perest ning kunstist või millegist muust ei tunta Eestis või seda lihtsalt on sellevõrra raske ekraanile tuua, et Eestis pole lihtsalt küllaldast ajupotentsiaali, ei tea...

Aga tulles tagasi Magnuse juurde, siis meeldis või ei meeldinud, mingi arvamus temast ikkagi on...minu isiklik arvamus on, et see film oleks võinud vabalt olemata olla, poleks midagi kaotanud, ka seda 100 minutit oma elust...(lisaks kõigele oli ju tegemist kõva antireklaamiga Eestile. Eestis tehakse ju nii vähe filme, et iga film loob meist kui rahvast ja riigist kuvandit. Eriti sellised filmid, mis mööda festivale rändavad. Selline mulje jääb, nagu kõik Eestis ongi kas litsid või narkomaanid ning teistest inimestest ega üldse teistest elusolenditest ei tunta sooja ega külma).

Ja seda kui võltsi maigu see film nii elementide kui tervikuna jättis suhu, kuvastab see käo kukkumine seal metsas, kui Magnus endale poomispuud otsib, kas siis tänu võltsile originaalile või kehvadele helimeestele. Ja see, et just Magnuse psühholoog talle seal litsimajas ette jääb, see on näide ühest neist paljudest vigadest, mis film endas kannab...see on minu jaoks sama ebausutav, kui Remarque-i Triumfikaar -e lõpu poole, kus peategelane just "õigesse" litsimajja satub...nii lihtsalt ei ole elus. Vähemalt minu jaoks küll mitte.
Aga tegelikult neid selliseid mitteusutavusi oli veel. Üks aps polekski ehk häirima jäänud...

Lehtedes kirjutati, et kohati ajas naerma midagi... Ma mäletan, et mind ajas vist ainult 1 koht muigama, kui Magnus läheb oma isa tuppa ja too on kahe kurttumma tüdrukuga voodis...see stseen oli selline piisavalt kummaline, et lõpuks nende enda naer nakatas. Aga selle nö. võidustseeni selles filmis, kus on ehk kõige valusam tera sees, on see kui Magnus oma õele helistab, et ta on otsustanud nüüd "selle ära teha", siis see õe hoolimatus ja tekst...see on kõige valusam ja tõesti midagi sügavamat, kui kogu ülejäänud film. Ning mitte üldsegi ei mõjunud minu jaoks see, et isa oma pojal surra laseb, mis on mängitud välja kui "suur valus hetk" või nagu hiljem selgub "suur isa otsus" (lubage nüüd naeda!). Mul ei hakanud kordagi selle filmi jooksul nendest vanematest, ega ümbritsevast kahju. Samuti ka mitte Magnusest endast. Minu jaoks võõras maailm, võõrad inimesed ja võõras kultuur. Samuti nagu, a la mõned mongoolia filmid kitsekasvatusest ja sellega kaasnevast peredraamast kusagil telgis elades...või tegelikult samuti nagu selles eilses "Persepolis"-es, kuid ometi suudeti mind seda filmi vaadates kaasa elama panna. Ja asi pole mitte rahas, vaid filmi sisus ja teostuses...Persepolis on piisavalt otsekohene, aus elulugu, mis on piisavalt eneseirooniline kuid samas oskab nii lõigata kui haavu lappida. Lisaks kunstiline väärtus ja huvitavad lahendused! Soovitan seda kindlasti Pöffile vaatama minna. See peaks tulema siin Stockholmis varsti ka üldlevitusse, loodetavasti ka Eestis.
Ehk on siiski Magnuse -filmi väärtus selles, et "mõtled, mis ise teeksid selle isa asemel või miks Magnus tundis nagu ta tundis, kas see oli midagi rohkemat kui keemia ajudes?", aga siin tuleb juba ette konflikt. Keskmine või tavaline inimene ei satu sellisesse olukorda. Ning kui satub, siis ta kindlasti ei käitu ega mõtle, nii nagu see isa seal. See kõik on üpris ebatavaline. Ja võibolla peaks ka andestama selle tavapäratuse või teisiti mõtlemise selles valguses, et nii palju kui on maailmas inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi, otsuseid või nägemusi. Aga mul on ikkagi kahju, et selline film on olemas. Pika jutu lõpuks liigitan selle siis "tegijate enda tegemisrõõmuks", kuigi jah, "rõõm" on siinkohal sündsusetu sõna. Sest tegemist oli mingi haiglase eneseeksponeerimise vajaduse või endaõigustusvajadusega. Ei saa aru. Mõtetu. Võibolla lihtsalt mu ootused olid "liiga" kõrged. Ka kodulehekülg on ju vinge ja Kõusaar-e Zen ja kõik need kõrged ja ülevad sõnad on ju huvitavad. Kadri K ise ka minu jaoks alati olnud huvitav tõõp. See, tema Neruda austamine ja tihti sügavad ja tähenduslikud tekstid siin seal ajakirjanduses. Jah...võibolla tõesti olid ootused liiga kõrged (huvitav, kas ta kirjanikuna on parem?Kaldun arvama, et jah). Aga Eesti filmi peab ju ikka toetama (EFSA toetas ju vist isegi "Tulnuka" tegemist...), et tuleks uusi ja uusi, ehk sinna vahele siis satub ka neid "paremaid" filme...

Rohkem kui 1 tärniga on sellist (minu meelest Laiskade perega mitte seotud inimeste jaoks) mõtetut filmi raske hinnata. Võibolla kunagi vaatan uuesti, vanema ja targemana ja siis leian midagi mida seekord ei leidnud.

Hmm, siiski tahaksin veel enne lõppu öelda, et Rita Raave oli VÄGA hea ja ehtne lõbumaja pidajannana, mis sest et teda seal oli ehk kõige rohkem 30 sekundit.... Tema hääl ja maneerid - ikkagi "päris" näitleja...

Aga siin on need ajalehtede väljavõtted...ma olen ise tõlkinud need välismaa lehelõigud ning suvaliselt lühendanud kohati...Võibolla pole tõlge kõige parem...aga see tülge mis oli tehtud sellele Stockholmi Filmifestivali koopiale. No see oli ikka päris mööda. Kohati üritatud rämedamaks muuta tälkega teksti, kohati oli tõlgitud täiesti "ümber nurga", sest tõlkijal ilmselt puudus ühe või teise keele piisav oskus. Ehk veel üks miinus juurde...

Aga lõppude lõpuks, minu lisaks umbes paarikümnest, peamiselt rootslastest koosnevast publikust, kõndis poole pealt välja vist ainult 1 inimene. Rohkem uksekõlksatusi vähemalt ma ei kuulnud.

Celine Dion & Daughtry

Ma sain sellega hakkama! Mul on nüüd taskus Celine Dion-i kontserdipiletid 07.juunil 2008 Globenis!!! Üle 12 aasta pole ta Rootsis kontserti andnud ning kui ma ei eksi siis ka mitte kusagil mujal põhjamaades.

Käisin hommikul kohe kui piletid müüki läksid sappa. Mõni mees oli seal seisnud juba öösel kella kolmest alates. Ma sain siiski väga head kohad...A9 sektor 11.rida. Lisaks kuna kontsert toimub nii, et lava on paigutatud saali keskele, siis see koht peaks olema selline, kus peaks nägema igal juhul väga hästi (see mees kes seal sabas esimene oli, see sai koha samast sektorist, ainult rida eespool). Mõni hetk hiljem, kui tööle jõudsin, olidki piletid välja müüdud - isegi need lae all olevad seisukohad, vapustav!

Uus plaat on ka fantastiliselt hea! Eriti: vana hea Heart-i lugu ALONE ja rootslase kirjutatud FADE AWAY, aga ka absoluutselt kõik ülejäänud laulud.

Ta on nii südamlik ja ilmselt ka päris elus hästi hea inimene. X factor -is osalejatel jubedalt vedas, et ta neile mentoriks käis. Sellist asja, et Celine annab vihjeid kuidas paremini laulda, seda ikka igal inimesel elus ette ei tule. Ja ta oli nii positiivne ning siiralt vapustatud nende tasemest (aga kahtlemata nad ongi seal jube vinged lauljad sellel aastal...või vähemalt pooled neist - Niki, Beverley, Rhydian ja Leon).

Siin on Celine Dion - FADE AWAY:



Siin on Celine Dion - ALONE ning lisaks veel plaadi nimilugu TAKING CHANCES:



Aga enne kui Celine siia maale jõuab, tegelikult juba 26.novembril läheme vaatama Chris Daughtry kontserti. Ma ei tea, miks, aga mulle mõjub tema laul HOME alati tugevasti. Isegi sajandal korral. Ma olen paar korda isegi pisarateni jõudnud selle kuulamisega. Ma ei tea, kas see on see, et tänutäheks oma kodulinna toetusele kui ta American Idol -is teiseks jäi läks ta koju ja andis tasuta kontserdi ning on alati rõhutanud kodu tähtsust (ka nüüd kus ta on ülikuulus/rikas, elab ka põhimõtteliselt oma kodulinnas).

Või on see lihtsalt see minu pidev koduigatsus. Sest kuigi siin Rootsis pole ju midagi hullult viga (mõned asjad välja arvata) on ikkagi mul kogu aeg suur igatsus koduse Eestimaa järele ning ma tunnen kogu aeg mingit südamerahutust või tunnet, et ma olen teel. Rootsist ei saa kunagi minu kodu, seda ma tean. Ning ma olen isegi jõudnud järelduseni, et ma olen oma lastele teinud karuteene siia kolimisega ja sellepärast seda laulu kuulates lihtsalt tulevad pisarad. Aga kahtlemata on ka need sõnad ("You always seem to give me another try"; "where your love has always been enough for me" - parandamatu romantik), mis mõjuvad jube tugevalt. Siin on see "kõikide kodust eemal olevate hümn" ja pärast seda sõnad...

Daughtry - HOME



I'm staring out into the night,
Trying to hide the pain.
I'm going to the place where love
And feeling good don't ever cost a thing.
And the pain you feel's a different kind of pain.

Well I'm going home,
Back to the place where I belong,
And where your love has always been enough for me.
I'm not running from.
No, I think you got me all wrong.
I don't regret this life I chose for me.
But these places and these faces are getting old,
So I'm going home.
Well I'm going home.

The miles are getting longer, it seems,
The closer I get to you.
I've not always been the best man or friend for you.
But your love remains true.
And I don't know why.
You always seem to give me another try.

So I'm going home,
Back to the place where I belong,
And where your love has always been enough for me.
I'm not running from.
No, I think you got me all wrong.
I don't regret this life I chose for me.
But these places and these faces are getting old,

Be careful what you wish for,
'Cause you just might get it all.
You just might get it all,
And then some you don't want.
Be careful what you wish for,
'Cause you just might get it all.
You just might get it all, yeah.

Oh, well I'm going home,
Back to the place where I belong,
And where your love has always been enough for me.
I'm not running from.
No, I think you got me all wrong.
I don't regret this life I chose for me.
But these places and these faces are getting old.
I said these places and these faces are getting old,
So I'm going home.
I'm going home.