Mul on jälle koduigatsuse tunne kummitamas ja Eesti sõiduni on jäänud veel 25 päeva. Pikemat aega on olnud tahtmine kirjutada luuletus selle igatsuse laineharjal. Ehk "Minu luuletus Eestimaale". Aga võta näpust. Nii kui hakkan sõnu ritta seadma, tunduvad kõik sõnad, riimidest rääkimata, banaalsemad ja tobedamad kui teine. Eks katsu Eesti või isamaa kohta luuletust kirjutada...see on üks raskemaid teemasid minu meelest! Tundub nagu liiga püha, et isegi proovida!
Viimaks ometi sain mõtteliblikal tiivast kinni ja jäin pidama real
"Mu armas väike Eestimaa,
ei Sinuta ma kaua saa!"
See on vähemalt midagi, millele ehitada...
See luuletus tuli nüüd selline esimese hooga ja kahtlemata vajab veel kõpitsemist, ehk ma pole temaga veel üldsegi mitte rahul. Aga kuna ta nüüd esimese hooga on selline nagu ta tuli, siis panen ta siia ikkagi kirja, et ei läheks meelest:
Kui Sinu juurest kaugel olen ära,
siis hinges mul on torm ja kära,
Ei leia rahu päeval ööl -
ei kodus, õues ega tööl.
On hetki kui võin anda kõik,
et hetkeks tunneksin Su tukset.
See mingi maagiline võim,
mis lakkamatult kordab oma kutset.
Mu armas väike Eestimaa,
ei Sinuta ma kaua saa!
Ükskõik kui väga püüan vastu seista,
ei oma igatsust ma suuda peita.
Sa ikka tõused pisarana mulle silma
ja kauni lauluna kumised mu peas.
Ma Sinu pinnal naudin isegi ju rajuilma,
sest samal ajal hinges sügaval on soe ja hea.
Igapäeva askeldustes
Su tihti leian jälle üles
nii väikestes kui suurtes sõnades
või lihtsalt luuletad mu mõtetes.
Mu armas väike Eestimaa,
ei Sinuta ma kaua saa!
Ei asenda Sind ükski teine kodu,
isegi kui Sinu kilde sinna sisse olen toonud.
Sa ikka südames mul valu tunda annad
ja kauni, sinirohelisena viirastud mu silmis
Sest kõige kauneimad on Sinu metsad, rannad
veel kaunimad kui muinasjutufilmis.
Mu armas väike Eestimaa
ei Sinuta ma kaua saa!
kolmapäev, 14. mai 2008
esmaspäev, 12. mai 2008
Suveteater 2008 - täiendatud variant!
Teen seda jälle edetabeli vormis, nagu eelmisel aastal. Ehk etendused, mis etenduvad ajahemikul 09.06 - 31.08. Ehk etendused, mida mul endal üldse on väikseimgi "võimalus" näha sellel suvel ning mis tunduvad minu jaoks kõige huvitavamad. Pole siia edetabelisse pannud etendusi, mis juba nähtud, nagu näiteks Tõe ja õiguse 2. ning 4.osa.(mõlemad on ühed läbi aegade parimad lavastused üldse!), Murdlainetus (ei meeldinud sisuliselt, kuid võib osutuda Hiiumaa atmosfääris fantastiliseks!), Tosca (selline keskmisest natuke parem ooper, kuid ei midagi erilist nagu näiteks Carmen või Don Giovanni), Portselansuits (pole minu maitse), Eesti asi (väga armas ja head näitlejad - Viinistu on nagu kvaliteedimärk, lahe suvine meelelahutus), Vee mälu ja Karge meri (väga head mõlemad, minu meelest Endla parimad tükid. Selle aasta Teatriliidu parima naisnäitleja tiitli võitnud Laurimaa mõlemas vinge) või siis Jumalaema Kiriku kellamees (ei meeldinud üldse). Punasega on need, millele olen juba pileti ära ostnud. Irooniline on ka see, et just nendel päevadel augustis, kui Draamateater annab Pärnus külalisetendusi, ei saa ma neid vaatama minna, sellepärast olen need ka tabelist välja jätnud, kel huvi võib siit lingi alt vaadata.
Ehk siis TOP 50 Eesti teatrite või esitajate etendustest, millest praegusel hetkel teadlik olen:
50. 50 lovely ways to die
Etendub Baltoscandali festivalil. Pean tunnistama, et minule isiklikult ei meeldi Eesti moderntants. Siin aga on palju tegemist rahvusvahelise koostööga. Võibolla see päästab, ei tea, ei usu. Kahjuks. Soovitan Baltoscandalil pigem minna välismaist sõnalavastust vaatama. Ma ise lähen Eesti kolme tükki vaatama - GEP, Proffet ja Kool.
49. Võluflööt. Remiks ja selgitus.
Peeter Jalakas -e tükk. Salapäraselt antakse mõista, et võib ka veel teisi laval näha. Mulle isiklikult ei meeldi Võluflööt. Selle sisu. Sellepärast ka "kerge" eelarvamus.
48. Pisuhänd
Ei saa aru, miks Endla selle oma kavva on võtnud. Kas tõesti sellepärast, et anda Carmen Mikiveril võimalus Vestmanni mängida. Ma ei viitsi, sest Pisuhända vaatan iga kell kõige meelsamini Kibuspuu, Krjukovi ja Üksküla esituses. Maitseainetena veel Kull ja Paluver. Ei see tükk jääb mul nägemata...
47. Don Quijote
46. Wallenberg
45. Rigoletto
Kolm Estonia etendust - ballett ja 2 ooperit. Rigoletto neist minu jaoks kõige huvitavam. Mul on üpris hästi Estonia kavas olevad ooperid nähtud. Estonia ooper on heal tasemel, palju paremal kui näiteks nende ballett. Muusikal on nii ja naa. Uusi tipptegijaid on vähe ja vanad, vaatamata sellele, et neid on ülimalt tore alati laval näha, siis peaosa-näitlejaid enam neist pole. Don Quijote-s ja Rigoletto -s on ka onu Agu kunstnikunäpp sees. Ta on ikka minu meelest number 1 Eesti teatrikunstnik. Aga õnneks mitu huvitavat ja head on veel - Semper, Jänes, Unt, Vaus, Hermeliin jne jne jne. Peaks neist üks päev rohkem kirjutama...
44. Mängurid
Nukuteatri tükk noortele ja täiskasvanutele. Ma ei tea, kas see peaks nii kõrgel siin tabelis olema, sest suurema tõenäosusega ma lähen pigem näiteks Rigoletto -t vaatama. Aga midagi huvitavat selles tükis on. Pidavat tehniliselt väga vinged nukud olema ja lisaks põnev sisu...
43. Publikule keelatud
Vana Baskini teater ei ole minu maitse. Kuigi avatud meelt säilitades, võivad ju nemadki üllatada üks kord päriselt naljaka tükiga. Kuigi niipalju kui viimasel ajal tean, on nende tükid sellised kahtlase väärtusega.
42. Linda tahab lahutada
Linda tahab lahutada jääb mul ilmselt nägemata. Seda on kõvasti maha tehtud, et selline nadi komöödia, kus eriti "päriselt" naerda ei saa.
41. Suvesuhe
Nukuteatri muusikalihittide paraad. Seda ehk ei saakski siia teatritükkide nimistusse panna, sest siis peaks ka Jazzi Zahharovi ja Nele-Liis Vaiksoo tuuri, Lauri Saatpalu Naissaare kontserdi või Tätte suvised kontserdid siia ära tooma...Aga noh, teatri egiidi all seda reklaamitakse...ja Hele Kõre-t tahaks kuulata küll veel ja veel. Liisi Koikson -it ka.
TOP 40:
40. Katkuaja lood
Põnevad näitlejad Naissaarel. Ei tea kas tegemist on draamaga või laulude esitamisega. Draamanäitlejad annavad aimu, et ikka draamaga ja sellisel juhul võiks see ehk tabelis kõrgemalgi olla. Aga hetkel ei tea eriti midagi rohkemat.
39. Vihterpalu valss
Väga kallis pilet (1200,-), aga seal pakutakse ka vinget sööki tüki kõrvale. Sisu tõmbab, aga see sööma-asi...ma ei tea, usun et jääb minul ära.
38. Üheksa nulliga Eesti
Tundub, et sisu on päris huvitav, ajalooline...huvitavad tegelased (Vilde, Liiv, Luiga, Lenin, Stalin, viisk, põis ja õlekõrs...), aga enne kui näitlejate nimesid ei avalikustata, jätan sellele piletid ostmata.
37. Ahoi
Lavaka teise kursuse rahvas on kogunud Käsmu lugusid ning Uku Uusberg lavastab nendega nende lugude põhjal tüki. Põnev, mis inimesed need tulevased näitlejatibud on... Samas on kummaline, et Piletimaailm müüb seda Draamateatri alt. Kas ehk seal kasutatakse ka valmis näitlejaid, see teeks asjast veel huvitavama.
36. Uljas neitsi
Nargen Opera on jälle Laulasmaal. Olen kuulnud negatiivset kriitikat, aga samas tegemist on tükiga, mille on kirjutanud Kivirähk. Lisaks head näitlejad, teiste seas ka Ita Ever!
35. Kokkola
Vaariku bravuuritsevat ropendamist on kõvasti hoiatatud vaatama minemast, aga miski selles lauses, et tegemist on mõne aasta taguse "aasta Soome parima tükiga"...see tõmbab mind. Ja Vaarikut pole tõsiselt kaua näitlemas näinud. See tema Rakvere tükk tundub palju huvitavam...aga seda suvel ei mängita.
34. Pärija
Seda tükki tahaks paljalt sellepärast näha, et seal mängib Kersti Kreismann. Ma pole ka varem Otepääl teatris käinud...mul see loss ka veel avastamata.
33. Eesti meeste laulud
Von Krahli teatri mehed ja mõned teised nagu näiteks Mart Koldits ja Tõnu Aav...minust, suurest laulumehest on kuidagi mööda läinud nii Naiste laulud kui ka Ballaadid. Aga sedpuhku tahaks küll näha!
32. Romeo ja Julia
Emajõe suveteatri lavastus. Mis sisult ju väga tuttav ning ma ei tea, kas pärast Nüganeni lavastust u.15 aastat tagasi on vaja nii peatselt uut versiooni välja tuua? Igal juhul minu arvamust mööda mitte Ursula Ratassepa ja Rasmus Kaljujärvega peaosas. Mind ei kutsu need peaosalised absoluutselt (kuigi usun, et Ursula ehk mingis mõttes sobib sellesse rolli), aga see on ju ainult minu maitse. Aga seal on ka "maagiline magnet" - Marika Vaarik. Ma arvan, et tahan kõike näha, mis ta teeb! Eelmise suve Emajõe suveteatri Jumalaema kiriku kellamees ei meeldinud ei mulle, ega ka kellelegi teisele, kellega sellest rääkinud olen.
31. Kajakas
Viimasel ajal olen nii palju selliseid imelikke "Kajakaid" näinud, et tahaks vahelduseks üht korralikku kah (Von Krahl-i versiooni vaadates oli mul paha olla- 39 kraadine palavik ja NO99s etendunud, lavakate tehtud versioon oli nende jaoks liiga suur amps, et läksin vaheajal lihtsalt minema).
TOP 30:
30. Mahtra taevas
Kui Karusoo tõesti lavastab Ugala näitlejatega selle tüki, nagu plaanitud ja kavas, siis saab sellest huvitav sündmus. Kui tegemist on amatööridega, siis see poleks siin tabelis üldse. Igal juhul on seda hea lähedale vaatama minna.
29. Kool
Rakvere teatri panus oma kodulinna festivalile. Väga huvitav. Eks see kool iseenesest ongi üks suur teater. Õpetajad on näitlejad, koolilapsed on publik. Ootan sellelt tükilt palju, aga tahaks teada kes näitlevad, sellepärast pole julgend ka seda kõrgemale tabellisse panna!
28. Kolmekesi kahevahel
Hea trio - Indrek Taalmaa, Madis Kalmet ja Sepo Seeman, lisaks veel mu "Endla lemmik" Lii Tedre!
27. Proffet
See oli mul eelmisel aastal päris kõrgel kohal, kuid jäi kahjuks seoses Rootsi kolimisega nägemata. Nüüd kus tean natuke tausta ja näinud lõike ja reklaami, siis niiväga ahvatlev ta enam ei tundu. Aga igal juhul on mul juba pilet taskus ja ootan "suurt elamust". Millegipärast usun, et see tükk pakub ilmselt rohkem visuaalset kui sisulist naudingut...
26. Naabri Mari
Maria Soomets peaosas, seda ei näe eriti tihti viimasel ajal. Rahvalik jant, see pole tegelikult minu rida, aga Ugala mängib kõik asjad heaks. Sellepärast ka usk Naabri Mari -sse.
25. Linn
Theatrum. Laval ja lavastajaks on Lembit Peterson. Lisaks materjal Venemaa kuulsalt dramaturgilt. Võibolla hea, igal juhul huvitav.
24. Pommimäng
Film oli väga hea, Kriitikud on kõvasti seda lavastust kritiseerinud. Võibolla lihtsalt tükk polnud kohe valmis? Materjal on ju väga huvitav. Karmi Sepo Seemani tahaks ka näha.
23. Patseba Saaremaal
Ooper ja draama koos. Päris huvitav ettevõtmine. Lisaks on pundis Margus Prangel ja Leila Säälik!!!
22. Minu veetlev leedi
Oi kuidas ma loodan, et minu etendusele satub Hele Kõre peaossa. Tema pärast ju seee pilet saigi ostetud. Aga kui ei ole, mis siis ikka. Sisu on ju teada ja muusika on tuttav. Eks ta vähemalt tore meelelahutus ole, kui ei midagi enamat.
21. Koduabiline
Indrek Taalmaa on väga hea! Eriti sellistes mängulistes rollides avaneb ta talent üli-hästi. Nagu nüüd ka see koduabilise roll tundub olevat...Tema Adolf on üldse üks kõigi aegade rolle!!! Aga lõppude lõpuks on Koduabiline ikkagi hea ainult juhul kui seal naerda ka saab.
TOP 20:
20. Perikles
No99 tükk, kus Marika Vaarik külas. Teine külaline, ehk Lenna Kuurmaa on minu jaoks küll eemaletõukavaks faktoriks. Ei usu mina tema näitlejaoskustesse. Kui teda seal ainult lauljana kasutatakse või mingis "tibi" rollis, siis ehk ainult...Aga muidu NO99 ükskõik mida nad teevad tundub ikka huvitav, kuigi ma väga palju nende tükke polegi näinud. Martin McDonagh-i Padjamees on üks vingemaid õnnestumisi, Kommunisti surm ei meeldinud absoluutselt.
19. Janu
Natuke segane värk. Ei tea kas on liiga sürr minu maitsele, aga Lii Tedre ja Helle Kuningas... ja lugu Eesti mehest...ehk siis mõnes mõttes ka minust? Kuigi Ago Anderson mulle üldse ei meeldi, ei tea...jälle üks tükk mille peaks tegelikult kõvasti tabelis alla poole lükkama, aga midagi sõnulseletamatut huvitavat selles on. Lisaks eelmise aasta näidendivõistluse võitja. Neil seal siiani päris hea maitse olnud...
18. Täiskuu 2
Täiskasvanute komöödia Palmse mõisas. Mul jäi esimene osa nägemata või kui ma õieti aru sain on see uus - täiendatud versioon esimesest. Kolm paari, millest suurem osa head näitlejad. Lisaks mõisamiljöö!
17. Võikollane üü
See nüüd satub küll pahale päevale, sest mul juba pilet teisele etendusele selleks päevaks. Ja kui õieti aru sain, siis tuleb see nüüd suvel üldse viimast korda. Nii kahju! Minu meelest Endla näitlejatest parim kooslus - Indrek Taalmaa, Helle Kuningas ja Lii Tedre! Eesti teema ja Kruusvall. Ma nii väga tahaks seda näha.
16. Ühes teises Eesti linnas
Ugala suvetükid on alati mõnusalt lõbusad. Head näitlejad ning ilus tiik. Võidu-valem. Seekord on külalisnäitlejateks kutsutud Ene Järvis (kes on üks mu suuri lemmikuid) ja Jüri Vlassov (keda ma pole juba väga-väga kaua laval näinud.
15. Rock n roll
Kivisildnik kusagil vist kiitis Rock n rolli. Lisaks on seal Rekkor ja Laurimaa. Ja see on lõppude lõpuks Stoppard!!!! Nõukaaegne draama, ka mitmed teised kriitikud on kiitnud.
14. Kangelane
Kangelane on päeval, kui mul on mingile muule etendusele pilet. Aga tüki teema on väga huvitav - ajalooline. Lisaks kandideeris Teatriliidu eelmise aasta parima lavastuse tiitlile!
13. Sugar
See film oli pärl. Muusikali ma polegi varem näinud, kuigi olen lugenud ja kuulnud, et Estonias oli see kunagi väga õnnestunult lavastatud. Veikko Täär ja Andero Ermel "naistena" ning Gerli Padar oma mitte-Marilyn Monroe-liku hääle ja olemisega...loodetavasti bändijuhi rollis, mitte Marilyn Monroe rollis...
12. Reigi õpetaja
A.Kallas, Rootsi teema, ajalooline...näitlevad Katariina Lauk, Robert Annus, Indrek Saar, Garmen Tabor ja mõned huvitavad näitlejad veel, keda viimasel ajal eriti näinud pole. Kunstnik Hardi Volmer, muusika Villu Veski...Selle peaks ikka ära nägema.
11. Tunnete tektoonika
Eric-Emmanuel Schmitt, tunded, suhetedraama, Taalmaa, Laurimaa ja mina olen müüdud. Sellel tükil on potentsiaali! Schmitt oli ju see, kes kirjutas Oscar ja Roosamamma!
TOP 10:
10. Ma olen iseenda naine
Tõsieluline lugu transvestiidist. Raivo E.Tamm mängib kõiki rolle. "Huvitav" - on vist selle tüki kohta vähe öeldud... kõigele lisaks reklaamitakse seda kui "kaunist ja liigutavat" lugu...seda ma pean oma silmaga nägema!
9. Vahepeatus
Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud tükk Hüüru mõisas. Väga huvitav näitlejaskond - Argo Aadli, Alo Kõrve ja Indrek Ojari Linnateatrist ning Aarne Üksküla lapselaps Sandra Lavaka 2. kursuselt!!! Põnev!
8. Ruja
Yesss, Eesti oma muusikal. Rannapi laulud on väga ilusad ja väga lahe punt näitlejaid on kah kokku saadud. Eriti Võigemasti ja Pange ootan. Hea lõpp teartisuvele, loodan et ka "vääriline".
7. Vihurimäe
Üle tõeliselt pika aja saab teatrilaval näha jälle Marko Matvere -t. Deemonlik Heathcliff! Lisaks veel Vanemuisest Külliki Saldre ja mõned muud näitlejad. Ma pole Vihurimäed jõudnud veel lugedagi, kuigi riiulis on ta olemas - Varamu sarjas. Ei tea kas peaks enne kätte võtma, aga ehk seda põnevam seda tükki ka vaadata kui ei tea, mis sündima hakkab.
6. GEP
Auhindadega pärjatud tükki näen ma nüüd hoopis Rakveres. Kaua oodatud, loodetavasti ka kaunikene. Igalt poolt on selle kohta ainult ülistuskõnesid tulnud, ju siis tasub vaadata.
5. Pikk päevatee kaob öösse
Klassika. Keila-Joa mõisas, Lutsepp ja Kaljuste ja Sukk ja Avandi mängivad ning Karusoo lavastab ja sellest piisab. Umbes 12 aastat tagasi mängisid Ever ja Üksküla, huvitav et Draamateater nii kiiresti tagasi selle tüki juurde pöördus, ilmselt on väga sisukas! Igal juhul mina olen väga rahul.
4. Loojang
Toompere lavastus Viinistus lihtsalt kuulub mu kohustuste hulka. Katlamaja laval kohtuvad Freud, Hitler, Pulitzer, Nurejev ning teised ajaloo ja lääne kultuuri suurkujude analoogid. Lisaks hea näitekirjanik ja head näitlejad (kokku mängib 15 näitlejat, nende seas Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Ivo Uukkivi, Margus Prangel), miimoodi võib see ka suve lõpul parimaks suve-etenduseks osutuda.
3. Keiserlik kokk
Kivirähk!!! Luubi alla võetud Tuglaste perekond. Andrus Kivirähk -i “Keiserlik kokk” toetub Elo Tuglase päevaraamatule ning kuigi see keskendub ajale, kui Friedebert Tuglas oli põlu all, on lugu ise lõbus. Kui menukas “Põrgu wärgis” olid noored Tuglased koomilised ja toredad tegelased (Elokese ja Fredi rollides Harriet Toompere ja Margus Prangel), keda küll pidevalt noriti, siis Kivirähki “Keiserlikus kokas” on nad juba vanemad ja haigemad ning ka aeg on keerulisem – stalinliku kultuuripoliitika vääriti mõistmise tõttu tühistati Tuglase rahvakirjaniku nimetus, ta visati välja kirjanike liidust, võeti ära pension ja käibelt korjati tema teosed. Nende Nõmme maja valvati pingsalt ning keegi ei julgenud nendega suhelda. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum, Jaak Prints, Egon Nuter, Gert Raudsep, Maria Soomets jt.. See on niiiiiiii huvitav!
2. Vargamäe kuningriik
Tammsaare. Kas ma pean midagi enamat põhjenduseks tooma?
1. Wargamäe Wabariik
Tammsaare, Nüganen, Linnateater ja Linnateatri Tõe ja õiguse 2. ning 4. osa. Kas ma pean midagi enamat põhjenduseks tooma?
Mis tükk osutub selle suve tipuks? Alatskivi, Tammsaared, Baltoscandali või Viinistu tükid? Vastus selgub umbes 4 kuu pärast! Püsige kanalil!
Ehk siis TOP 50 Eesti teatrite või esitajate etendustest, millest praegusel hetkel teadlik olen:
50. 50 lovely ways to die
Etendub Baltoscandali festivalil. Pean tunnistama, et minule isiklikult ei meeldi Eesti moderntants. Siin aga on palju tegemist rahvusvahelise koostööga. Võibolla see päästab, ei tea, ei usu. Kahjuks. Soovitan Baltoscandalil pigem minna välismaist sõnalavastust vaatama. Ma ise lähen Eesti kolme tükki vaatama - GEP, Proffet ja Kool.
49. Võluflööt. Remiks ja selgitus.
Peeter Jalakas -e tükk. Salapäraselt antakse mõista, et võib ka veel teisi laval näha. Mulle isiklikult ei meeldi Võluflööt. Selle sisu. Sellepärast ka "kerge" eelarvamus.
48. Pisuhänd
Ei saa aru, miks Endla selle oma kavva on võtnud. Kas tõesti sellepärast, et anda Carmen Mikiveril võimalus Vestmanni mängida. Ma ei viitsi, sest Pisuhända vaatan iga kell kõige meelsamini Kibuspuu, Krjukovi ja Üksküla esituses. Maitseainetena veel Kull ja Paluver. Ei see tükk jääb mul nägemata...
47. Don Quijote
46. Wallenberg
45. Rigoletto
Kolm Estonia etendust - ballett ja 2 ooperit. Rigoletto neist minu jaoks kõige huvitavam. Mul on üpris hästi Estonia kavas olevad ooperid nähtud. Estonia ooper on heal tasemel, palju paremal kui näiteks nende ballett. Muusikal on nii ja naa. Uusi tipptegijaid on vähe ja vanad, vaatamata sellele, et neid on ülimalt tore alati laval näha, siis peaosa-näitlejaid enam neist pole. Don Quijote-s ja Rigoletto -s on ka onu Agu kunstnikunäpp sees. Ta on ikka minu meelest number 1 Eesti teatrikunstnik. Aga õnneks mitu huvitavat ja head on veel - Semper, Jänes, Unt, Vaus, Hermeliin jne jne jne. Peaks neist üks päev rohkem kirjutama...
44. Mängurid
Nukuteatri tükk noortele ja täiskasvanutele. Ma ei tea, kas see peaks nii kõrgel siin tabelis olema, sest suurema tõenäosusega ma lähen pigem näiteks Rigoletto -t vaatama. Aga midagi huvitavat selles tükis on. Pidavat tehniliselt väga vinged nukud olema ja lisaks põnev sisu...
43. Publikule keelatud
Vana Baskini teater ei ole minu maitse. Kuigi avatud meelt säilitades, võivad ju nemadki üllatada üks kord päriselt naljaka tükiga. Kuigi niipalju kui viimasel ajal tean, on nende tükid sellised kahtlase väärtusega.
42. Linda tahab lahutada
Linda tahab lahutada jääb mul ilmselt nägemata. Seda on kõvasti maha tehtud, et selline nadi komöödia, kus eriti "päriselt" naerda ei saa.
41. Suvesuhe
Nukuteatri muusikalihittide paraad. Seda ehk ei saakski siia teatritükkide nimistusse panna, sest siis peaks ka Jazzi Zahharovi ja Nele-Liis Vaiksoo tuuri, Lauri Saatpalu Naissaare kontserdi või Tätte suvised kontserdid siia ära tooma...Aga noh, teatri egiidi all seda reklaamitakse...ja Hele Kõre-t tahaks kuulata küll veel ja veel. Liisi Koikson -it ka.
TOP 40:
40. Katkuaja lood
Põnevad näitlejad Naissaarel. Ei tea kas tegemist on draamaga või laulude esitamisega. Draamanäitlejad annavad aimu, et ikka draamaga ja sellisel juhul võiks see ehk tabelis kõrgemalgi olla. Aga hetkel ei tea eriti midagi rohkemat.
39. Vihterpalu valss
Väga kallis pilet (1200,-), aga seal pakutakse ka vinget sööki tüki kõrvale. Sisu tõmbab, aga see sööma-asi...ma ei tea, usun et jääb minul ära.
38. Üheksa nulliga Eesti
Tundub, et sisu on päris huvitav, ajalooline...huvitavad tegelased (Vilde, Liiv, Luiga, Lenin, Stalin, viisk, põis ja õlekõrs...), aga enne kui näitlejate nimesid ei avalikustata, jätan sellele piletid ostmata.
37. Ahoi
Lavaka teise kursuse rahvas on kogunud Käsmu lugusid ning Uku Uusberg lavastab nendega nende lugude põhjal tüki. Põnev, mis inimesed need tulevased näitlejatibud on... Samas on kummaline, et Piletimaailm müüb seda Draamateatri alt. Kas ehk seal kasutatakse ka valmis näitlejaid, see teeks asjast veel huvitavama.
36. Uljas neitsi
Nargen Opera on jälle Laulasmaal. Olen kuulnud negatiivset kriitikat, aga samas tegemist on tükiga, mille on kirjutanud Kivirähk. Lisaks head näitlejad, teiste seas ka Ita Ever!
35. Kokkola
Vaariku bravuuritsevat ropendamist on kõvasti hoiatatud vaatama minemast, aga miski selles lauses, et tegemist on mõne aasta taguse "aasta Soome parima tükiga"...see tõmbab mind. Ja Vaarikut pole tõsiselt kaua näitlemas näinud. See tema Rakvere tükk tundub palju huvitavam...aga seda suvel ei mängita.
34. Pärija
Seda tükki tahaks paljalt sellepärast näha, et seal mängib Kersti Kreismann. Ma pole ka varem Otepääl teatris käinud...mul see loss ka veel avastamata.
33. Eesti meeste laulud
Von Krahli teatri mehed ja mõned teised nagu näiteks Mart Koldits ja Tõnu Aav...minust, suurest laulumehest on kuidagi mööda läinud nii Naiste laulud kui ka Ballaadid. Aga sedpuhku tahaks küll näha!
32. Romeo ja Julia
Emajõe suveteatri lavastus. Mis sisult ju väga tuttav ning ma ei tea, kas pärast Nüganeni lavastust u.15 aastat tagasi on vaja nii peatselt uut versiooni välja tuua? Igal juhul minu arvamust mööda mitte Ursula Ratassepa ja Rasmus Kaljujärvega peaosas. Mind ei kutsu need peaosalised absoluutselt (kuigi usun, et Ursula ehk mingis mõttes sobib sellesse rolli), aga see on ju ainult minu maitse. Aga seal on ka "maagiline magnet" - Marika Vaarik. Ma arvan, et tahan kõike näha, mis ta teeb! Eelmise suve Emajõe suveteatri Jumalaema kiriku kellamees ei meeldinud ei mulle, ega ka kellelegi teisele, kellega sellest rääkinud olen.
31. Kajakas
Viimasel ajal olen nii palju selliseid imelikke "Kajakaid" näinud, et tahaks vahelduseks üht korralikku kah (Von Krahl-i versiooni vaadates oli mul paha olla- 39 kraadine palavik ja NO99s etendunud, lavakate tehtud versioon oli nende jaoks liiga suur amps, et läksin vaheajal lihtsalt minema).
TOP 30:
30. Mahtra taevas
Kui Karusoo tõesti lavastab Ugala näitlejatega selle tüki, nagu plaanitud ja kavas, siis saab sellest huvitav sündmus. Kui tegemist on amatööridega, siis see poleks siin tabelis üldse. Igal juhul on seda hea lähedale vaatama minna.
29. Kool
Rakvere teatri panus oma kodulinna festivalile. Väga huvitav. Eks see kool iseenesest ongi üks suur teater. Õpetajad on näitlejad, koolilapsed on publik. Ootan sellelt tükilt palju, aga tahaks teada kes näitlevad, sellepärast pole julgend ka seda kõrgemale tabellisse panna!
28. Kolmekesi kahevahel
Hea trio - Indrek Taalmaa, Madis Kalmet ja Sepo Seeman, lisaks veel mu "Endla lemmik" Lii Tedre!
27. Proffet
See oli mul eelmisel aastal päris kõrgel kohal, kuid jäi kahjuks seoses Rootsi kolimisega nägemata. Nüüd kus tean natuke tausta ja näinud lõike ja reklaami, siis niiväga ahvatlev ta enam ei tundu. Aga igal juhul on mul juba pilet taskus ja ootan "suurt elamust". Millegipärast usun, et see tükk pakub ilmselt rohkem visuaalset kui sisulist naudingut...
26. Naabri Mari
Maria Soomets peaosas, seda ei näe eriti tihti viimasel ajal. Rahvalik jant, see pole tegelikult minu rida, aga Ugala mängib kõik asjad heaks. Sellepärast ka usk Naabri Mari -sse.
25. Linn
Theatrum. Laval ja lavastajaks on Lembit Peterson. Lisaks materjal Venemaa kuulsalt dramaturgilt. Võibolla hea, igal juhul huvitav.
24. Pommimäng
Film oli väga hea, Kriitikud on kõvasti seda lavastust kritiseerinud. Võibolla lihtsalt tükk polnud kohe valmis? Materjal on ju väga huvitav. Karmi Sepo Seemani tahaks ka näha.
23. Patseba Saaremaal
Ooper ja draama koos. Päris huvitav ettevõtmine. Lisaks on pundis Margus Prangel ja Leila Säälik!!!
22. Minu veetlev leedi
Oi kuidas ma loodan, et minu etendusele satub Hele Kõre peaossa. Tema pärast ju seee pilet saigi ostetud. Aga kui ei ole, mis siis ikka. Sisu on ju teada ja muusika on tuttav. Eks ta vähemalt tore meelelahutus ole, kui ei midagi enamat.
21. Koduabiline
Indrek Taalmaa on väga hea! Eriti sellistes mängulistes rollides avaneb ta talent üli-hästi. Nagu nüüd ka see koduabilise roll tundub olevat...Tema Adolf on üldse üks kõigi aegade rolle!!! Aga lõppude lõpuks on Koduabiline ikkagi hea ainult juhul kui seal naerda ka saab.
TOP 20:
20. Perikles
No99 tükk, kus Marika Vaarik külas. Teine külaline, ehk Lenna Kuurmaa on minu jaoks küll eemaletõukavaks faktoriks. Ei usu mina tema näitlejaoskustesse. Kui teda seal ainult lauljana kasutatakse või mingis "tibi" rollis, siis ehk ainult...Aga muidu NO99 ükskõik mida nad teevad tundub ikka huvitav, kuigi ma väga palju nende tükke polegi näinud. Martin McDonagh-i Padjamees on üks vingemaid õnnestumisi, Kommunisti surm ei meeldinud absoluutselt.
19. Janu
Natuke segane värk. Ei tea kas on liiga sürr minu maitsele, aga Lii Tedre ja Helle Kuningas... ja lugu Eesti mehest...ehk siis mõnes mõttes ka minust? Kuigi Ago Anderson mulle üldse ei meeldi, ei tea...jälle üks tükk mille peaks tegelikult kõvasti tabelis alla poole lükkama, aga midagi sõnulseletamatut huvitavat selles on. Lisaks eelmise aasta näidendivõistluse võitja. Neil seal siiani päris hea maitse olnud...
18. Täiskuu 2
Täiskasvanute komöödia Palmse mõisas. Mul jäi esimene osa nägemata või kui ma õieti aru sain on see uus - täiendatud versioon esimesest. Kolm paari, millest suurem osa head näitlejad. Lisaks mõisamiljöö!
17. Võikollane üü
See nüüd satub küll pahale päevale, sest mul juba pilet teisele etendusele selleks päevaks. Ja kui õieti aru sain, siis tuleb see nüüd suvel üldse viimast korda. Nii kahju! Minu meelest Endla näitlejatest parim kooslus - Indrek Taalmaa, Helle Kuningas ja Lii Tedre! Eesti teema ja Kruusvall. Ma nii väga tahaks seda näha.
16. Ühes teises Eesti linnas
Ugala suvetükid on alati mõnusalt lõbusad. Head näitlejad ning ilus tiik. Võidu-valem. Seekord on külalisnäitlejateks kutsutud Ene Järvis (kes on üks mu suuri lemmikuid) ja Jüri Vlassov (keda ma pole juba väga-väga kaua laval näinud.
15. Rock n roll
Kivisildnik kusagil vist kiitis Rock n rolli. Lisaks on seal Rekkor ja Laurimaa. Ja see on lõppude lõpuks Stoppard!!!! Nõukaaegne draama, ka mitmed teised kriitikud on kiitnud.
14. Kangelane
Kangelane on päeval, kui mul on mingile muule etendusele pilet. Aga tüki teema on väga huvitav - ajalooline. Lisaks kandideeris Teatriliidu eelmise aasta parima lavastuse tiitlile!
13. Sugar
See film oli pärl. Muusikali ma polegi varem näinud, kuigi olen lugenud ja kuulnud, et Estonias oli see kunagi väga õnnestunult lavastatud. Veikko Täär ja Andero Ermel "naistena" ning Gerli Padar oma mitte-Marilyn Monroe-liku hääle ja olemisega...loodetavasti bändijuhi rollis, mitte Marilyn Monroe rollis...
12. Reigi õpetaja
A.Kallas, Rootsi teema, ajalooline...näitlevad Katariina Lauk, Robert Annus, Indrek Saar, Garmen Tabor ja mõned huvitavad näitlejad veel, keda viimasel ajal eriti näinud pole. Kunstnik Hardi Volmer, muusika Villu Veski...Selle peaks ikka ära nägema.
11. Tunnete tektoonika
Eric-Emmanuel Schmitt, tunded, suhetedraama, Taalmaa, Laurimaa ja mina olen müüdud. Sellel tükil on potentsiaali! Schmitt oli ju see, kes kirjutas Oscar ja Roosamamma!
TOP 10:
10. Ma olen iseenda naine
Tõsieluline lugu transvestiidist. Raivo E.Tamm mängib kõiki rolle. "Huvitav" - on vist selle tüki kohta vähe öeldud... kõigele lisaks reklaamitakse seda kui "kaunist ja liigutavat" lugu...seda ma pean oma silmaga nägema!
9. Vahepeatus
Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud tükk Hüüru mõisas. Väga huvitav näitlejaskond - Argo Aadli, Alo Kõrve ja Indrek Ojari Linnateatrist ning Aarne Üksküla lapselaps Sandra Lavaka 2. kursuselt!!! Põnev!
8. Ruja
Yesss, Eesti oma muusikal. Rannapi laulud on väga ilusad ja väga lahe punt näitlejaid on kah kokku saadud. Eriti Võigemasti ja Pange ootan. Hea lõpp teartisuvele, loodan et ka "vääriline".
7. Vihurimäe
Üle tõeliselt pika aja saab teatrilaval näha jälle Marko Matvere -t. Deemonlik Heathcliff! Lisaks veel Vanemuisest Külliki Saldre ja mõned muud näitlejad. Ma pole Vihurimäed jõudnud veel lugedagi, kuigi riiulis on ta olemas - Varamu sarjas. Ei tea kas peaks enne kätte võtma, aga ehk seda põnevam seda tükki ka vaadata kui ei tea, mis sündima hakkab.
6. GEP
Auhindadega pärjatud tükki näen ma nüüd hoopis Rakveres. Kaua oodatud, loodetavasti ka kaunikene. Igalt poolt on selle kohta ainult ülistuskõnesid tulnud, ju siis tasub vaadata.
5. Pikk päevatee kaob öösse
Klassika. Keila-Joa mõisas, Lutsepp ja Kaljuste ja Sukk ja Avandi mängivad ning Karusoo lavastab ja sellest piisab. Umbes 12 aastat tagasi mängisid Ever ja Üksküla, huvitav et Draamateater nii kiiresti tagasi selle tüki juurde pöördus, ilmselt on väga sisukas! Igal juhul mina olen väga rahul.
4. Loojang
Toompere lavastus Viinistus lihtsalt kuulub mu kohustuste hulka. Katlamaja laval kohtuvad Freud, Hitler, Pulitzer, Nurejev ning teised ajaloo ja lääne kultuuri suurkujude analoogid. Lisaks hea näitekirjanik ja head näitlejad (kokku mängib 15 näitlejat, nende seas Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Ivo Uukkivi, Margus Prangel), miimoodi võib see ka suve lõpul parimaks suve-etenduseks osutuda.
3. Keiserlik kokk
Kivirähk!!! Luubi alla võetud Tuglaste perekond. Andrus Kivirähk -i “Keiserlik kokk” toetub Elo Tuglase päevaraamatule ning kuigi see keskendub ajale, kui Friedebert Tuglas oli põlu all, on lugu ise lõbus. Kui menukas “Põrgu wärgis” olid noored Tuglased koomilised ja toredad tegelased (Elokese ja Fredi rollides Harriet Toompere ja Margus Prangel), keda küll pidevalt noriti, siis Kivirähki “Keiserlikus kokas” on nad juba vanemad ja haigemad ning ka aeg on keerulisem – stalinliku kultuuripoliitika vääriti mõistmise tõttu tühistati Tuglase rahvakirjaniku nimetus, ta visati välja kirjanike liidust, võeti ära pension ja käibelt korjati tema teosed. Nende Nõmme maja valvati pingsalt ning keegi ei julgenud nendega suhelda. Ingomar Vihmari lavastuses mängivad Kleer Maibaum, Jaak Prints, Egon Nuter, Gert Raudsep, Maria Soomets jt.. See on niiiiiiii huvitav!
2. Vargamäe kuningriik
Tammsaare. Kas ma pean midagi enamat põhjenduseks tooma?
1. Wargamäe Wabariik
Tammsaare, Nüganen, Linnateater ja Linnateatri Tõe ja õiguse 2. ning 4. osa. Kas ma pean midagi enamat põhjenduseks tooma?
Mis tükk osutub selle suve tipuks? Alatskivi, Tammsaared, Baltoscandali või Viinistu tükid? Vastus selgub umbes 4 kuu pärast! Püsige kanalil!
Tony DiTerlizzi/Holly Black - Spiderwicki Kroonika 1-5
Viimastel nädalatel olen P-le lugenud õhtujutuks Spiderwicki kroonika nimelist sarja. Sari koosneb viiest üksteisele otse järgnevast raamatukesest. Kuigi tegemist on ühe suure tervikuga, ehk sellise laste ulmeka stiilis muinaslooga.
Lugu räägib kolmest lapsest - kaksikud vennad ja vanem õde, kes kolides uude kohta elama avastavad paralleelmaailma. Maailma, kus elavad ja toimetavad sellised tuttavad tegelased nagu päkapikud, kollid, haldajad ja muu selline mütoloogiline rahvas. Ehk ei midagi uut siin päikese all.
Lugu ise oli täiskasvanu jaoks väga pinnapealne ja minu jaoks üpris igav. Kuid mu 7 aastane oli vaimustuses. Tema selle raamatu valiski lugemiseks ja nüüd on ta juba osaliselt selle tegevustiku ka oma mängudesse genereerinud. Ehk tema ettekujutlusvõimet rikastas see küllaga. Kindlasti andsid palju juurde need illustratsioonid, mis olid tõesti vahvad ja põnevad. Vaadake kasvõi neid kaanepilte!
Aga jah, minu hinne 2- (ma ise poleks talle seda lugemiseksi valinud, aga talle tõeliselt meeldis. ma usun, et nüüd loeb ta ise selle sarja ka veel mitu korda läbi).
pühapäev, 11. mai 2008
Emadepäev 2008
Et kõik algusest ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama juba sellest, mis juhtus reedel P. ja S.-i koolis. Õigemini mitte koolis, vaid Gamla Stan -is asuvas Saksa kirikus. Seal toimus Eesti Kooli emadepäeva-kontsert. Kirik oli muidugi üpris täis, sest vanematele lisaks oli ju seal ka terve koolitäis lapsi. Emadele kingiti roose ja kooli direktor pidas armsa teretulemast kõne. Ta on ülimalt sümpaatne ja osav hingesoojuse tekitaja!
P ja tema sisalik. Kingapaelte sidumiseks tuleb ju sisalik suhu panna, muidu paneb teine veel putku. Pärast kontserti, kirikuhoovis, andsid kõik lapsed oma emadele enda joonistatud kaardid.
Ja ongi käes pühapäev ning päris emadepäev. Olin juba Eestis käies varunud kingituse, milleks Celine Dion -i raamat For Keeps. Seal on Celine-i elulugu koos huvitavate lisamaterjalidega, mis on pikitud läbi raamatu ning kilede vahele peidetud. Tema kontserdini on jäänud kõigest 26 päeva!!! Ei jõua kuidagi ära oodata.
Hommikusöögid söödud otsustasime õue minna, sest temperatuurimõõdik näitas +28 kraadi! Seda muidugi päikese käes. Fotol on Kristin meie kodutänavas. Otsustasime sõita autoga Djurgårdenisse ning sealt siis kuhugi muuseumi jalutada.
Lõunaks küpsetasin kõigile pannkooke. Tegin ise taigna ja kooke sai nii palju, et pärast seda kui kõik olid ennast ääreni täis puginud, jäi paar kooki veel üle kah! Vaarikamoos ja külm piim ning kuum pannkook = paradiis. See foto ongi esimesest koogist, mis pannilt tuli. Lahe, nagu kuumaastik...ainult rasvane! Minu "tavalised pannkoogid" -retsept on lihtne: 1 liiter piima, pool liitrit jahu, 1 teelusikatäis soola, 2 muna, 100 g sulatatud võid (siis pole küpsetamiseks enam rasvainet vaja). Ahjaa, kui ma soolaseid kooke ei tee, siis panen taignasse paar supilusikatäit suhkrut ka (nagu näiteks seekord).
Aga tavaline kiik sobis hästi!
P esines koos oma klassikaaslastega, tema peanupp on fotol ristist vasakule, teine. Maria tema kõrval laulis väga tublilt suure häälega ja hästi. P tundus nagu laulis ka kaasa, kuid päris kindel ei saanud ka olla sellest kaugusest kus me K ja Kristiniga istusime. Kodus ta igal juhul harjutas neid laule.
Ja kõik need pisikesed seal olid väga nunnud. Kuid kooli kolmest ülesastunud koorist kõige kõrgema muusikalise tasemega oli 2.-5. klasside koor. See oli täiesti hämmastav kui ilusa kõla ja harmooniaga nad seal kirikus esinesid. Mul tulid külmavärinad peale! See 6.-9.klasside koor, kes kontserdi lõpetas oli tõsiselt pahasti häälest ära ja kohati päris piinlik tunne tuli peale neid kuulates...eriti sellepärast kui hästi laulsid need keskmikud.
P ja tema sisalik. Kingapaelte sidumiseks tuleb ju sisalik suhu panna, muidu paneb teine veel putku. Pärast kontserti, kirikuhoovis, andsid kõik lapsed oma emadele enda joonistatud kaardid.Ja ongi käes pühapäev ning päris emadepäev. Olin juba Eestis käies varunud kingituse, milleks Celine Dion -i raamat For Keeps. Seal on Celine-i elulugu koos huvitavate lisamaterjalidega, mis on pikitud läbi raamatu ning kilede vahele peidetud. Tema kontserdini on jäänud kõigest 26 päeva!!! Ei jõua kuidagi ära oodata.
Hommikusöögid söödud otsustasime õue minna, sest temperatuurimõõdik näitas +28 kraadi! Seda muidugi päikese käes. Fotol on Kristin meie kodutänavas. Otsustasime sõita autoga Djurgårdenisse ning sealt siis kuhugi muuseumi jalutada. Väljavalituks osutus Vasamuseet, ehk Vaasa Muuseum. Ehk maailmas ainuke peaaegu tervenisti algupärasena säilunud laev 17.sajandist. 64 kahuriga sõjalaev, mis uppus oma esimesel sõidul, aastal 1628! Selle laeva juures seistes valdab tervet keha mingi kummaline tunne. See võimsus või austus ajaloo ees või hoopis hinged, mis kummitavad aurana laeva ümber? Võimas elamus! Kuigi ega selles muuseumis ju praktiliselt midagi muud polegi. Muidugi on võimalik vaadata veel ka filmi laeva kohta ning saada kogeda milline oli Vasa vahitorn ja admiralikajut. Lisaks sai läbi kõndida veel ühest laeva ruumist. Aga need kõik olid reproduktsioonid. Päris õigele laevale kedagi muidugi ei lastud, seda sai ainult imetleda läbi mitme korruse.
Meie külastus jäi natuke poolikuks, sest ruttasime koju raadiost Tammsaare "Vanad ja noored" raadioteatrit lindistama. Ja see oli ka õige otsus, sest tükk osutus vapustavaks! Sellest mp3-st peaks autosse CD tegema! Ita Ever, Heino Mandri, Elle Kull ja Mati Klooren - aastast 1976!
Lõunaks küpsetasin kõigile pannkooke. Tegin ise taigna ja kooke sai nii palju, et pärast seda kui kõik olid ennast ääreni täis puginud, jäi paar kooki veel üle kah! Vaarikamoos ja külm piim ning kuum pannkook = paradiis. See foto ongi esimesest koogist, mis pannilt tuli. Lahe, nagu kuumaastik...ainult rasvane! Minu "tavalised pannkoogid" -retsept on lihtne: 1 liiter piima, pool liitrit jahu, 1 teelusikatäis soola, 2 muna, 100 g sulatatud võid (siis pole küpsetamiseks enam rasvainet vaja). Ahjaa, kui ma soolaseid kooke ei tee, siis panen taignasse paar supilusikatäit suhkrut ka (nagu näiteks seekord).Kookide söömise kõrvale nautisime plaadilt seda, kuidas Anu Lamp loeb Ilmar Laaban -i Rroosi Selaviste ütluseid. Väga andekas sõnade mäng. Ja veel andekam esitus (see on uskumatu millise laheda kelmika häälega väänab ta neid ütlusi, eriti neid, mis on saksakeelseid!) Anu Lamp on geenius! Neid ütlusi oli seal nii palju, aga esimesena meenuvad:
Paeluv paleus paelussi pealuus.
Paeluv paleus paelussi pealuus.
Tuleb jäämeri, jääb tulemeri.
Sepsis keksis ja peksis kepiga skepsist.
Kõigi madude nadu, kõigi ängide ämm oli Rroosi kõigi neuroosis oidude näit. (või midagi sinnapoole).
Rroosi Selaviste kahtlustab homoseksuaali homoseksualismis.
Katku katku, muidu jääd katku ja muld Sind katku!
Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last.
Siin siis minu - kolm kohtlast last :) Kõhud täis, lood kuuldud, suundusime veelkord õue - mänguväljakule. Siin kõik kolm minu tibu reas vanuse järjekorras. Kristin ei julgend vedrukiike seekord proovida.
Aga tavaline kiik sobis hästi! Ja venna süles korvkiiges veel kõige parem!
Lahe emadepäev oli. Eelkõige muidugi lastel, aga loodetavasti ka meie pere "emmel". Vähemalt ei pidanud ta söögitegemise pärast muretsema. Ja sai palju värskes õhus olla - see talle meeldib! Mu oma ema on mind hüljanud ja vanaemale saatsin teele tuhat õhumusi, sest tema telefonimubrit mul pole. K emale helistasime hommikul ja rohkem emasid meie elus polegi. Head emadepäeva kõik omad ja võõrad emad!
Anna Gavalda - Koos, see on kõik
Anna Gavalda on ju tuttav juba oma lühijutukogumikuga - Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks. Sellest piisas, et võtta kätte see päris kopsakas romaan. Ja ei tulnud ka pettuda, otse vastupidi. Lugu haarab endasse juba algusest peale. Ning kuigi ei pea palju lugema, kui on juba teada, kuidas see lugu kulgeb kuni lõpuni, on Gavalda oskus kirjutada oma loosse sisse väiksemaid lugusid, mis teevad kogu teekonnast kuni viimase leheküljeni välja väga nauditava (näiteks Marvin Gaye lugu või miks ka mitte lihtsalt kõikide raamatutegelaste taustad).Selles raamatus on palju kahekõnet ning seetõttu liuglevad leheküljed näppude vahelt väga kiiresti. Ja samas kuigi ma siin just väitsin, et loo sisu on väga ette aimatav, jäi ikkagi peaaegu kuni viimase hetkeni põnevus, et kuidas see kõik laheneb. Ega nende prantslaste peale või alati kindel ka olla ;-)
Ma isiklikult hoidsin pool raamatut pöialt Philibert-ile, et tema oleks ikkagi see, kes Camille -i südame vallutab. See Franck mulle ei meeldinud peaaegu kolmveerand raamatut, ehk peaaegu sinnani kus ta räägib sellest, et vanemaid ei pea austama, kui nad seda pole väärt. See kogu lugu oleks justkui minule räägitud. Eriti siin emadepäeva hakul on see valus teema (minu ema ju ütles minust lahti). Aga minu meelest samuti tuleb ka vanematel oma laste austus välja teenida. See ei saa kumbagi pidi olla iseenesest mõistetav. Olles ise nii lapsevanem kui laps, siis ma arvan, et tean millest räägin. ja nii tore oli lugeda, et ka Anna Gavalda läbi oma tegelaste arvab samuti.
Nii hea oli lugeda kuidas peategelane pidevalt joonistas ning kui hästi ta joonistas. See mõjus kuidasgi alatajule väga positiivselt ja meeli ülendavalt. Tal on oskus mis teda elatab ja mida keegi ei saa temalt ära võtta.
Minu meelest näitab ka see kirjaniku talenti mingis mõttes, kui ta suudab kirjutada mingid mõtted või tegevused nii, et need kerkivad mingi ütluse või lisategevusena üles hiljem raamatus uuesti. Seda on raske seletada, aga selles raamatus näiteks see, mis juhtus Camille-i röstsaiade teemaga. Siis kui need hiljem korraks mängu tulid, see tegi südame nii soojaks.
Ja muidugi heal raamatul on ka hea lõpp. Gavalda seob raamatu epiloogis kokku ka need sülmed, mis tal tavapeatükkidega jäävad selgitamata (näiteks õe-teema). Epiloog annab üldse väga mõnusa lõpplahenduse, justkui tasu paksu raamatu lugemise eest. Usun, et suurem osa lugejaid saavad mitmeski mõttes rahulduse, et kõik läks nagu läks. Mis sest, et see kogu lugu on kui Hollywoodi suhrumagus armastuslugu. Vahest on ka selliseid mõnus lugeda, eriti kui need on nii intiimsed s.t. inimestelähedased ja nii hästi voolavalt kirjutatud (mulle meeldivad näiteks Gavalda kasutatavad ülipikad loetelud. See oleks kui tema stiilile iseloomulik, sest mäletan ka selles eelmises raamatust mingit sellist loetelu-stiili kasutamist).
Nii mõnigi kord ajas lugu muigele, kas siis situatsioonikoomika, kahekõne või lihtsalt südamesoojuse pärast. Ja paar korda oleks äärepealt ka pisarad välja kiskunud, see on hea raamatu märk!
Lisaks otsisin ma kohe Vivaldi üles ning kuulasin lugemisele taustaks nagu raamatutegelasedki Nisi Dominus -t. Tundsin elavalt kuidas olin seal korteris koos nendega, samastudes kord ühe kord teise tegelasega. Igati soovitatav lugemine romantika austajatele. Hinne 5-
P.S. Raamatu järgi valminud film Audrey Tatou-ga peaosas on väga mage. Kogu tunnetepagas, mida raamatu tegelased endaga kaasas kannavad ning eriti lõpp jääb raamatule niipalju alla, et soovitan filmist "Ensembe c'est tout" suure kaarega mööda minna - raamatut lugema! Film järgib küll raamatu tegevusliini, kuid tobeduseni pinnapealselt. Ma usun, et filmivaatajatel jäävad õhku nii mõnedki küsimused ja lisaks kogu viimane rongijaama stseen, see on raamatus nii liigutav...ja muidugi see lapse saamise teema, raamatus on see jälle üks selline teema, millest räägitakse poole peal ning siis lõpus...filmis aga läheb kogu point kaduma. Samuti ei joonistanud ta filmis pooltki nii palju kui raamatus, ometigi see oleks olnud väga visuaalne asi mida ära kasutada ning kogu see võltsingute teema oli hoopis välja jäetud...Gavalda ei saanud küll sellise käkiga rahul olla, mis tema heast raamatust tehti.
neljapäev, 8. mai 2008
Tavaline kolmapäev Stockholmis
Stokki on saabunud suvi. Ma tunnen selle lõhnast ära. Kesklinna tänavatel on selline kummikommide, lõhnaõlide, hot dogide ja fotopoodide kemikaalide lõhnade segu. See on ehk iseloomulik ka mõnedele teistele suurlinnade keskustele, kuid kuidagi eriti on seda tunda just nimelt siin.
Täna pärast tööd käisin jõusaalis - üle tõeliselt pika aja. Panin kunagi kuhugi karpi mingi kupongi, et soovin proovida eratreeneriga trenni teha SATS-is. Olin selle juba unustanud, kui umbes nädal tagasi sain kõne, et nüüd võiksin proovida...
Kui kokkulepitud päeval ja kellaajal, ehk siis täna kohale läksin, selgus et treener Mikael-il on koosolek ja ma võin ise vaadata ja proovida, mida tahan. Ma siis proovisin, aga ausalt öeldes olen ju käinud jõusaalis küll ja küll, kuid seal, nö. uues kohas ja niimoodi üle pika aja oleks hädasti olnud vaja kedagi, kes natuke aitaks tutvuda. Tegin oma tunni vähemalt lihased valusaks ning pärast jooksin veel võhma ka välja ning tulin tulema. Ostsin 7 eleven -ist kokteili ning jalutasin mööda Götgatan-it kodu suunas. Mingi tüdruk keset tänavat hakkas järsku heast peast kiljuma ja tantsima. Selgus, et mingi suvalise telekapoe aknal oli suur ekraan ning sealt lasti Pink -i kontserti. Tegelikult mul on tunne, et seda lastakse seal juba viimased 3 kuud ööpäev läbi. Tüdruk oli täiesti üksi ning lõpetas oma hüppamise sama järsku kui oli selle alustanudki ning lihtsalt kõndis edasi. Koju jõudes sain Mikaelilt kõne vabandusega ning uue tasuta trenni pakkumisega. Ma ütlesin, et mõtlen homseni, aga ma juba tean, et selline jõusaali värk ei ole minu rida. Ma tahan ju tegelikult hoopis tantsida...
Nüüd öösel tuli meil K-ga patutuju ja käisime seda sama Götgatanitpidi alla Jerusalemmas kebabit söömas. See kes meile kebabid tegi oli üks mees Marokost. Meie järel sabas oli mees Kolumbiast. Mina nendega ei suhelnud pikemalt, nende elulood avanesid minu jaoks täiesti tahtmatult nende omavahelisest jutuajamisest. Kebab keres, läksime tagasi koju. Medborgarplatseti kõrval asuvas pargis mängis mingi punt raggamuusikat. Inimesed olid heas tujus ja tantsisid tänaval, täpselt nagu selles Bowie ja Jaggeri igivanas laulus.
Kodus lugesin ma P-le Spiderwicki ning natuke hiljem kustus ta laua taha. S loeb ühte vampiiriraamatut, mille ma talle Tallinnast ostsin ja ei taha magama jääda. K ja Kristin magavad juba mõnda aega. Ma vaatasin üht Soome filmi - Sooloilua. Soomlased ikka ei oska üldse näidelda. Või tegelikult oli see nüüd küll vägivaldne üldistus. Sest tegelikult ka selles filmis oli üks vanem naisnäitleja, kellel polnud viga midagi, aga kõik noored olid üks võltsim kui teine. Stsenaariumis olid mõned head situatsioonikoomika laused, aga lõppude lõpuks oli ka lugu ise üpris võlts ja ebarealistlikult tobe.
Nüüd lähen magama. Homme tuleb hullem töööpäev. Tööd on hetkel liiiiiga palju. Kõik tahavad midagi, aga nii palju kui see minust on kinni, siis kõik peavad ka saama mida nad tahavad. Sest käes on suvi ja kõikide soovid lähevad sellel suvel täide!
Täna pärast tööd käisin jõusaalis - üle tõeliselt pika aja. Panin kunagi kuhugi karpi mingi kupongi, et soovin proovida eratreeneriga trenni teha SATS-is. Olin selle juba unustanud, kui umbes nädal tagasi sain kõne, et nüüd võiksin proovida...
Kui kokkulepitud päeval ja kellaajal, ehk siis täna kohale läksin, selgus et treener Mikael-il on koosolek ja ma võin ise vaadata ja proovida, mida tahan. Ma siis proovisin, aga ausalt öeldes olen ju käinud jõusaalis küll ja küll, kuid seal, nö. uues kohas ja niimoodi üle pika aja oleks hädasti olnud vaja kedagi, kes natuke aitaks tutvuda. Tegin oma tunni vähemalt lihased valusaks ning pärast jooksin veel võhma ka välja ning tulin tulema. Ostsin 7 eleven -ist kokteili ning jalutasin mööda Götgatan-it kodu suunas. Mingi tüdruk keset tänavat hakkas järsku heast peast kiljuma ja tantsima. Selgus, et mingi suvalise telekapoe aknal oli suur ekraan ning sealt lasti Pink -i kontserti. Tegelikult mul on tunne, et seda lastakse seal juba viimased 3 kuud ööpäev läbi. Tüdruk oli täiesti üksi ning lõpetas oma hüppamise sama järsku kui oli selle alustanudki ning lihtsalt kõndis edasi. Koju jõudes sain Mikaelilt kõne vabandusega ning uue tasuta trenni pakkumisega. Ma ütlesin, et mõtlen homseni, aga ma juba tean, et selline jõusaali värk ei ole minu rida. Ma tahan ju tegelikult hoopis tantsida...
Nüüd öösel tuli meil K-ga patutuju ja käisime seda sama Götgatanitpidi alla Jerusalemmas kebabit söömas. See kes meile kebabid tegi oli üks mees Marokost. Meie järel sabas oli mees Kolumbiast. Mina nendega ei suhelnud pikemalt, nende elulood avanesid minu jaoks täiesti tahtmatult nende omavahelisest jutuajamisest. Kebab keres, läksime tagasi koju. Medborgarplatseti kõrval asuvas pargis mängis mingi punt raggamuusikat. Inimesed olid heas tujus ja tantsisid tänaval, täpselt nagu selles Bowie ja Jaggeri igivanas laulus.
Kodus lugesin ma P-le Spiderwicki ning natuke hiljem kustus ta laua taha. S loeb ühte vampiiriraamatut, mille ma talle Tallinnast ostsin ja ei taha magama jääda. K ja Kristin magavad juba mõnda aega. Ma vaatasin üht Soome filmi - Sooloilua. Soomlased ikka ei oska üldse näidelda. Või tegelikult oli see nüüd küll vägivaldne üldistus. Sest tegelikult ka selles filmis oli üks vanem naisnäitleja, kellel polnud viga midagi, aga kõik noored olid üks võltsim kui teine. Stsenaariumis olid mõned head situatsioonikoomika laused, aga lõppude lõpuks oli ka lugu ise üpris võlts ja ebarealistlikult tobe.
Nüüd lähen magama. Homme tuleb hullem töööpäev. Tööd on hetkel liiiiiga palju. Kõik tahavad midagi, aga nii palju kui see minust on kinni, siis kõik peavad ka saama mida nad tahavad. Sest käes on suvi ja kõikide soovid lähevad sellel suvel täide!
teisipäev, 6. mai 2008
Rootsi kunni sünna
Eelmisel nädalal ehk 30.aprillil, oli Rootsi kuninga Carl XVI Gustaf -i sünnipäev. Selle päeva puhul P-i koolis istutatasid kõik tema klassi lapsed potti kaks kressi. Lisaks tegid joonistuse ning panid selle pulga otsa püsti sellesse potti. Iga laps viis ka oma kressipoti koju. Nüüd me siis ootame kuidas sünnipäeva-kressid idanema hakkavad.P, suur kooliskäimise fänn, lubas kuningale kirjutada, et ta võiks ka nädalalõpud koolipäevadeks muuta, et siis saaks iga päev koolis olla!
Carl sai kuningaks minu sünniaastal. Ta on minu meelest väga väärikas ning armastatud kuningas, mitte ainult Rootsis vaid ka igal pool mujal maailmas. Olen teda elus ainult korra näinud - eelmisel aastal Victoria sünnipäeval jalutas ta koos teiste pereliikmetega rahva rõõmuks lossi õuel.
Oma prouaga kohtus ta Müncheni Olümpiamängude ajal, kus Silvia oli võistemas. Neil on 3 last: Victoria, Carl Philip ja Madeleine. Carl Philip -iga kohtusime mõlemad koos P-ga ka lähemalt Karlstadis, ühel rallil. Ta on ju ka kuulus sellepoolest, et sündis troonipärijana 13.05.1979, kuid 01.01.1980, ehk enne kui ta sai 1 aastasekski, jõustus uus troonipärimisseadus Rootsis. Ehk sellest päevast alates pärib Rootsis trooni vanim laps, mitte vanim meessoost järeltulija, ehk sedapuhku siis Victoria. Huvitav fakt on ka see, et kuigi Rootsis on Carl Philip troonipärimise järjekorras teine, siis lisaks sellele inglismaal on ta järjekorras 187-s, samas kui tema vanem õde Victoria on seal alles 190-s.
pühapäev, 4. mai 2008
Koidula veri Vanemuises e. Noored naised & nisuleib-need ei püsi kaua värsked
Ma olen nii õnnelik, et Eesti näitekirjandus on nii elus, nii huvitav ning nii õiges suunas arenev! Mul on selline tunne, et see tükk meeldis mulle peamiselt tänu kolmele inimesele. Kuigi neile kolmele lisaks tooksin veel vähemalt topelt sama palju inimesi suurte aplauside saatel lavale, tänu kellele kuuluksid samuti suured tänusõnad.Ehk siis need kolm kõige tähtsamat:
- Muidugi lavastaja Ain Mäeots. Selline ”suur”lavastuse maik jäi suhu. Kui oluline tükk tegelikult Vanemuisele ning samas kogu Eesti Teatrile. See oleks justkui Eesti Teatriaasta teine tulemine. Suur tänu, et julgesid võtta sellise tüki lavastada ning tegid sellest tükist ühe vapustava elamuse, mis pakub nii sürri, päris ajalugu, väljamõeldud põnevust, nalja ning kogu seda suurepärast kompotti väga ilusate kunstiliste võtetega. Mäletan hetki kui sain naerda, mäletan hetki kui tundsin, et mul tulevad külmavärinad peale liigutusest. Mäletan hetki kui mõtlesin kui huvitavaid lahendeid ikka veel lavastajad välja mõtlevad, ajastul kui ”kõik näikse juba tehtud olevat”.
- Loone Ots, kelle loominguga kohtusin ma esmakordselt. Kuivõrd huvitav lähtekoht – kui hullu sonimistel oligi tõsi taga? Minu jaoks oli see olulise tähendusega otsustamisel, kas minna või mitte minna seda etendust vaatama. Kui juba lähtekoht on nii geniaalse tagapõhjaga, siis see on juba pool võitu! Ja nii ta kahtlemata oligi. Kõik muu tundus nagu oleks ise kirjanikul paika loksunud. Aga muidugi, eks selleks kõigeks oli vajalik ka paras annus ajaloo ning temaatika tundmist, paras annus julgust ja väga palju oskusi kõik see kokku seada nii, et vaataja kogu selles kirjus tegelaste virrvarris, libaajaloos ning vürtsikates stseenides ei kaotaks niidiotsa ning kokkuvõtteks usuks või õigem oleks vist öelda suudaks vastu võtta seda mis lavalt silmadesse-kõrvadesse voolab. Ja sellega on Loone väga meisterlikult hakkama saanud. Lisamärkusena tahaksin välja tuua ühe ütluse, mis polnud kaugeltki ainus pärl, millest võiks aegade kuludes saada kultuslause a la mõned Viimse reliikvia või Kreisraadi ütlused, nimelt ”Noored naised ja nisuleib – need ei püsi kaua värsked”
- Rein Pakk. Uskumatu näitlejatalent! Tema papa Jannsen on nii energiline, särav ja huvitav karakter , et ma usun, et Eesti teatrite näitlejatest ei oleks keegi teine sellesse rolli paremini sobinud. Kavalehes olevaid fotosid vaadates oleks justkui Indrek Taalmaa kui Jannseni suust kukkunud ning usun, et ka Taalmaa oleks selle rolli auga ära teinud, kuid siis oleks ära jäänud selline särav tähelend! Mingil hetkel märkasin, et ootan pidevalt millal jälle ”Papa Jannsen” lavale tuleb. Need erinevad emotsioonid, mis ta laval läbi elab ning tema tegelaskuju pani mind ka kõige rohkem mõtlema, et mida mina tema asemel oleksin teinud.
Edasi tõstaksin esile juba mainitud Indrek Taalmaa, kes teeb vapustava rolli Treffner – Mauruse koolipapa rollis. Kuigi astub ta ju põgusalt üles ka Luiga -na. Oleksin isegi natuke veel rohkem seda ”Maurust” tahtnud näha. Ootasin, et kui ta Juhan Liivi ära saadab, siis ütleb ka selle lause, et kui tema veel noor oleks, siis ta kindlasti läheks ka kaasa, kuid näitekirjanik oli selle teadlikult ära jätnud ning hoidis Treffnerit väga tugevasti ohjes, lastes tal ainult väga õrnalt Maurusele ligi.
Veel meeldis väga Ott Sepp, kuid pigem Aleksandri kui Juhan Liivina. Eriti üllatav aga oli Alina Karmazina Maria Uljanova, ehk siis Lenini ema rollis. Minu jaoks oli see tema siiani veel üpris lühikese karjääri tipphetk! Samas Tsaari kukutaja Sofja-na tundsin jälle ära eesti keelt raskelt väänava vene piiga, kes minu meelest sobibki Eesti teatrisse ”ainult” selliseid üheilmelisi rolle tegema ning Alinakene kahjuks on juba ammendanud selle rolliprisma. Kuid WOW, Maria Uljanova elas Vanemuise suurel laval tollel õhtul! Näitlejatest veel Jüri Lumiste tiirase Kreutzwaldina. Kuid tegelikult ka tema vene vutsidega ohvitser oli samuti mahlakalt õnnestunud karakterroll. Ning viimane, kes samuti minu jaoks täiesti üllatavalt õnnestunud rolli teeb on härra Adlas. Ma pean kahjuks tunnistama, et olen tavaliselt pettunud, kui tema nime kavalehelt leian. Kuid tõele au andes, seekord nautisin ja imestasin, kui hea ta olla võib. Ja viimased kiidusõnad muusikalistele kujundajatele ning valguskunstnikule. Mõlemad väga olulised selles etenduses ning väga tabavad! Eriti Sofia Rubina (kui see oli üldse Sofia, tegelikult kõlas nagu Alla Pugatšova?!) ning see mürin, mis käis läbi kere! Ja muidugi Alenderi lõpulaul selle filmi juurde ilmselt sulatas ka nende südamed, kes muust etendusest midagi aru ei saanud! Ja valguskunstniku avamisantseeni panus, see (tegelikult läbi etenduse kasutatav) kohtvalgustus ning hämar lava andis nii palju emotsioonidele juurde.
Kui üldse nuriseda millegi kallal, siis selle, et Vanemuise suure lava tagaosas läks üks Tanel Jonas –e ehk Jakobsoni tekst kaduma, üldse oli akustikaga probleeme, kuid kõrv harjub mingil määral etenduse jooksul sellega ära. Veel oli mul kahju, et peategelast, ehk Koidula –t näitles Ragne Pekarev. Ma saan aru, et noortele näitlejatele tuleb ka anda suuri rolle, et nad areneksid ning jõuaksid rahva südamesse. Kuid kui muu tükk oli nii tugev, siis seekordne peosalise valik ”arenemisvõimaluseks” minumeelest polnud õigustatud. Oli ju ka hetki, kus ta ka meeldis mulle, kuid stseenid, kus ta mängis teiste ”nõrkade” näitlejatega, nagu näiteks siis kui ta Köhlerile modelliks käis või abielu Michelsoniga, need olid minu meelest etenduse nõrgimad.
Kõige rohkem üllatas mind, kui halvasti mängis Merle Jääger. Tema diktsioon on kuhugi kadunud ning kuigi ma saan aru, et ta läks oma rolli väga sisse ning pingutas isegi natuke üle, kuid õige proff ei aja sõnu nii sassi, et jutust kaob loogika. Väga kurb ning ma loodan, et ma luban hoiduda nendest tükkidest kus tal natukenegi ”suuremad” rollid on. See Kreutzwaldi abikaasi rolli oli õnneks väga väike ning ei mõjutanud kogu lavastust, eriti kuna seal kõrval oli Jüri Lumiste!
Veel nendest koerustükkidest, siis mulle üldse ei meeldinud, et rase Koidula pandi purjutama kuid väga meeldis, et Juhan Liiv –i kuue andmine Luigale Estonia ehitamiseks ning mitmed muud päriselt aset leidnud juhtumised oli tükki osavalt sisse kirjutatud.
Hinne 5- (Siiani selle aasta parim etendus!!!! Väga naudinguline maiuspala moonutatud ajaloo austajatele. Ehk midagi sarnasesse žanri kui Draamateatri “Sürrealistid” või Kivastiku Viinistu tükid või miks ka mitte Linnateatri “Tšapajev ja pustota”!)
teisipäev, 29. aprill 2008
Politseide-, tuletõrjujate- ja öökimisepäev
P. käis täna klassiga Rootsi politseidel ja tuletõrjujatel külas. Nad said ratsapolitseinike hobuseid näha, ronida politseiautosse ning kuulata piii-paa-d, politseikoeri paitada, tuletõrje paate uurida, ronida mingis kõrges kohas kolme kaupa ning mis kõige vahvam - elavat kulupõlengut kustutada. Ehk siis trampida põlevat kuiva rohtu. Eks muidugi ka kõiksugu muud infot, mida tulekahju korral teha. Kui ma talle kooli järele läksin oli ta nii õhevil kogu päevast. See on minu meelest vapustavalt tore, kuidas neil seal koolis iga nädal korraldatakse midagi erilist. Mõnikord isegi mitu korda. Ja niimoodi elu nähes saavad nad ehk rohkemgi mingi koha pealt teada kui nelja seina vahel näiteks tuletõrjujaid ja tulekahju joonistades. Ja eks muidugi nüüd ongi palju huvitavam ja rohkem "nagu päris" neid ka joonistada.
Ülejäänud peret vaevab kõhugripp. Kõik öökisid üksteise võidu. Kuigi Kristin on nüüd sellest üle saanud (tema ongi selle kurja juur ja haiguse maaletooja). Praegu neid ridu kirjutades mul ikka süda täiesti paha ja selline olek on kiusanud terve päeva!
Mõtlesin, et kirjutan ka hetke telemaastikust, sest vaikselt hakkavad kevadised sarjad läbi saama ning telehooaeg purki, aga minul sellel teemal veel sõna võtmata. Kuid hetkel olen küll täiesti omadega läbi ning valmis kustuma. Kell on alles 00:21, ma ei mäletagi, millal viimati nii vara magama oleks läinud...vähemalt mitte viimasel kolmel-neljal kuul...head ööd!
esmaspäev, 28. aprill 2008
Kammerlik kontsert ja maasikad
Käisin täna ühel vastuvõtul, kuhu oli kutsutud esinema Heiki Mätlik. Ma ei mäletagi, millal viimati kuulasin kitarrimängu nii nagu seekord. Vist rohkem kui 15 aastat tagasi! Rock- ja popkontserdid ning muusikalid ja ooperid on tavaliselt need, mis muusika elavalt minuni viimastel aastatel on jõudnud. Selle pisikese kontserdi nimi oli "Kodumaine viis", Heino Elleri meloodia järgi.
Tegelikult kõlasid sonaadid, valsid ja meloodiad mitte ainult Eesti autoritelt, vaid ka näiteks Saksa, Rootsi ja Ameerika autoritelt. Kuigi pean ennast mõningasel määral klassikalise ja ka jazz muusika austajate hulka, on mul häbi tunnistada, et peale lisapala (milleks oli Lennon/McCartney - With a little help from my friends) ei tundnud ma ühtki nendest lugudest. Kuulamist alustades lootsin nii väga, et mulle meeldiks mõni kodumaa autorite lugudest kõige rohkem, millegipärast oli mul sellel hetkel mingi kummaline vajadus tunda seda uhkust, et oh kui hästi ikka eestlased oskavad. Ja kahtlemata olidki Eesti autorite lood väga head (nii Eller kui ka Vähi). Kuid minu südame võitis hoopis Arthur Honegger-i Paduana. Selles oli see mingi sõnulseletamatu miski, mida ülejäänud kontserdis polnud. Kuigi ka sellest ühest loost piisas täiesti kogu õhtu naudinguks (nagu kogu luulekogu on hea, kui leiad selle ühegi, mis sügavalt hinge puudutab).
Lisaks võtsid üritusest osa mitmed väga armsad inimesed (AS, MS, SS, JS, KK, MV) ning kuigi sain maestro endaga väga põgusalt vestelda, siis ta ise jättis samuti väga sümpaatse inimese mulje. Nii oluline on ka see, et sellise kammerliku kontserdi lugudele interpreet (või ka autor, kui ta omaloomingut esitab) räägib midagi vahele, suhtleb publikuga ning teeb kasvõi pisikesi remarke lugude kohta. See annab kuidagi soojust juurde. Nii oli see ka seekord.
Üldse suur tänu inimestele, kes mind kutsusid! See kõik sobis ühte ilusasse pühapäeva kui valatult!
pühapäev, 27. aprill 2008
Selle aasta suve kultuurikava - teater, muusika, kino
Kronoloogilises järjekorras, punased asjad on juba 100% kindlad (pileti näol taskus):
-Junibacken
-Restoranide päevad Kungsträdgardenis
-Celine Dion-i kontsert Globenis
-Koolitus Rakveres
-Minu veetlev leedi, Estonias
-Sugar, Vanemuises
-Firma suvepäevad
-Reigi õpetaja, Kuressaare Linnateater külas Tallinna Linnateatris
-S. keraamikalaager
-Kung fu panda, kinos
-Eesti meeste laulud, Von Krahli mehed ja mõned teised Kultuurikatlas
-Perikles, No99-s
-Linn, Theatrumis Petersoni lavastus
-Ühes teises Eesti linnas, Ugala etendus oma tiigi kaldal
-Vargamäe kuningriik
-Indiana Jones kinos
-Loojang, Draamateater Viinistus
-Wargamäe Wabariik
-Pikk päevatee kaob öösse, Keila-Joa mõisas
-Kajakas, Pärnu Endlas
-Sex and the city, kinos
-GEP, NO99 Rakveres Baltoscandalil
-Kool, Rakvere teater Baltoscandalil
-Proffet, Mart Kolditsa projekt Baltoscandalil
-Vihurimäe, Vanemuine koos Matverega Alatsikivi lossis
-Naabri Mari, Ugala - tiigi kaldal
-Tunnete tektoonika, Pärnu Endlas
-Nele-Liis Vaiksoo ja Jassi Zahharovi kontsert
-Ma olen iseenda naine, Raivo E.Tamm Pärnu Endlas
-Keiserlik kokk, MTÜ R.A.A.A. M Viinistus
-Pommimäng, Pärnu Endlas
-Aeg on käes..., M. Night Shyamalan-i uus film kinos
-Kolmekesi kahevahel, Pärnu Endlas
-Pärija, Kersti Kreismann Otepääl
-Mamma Mia! kinos
-Üheksa nulliga Eesti Põlvas
-Töö
-Kolmordeni loomaaed
-Gröna Lund
-Cosmonova
-Publikule keelatud, Vana Baskini teater Tabasalus
-Romeo ja Julia, Emajõe suveteater Tartus
-S.-i ekskursioon koos vanaemaga
-Wall-E, kinos
-Ruja, Ojasoo lavastab Tartus rokkooperit
-Suvesuhe, Nukuteatri muusikalihitid
-Tekniska museet
-NRJ in the Park, Kungsträdgardenis
-Suvehooaja ametlik lõpetamine, tagasi tööle
-Junibacken
-Restoranide päevad Kungsträdgardenis
-Celine Dion-i kontsert Globenis
-Koolitus Rakveres
-Minu veetlev leedi, Estonias
-Sugar, Vanemuises
-Firma suvepäevad
-Reigi õpetaja, Kuressaare Linnateater külas Tallinna Linnateatris
-S. keraamikalaager
-Kung fu panda, kinos
-Eesti meeste laulud, Von Krahli mehed ja mõned teised Kultuurikatlas
-Perikles, No99-s
-Linn, Theatrumis Petersoni lavastus
-Ühes teises Eesti linnas, Ugala etendus oma tiigi kaldal
-Vargamäe kuningriik
-Indiana Jones kinos
-Loojang, Draamateater Viinistus
-Wargamäe Wabariik
-Pikk päevatee kaob öösse, Keila-Joa mõisas
-Kajakas, Pärnu Endlas
-Sex and the city, kinos
-GEP, NO99 Rakveres Baltoscandalil
-Kool, Rakvere teater Baltoscandalil
-Proffet, Mart Kolditsa projekt Baltoscandalil
-Vihurimäe, Vanemuine koos Matverega Alatsikivi lossis
-Naabri Mari, Ugala - tiigi kaldal
-Tunnete tektoonika, Pärnu Endlas
-Nele-Liis Vaiksoo ja Jassi Zahharovi kontsert
-Ma olen iseenda naine, Raivo E.Tamm Pärnu Endlas
-Keiserlik kokk, MTÜ R.A.A.A. M Viinistus
-Pommimäng, Pärnu Endlas
-Aeg on käes..., M. Night Shyamalan-i uus film kinos
-Kolmekesi kahevahel, Pärnu Endlas
-Pärija, Kersti Kreismann Otepääl
-Mamma Mia! kinos
-Üheksa nulliga Eesti Põlvas
-Töö
-Kolmordeni loomaaed
-Gröna Lund
-Cosmonova
-Publikule keelatud, Vana Baskini teater Tabasalus
-Romeo ja Julia, Emajõe suveteater Tartus
-S.-i ekskursioon koos vanaemaga
-Wall-E, kinos
-Ruja, Ojasoo lavastab Tartus rokkooperit
-Suvesuhe, Nukuteatri muusikalihitid
-Tekniska museet
-NRJ in the Park, Kungsträdgardenis
-Suvehooaja ametlik lõpetamine, tagasi tööle
Madonna uus CD - Hard Candy
Ei jaksanud Eestisse minekut ära oodata. Madonna uus plaat on lihtsalt nii kuum ning igal pool linnas vaatavad ta plaadireklaamid vastu.Siin siis esmase kuulamise mõtted. Viis parimat laulu on punaseks värvitud.
1. Candyshop
Madonna kui kommionu. Keegi ähib taustaks. Laul on üpris tantsuline, mingi selline vana tunne tuleb peale, on see 70ndad või 80ndad? Mõnus blibin käib terve laulu ajal taustaks.
2. 4 minutes
Kauaoodatud duett Justin Timberlake-ga. Ainult 4 minutit maailma päästmiseks. Justini ja Madonna hääled sobivad kokku kui valatud. Timbalandi teistest jämedam hääl annab natuke tasakaalu. Kuulates annab särtsu juurde ettekujutlus heast videost.
3. Give it 2 me
Väga maitsekas segu teknost, jutustavast laulust ning vanast heast 70ndate discost. Lisaks usun, et laul on saanud mõjutusi nendelt prantslastelt (või olid need mustlased?), kellega Madonna esines Live Earth-il. Lahedalt kummitama jääb. Kogu laulust jääb kokkuvõttes kunsti mulje. Mulle tuleb tunne sellisest Madonna-marsist.
4. Heartbeat
Tekno-südametuksed. Enne laulu kuulamist tuli meelde Pet Shop Boys-i samanimeline laulust. Ja kuidagi ajastutunnetus ongi sarnane sellega, ehk siis 80ndad. Ometigi on tegu pesuehtsa disco-looga, on selles ikkagi mingi kummaline tunnetus kurbusest.
5. Miles away
Üks aeglasemaid laule kogu plaadil, kuigi tegemist pole ballaadiga. Mingid igatsusenoodid tulevad läbi laulu.
6. She's not me
See on siis selle plaadi isikliku taustaga lugu. Sellised tavaliselt kukuvad natuke võltsimad välja, ehk kuidagi punnitatud ning pean tunnistama, et natuke selline maitse jääb ka sellest laulust. Ainult, et kas see laul on pühendatud Sean Penn-ile ja Robin Wright Penn-ile. Mida sellisel juhul Guy Ritchie sellest arvab? Või on see ikkagi lihtsalt suva lugu? Väike üllatusmoment on laulu sisse kirjutataud, kuid Madonna on seda ka varem kasutanud, näiteks Live to tell laulus.
7. Incredible
See laul on nagu plaaditäiteks. Tegemist on nagu seksiga, mis muudkui jõuab oma haripunkti poole. Sõnad kah - Sex with you is incredible... pole minu maitse laul.
8. Beat goes on (feat.Kanye West)
Natuke nagu "vana hea Madonna" (näiteks "Holiday" stiilis). Lisaks veel hea annus funk-i ja musta souli.
9. Dance 2night
Tuleb jälle meelde 70ndate muss, Earth, wind and fire ja selline naiivne biit.
10. Spanish lesson
See oleks nagu mingi Justin Timberlake-i laul. Rütm on väga sarnane. Samas on ka Madonnat alati erutanud Hispaania teema ("Spanish eyes"). Samas on hispaania biiti kohati nii palju moonutatud, et mulle tuleb pigem meelde bollywood. Madonna viskab õhku hispaaniakeelseid fraase, tõlgib need ja lubab õpilase tantsupõrandale kui kodused tööd on tehtud.
11. Devil wouldn't recognize You
Üks mu lemmiklaule plaadil. Mõnus jutustav stiil on jälle tagasi. Sõna "angel" mõjub mulle millegipärast ja selles laulus on see sees. Ka selles laulus on midagi Nelly Furtadolikku või Justin Tiberlakeilikku, kuid samas ikkagi Madonna...nagu samm edasi "Till death do us part" laulust. Hmmm, juba mitmes kord kui mulle seda plaati kuulates tuleb meelde mõni laul plaadilt "Like a prayer".
12. Voices
Ja ongi terve plaat ilma ballaadideta. Kes on ori, kes on peremees. Hääled kummitavad peas.
reede, 25. aprill 2008
Tööpäevajärgsed sekeldused
Ja ongi suvi käes! Mitmed inimesed olid õues t-särgi väel, tänavatel on selline melu, kraade ju kah üle +20!Täna toidupoest väljudes, tuli meie juurde üks noormees ja küsis, kas on hetk aega, et vastata paarile küsimusele. Mul on selline põhimõte, et kui midagi pähe ei määrita ega minu rahakoti kallale ei trügita, siis aitan meeleldi. Arvan, et selliste uuringute tegijatel on väga raske, sest suurem osa inimestest arvavad just nimelt, et neile tahetakse midagi müüa. Tegelikult tegi ta uuringut, et millised selle poe ekraanidel jooksvad reklaamid on jõudnud kulutajateni. Neljast reklaamist oli üks mulle hämaralt tuttav ja üht olin kindlasti näinud, 2 aga täiesti võõrad.
Aga hämmastav oli see, et ta suutis ära tunda minu eesti aktsendi (tavaliselt arvatakse ikka, et ma olen soomlane). Ta olevat nimelt just eelmisel nädalal käinud Tallinnas. Ja lisaks ütles ta millegipärast, et käis Hirvepargis. See oli nagu tema jaoks kõige olulisem koht, kus ta Tallinnas käis. Kummaline, aga samas armas.
Koju jõudes käisime S.-ga Söderhallarnas. Seal on kevadfestival ehk kahe sõnaga "gurmaanide paradiis". Kõiksugu imelisi maitseid saab proovida. Lõpuks ostsin koju kaasa Dijoni mustsõstra sinepit ja oleksin tahtnud ka päikesekuivatatud tomatite sinepit osta, aga seda oli ainult suures pudelis ja ma ei raatsinud. Tegelikult oleks tahtnud täpsemalt kõiki neid juuste ja muid hõrgutisi uurida.
Käisin vaatasin ja imetlesin ka Madonna uue CD kaant. Täna on seda ametlikult poodidest saada. Kuid selle ostan ma järgmisel nädalal, kui Eesti lähen.
Ahjaa nüüd on mul ka Rakvere teatri külalisetendusele "Mina, naine" piletid olemas. Olen aru saanud, et see oli üle kümne aasta tagasi kui mõni Eesti kutseline teater viimati Stockholmis etenduse andis! Õnneks mul on ka sobivasti see tükk nägemata (kuigi olen kahjuks kuulnud, et see just kõige parem pole, siis siin Stockholmis suures "Eesti kultuuri"-näljas, sobib kõik, mis Eestiga seotud).
Suvi pole enam kaugel!
"Kui mina saan täiskasvanuks, siis on ainult kosmosesse sõiduks passi vaja."Foto on juba paar nädalat vana. Täna kui Kristin käis oma vennaga verandal väljas mängimas, siis ei olnud vaja selga panna kui dressid, sest kraadiklaas näitas +18 kraadi. Meil on verandal selline lindudele põeldud pesu- ja joogikauss. Täna võttis seal vanni üks kuldnokk. Aga kui fotoka tõin ja pildistamiseks tahtsin ust avada, lendas ta muidugi minema. Sellest said hoogu aga minu isiklikud "linnupojad" ja lendasidki kohe välja mängima. Lindude kausist sai paberlaevukeste ujutamise koht ja kuldnoka asemel pildistasin hoopis neid.
Pärast kui Globeni juurde autole järele läksin, oli metroos Ahlens-i muusikaosakonna reklaamplakat, kus kõrvuti reklaamiti uusi CD-sid Arvo Pärt -ilt ja Madonna -lt. Nii südantsoojendav tunne oli!
kolmapäev, 23. aprill 2008
Viimase 10 aasta 100 lemmikraamatut
Ehk siis ajavahemikul 01.01.1998 - 31.12.2007 loetud raamatute hulgast need 100, mis kõige rohkem meelde jäänud, minu mõtlemist mõjutanud või millele ma kõige rohkem tagasi olen mõelnud. Katsun panna ka mõned kommentaarid vahele, kuid ei taha neid siiski edetabelisse sedapuhku suruda, sest see on kuidagi võimatu. Jah proovisin küll, edetabelite friik nagu ma olen, kuid ei suutnud. Võibolla 10 suudaksin võibolla ka 20, aga tervet TOP 100 küll mitte. Luban seda kunagi ühel ilusal päeval teha (hea mees see kes lubabki).
Siin nad on kirjanike eesnimede või eesnimelühendite järgi tähestikulises järjekorras:
1 Agatha Christie - Kümme väikest neegrit
Christie on kirjanik, kelle raamatuid olen lugenud kõige rohkem. Kooli ajal neelasin neid soome ja inglise keeles nädalas vähemalt ühe. Eriti meeldivad need, kus oli võimalik mingite vihjete abi ise mõrvar ära arvata ja lõpus imestada kui loll ma ikka olen. Kümne neegri lugu oli lisaks süüdlase otsingutele ka korralik "õudukas". See on kahtlemata üldse üks tema parimaid, kuigi tavaliselt loen ma Poirot lugusid.
2 Aleksander Solženitsõn - Vähktõvekorpus
See raamat tasub lugeda kindlasti noorena, kui ennast haigused veel nii palju ei kummita. Tegelikult on ju ka raamatu tegelased suuremalt jaolt üpris noored. Mind väga ärritas peategelase valik oma armastatu suhtes.
3 Alex Garland - Rand
Raamat on veel mitmeid kordi põnevam kui film. See on kahtlemata üks neid raamatuid, mille pärast mul on üldse kahju, et see on filmiks tehtud, sest ma kardan, et paljudel jääb see põnev maiuspala üldse sellepärast lugemata, et film juba nähtud.
4-5 Alexandre Dumas - Krahv Monte Cristo I ja II
Kaks paksu raamatut, mis minu jaoks olid mõnes mõttes natuke seebiooperlikud. Aga mulle meeldib ka hea seebiooper, kui see on tehtud heade vahenditega ja kaasakiskuvalt.
6 Anchee Min - Punane asalea
Poleks oodanud sellist koomilist pärli Sinisuka valgest "naiste saatuste" sarjast. Pikka, pikka iga seltsimees Mao! Tegelegem enesekriitikaga!
7-8 Andrus Kivirähk - Rehepapp; Ivan Orava mälestused
Eriti muidugi Rehepapp. See on täielik klassika. Lugesin selle ühte jutti, sest ei saanud ega suutnud naermisele pausi teha. Vapustav muinasjutt, Eesti koomika tippsaavutus!
9 Anna Gavalda - Ma loodan, et keegi mind kusagil ootaks
Lühilood, milles pea kõigis on midagi huvitavat. Osavalt kirjutatud!
10 Anne Frank - Anne Franki päevik
Päevikud on üldse põnevad. Seda lugedes aga võis ka ise tunda, mis tähendas lapsena varjuda surma eest.
11-19 A. H. Tammsaare -Kogutud teosed 1-9
Ehk siis kõik tema lühijutud, Kõrboja peremees, Tõde ja õigus 1.-4. osa. Tammsaare on minu jaoks läbi aegade parim Eesti kirjanik. Tema keele voolavus on ääretult ilus. Tegelased ja tegevused jooksevad alates esimestest ridades silme ees. Mu lemmik on "Kõrboja peremees". See on võibolla kõige romantilisem raamat, mis ma üldse oma 35 eluaasta jooksul olen lugenud.
20 Arthur Golden - Geiša memuaarid
Seda raamatut ei suutnud ma kohe kuidagi käest panna. See õhkõrn jaapani armastuslugu ning ootus, kas peategelane saab kokku oma elu armastusega ning kas Hatsumomo saab oma karistuse...
21-23 Astrid Lindgren - Bullerby lapsed; Rasmus, Pontus ja Lontu; Tjorven, Pootsman ja Mooses
Lindgren on minu jaoks lastekirjanik number 1. Loen ka täiskasvanuna tema raamatuid lastele ette ülima hea meelega. Muidugi see kui me Norrtäljes ühel suvel elades lugesime Bullerby lapsi, sellel on täiesti omaette tähendus ja tunne. Kummaline on ka see, et Tjorven-i raamatus mainitakse Norrtäljet (maja mille nad ostavad, selle omanik elab Norrtäljes).
24 Audrey Niffenegger - Ajaränduri naine
Huvitavalt konstrueeritud raamat ja see näitab autori nutikust.
25 Bernhard Schlink - Ettelugeja
Üks šokeerivamaid raamatuid. Väga lühike, kuid väga väga hea. Natsi-teema, armastus ja mitu üllatavat pööret ja vapustavat avastust. Tõeline pärl!
26 Betty Mahmoody - Ainult koos tütrega
See on üks vähestest raamatutest, mille ma olen kätte võtnud pärast seda kui olen raamatu põhjal tehtud filmi näinud. Ootasin juba ammu, et millal see Sinisuka valges sarjas ilmub, sest see sobib sinna nagu täpp i peale. Su läks minule isiklikult korda ja elasin kaasa hoolimata sellest, et teadsin juba ette mis juhtub.
27 Christopher Isherwood - Hüvasti Berliin
Ehk siis tuntud teatrietenduse taga oli märksa rohkem...arvata ju oligi.
28 Dan Brown - Da Vinci kood
Fenomenaalne müügiedu oli täiesti põhjendatud. Kõik need huvitavad pisikesed faktid tegid sellest raamatu minu jaoks meeldejääva elamuse. Järgmine raamat temalt - Deemonid ja inglid ei meeldinud absoluutselt. Oli minu jaoks igav ja lohisev.
29 David Mitchell - Pilveatlas
Mitmes eri ajas toimuvast loost koosnev teos, millest mõni osa ei meeldinud nii palju kui teised, kuid vanadekodu lugu ja viimane lugu olid niiiiii head!
30 Doris Kareva - Mandragora
Kareva ja Juhan Viiding on mu kaks suurt eesti luule lemmikut ja Mandragora mõjus sügavalt kui see ilmus. Vahest loen seda veel mõnest kohast üle. Ma ei mõista neid kõiki ja pole kõigiga nõus ja see meeldib mulle eriti.
31 E.B. White - Charlotte koob võrku
Muidugi meeldis ka nimilugu, aga pean tunnistama, et veelgi paremini jäi mulle meelde lugu luikedest. Väga ilus ja emotsionaalset intelligentsust õiges suunas arendav raamat, minu meelest.
32 E.M. Forster - Maurice
Õppisin nägema peategelase maailma. Selline endast erineva ellusuhtumisega inimese tunnete läbielamine arendab ka lugejat. Ilus keelekasutus.
33 Edvard Radzinski - Nikolai II
Ajaloost on võimalik nii põnevalt kirjutada, et seda võib võtta nagu juturaamatut. See oli ere näide sellest. Venemaa viimase tsaari loo läbi avastasin ka muud selle ajastu Venemaa kohta ja oskan nüüd ka näiteks Rasputinit paigutada ajaloos kohta ja ajastusse.
34 Emil Tode - Piiririik
Mõne tunniga saab ludinal loetud ja ühe maailmanägemuse võrra rikkamaks. Sügavahingeline.
35 Emmanuel Carrere - Vaenlane
Tõestisündinud lugu pereisast, kes kaotas oma töö, kuid elab edasi nagu poleks tööd kaotanudki. Karm lugu! Psühholoogiline. Sellest on ka väga hea film tehtud - L'Adversaire!
36-39 Erich Maria Remarque - Aeg antud elada, aega antud surra; Triumfikaar (Arc de Trioumphe); Elusäde, Läänerindel muutusteta
Eriti Läänerindel muutusteta ja Elusäde. Elusäde on üks paremaid koonduslaagri-teemalisi raamatuid üldse ning Läänerindel muutusteta on täiesti uskumatult ehtsalt seda tunnet loov, mis tähendab olla sõjas. Vapustavad elamused. Triumfikaares on üks oluline asi, mis siiani mind ärritab - nimelt kuidas kõikidest Berliini lõbumajadest just ta sinna pidi minema, see on muidu "mitte üleloomuliku" raamatu jaoks liiga ulme. See tundus lugeja petmisena, aga muidu hea raamat.
40-41 Ernest Hemingway - Ja päike tõuseb; Kellele lüüakse hingekella
Eriti "Hingekell". Ma tundsin nagu ma oleksin ise olnud seal mäe peal. Hemingway on ikka niiiii osav sõnasepp!
42 Frank McCourt - Angela tuhk
Iirlased pidavat olema parim kirjanikurahvas. See on jälle üks tõestus sellest. Vaesus on väga valus. McCourt-i elu ja mälestused on ta ise väga hästi kirja pandud, kadedaks teeb. Järjed on mul veel lugemata, aga teen seda kindlasti.
43 Georg Orwell - Loomade farm
Väga andekalt inimeste elu viidud loomade ellu üle. Andekas transformatsioon ja lisaks ajalooliselt klapib ja pakub avastamisrõõmu!
44 Gerard Durrell - Minu pere ja muud loomad
Vahva vahepala tõsisematele täiskavanutele mõeldud teostele. Lihtne ja vahva. Ämblikute lugu on parim ja üldse meeldisid paar kolm peatükki lihtsalt nii väga, et kogu raamat mahtus nende põhjal siia 100 hulka.
45-46 Helen Fielding - Bridget Jonesi päevik; Bridget Jones: täitsa lõpp
Minule meeldis "Täitsa lõpp" ehk teine osa isegi rohkem. Naersin küll nii, et K.-le ette lugemine oli väga raske. Selle teise osa teine pool raamatut oli selline koomiline maiuspala, et siiani mäletan kuidas olin kõveras ja kõõksusin naerda! Pärast oli kurk valus suurest naermisest.
47 Ian McEwan - Lepitus
Kui võtta proosalisuse seisukohast või sõnade ritta seadmise ilu seisukohast, siis see raamat on kõige parem raamat üldse mu elus, samuti üllatav lõpp, ehk kokkuvõttes ülimalt õnnestunud raamat. Kahju, et sellest film tehti. Kuigi film oli ju ilus ja hästi näideldud, ei olnud ta selle raamatu vääriline. Anne Lange on ka parim tõlk, keda ma tean. Vapustav töö, ületamatu tõlke-tase!!!
48 Ivan Turgenjev - Aadlipesa
Suur tänu endisele töökaaslasele Eda-le, kes seda raamatut mulle soovitas. Jagab Geiša memuaaride ja Kõrboja peremehega kõige romantilisema raamatu tiitlit minu elus. Väga peen ja väga sügav armastus! See võitis ka minu südame. Tõeline pildike sellest, kuidas sellel ajal sobis ja kuidas sellel ajal osati. Udupeen!
49-55 J.K. Rowling - Harry Potter I-VII
Vapustav ettekujutlusvõime sellel kirjanikul ning vähe sellest, ta on osanud need nii ehtsalt silme ees jooksvaks looks kirjutada, kus on kõikide kirjandusžanrite elemendid sees. Nii kahju, et nüüd enam kunagi ei saa lugeda uusi Harry Potteri lugusid, sest rohkem neid enam ei tule. Paksud raamatud voolasid kui liiv sõrmede vahelt, hetkega said kõik läbi. Olen tunnistajaks mitmele juhtumile, kus inimene, kes väidab, et talle sellised raamatud ei meeldi, on lugenud esimese osa ning edasi on muutunud suurimaks Potteri fänniks. See on juba midagi!
56-58 J.R.R. Tolkien - Sõrmuste isand I-III
Kõikidest kolmest osast meeldis mulle keskmine kõige rohkem, see lõpp selle ämblikuga oli üks põnevamaid lugemishetki üldse. Kuid samuti meedis mulle kolmanda osa lõpp, kus kääbikud koju läksid ning avastasid, et nad peavad hakkama oma kodus kurja vastu võitlema. See osa oli filmitriloogiast täiesti välja jäetud. Ja paras neile, kes nüüd seda raamatut ei loe, nad ei saagi teada, mis seal tegelikult juhtus!
59 Jaan Kross - Keisri hull
Ma olen häbematult vähe Krossi lugenud. Kuid seda viga annab parandada! Eriti kuna see raamat pani mind väga palju kaasa mõtlema ning mulle väga meeldis see Jakobi armastuseliin. See oli minu jaoks ehk olulisemgi kui see, kas Bock on hull või mitte ja kes on süüdi. Aga sellest kõigest olen juba oma blogis varem kirjutanud.
60 Jacquelyn Mitchard - Deep end of the ocean
Lugu lapse kaotamisest. Minu meelest on ainult üks asi siis elus veel hirmsam kui lapse surm, see on elada teadmatuses, kas Su laps elab või on ta surnud, on tal hea, kas ta vajab ehk sind...See raamat läks väga sügavale hinge. Väga kurb ja valus lugu.
61 Jan Guillou - Kurjus
Rootslased lihtsalt oskavad! Lugu poisist ja kiusamisest ja sõprusest ja enese eest seismisest. Baseerub tõsieluainestel ja ütleme nii, et kirjanik sai rahuldava kättemaksu, sest see kool enam täna Rootsis ei tegutse!
62 Jean M.Auel - Koopakaru hõim
Väga paks, aga väga huvitav raamat. Ma ei tahtnud kohe mitte, et see raamat lõpeks. Loodetavasti on ka järjed sama head. Viimast osa pole küll veel eesti keelde tõlgitudki. Väikese Ayla lugu oli nii kaasakiskuv, et siiani vahest mõtlen tema eelajaloolisele elule järele. Selle raamatu järgi tehtud film ei kõlba kuhugi.
63 Jean P.Sasson - Printsess
See idamaine haaremilugu on midagi võrdset Hiina filmile "Tõsta punane latern". Põnev ning samaga saab teada ka sellest võõrast kultuurist. Võib isegi kutsuda heas mõttes "naistekaks".
64 Jean Weber - Pikkjalg-isa
Südantsoojendav "lastekodu"-lugu. Lastele meeldis ka!
65 John Fowles - Maag
Pidevalt põnevust ülal hoidev raamat. Lugejat mitte kordagi alahindav. Paks raamat, mida pole võimalik käest ära panna enne kui see otsa saab. Minule isiklikult meeldis ka väga see lõpp. See tõstis veel omakorda raamatu väärtust.
66-69 John Grisham - Aguliadvokaat; Isepäine vandekogu; Süütu; Vihmameister
Alates sellest kui ma kunagi 90-ndate alguses lugesin Grishami Firma, olen tema raamatute suur austaja. Nendesse saab kergelt sisse, nad on põnevad ja pakuvad kaasamõtlemisainet. Eriti meeldis tema tõsielu-raamat "Süütu". See on vist üldse tema parim.
70-71 Jonas Gardell - Koomiku lapsepõlv; Preeriakoerad
Loomingu raamatukogus ilmunud Koomiku lapsepõlv on kindlasti üks kümnest minu läbi aegade lemmikraamatust. See on naljakas, armas ja huvitav. Gardell on tõeline talent! Ma naeran alati ka tema stand-up koomika peale, Kuid see raamat peaks olema kohustuslik igale lahedast huumoris ja südamlikust, 70ndate rootsi elust huvi tundvatele inimestele. Raamatul on ka kaks järge, kuid kahjuks pole Eesti kirjastused taibanud neid üles noppida. Lugesin esimese järje esimest peatükki, siis on juba 80-ndad ning klassis läheb tunni ajal suuremaks oksendamiseks, kuid Gardell kirjeldab seda tõeliselt koomiliselt ja "stiilselt" ning see annab aimu, et ka järjed on vapustavalt head!
72 Jüri Aarma - Gunnar Kilgas-Nii on läinud
Tegemist on intervjuuga, mis on tehtud inimesega, tänu kellele on meil olemas telelavastused "Rudolf ja Irma" ning "Truu naine" ja lisaks veel mitmed muud pärlid. Raamat on nii kurb, eriti teades, et seda inimest enam meie seas ei ole. Kunagi kirjutan veel siin blogis temast rohkem. Tõeliselt armas inimene ja armas raamat!
73 Lorenzo Carcaterra - Sleepers
Jälle üks raamat, mis oleks pidanudki jääma ainult raamatuks. Film on tõeliselt hale versioon sellest Guillou "Kurjus" -ega sarnasest loost. Carcaterra kruvib põnevust, ehmatab ja annab rahuldust lugejatele, nagu seda vaid vähesed suudavad. See ilusehunnik oli nii paha, et ma tundsin hämmastavat raevu iseendas. Kirjanduse võim!!!
74 Louisa May Alcott - Väikesed naised
Nutsin seda lugedes nagu mõni plika. Aga see lugu on tõeliselt südantliigutav ja armas.
75-76 Mario Puzo - Ristiisa; Viimane don
Ristiisa on kõikide maffia-raamatute isa. Tõeliselt usutav, et nii need maffiapered elavadki. Temperamentsed itaallased. Huvitav kui palju on tänu Puzo Ristiisale, et üks mu lemmikuid teleseriaale Sopraanod kujunes selleseks nagu ta oli. Igatahes Ristiisa on klassika!
77 Michel Bayer - Lendkoerad
Natsi-lugu. Ühest Hitlerile õige lähedal seisnud inimese perest. See lugu on tegelikult läbi filmide juba varemgi tuttav ning on kummitanud mind juba lapsepõlvest saati, kuid ometi šokeeris ja liigutas ja vapustas mind luuüdini. Ehk sellepärast, et ma ei saanud päris kohe aru, kus paha peidus on. See häälte "korjamine" oli nii freaky!
78 Mihhail Bulgakov - Meister ja Margarita
Kuna see pole mul kunagi koolis kohustusliku kirjanduse alla kuulunud, tutvusin selle raamatuga alles nüüd kolmekümneselt. Ja milline üllatus see oli! Kui keegi minult lemmikraamatut on viimastel aastatel küsinud, siis olengi öelnud, kas Koomiku lapsepõlv või Bulgakovi suurteose. Väga võimas! Julgeksin isegi kutsuda seda kõikide ulmeraamatute tipuks. Minu meelest.
79 Mihhail Veller - Nevski prospekti legendid
Eestiski resideerunud kirjanik puudutab oma raamatus mõnes loos ka Eestit. Kuid kogu raamat on mahlakas ja lahe lugemine!
80 Mikael Niemi - Popmuusika a la Vittula
Ei maksa lasta häirida ennast selle raamatu pealkirjast. Tegemist on Augustpriset-i, ehk Rootsi tähtsaima kirjandusauhinna võitja-raamatuga. Ma ei saanud oma naeru vist kordagi pidama seal raamatu lõpus toimunud "vanaisa sünnipäevapeo" ajal. Kuid kõige-kõige lugu oli vist ikkagi see saunaskäimine. Lahe püant! Ülev Aaloe on vapustavalt hea tõlke teinud, meisterlik!
81 Moni Nilsson-Brännström - Tsatsiki ja mamps
Rootslased oskavad neid südamlik-koomilisi lasteraamatuid kirjutada maailmas vist kõige paremini. Ega muidu poleks neid ka päris palju tõlgitud eesti keelde. Tsatsiki lood on kõik toredad ja ootan huviga uusi! Minu lapsed ka!
82 Nicholas Evans - Hobulausuja
Jälle üks nutu-raamat, mis vargsi poeb sügavale hinge, ega lahku sealt ka aastaid pärast lugemist. Armastus on nii ilus! Ja see kurb sündmus... Ka looduskirjeldused on väga osavad ja huvitavad. Miks küll Evans-it rohkem pole eesti keelde tõlgitud, täielik müsteerium. Olen kuulnud, et ka tema teised raamatud on väga head.
83 Ottfried Preussler - Krabat
Võluripoisid veskis ja kuri nõid. Armastus ning sõprus. Lasteraamat, mis läheb hinge ja on huvitav lugemine ka täiskasvanud eas. Lapsena tundus selle raamatu kujundus nii eemaletõukav, et lugesin selle alles nüüd (kui lugesin seda lastele ette). Väga hea ja põnev muinasjutt. Võlumise teema on kah alati pop.
84 Patrick McCabe - Lihunikupoiss
Iiri lugu ühest kummalisest poisist. Omamoodi kirjutatud, omamoodi sisuga. Kõik on kummaline peale selle, et see mõjub. Tegelikult on Iirimaalt selliseid raamatuid mitmeid tulnud, kuid see on küll kuidagi eriline.
85 Patrik Süskind - Parfüüm
See raamat on täiesti omanäoline, sest sellele žanri määratleda on väga raske. Lugu ise on väga põnev ja targalt kokku pandud. Mind kiskus see niimoodi kaasa, et lugesin selle läbi praktiliselt ühte jutti. Jean-Baptiste -ga on kahtlemata raske samastuda, kuid temaga koos tema teekonda läbi teha on nii huvitav. Hea mõte kah, et inimene, kellel endal pole lõhna on suurepärane lõhnade tundja ja üleloomulikult hea aistinguga. Ja kui ta siis üritab koostada seda "täiuslikku lõhna", siis mis sellest kõigest välja tuleb?! Vapustav elamus!
86 Philip Pullman - Kuldne kompass
Lugesin raamatu vahetult enne filmi ja olen väga rõõmus, sest raamatust saab palju rohkem teada ning lõpp on ju hoopis teistsugune! Selline ulme-muinasjutt pole tavaliselt "my cup of tea", kuid Pullman on väga meisterlik sulesepp ja võtan peatselt kätte ka need kaks järge, mis on juba eesti keeles ilmunud ning mul riiulil ootamas.
87 Rein Raud - Hector ja Bernard
Pean tunnistama, et ma alguses kartsin, et kas jaksan seda filosofeerimist lõpuni. Kuid õnneks jaksasin, sest see kirjanduse aastapreemia auga teenitult võitnud raamat on üks parima lõpuga raamatuid kogu Eesti kirjandusloos. Mul tuleb alati soe tunne kui oma riiulis seda raamatut vaatan ja ikka selle lõpu pärast! See on just see, mis minule mõjub!
88-89 Robin Cook - Toxin; Vector
Põnevuslood...üks sellest kui halvaks läinud lihast tehakse burgeripihv ning kui selle üks nurk ka keeramisel jääb kogemata teise pihvi peale ning jõuab seda sööva lapseni pooltoorelt. Ja kui see laps siis sureb ning tema isa hakkab samm sammult tagurpidi käima juhtunud sündmuseid, et jõuda süüdlasteni. Teine raamat räägib bakterisõjast...see võib muutuda karmiks reaalsuseks ning see tõelähedus teeb nendest mõlemast raamatust väga usutavad ja hirmsad! Väga soovitatav lugemismaterjal!
90 Sass Henno - Mina oli siin
Väga põnev pildike Eesti noorte elust. Lugu jooksis silme ees nagu film ning nüüd ta peatselt tulebki filmi kujul kinno. Kuigi Rasmus Kaljujärv oli küll vale valik või igatahes väga kaugel minu kujutlusest Rass-ist. Kahju, et juba eos... Kuid raamat on väga hea! Kirjanik lubas ka suure suuga kohe järge, kuid aastad muudkui lähevad...
91 Sebastian Faulks - Charlotte Gray
Mäletan, et oleksin peaaegu selle pooleli jätnud, kuid olen nii õnnelik et ei jätnud, sest see lugu, milleks ta lõplikult kujunes on ehe ja mõnes mõttes silmi avav. Ehk see kuidas inimesi viidi nende kodudest koonduslaagrisse ja kuidas nad ei teadnud, mida see kõik tähendab. Kogu see Charlotte Gray teekond on nii põnev ja usutav.
92 Sebastian Junger - The perfect storm
Lugu ühest sajandi suurimast tormist, meremeestest ja nende peredest. Tõestisündinud lugu on kui kõige ehtsam põnevusraamat!
93-95 Sören Olsson/Anders Jacobsson - Sune; Jälle see Sune; Sune läheb teise klassi
Sune on kõigist neist Bertidest ja Emmanuel-idest ja sellistest kõige parem. Kõige naljakam, minu meelest. Ei jõua ära oodata uusi Sune ja tema pere sekeldusi! Must mees on ju kah veel eelmainitutele lisaks.
96 Zoe Heller - Ühe skandaali märkmed
Oh kuidas mulle meeldib, kui kirjanik mind üllatab. Sedapuhku oli pöördeid mitu, kuid see mis selles raamatus selgub, see ikka jahmatas korralikult. Ka muidu oli teema šokeerivat laadi. Väga heade näitlejatega on tehtud Inglismaal ka film selle raamatu põhjal. Filmis polnud see poiss nii noor nagu raamatus ja sellepärast ei olnud kontrast sama. Kuid igal juhul väga kaasakiskuv raamat. Headus on ilmas, õelus on ilmas....
97 Thomas Harris - Hannibal
Lugesin selle kohe kui see inglise keeles ilmus. Ajusöömine oli vinge. Filmis kuidagi tobedalt ebausutav. Miks üldse kõik head raamatud peab filmiks ümber tegema, minu meelest see on tobe, sest hetkel meenub küll ainult paar korda kus film on suutnud küündida raamatu tasemele või seda ületanud. Minu meelest see võiks olla täiesti keelatud!
98 Tony Parsons - Mees ja poiss
Lugu Henryst ja tema inimsuhetest. Petmisest ja armastusest. Kuigi loos on vead, on see kuidagi väga realistlik ning kahtlemata mõtteid äratav. Eesti keeles on ka ilmunud järg, mille kindlasti kunagi ette võtan.
99-100 Minu Linnateater; Isade õhtujutte
Mõlemad raamatud ilma konkreetse ühe kirjanikuta. Linnateatri raamat on igale Linnateatri fännile kohustuslik kirjandus. Kusjuures ka kõigile teatrihuvilistele huvitav lugemine. Isade õhtujutud on mitmete Eesti meeskirjanike lood, mõned väga head mõned veel paremad! Eriti meeldisid Jaanus Vaiksoo ja Jaan Tätte jutud.
Sellel aastal olen nelja ning poole kuuga jõudnud lugeda ainult 13 raamatut, millest näen juba mõnda kindlat kandidaati ka siia nimekirja, aga eks siis täiendatud tabeli kirjutan kunagi uuesti.
Ootan väga Varraku tõlget Stieg Larsson -i Millenniumi triloogiast ning unistan, et mõni kirjastus võtab tõlkida Irene Nemirovsky Suite Francaise raamatu...Muidu pean need originaalkeeles ette võtma. Oh tegelikult neid raamatuid on nii palju, mille eestikeelset tõlget ootaks...kõik Gardelli raamatud; Krauss-i History of love; viimane Ishiguro jne jne...oh kuidas ma armastan raamatuid!
Siin nad on kirjanike eesnimede või eesnimelühendite järgi tähestikulises järjekorras:
1 Agatha Christie - Kümme väikest neegrit
Christie on kirjanik, kelle raamatuid olen lugenud kõige rohkem. Kooli ajal neelasin neid soome ja inglise keeles nädalas vähemalt ühe. Eriti meeldivad need, kus oli võimalik mingite vihjete abi ise mõrvar ära arvata ja lõpus imestada kui loll ma ikka olen. Kümne neegri lugu oli lisaks süüdlase otsingutele ka korralik "õudukas". See on kahtlemata üldse üks tema parimaid, kuigi tavaliselt loen ma Poirot lugusid.
2 Aleksander Solženitsõn - Vähktõvekorpus
See raamat tasub lugeda kindlasti noorena, kui ennast haigused veel nii palju ei kummita. Tegelikult on ju ka raamatu tegelased suuremalt jaolt üpris noored. Mind väga ärritas peategelase valik oma armastatu suhtes.
3 Alex Garland - Rand
Raamat on veel mitmeid kordi põnevam kui film. See on kahtlemata üks neid raamatuid, mille pärast mul on üldse kahju, et see on filmiks tehtud, sest ma kardan, et paljudel jääb see põnev maiuspala üldse sellepärast lugemata, et film juba nähtud.
4-5 Alexandre Dumas - Krahv Monte Cristo I ja II
Kaks paksu raamatut, mis minu jaoks olid mõnes mõttes natuke seebiooperlikud. Aga mulle meeldib ka hea seebiooper, kui see on tehtud heade vahenditega ja kaasakiskuvalt.
6 Anchee Min - Punane asalea
Poleks oodanud sellist koomilist pärli Sinisuka valgest "naiste saatuste" sarjast. Pikka, pikka iga seltsimees Mao! Tegelegem enesekriitikaga!
7-8 Andrus Kivirähk - Rehepapp; Ivan Orava mälestused
Eriti muidugi Rehepapp. See on täielik klassika. Lugesin selle ühte jutti, sest ei saanud ega suutnud naermisele pausi teha. Vapustav muinasjutt, Eesti koomika tippsaavutus!
9 Anna Gavalda - Ma loodan, et keegi mind kusagil ootaks
Lühilood, milles pea kõigis on midagi huvitavat. Osavalt kirjutatud!
10 Anne Frank - Anne Franki päevik
Päevikud on üldse põnevad. Seda lugedes aga võis ka ise tunda, mis tähendas lapsena varjuda surma eest.
11-19 A. H. Tammsaare -Kogutud teosed 1-9
Ehk siis kõik tema lühijutud, Kõrboja peremees, Tõde ja õigus 1.-4. osa. Tammsaare on minu jaoks läbi aegade parim Eesti kirjanik. Tema keele voolavus on ääretult ilus. Tegelased ja tegevused jooksevad alates esimestest ridades silme ees. Mu lemmik on "Kõrboja peremees". See on võibolla kõige romantilisem raamat, mis ma üldse oma 35 eluaasta jooksul olen lugenud.
20 Arthur Golden - Geiša memuaarid
Seda raamatut ei suutnud ma kohe kuidagi käest panna. See õhkõrn jaapani armastuslugu ning ootus, kas peategelane saab kokku oma elu armastusega ning kas Hatsumomo saab oma karistuse...
21-23 Astrid Lindgren - Bullerby lapsed; Rasmus, Pontus ja Lontu; Tjorven, Pootsman ja Mooses
Lindgren on minu jaoks lastekirjanik number 1. Loen ka täiskasvanuna tema raamatuid lastele ette ülima hea meelega. Muidugi see kui me Norrtäljes ühel suvel elades lugesime Bullerby lapsi, sellel on täiesti omaette tähendus ja tunne. Kummaline on ka see, et Tjorven-i raamatus mainitakse Norrtäljet (maja mille nad ostavad, selle omanik elab Norrtäljes).
24 Audrey Niffenegger - Ajaränduri naine
Huvitavalt konstrueeritud raamat ja see näitab autori nutikust.
25 Bernhard Schlink - Ettelugeja
Üks šokeerivamaid raamatuid. Väga lühike, kuid väga väga hea. Natsi-teema, armastus ja mitu üllatavat pööret ja vapustavat avastust. Tõeline pärl!
26 Betty Mahmoody - Ainult koos tütrega
See on üks vähestest raamatutest, mille ma olen kätte võtnud pärast seda kui olen raamatu põhjal tehtud filmi näinud. Ootasin juba ammu, et millal see Sinisuka valges sarjas ilmub, sest see sobib sinna nagu täpp i peale. Su läks minule isiklikult korda ja elasin kaasa hoolimata sellest, et teadsin juba ette mis juhtub.
27 Christopher Isherwood - Hüvasti Berliin
Ehk siis tuntud teatrietenduse taga oli märksa rohkem...arvata ju oligi.
28 Dan Brown - Da Vinci kood
Fenomenaalne müügiedu oli täiesti põhjendatud. Kõik need huvitavad pisikesed faktid tegid sellest raamatu minu jaoks meeldejääva elamuse. Järgmine raamat temalt - Deemonid ja inglid ei meeldinud absoluutselt. Oli minu jaoks igav ja lohisev.
29 David Mitchell - Pilveatlas
Mitmes eri ajas toimuvast loost koosnev teos, millest mõni osa ei meeldinud nii palju kui teised, kuid vanadekodu lugu ja viimane lugu olid niiiiii head!
30 Doris Kareva - Mandragora
Kareva ja Juhan Viiding on mu kaks suurt eesti luule lemmikut ja Mandragora mõjus sügavalt kui see ilmus. Vahest loen seda veel mõnest kohast üle. Ma ei mõista neid kõiki ja pole kõigiga nõus ja see meeldib mulle eriti.
31 E.B. White - Charlotte koob võrku
Muidugi meeldis ka nimilugu, aga pean tunnistama, et veelgi paremini jäi mulle meelde lugu luikedest. Väga ilus ja emotsionaalset intelligentsust õiges suunas arendav raamat, minu meelest.
32 E.M. Forster - Maurice
Õppisin nägema peategelase maailma. Selline endast erineva ellusuhtumisega inimese tunnete läbielamine arendab ka lugejat. Ilus keelekasutus.
33 Edvard Radzinski - Nikolai II
Ajaloost on võimalik nii põnevalt kirjutada, et seda võib võtta nagu juturaamatut. See oli ere näide sellest. Venemaa viimase tsaari loo läbi avastasin ka muud selle ajastu Venemaa kohta ja oskan nüüd ka näiteks Rasputinit paigutada ajaloos kohta ja ajastusse.
34 Emil Tode - Piiririik
Mõne tunniga saab ludinal loetud ja ühe maailmanägemuse võrra rikkamaks. Sügavahingeline.
35 Emmanuel Carrere - Vaenlane
Tõestisündinud lugu pereisast, kes kaotas oma töö, kuid elab edasi nagu poleks tööd kaotanudki. Karm lugu! Psühholoogiline. Sellest on ka väga hea film tehtud - L'Adversaire!
36-39 Erich Maria Remarque - Aeg antud elada, aega antud surra; Triumfikaar (Arc de Trioumphe); Elusäde, Läänerindel muutusteta
Eriti Läänerindel muutusteta ja Elusäde. Elusäde on üks paremaid koonduslaagri-teemalisi raamatuid üldse ning Läänerindel muutusteta on täiesti uskumatult ehtsalt seda tunnet loov, mis tähendab olla sõjas. Vapustavad elamused. Triumfikaares on üks oluline asi, mis siiani mind ärritab - nimelt kuidas kõikidest Berliini lõbumajadest just ta sinna pidi minema, see on muidu "mitte üleloomuliku" raamatu jaoks liiga ulme. See tundus lugeja petmisena, aga muidu hea raamat.
40-41 Ernest Hemingway - Ja päike tõuseb; Kellele lüüakse hingekella
Eriti "Hingekell". Ma tundsin nagu ma oleksin ise olnud seal mäe peal. Hemingway on ikka niiiii osav sõnasepp!
42 Frank McCourt - Angela tuhk
Iirlased pidavat olema parim kirjanikurahvas. See on jälle üks tõestus sellest. Vaesus on väga valus. McCourt-i elu ja mälestused on ta ise väga hästi kirja pandud, kadedaks teeb. Järjed on mul veel lugemata, aga teen seda kindlasti.
43 Georg Orwell - Loomade farm
Väga andekalt inimeste elu viidud loomade ellu üle. Andekas transformatsioon ja lisaks ajalooliselt klapib ja pakub avastamisrõõmu!
44 Gerard Durrell - Minu pere ja muud loomad
Vahva vahepala tõsisematele täiskavanutele mõeldud teostele. Lihtne ja vahva. Ämblikute lugu on parim ja üldse meeldisid paar kolm peatükki lihtsalt nii väga, et kogu raamat mahtus nende põhjal siia 100 hulka.
45-46 Helen Fielding - Bridget Jonesi päevik; Bridget Jones: täitsa lõpp
Minule meeldis "Täitsa lõpp" ehk teine osa isegi rohkem. Naersin küll nii, et K.-le ette lugemine oli väga raske. Selle teise osa teine pool raamatut oli selline koomiline maiuspala, et siiani mäletan kuidas olin kõveras ja kõõksusin naerda! Pärast oli kurk valus suurest naermisest.
47 Ian McEwan - Lepitus
Kui võtta proosalisuse seisukohast või sõnade ritta seadmise ilu seisukohast, siis see raamat on kõige parem raamat üldse mu elus, samuti üllatav lõpp, ehk kokkuvõttes ülimalt õnnestunud raamat. Kahju, et sellest film tehti. Kuigi film oli ju ilus ja hästi näideldud, ei olnud ta selle raamatu vääriline. Anne Lange on ka parim tõlk, keda ma tean. Vapustav töö, ületamatu tõlke-tase!!!
48 Ivan Turgenjev - Aadlipesa
Suur tänu endisele töökaaslasele Eda-le, kes seda raamatut mulle soovitas. Jagab Geiša memuaaride ja Kõrboja peremehega kõige romantilisema raamatu tiitlit minu elus. Väga peen ja väga sügav armastus! See võitis ka minu südame. Tõeline pildike sellest, kuidas sellel ajal sobis ja kuidas sellel ajal osati. Udupeen!
49-55 J.K. Rowling - Harry Potter I-VII
Vapustav ettekujutlusvõime sellel kirjanikul ning vähe sellest, ta on osanud need nii ehtsalt silme ees jooksvaks looks kirjutada, kus on kõikide kirjandusžanrite elemendid sees. Nii kahju, et nüüd enam kunagi ei saa lugeda uusi Harry Potteri lugusid, sest rohkem neid enam ei tule. Paksud raamatud voolasid kui liiv sõrmede vahelt, hetkega said kõik läbi. Olen tunnistajaks mitmele juhtumile, kus inimene, kes väidab, et talle sellised raamatud ei meeldi, on lugenud esimese osa ning edasi on muutunud suurimaks Potteri fänniks. See on juba midagi!
56-58 J.R.R. Tolkien - Sõrmuste isand I-III
Kõikidest kolmest osast meeldis mulle keskmine kõige rohkem, see lõpp selle ämblikuga oli üks põnevamaid lugemishetki üldse. Kuid samuti meedis mulle kolmanda osa lõpp, kus kääbikud koju läksid ning avastasid, et nad peavad hakkama oma kodus kurja vastu võitlema. See osa oli filmitriloogiast täiesti välja jäetud. Ja paras neile, kes nüüd seda raamatut ei loe, nad ei saagi teada, mis seal tegelikult juhtus!
59 Jaan Kross - Keisri hull
Ma olen häbematult vähe Krossi lugenud. Kuid seda viga annab parandada! Eriti kuna see raamat pani mind väga palju kaasa mõtlema ning mulle väga meeldis see Jakobi armastuseliin. See oli minu jaoks ehk olulisemgi kui see, kas Bock on hull või mitte ja kes on süüdi. Aga sellest kõigest olen juba oma blogis varem kirjutanud.
60 Jacquelyn Mitchard - Deep end of the ocean
Lugu lapse kaotamisest. Minu meelest on ainult üks asi siis elus veel hirmsam kui lapse surm, see on elada teadmatuses, kas Su laps elab või on ta surnud, on tal hea, kas ta vajab ehk sind...See raamat läks väga sügavale hinge. Väga kurb ja valus lugu.
61 Jan Guillou - Kurjus
Rootslased lihtsalt oskavad! Lugu poisist ja kiusamisest ja sõprusest ja enese eest seismisest. Baseerub tõsieluainestel ja ütleme nii, et kirjanik sai rahuldava kättemaksu, sest see kool enam täna Rootsis ei tegutse!
62 Jean M.Auel - Koopakaru hõim
Väga paks, aga väga huvitav raamat. Ma ei tahtnud kohe mitte, et see raamat lõpeks. Loodetavasti on ka järjed sama head. Viimast osa pole küll veel eesti keelde tõlgitudki. Väikese Ayla lugu oli nii kaasakiskuv, et siiani vahest mõtlen tema eelajaloolisele elule järele. Selle raamatu järgi tehtud film ei kõlba kuhugi.
63 Jean P.Sasson - Printsess
See idamaine haaremilugu on midagi võrdset Hiina filmile "Tõsta punane latern". Põnev ning samaga saab teada ka sellest võõrast kultuurist. Võib isegi kutsuda heas mõttes "naistekaks".
64 Jean Weber - Pikkjalg-isa
Südantsoojendav "lastekodu"-lugu. Lastele meeldis ka!
65 John Fowles - Maag
Pidevalt põnevust ülal hoidev raamat. Lugejat mitte kordagi alahindav. Paks raamat, mida pole võimalik käest ära panna enne kui see otsa saab. Minule isiklikult meeldis ka väga see lõpp. See tõstis veel omakorda raamatu väärtust.
66-69 John Grisham - Aguliadvokaat; Isepäine vandekogu; Süütu; Vihmameister
Alates sellest kui ma kunagi 90-ndate alguses lugesin Grishami Firma, olen tema raamatute suur austaja. Nendesse saab kergelt sisse, nad on põnevad ja pakuvad kaasamõtlemisainet. Eriti meeldis tema tõsielu-raamat "Süütu". See on vist üldse tema parim.
70-71 Jonas Gardell - Koomiku lapsepõlv; Preeriakoerad
Loomingu raamatukogus ilmunud Koomiku lapsepõlv on kindlasti üks kümnest minu läbi aegade lemmikraamatust. See on naljakas, armas ja huvitav. Gardell on tõeline talent! Ma naeran alati ka tema stand-up koomika peale, Kuid see raamat peaks olema kohustuslik igale lahedast huumoris ja südamlikust, 70ndate rootsi elust huvi tundvatele inimestele. Raamatul on ka kaks järge, kuid kahjuks pole Eesti kirjastused taibanud neid üles noppida. Lugesin esimese järje esimest peatükki, siis on juba 80-ndad ning klassis läheb tunni ajal suuremaks oksendamiseks, kuid Gardell kirjeldab seda tõeliselt koomiliselt ja "stiilselt" ning see annab aimu, et ka järjed on vapustavalt head!
72 Jüri Aarma - Gunnar Kilgas-Nii on läinud
Tegemist on intervjuuga, mis on tehtud inimesega, tänu kellele on meil olemas telelavastused "Rudolf ja Irma" ning "Truu naine" ja lisaks veel mitmed muud pärlid. Raamat on nii kurb, eriti teades, et seda inimest enam meie seas ei ole. Kunagi kirjutan veel siin blogis temast rohkem. Tõeliselt armas inimene ja armas raamat!
73 Lorenzo Carcaterra - Sleepers
Jälle üks raamat, mis oleks pidanudki jääma ainult raamatuks. Film on tõeliselt hale versioon sellest Guillou "Kurjus" -ega sarnasest loost. Carcaterra kruvib põnevust, ehmatab ja annab rahuldust lugejatele, nagu seda vaid vähesed suudavad. See ilusehunnik oli nii paha, et ma tundsin hämmastavat raevu iseendas. Kirjanduse võim!!!
74 Louisa May Alcott - Väikesed naised
Nutsin seda lugedes nagu mõni plika. Aga see lugu on tõeliselt südantliigutav ja armas.
75-76 Mario Puzo - Ristiisa; Viimane don
Ristiisa on kõikide maffia-raamatute isa. Tõeliselt usutav, et nii need maffiapered elavadki. Temperamentsed itaallased. Huvitav kui palju on tänu Puzo Ristiisale, et üks mu lemmikuid teleseriaale Sopraanod kujunes selleseks nagu ta oli. Igatahes Ristiisa on klassika!
77 Michel Bayer - Lendkoerad
Natsi-lugu. Ühest Hitlerile õige lähedal seisnud inimese perest. See lugu on tegelikult läbi filmide juba varemgi tuttav ning on kummitanud mind juba lapsepõlvest saati, kuid ometi šokeeris ja liigutas ja vapustas mind luuüdini. Ehk sellepärast, et ma ei saanud päris kohe aru, kus paha peidus on. See häälte "korjamine" oli nii freaky!
78 Mihhail Bulgakov - Meister ja Margarita
Kuna see pole mul kunagi koolis kohustusliku kirjanduse alla kuulunud, tutvusin selle raamatuga alles nüüd kolmekümneselt. Ja milline üllatus see oli! Kui keegi minult lemmikraamatut on viimastel aastatel küsinud, siis olengi öelnud, kas Koomiku lapsepõlv või Bulgakovi suurteose. Väga võimas! Julgeksin isegi kutsuda seda kõikide ulmeraamatute tipuks. Minu meelest.
79 Mihhail Veller - Nevski prospekti legendid
Eestiski resideerunud kirjanik puudutab oma raamatus mõnes loos ka Eestit. Kuid kogu raamat on mahlakas ja lahe lugemine!
80 Mikael Niemi - Popmuusika a la Vittula
Ei maksa lasta häirida ennast selle raamatu pealkirjast. Tegemist on Augustpriset-i, ehk Rootsi tähtsaima kirjandusauhinna võitja-raamatuga. Ma ei saanud oma naeru vist kordagi pidama seal raamatu lõpus toimunud "vanaisa sünnipäevapeo" ajal. Kuid kõige-kõige lugu oli vist ikkagi see saunaskäimine. Lahe püant! Ülev Aaloe on vapustavalt hea tõlke teinud, meisterlik!
81 Moni Nilsson-Brännström - Tsatsiki ja mamps
Rootslased oskavad neid südamlik-koomilisi lasteraamatuid kirjutada maailmas vist kõige paremini. Ega muidu poleks neid ka päris palju tõlgitud eesti keelde. Tsatsiki lood on kõik toredad ja ootan huviga uusi! Minu lapsed ka!
82 Nicholas Evans - Hobulausuja
Jälle üks nutu-raamat, mis vargsi poeb sügavale hinge, ega lahku sealt ka aastaid pärast lugemist. Armastus on nii ilus! Ja see kurb sündmus... Ka looduskirjeldused on väga osavad ja huvitavad. Miks küll Evans-it rohkem pole eesti keelde tõlgitud, täielik müsteerium. Olen kuulnud, et ka tema teised raamatud on väga head.
83 Ottfried Preussler - Krabat
Võluripoisid veskis ja kuri nõid. Armastus ning sõprus. Lasteraamat, mis läheb hinge ja on huvitav lugemine ka täiskasvanud eas. Lapsena tundus selle raamatu kujundus nii eemaletõukav, et lugesin selle alles nüüd (kui lugesin seda lastele ette). Väga hea ja põnev muinasjutt. Võlumise teema on kah alati pop.
84 Patrick McCabe - Lihunikupoiss
Iiri lugu ühest kummalisest poisist. Omamoodi kirjutatud, omamoodi sisuga. Kõik on kummaline peale selle, et see mõjub. Tegelikult on Iirimaalt selliseid raamatuid mitmeid tulnud, kuid see on küll kuidagi eriline.
85 Patrik Süskind - Parfüüm
See raamat on täiesti omanäoline, sest sellele žanri määratleda on väga raske. Lugu ise on väga põnev ja targalt kokku pandud. Mind kiskus see niimoodi kaasa, et lugesin selle läbi praktiliselt ühte jutti. Jean-Baptiste -ga on kahtlemata raske samastuda, kuid temaga koos tema teekonda läbi teha on nii huvitav. Hea mõte kah, et inimene, kellel endal pole lõhna on suurepärane lõhnade tundja ja üleloomulikult hea aistinguga. Ja kui ta siis üritab koostada seda "täiuslikku lõhna", siis mis sellest kõigest välja tuleb?! Vapustav elamus!
86 Philip Pullman - Kuldne kompass
Lugesin raamatu vahetult enne filmi ja olen väga rõõmus, sest raamatust saab palju rohkem teada ning lõpp on ju hoopis teistsugune! Selline ulme-muinasjutt pole tavaliselt "my cup of tea", kuid Pullman on väga meisterlik sulesepp ja võtan peatselt kätte ka need kaks järge, mis on juba eesti keeles ilmunud ning mul riiulil ootamas.
87 Rein Raud - Hector ja Bernard
Pean tunnistama, et ma alguses kartsin, et kas jaksan seda filosofeerimist lõpuni. Kuid õnneks jaksasin, sest see kirjanduse aastapreemia auga teenitult võitnud raamat on üks parima lõpuga raamatuid kogu Eesti kirjandusloos. Mul tuleb alati soe tunne kui oma riiulis seda raamatut vaatan ja ikka selle lõpu pärast! See on just see, mis minule mõjub!
88-89 Robin Cook - Toxin; Vector
Põnevuslood...üks sellest kui halvaks läinud lihast tehakse burgeripihv ning kui selle üks nurk ka keeramisel jääb kogemata teise pihvi peale ning jõuab seda sööva lapseni pooltoorelt. Ja kui see laps siis sureb ning tema isa hakkab samm sammult tagurpidi käima juhtunud sündmuseid, et jõuda süüdlasteni. Teine raamat räägib bakterisõjast...see võib muutuda karmiks reaalsuseks ning see tõelähedus teeb nendest mõlemast raamatust väga usutavad ja hirmsad! Väga soovitatav lugemismaterjal!
90 Sass Henno - Mina oli siin
Väga põnev pildike Eesti noorte elust. Lugu jooksis silme ees nagu film ning nüüd ta peatselt tulebki filmi kujul kinno. Kuigi Rasmus Kaljujärv oli küll vale valik või igatahes väga kaugel minu kujutlusest Rass-ist. Kahju, et juba eos... Kuid raamat on väga hea! Kirjanik lubas ka suure suuga kohe järge, kuid aastad muudkui lähevad...
91 Sebastian Faulks - Charlotte Gray
Mäletan, et oleksin peaaegu selle pooleli jätnud, kuid olen nii õnnelik et ei jätnud, sest see lugu, milleks ta lõplikult kujunes on ehe ja mõnes mõttes silmi avav. Ehk see kuidas inimesi viidi nende kodudest koonduslaagrisse ja kuidas nad ei teadnud, mida see kõik tähendab. Kogu see Charlotte Gray teekond on nii põnev ja usutav.
92 Sebastian Junger - The perfect storm
Lugu ühest sajandi suurimast tormist, meremeestest ja nende peredest. Tõestisündinud lugu on kui kõige ehtsam põnevusraamat!
93-95 Sören Olsson/Anders Jacobsson - Sune; Jälle see Sune; Sune läheb teise klassi
Sune on kõigist neist Bertidest ja Emmanuel-idest ja sellistest kõige parem. Kõige naljakam, minu meelest. Ei jõua ära oodata uusi Sune ja tema pere sekeldusi! Must mees on ju kah veel eelmainitutele lisaks.
96 Zoe Heller - Ühe skandaali märkmed
Oh kuidas mulle meeldib, kui kirjanik mind üllatab. Sedapuhku oli pöördeid mitu, kuid see mis selles raamatus selgub, see ikka jahmatas korralikult. Ka muidu oli teema šokeerivat laadi. Väga heade näitlejatega on tehtud Inglismaal ka film selle raamatu põhjal. Filmis polnud see poiss nii noor nagu raamatus ja sellepärast ei olnud kontrast sama. Kuid igal juhul väga kaasakiskuv raamat. Headus on ilmas, õelus on ilmas....
97 Thomas Harris - Hannibal
Lugesin selle kohe kui see inglise keeles ilmus. Ajusöömine oli vinge. Filmis kuidagi tobedalt ebausutav. Miks üldse kõik head raamatud peab filmiks ümber tegema, minu meelest see on tobe, sest hetkel meenub küll ainult paar korda kus film on suutnud küündida raamatu tasemele või seda ületanud. Minu meelest see võiks olla täiesti keelatud!
98 Tony Parsons - Mees ja poiss
Lugu Henryst ja tema inimsuhetest. Petmisest ja armastusest. Kuigi loos on vead, on see kuidagi väga realistlik ning kahtlemata mõtteid äratav. Eesti keeles on ka ilmunud järg, mille kindlasti kunagi ette võtan.
99-100 Minu Linnateater; Isade õhtujutte
Mõlemad raamatud ilma konkreetse ühe kirjanikuta. Linnateatri raamat on igale Linnateatri fännile kohustuslik kirjandus. Kusjuures ka kõigile teatrihuvilistele huvitav lugemine. Isade õhtujutud on mitmete Eesti meeskirjanike lood, mõned väga head mõned veel paremad! Eriti meeldisid Jaanus Vaiksoo ja Jaan Tätte jutud.
Sellel aastal olen nelja ning poole kuuga jõudnud lugeda ainult 13 raamatut, millest näen juba mõnda kindlat kandidaati ka siia nimekirja, aga eks siis täiendatud tabeli kirjutan kunagi uuesti.
Ootan väga Varraku tõlget Stieg Larsson -i Millenniumi triloogiast ning unistan, et mõni kirjastus võtab tõlkida Irene Nemirovsky Suite Francaise raamatu...Muidu pean need originaalkeeles ette võtma. Oh tegelikult neid raamatuid on nii palju, mille eestikeelset tõlget ootaks...kõik Gardelli raamatud; Krauss-i History of love; viimane Ishiguro jne jne...oh kuidas ma armastan raamatuid!
A.H. Tammsaare - Tõde ja õigus 5.osa
Viimane osa sai läbi hetkega. Kui kurb, nüüd ei saa ma seda saagat kunagi enam lugeda kui "esimest korda". Tammsaare oli, on ja jääb eesti kirjanduse lipulaevaks! Vähe sellest, et sündmused on põnevalt kirjutatatud, kaasakiskuvad ja -mõtlema panevad, kogu selle raamatusarja tekstikasutus on sõnulseletamatult mahlakas. Kõigele lisaks mõjus see mulle väga romantilisena.Viies osa kroonis veel kogu selle sarja. Esimest osa arvesse võtmata oli ju see ju lugu Indreku teest Vargamaäele tagasi ning Tiina teest Indreku juurde. Ja nagu elus ikka käis see üle kivide ja kändude, läbi vihma ja päikese. Kuigi Indrek oli kohati selline mömm, siis kõigest hoolimata ikka tahtsin nii väga, et tal hästi läheks (kohati isegi samastusin temaga, eriti tagant järele mõeldes). Ma nii väga lootsin juba, et ta Kariniga oma õnne leiaks. Kõigile neile raamatutele tagasi mõeldes ja mõeldes sellele pagasile, mida ta endaga kaasas kandis - vaesus, usuteemad, isa teostumatud unistused, ema tervis. Nii see ju elus ongi, et mingid asjad tõusevad tähtsamateks ning mõningaid asju kanname oma hinges läbi terve elu. Tammsaare tabab oma tegelaste hingetausta avarusega naela pihta. Inimesed ei ole ainult mustvalged, nii nagu päris elus nii on Tammsaare Tões ja õiguses neil hing sees, neil on oma plussid ja miinused. Nad teevad vigu, unistavad ja püüdlevad oma unistuste suunas. See kõik teebki "Tõde ja õigus" sarjast suurteose ja ühe võimsa terviku.
Ma ei hakka siinkohal laskuma sisulistesse detailidesse, vaid tahan väljendada oma rahulolu, et kuni lõpuni, ei teadnud ma kuidas ikkagi Tiinal läheb ja kas ta saab Indrekule öeldud, kes ta on. Kas kurjad saavad oma palga ning mis saab pererahvast, eelkõige muidugi noorematest - õest ja vennast, kui kaua Andres ja Pearu vastu peavad, Mis saab Pearu lastest ja eelkõige lastelastest. Ja siis oli seal ju veel üks nägus sulasepoiss, kes kogu selle supi päris mahlakaks keedab ning vürtsitab mis jaksab.
Hinne 5+ (Tammsaaret hinnata tundub kuidagi kohatu ja väär, aga kuna ma selle süsteemi juba loonud olen, siis hambaid krigistades ja silmad kinni pigistades teen selle inetu teo ära)
Minu projekt aastas üks Tammsaare on siis jõudnud juba nii kaugele, et järgmisel aastal on ees Kogutud teoste 11.osa - Elu ja armastus. Siiani on tema eraldi raamatute paremusjärjestus minu meelest järgmine:
10. Kogutud teosed 1
09. Kogutud teosed 3
08. Kogutud teosed 2
07. Kogutud teosed 4 (neli esimest Kogutud teoste osa on lühijutud ning lisaks novell Rebane)
06. Kogutud teosed 8 (Tõde ja õigus 3.osa)
05. Kogutud teosed 6 (Tõde ja õigus 1.osa)
04. Kogutud teosed 7 (Tõde ja õigus 2.osa)
03. Kogutud teosed 9 (Tõde ja õigus 4.osa)
02. Kogutud teosed 10 (Tõde ja õigus 5.osa)
01. Kogutud teosed 5 (Kõrboja peremees)
Kõrboja peremees on kindel 1.koha omanik, kuid 2-4 kohal olevad 2., 4. ja 5. osa vahetavad kohti kuidas parajasti tuju on, sest nad igaüks on väga erinevad minu meelest. Aga kõik väga väga head!
teisipäev, 22. aprill 2008
Eurovisioon 2008
Korraldasime täna terve perega kodus tänavuste eurolaulude kuulamise ja hindamise. Eurovisioonini on jäänud ju vähem kui kuu aega ning pean tunnistama, et siiani polnudki kuulnud peale meie kahe kodumaa - Eesti ja Rootsi esindajate ühtki teist laulu.
Osalevaid riike on tervelt 43 ning ega ausalt öelda mingeid muusikalisi vapustusi see üritus ei paku. Tegemist on ju show-de võistlusega, mitte laulude võistlusega ning argumenteeritult võib ka ju võtta, et ega laulud ei suudagi ilma lauljateteta omavahel võistelda. Ehk põhimõtteliselt on see üks mõtetu värk mida igal aastal on ikka tore jälgida ning "omadele" pöialt hoida.
Kui lugeda internetist ja muudest meediaväljunditest, siis tundub, et suur eelsoosik on Rootsi. Kuid nagu kõik teavad, ei loe eelsoosikuna olemine mitte kui midagi. Millal viimati võitis see riik, mida kuu aega ette arvati?
Selleaastane hääletusprotsess on natuke segane kuid loomulikult ei midagi üleloomulikku. Enne finaali peetakse kaks eelvooru. Eesti esineb neist esimeses, ehk 20.mail, kolmandana. Teine eelvoor toimub 22.mail ja finaal nagu ikka laupäeval 24.mail. Hääletusest saavad osa võtta ainult selles eelvoorus osalevad riigid ning lisaks loositakse kaks riiki neljast suurest (Inglismaa, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa) ja lisaks loositakse kas korraldajamaa Serbia osaleb loosimises. Edasi saab mõlemast eelvoorust 9 laulu hääletuse põhjal ning lisaks üks laul, mis back-up žüriilt on saanud kõige rohkem hääli, kuid mis ei ole selle 9 - häälte põhjal finaali saanud laulu hulgas. Ehk siis mõlemast eelvoorust saab edasi 10 laulu, lisaks neile 4 suurriiki ja korraldajamaa. Kokku on seega finaalis 25 laulu. Finaalis annavad hääli ka kõik eelvoorudes osalenud riigid.
Meie pere hinnangul saavad esimesest eelvoorust edasi:
Eesti, Iiri, Belgia, Poola, Moldova, Andorra, Soome, Rumeenia, Iisrael ja Kreeka
Teisest eelvoorust:
Rootsi, Tšehhi, Bulgaaria, Island, Taani, Ungari, Türgi, Albaania, Šveits ja Gruusia.
Otse finaalis on:
Inglismaa, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa ja Serbia.
Eks ta üks utoopiline unistus on, et eelvoorudest ükski endistest Jugoslaavia osadest ja jubedalt inglise keelt väänavad slaavi riigid (eelkõige Venemaa) edasi ei pääse...
Jättes kõrvale Eesti, mis on loomulikult meie lemmik ning Rootsi, kellele me siin Rootsis elades häält anda ei saa, osutus meie pere TOP 3 järgnevaks:
3. koht ehk Pronks:
IIRIMAA
2.koht ehk Hõbe:
TŠEHHI
Ja VÕITJA:
SAKSAMAA
Lisaks need tegelikult enim hääli saanud laulud
EESTI
ROOTSI
Osalevaid riike on tervelt 43 ning ega ausalt öelda mingeid muusikalisi vapustusi see üritus ei paku. Tegemist on ju show-de võistlusega, mitte laulude võistlusega ning argumenteeritult võib ka ju võtta, et ega laulud ei suudagi ilma lauljateteta omavahel võistelda. Ehk põhimõtteliselt on see üks mõtetu värk mida igal aastal on ikka tore jälgida ning "omadele" pöialt hoida.
Kui lugeda internetist ja muudest meediaväljunditest, siis tundub, et suur eelsoosik on Rootsi. Kuid nagu kõik teavad, ei loe eelsoosikuna olemine mitte kui midagi. Millal viimati võitis see riik, mida kuu aega ette arvati?
Selleaastane hääletusprotsess on natuke segane kuid loomulikult ei midagi üleloomulikku. Enne finaali peetakse kaks eelvooru. Eesti esineb neist esimeses, ehk 20.mail, kolmandana. Teine eelvoor toimub 22.mail ja finaal nagu ikka laupäeval 24.mail. Hääletusest saavad osa võtta ainult selles eelvoorus osalevad riigid ning lisaks loositakse kaks riiki neljast suurest (Inglismaa, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa) ja lisaks loositakse kas korraldajamaa Serbia osaleb loosimises. Edasi saab mõlemast eelvoorust 9 laulu hääletuse põhjal ning lisaks üks laul, mis back-up žüriilt on saanud kõige rohkem hääli, kuid mis ei ole selle 9 - häälte põhjal finaali saanud laulu hulgas. Ehk siis mõlemast eelvoorust saab edasi 10 laulu, lisaks neile 4 suurriiki ja korraldajamaa. Kokku on seega finaalis 25 laulu. Finaalis annavad hääli ka kõik eelvoorudes osalenud riigid.
Meie pere hinnangul saavad esimesest eelvoorust edasi:
Eesti, Iiri, Belgia, Poola, Moldova, Andorra, Soome, Rumeenia, Iisrael ja Kreeka
Teisest eelvoorust:
Rootsi, Tšehhi, Bulgaaria, Island, Taani, Ungari, Türgi, Albaania, Šveits ja Gruusia.
Otse finaalis on:
Inglismaa, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa ja Serbia.
Eks ta üks utoopiline unistus on, et eelvoorudest ükski endistest Jugoslaavia osadest ja jubedalt inglise keelt väänavad slaavi riigid (eelkõige Venemaa) edasi ei pääse...
Jättes kõrvale Eesti, mis on loomulikult meie lemmik ning Rootsi, kellele me siin Rootsis elades häält anda ei saa, osutus meie pere TOP 3 järgnevaks:
3. koht ehk Pronks:
IIRIMAA
2.koht ehk Hõbe:
TŠEHHI
Ja VÕITJA:
SAKSAMAA
Lisaks need tegelikult enim hääli saanud laulud
EESTI
ROOTSI
Veel üks võit "Klass"-ile
Veel üks festivalivõit Ilmar Raag -ile ja tema "Klass" -ile. Sedapuhkus siis juba nädalapäevad tagasi lõppenud Stockhoilmi Noortefilmide Festivalil. Peavõidu vastuvõtuks tuli Raag ise ka kohale (tema sõrmede vahel on 5 kilo kaaluv pronkshobune). Mõlemad esituskorrad oli saal täiesti täis ning rahvas ehk siis noored olid nii vaimustuses, et film võeti ka tavalisse kinolevisse. Huvitav, kas varem on ka mõni Eesti film olnud siinses kinolevis? Kaldun arvama, et mitte! Nädalalõpul tulevad ka vaadatuimate filmide edetabelid, päris huvitav kui palju rahvast seda vaatama läheb, loodetavasti massiliselt! See on ju seda väärt.Nii südantsoojendav on koju minna Slusseni tunnelist ja näha Klass-i reklaamplakateid seintel. Vinge mees see Raag! Vinge film ja vinge saavutus järjekordselt! Tema uue filmi stsenaarium oli või on Draamateatris esimesel lugemisel nüüd aprillis. Huvitav kes seal neid kahte naist hakkavad mängima...kui see minu valida oleks, siis mängiks vanemat naist Ita Ever või Ines Aru või Leila Säälik ja nooremat mängiks Hele Kõre või Evelin Pang või Kadri Lepp.
Piraatide pidu
Enne peole minekut oma ehteid imetlemas. Piraadil peab ju ikka olema mõned röövitud ehted! ...sedapuhku siis õe ja ema varudest... ning üks korralik võtmerõngastest käekett käib ka asja juurde! Kunagi keskturu kaltsude seast leitud "meremehe särk" on leidnud juba mitu korda kasutust!
Sünnipäevasangar ja peoperemees David ning teine klassivend Armin on võetud sihikule! Käed üles, hände hoch, hands up, ruki verh!!! Tegelikult oli väga äge pidu! See toimus Djurgårdenis (Gröna lund-i lõbustuspargi taga), ühes paadikuuris. Kuur oli ehitud piraatidele kohaselt mustade õhupallidega, mida kaunistasid surnupealuud. Kuna tegemist oli topeltsünnaga ehk samas pidas klassiõde Anki tüdrukutele pidu, siis siin-seal võis näha kilkamas ka printsesse. Ehk siis "piraadid ja printsessid". Aardejahil nagu ma aru sain osalesid kõik. Pidu kestis veel täie hooga ka siis kui kutsel märgitud lõpuaeg kätte jõudis. Nii vinge pidu! Lahkumisel lubati, et sellest saab nüüd traditsioon (sain aru, et David-i isa töötab seal kusagil), siis seda parem! Kõigele lisaks oli peolt saadud P aardekotis veel hunnik komme ja "rääkiv" koer ning "jahupea" (vanematele sõrmede vahel krudistamiseks-kui juba korra hakkad krudistama, siis ei saa sellest kuidagi lahti). Hullult vinge pidu ja tegelikult terve päev! P jäi väga väga rahule!
Rootsis on kombeks, et kui kutsutakse lapsed siis kutsutakse ka lapsevanemad. Päris mitmed neist istusidki seal ja vaatasid pidu pealt, nagu seinalilled. Meie jaoks on see aga natuke kummaline või pole lihtsalt harjunud. Kui ikka laste pidu, siis pole vanematel sinna asja. Meie käisime need kolm tundi omi asju ajamas....poes, söömas ja loodust pildistamas.
Siin üks samal päeval autoaknast tabatud hetk Hornsgatan -i Hemköp -i ees (need suurte marjadega pildid on seal nii ahvatlevad. Vaarikatega pildil, tahaks kõrre ühe vaarikaraku sisse torgata ja lihtsalt imeda!).
Tellimine:
Postitused (Atom)