Lahkumiste aeg

Kõigepealt suri Paul Newman. Temal ju eluiga ka juba omajagu, kuid kahju oli küll. Hollywood ja ameeriklased olid kui üks mees ning nutsid koos.

Siis lahkus Hendrik Toompere seenior. Kelle nukumängude saatel ka mina ning minu kaks vanemat last üles olen kasvanud. Nii kurb.

Siis otsustasid lahku minna Madonna ja tema mees Guy Ritchie. Tühja neist täiskasvanutest. Need jõuavad veel mitu korda kokku ja lahku minna teiste, uute inimestega. Kuid kõige rohkem on kahju ju lastest. Nende sidemed on ju mõlema vanemaga tugevad. Närvidele see ju nagunii ei mõju hästi.

Gerard Depardieu poeg Guilleaume suri kõigest 37 aastaselt.

Täna jõudis teade, et Urmas Ott on surnud. Olen temaga kunagi lapsepõlves kohtunud. Isegi miteml korral. Kuna laulsin nii ansamblis kui kooris, siis ühel korral sattusid temaga kokku Linnahallis esinedes ning üks kord Estonia kontserdisaalis. Estonias jutustas ta meie "bändiga" kõik pikad vaheootamise ajad. Kuna kontsert võeti ka telesse, siis ta ootas ka lava taga meiega koos.

Viimane info tuli Dagmar Normet-i kohta. Kummaline, aga ostsin just tema mälestusteraamatu, viimane kord kui Eestis käisin. On ju ta mõnes mõttes minu kooliõde, mis sest, et umbes 35-40 aastat enne mind seal koolis õppis. Ta on alati jätnud väga daamiliku mulje oma teleesinemistel ning ka fotodel.

Hirmus aeg. Lahkusid ka ju selle väikese tüdruku vanemad ja jätsid oma lapse lihtsalt maha.

Kui ma ise kunagi siit ilmast lahkun, siis loodan, et see toimub ka kusagi oktoobris, ehk soe suvi on möödas ning talvekülm pole veel kohal. Hirmus mõelda.

Lahkumiste aeg.