Alapealkirjaga "Kuus värssjutustust ühest toredast onust", ongi täpselt seda, mida lubatakse. Üle pika aja polegi uusi selliseid laste värssraamatuid kätte sattunud. Ikka need vanad head, oma ilusate joonistustega ja suure formaadiga on need mida lapsed ettelugemiseks nõuavad.Härra Padakonnaga on hea tuju garanteeritud! Kõik värsid on kerge humoristliku alatooniga, mitte padunaljakad, kuid mul on tunne, et kerge irve oli mu näol esimeset leheküljest kuni viimaseni. Samas mina ju pole selle raamatu "sihtgrupp"...aga kui rääkida lastest... Ma lugesin selle ju tervele perele ette, kui Eestist tagasi koju jõudsime ning kaasaostetud raamatuid lahti pakkisime. Esimene laps lahkus oma tegemiste juurde juba teise värsi jooksul. Teine pööras arvutisse umbes kolmanda ajal ning kolmas oli K süles ning segas kogu aeg vahele "oma juttudega" nii et isegi K ei saanud keskenduda kuulama :) Ma ei tea, võis ju olla ka vale hetk lugemiseks, ma ei tea... aga kui see neile ikka hullult oleks meeldinud, siis küll nad oleks ka kuulama jäänud. Minule tegelikult meeldis sisulises mõttes. Kuigi selliseid ju on juba 13 tükki tosinas, oli Wimbergi stiilis ja riimides ikka midagi vahvat ja tsipa isegi omapärast. Kasvõi see vahepealne "riimituski", et stiil oleks muutuv ning huvitavam...andis minu meelest särtsu juurde, kuigi lapsed ilmselt on minuga eriarvamusel :) Aga Wimbergi kirjutatavaid lastesaateid vaatavad nad küll meeleldi.
Mis aga mulle selle raamatu juures kõige rohkem meeldis, olid need Katrin Ehrlich -i joonistatud pildid. Ta on suutnud ka suured inimesed nunnult ja armsalt joonistada. Ja üldse väga kena kujundus on kogu õhukesel teosel.
Sellega jõuan selle kõige negatiivsema juurde, mida selle raamatuga seoses öelda. 50 lehekülge, millest suurem osa ongi joonistused. Mõnedel lehtedel ju tekst hoopis puudub. Lugesin ta ilmsekalt ette umbes veerand tunniga. Ning hind, kui ma õieti mäletan, oli 129 krooni!!! Samas kui palju rohkem materjali sisaldav ning sisulises mõttes ka palju huvitavam Vesta-Linne hinnaks on 79...lisaks on Vesta-Linne puhul ju veel tõlkija tasu ja õiguste tasu... Ok, ma saan aru, et kodumaine kirjandus on ikka oma ja väärtuslikum...aga lapsed ei saa ju sellest küll aru. Ei tea, võibolla ma olen ülekohtune. Sest kui ma ise kirjutaksin lasteraamatuid, siis ilmselt ka hindaks oma tööd ja vaeva nii palju, et tahaks sellele maksimaalset hinda :)
Siin on kaks väikest näidet, nendest vahvatest riimidest:
Härra Padakonn
lahkemastki lahkem on.
Kellelegi paha
Padakonn ei taha.
Kellelegi kurja
Padakonn ei soovi.
Teiste tööd ta nurja
ajada ei proovi.
Mõnikord mõned sõimavad
teisi lehmaks või seaks.
Padakonn aga jääb
ikka vahvaks ja heaks.
------------------------------
Äkki süttib tuli
ja Padakonn hüüab:
"Käes oled, suli!"
Hüüab nii ja vibutab
kärbsepiitsa:
"Tee ruttu, et kaod
minema siit sa!"
"Ui-ui-ui," haliseb kummitus,
"ära löö!
Ma enam
ei söö!
Ausõna, ma luban. Ega's ma
pole valetaja!
Olen üle ilma tuntud
maletaja!
Ja kõva käsi teisteski
lauamängudes!"
Hinnang: 3+ (see hinnang on kõik asjad kokku arvestades, nii negatiivsed kui positiivsed küljed. Sisulises mõttes, kui neid värsse oleks olnud rohkem, oleksin ka kõrgemalt hinnanud kogu raamatut...ning muidugi ka see, et lapsed ei viitsinud seda kuulata...see on ju ka mingi näitaja...)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar