Teisipäev, 9. veebruar 2021

Göteborg Film Festival 2021 (selle aasta "saak", ehk TOP13)

Göteborgi festival toimub Sundance'i filmifestivaliga suures osas samaaegselt, vaid mõni päev pikemalt. Otsustasin USA esilinastuste-festivalile suurema rõhu ja eelistuse panna, seega jäi Göteborg vaeslapserolli, millest peamiselt tahtsin haarata viimaseaja põhjamaist filmitoodangut. Tagantjärgi pean tunnistama, et kui Sundance'i festivalil ahmisin kõike ning jäi tunne, et palju jäi veel nägemata (seal linastus 73 filmi ja jõudsin neist vaadata 23), siis Göteborgi festivalil oli küll filme peaaegu sama palju, siis vaatasin neist tervikuna vaid 13, millest pooled eriti ei meeldinudki. Lisaks mitu filmi jätsin ka pooleli, sest lihtsalt ei huvitanud (Hiina filmi "Mama" hakkasin vaatama alles festivali lõpus, ehk eile öösel ning uinusin suurest väsimusest ja filmi stiilist - seal palju ei räägita, nagu need aasia filmid mõnikord on, aga seda olulisemaks muutub iga väiksemgi detail...  Ja oleksin selle tahtnud küll lõpuni vaadata, aga ega väga suurt kahjutunnet ka ei tunne, et pooleli jäi). 

Teen siin väikse "ülelennu" nendest mis nähtud said, ehk saab inspiratsiooni või vastupidi :)

13 Göteborgi Filmifestivalil nähtud filmid (28.01 - 08.02):

TÄIELIK JAMA:

13. In i dimman / In the fog (2021 Maciej Kalymon) Malmö, Rootsi... ei saanudki aru, kas dokfilm või mängufilm.
Teekond hämaras ja pimedas Rootsi linnas, kus igasugused (inim)elukad oma urgudest on linnapeale välja roninud ning kakerdavad seal oma eluradapidi. Minu jaoks ei andnud see film mitte kui midagi. See on teatud filmistiil, milliseid esindavad tänaseks juba mitmed, aga ma soovitaksin pigem näiteks islandlaste "Echo"t või Ukraina "Atlantis" (kuigi kumbki neist ka ei kuulu minu lemmikfilmide sekka, aga vähemalt on paremad kui see "udusolek"), millest esimene ka tegelikult just linnainimeste tegemistest, aga huvitav, et seal on umbestäpselt 56 stseeni, mis on 0,5-1,5 minutit lühikesed ja tihti löövad ning mõni segi oma pisikese puändiga.

12. Le Sorelle Macaluso / Macaluso sisters (2020 Emma Dante) Itaalia draama
See linastus juba ka Pöffil, ent minul jäi teiste filmide taha peitu. Olekski pidanud jääma, sest kuigi ülesehituselt huvitavalt kahes ajas - õdedest, kelle seast lapsena üks sureb, aga keskealistena on see ikka veel omal moel mõjutamas teisi. Film ise siiski ei köida ja vanemana on nad kuidagi ebameeldivad ning ei tahagi elada nendele naistele kaasa.


IDEE HEA, AGA KOKKUVÕTTES IKKAGI EI MEELDINUD:

11. La boda de Rosa / Rosa's wedding (2020 Icíar Bollaín) Hispaania dramöödia
Candela Pena, Sergi Lopez jt.
Idee ju huvitav - naine otsustab iseendaga pulmad korraldada ja paneb selleks peo püsti ning ajab kogu pere ja sõpruskonna ärevusse, et kellega ta abielluma hakkab? Ent film takerdub tobedatesse klišeedesse ning on lõppkokkuvõttes tühipäevane. Olgugi, et on tänavune mitmete Hispaania filmiauhindade nominent, sh. parim film. Möga.

10. Gagarine (2020 Fanny LiatardJérémy Trouilh) Prantsusmaa unenäoline draama
See film võiks meeldida palju rohkem filmikriitikutele kui minule kui tavavaatajale. Algus on paljulubav - Pariisis, suure elumaja hoovis käis kunagi Juri Gagarin ja kohtus sealse rahvaga. Film hakkab tutvustama majaelanikke ja keskendub ühel noormehel, kes muuseas ka ühe mustlastüdrukuga suhet alustab. Siis, aga hakatakse seda maja lammutama - kõigil tuleb välja kolida... Kõik kolivadki, peale peategelase, kes endale majja omaette elamise korraldab. Siis läheb kõik natuke unenäoliseks ja maagiliseks realismiks - polnud minu jaoks huvitav.

9. Dating Amber (2020 David Freyne) Iiri LGBT dramöödia
Ülepaisutatud stiiliga lugu klassiõest, kes on lesbi ja klassivennast, kes on homo. Klassikaaslased narrivad ning nood otsustavad hakata mängima boyfriendi-girlfriendi, et kõlakaid summutada. Muidugi saavad neist sõbrad ja ette võetakse nii mõndagi, et oma seksuaalsust ka päriselt avastada. Tüdruk on tarmukam ja julgem, poisil on see kapist väljatulek eriti raske. Eks pere taust ka kõige selle juures... Aga kahjuks kõike proovitakse keerata natuke üle vindi, ka näitlemist... Tegemist on ka ajastufilmiga (80ndad), mille taha on natuke võimalik peituda, aga tegelikult siiski mitte.


SIIN JUBA MIDAGI ON, KUIGI SOOVITADA EI JULGE:

8. O ultimo banho / The last bath (2020 David Bonneville) Portugali draama
Noormehe isa sureb ja ema on juba ammu teise mehega läinud eiteakuhu. Matustele tuleb tädi ja ühtlasi hakkab ka poisi eest hoolitsema. Mingi haiglane seksuaalne pinge luuakse ka seejuures. Tädi nimelt on nunn ja ju neid selleteemalisi frustratsioone oli tal kirikuseinte vahel lihtsam alla suruda. Ühel hetkel tuleb ema ka tagasi ja poiss jällegi alustab suhet ühe klassiõega... No ei juleta siiski minna eriti kuhugile välja, kõik jäetakse pinna alla. Tädi muudkui peseb oma vannis seisvat mehemüraka suurust paljast sugulaspoissi... no tobe, mis tobe, nagu too ise ei saaks sellega hakkama...

7. Knackningar / Knocking (2021 Frida Kempff) Rootsi põnevik/triller
Cecilia Milocco, Ville Virtanen
Film sai maailma-esilinastuse Sundance'i festivalil vaid nädalapäevad tagasi, aga nüüd siis ka oma kodumaal - Rootsis. Film saab alguse justkui ühe lesbi-naise lamamisega rannas, samas kui tema girlfriend ujuma läheb... edasi hüpatakse looga tulevikku ja aega, mil rannale jäänud naine hullumajast on vabanemas. Film hüppab pidevalt ajas tagasi sinna randa, et teada anda vaatajatele, mis seal tollel päeval toimus, aga ühtlasi kolib naine ühte korterelamusse ja alustab seal haiglajärgset elu. Peatselt hakkab laest kostuma koputust. Asi tundub kahtlane, sest majas ei näi ülakorrusel elavatest meestest keegi teadvad midagi mingist koputamisest. Kuid koputamised jätkuvad, kuni hakkab kostuma ka kaeblikku, piinatavat naisehäält... Psühholoogiline põnevusfilm on üles ehitatud kahele jalale - üks seisneb selles, kas hull inimene on ka hullumast väljaspool elades hulluks pööranud ja "kuuleb hääli"? Või mis tegelikult toimub? Kogu film ongi selle ootamine - mis siis ikkagi selle koputamisega on?


ÜLLATAVALT HEAD (SIIT EDASI FILMID, MIS MEELDISID):

6. A l'abordage! / All hands on deck (2020 Guillaume Brac) Prantsusmaa dramöödia
Umbes 30-aastased sõbrad sõidavad ühte Prantsusmaa väikelinna, kus elab üks punapäine tüdruk, kes ühel neist sõpradest pea oli segi ajanud. Üllatavalt tüdrukule selline üllatus ei meeldigi ja ta hakkab pipardama. Meestega lööb kampa ka autojuhiks olnud kolmas mees ja samal ajal kui üks suhe kusagil õhus on rippumas, toimub ka teistel meestel selles linnakeses nii mõndagi. Nii jälgimegi nende huvitavaid sekeldusi ja muidugi inimsuhteid ja -suhtumisi.

5. Liborio (2021 Nino Martínez Sosa) Dominikaani draama
Kultuurifilm metsas elavast rahvast, õigemini ühest nö. külast, kus on liider nimega Liborio ja kes just on saanud isaks. Liborio on ravitseja-mees, kes parima tahtmise juures saab olla ühenduses surnutega ja mõnikord isegi neid tagasi tuua. Ka tema ise on surnust tagasi tulnud. Ühel päeval tulevad külla valged mehed ja tahavad Liborio ära viia. Huvitav kultuuriõpetus omapärase külahierarhia ning suhtumistega, väga kauge maailma inimestest ja ometi on nad siin samal maamunal. Justkui tundub, nagu tegemist oleks ajaloolise ajaga, kuigi päris kindel ei saa ka olla, mis ajas see kõik toimub... äkki hoopis tänapäevas? Film on jagatud peatükkideks.


OOTASIN KAUA JA NÜÜD KUI NÄGIN, SIIS OLID OOTUSED KÜLL KÕRGEMAD, AGA IKKAGI HEA:

4. Killing of two lovers (2020 Robert Machoian) USA indie-draama
Clayne Crawford
Üks lastega paar ühes väikelinnas on otsustanud proovida lahkuminekut, sellise klausliga, et see on siiski vaid "proov". Naine siiski leiab teise mehe, kellega proovida uut suhet... Väikelinnas põrkuvad inimesed paratamatu kokku. Liiatigi on asjasse segatud ju ka lapsed, kellest vanim on teismeline tütar, kes pole üldse nõus vanemate lahusolekuga. Meespeaosa näitleja tõusis kohe selle filmiga kellekski, kelle järgmisi rolle tahaks väga näha. Usun, et paljud, kes on lahku läinud või kelle vanemad on lahku läinud, võivad siin nii mõndagi valusat ära tunda. Mõni, kes plaanib ka "proovilahutust" proovida, saab ärahirmutatud. Filmis on atmosfääritunnet, millele aitab kaasa filmimise asukoht ning valitud külm värvigamma.


TOP3 - KÕIK PÕHJAMAA-FILMID, KÕNETAVAD ERI TASANDITEL:

3. Hvor kragerne verder / Persona non grata (2021 Lisa Jespersen) Taani (perekonna)draama
Film vastandab maakad ja linnainimesed läbi ühe naise, kes on maalt linna kolinud, kuid tal tuleb olude sunnil maale vanematekoju tagasi minna - venna pulma... Naine on linnas kirjanikuks saanud ning elab avatud suhtes ühe läbinisti linnavurle-kunstiinimesega. Maal olles põrkub ta lisaks maailmakäsitlusega, mille pärast ta suures osas linna koliski, veel ka inimestega, kes temast maale maha jäid - muidugi ema-isa, aga ka ex-peikaga, kellele jäi omal ajal isegi hüvasti ütlemata. Tuleb ka välja, et see, kellega vend abiellub, on tüdruk tema klassist, kes meie peategelast täiega kiusas ja narris. Lapsena neelad alla või varjad ennast, aga täiskasvanuna ja seda kõike juba pikalt endas kandes, lisaks täiskasvanuks olemisest tulenev enda õiguste eest seismise ülearenenud olek, annab jõu kõigega ühe korraga võidelda - alati võib ju lihtsalt jälle selja keerata ning saba jalge vahel linnakorterisse tagasi minna ja mitte kunagi enam tagasi vaadata. Aga mis siis kui see vana veri taas kodukohas keema läheb? Ja seda veel keset venna pulmi!

2. Tigrar / Tigers (2020 Ronnie Sandahl) Rootsi (Spordi) noortedraama
Erik Enge, Alfred Enoch, Liv Mjönes, Frida Gustavsson
Harukordne võimalus näha liigataseme tippjalgpallurite elu kulisside taga. Peategelane on kõigest 16-aastane, kellel tuleb ema juurest Itaaliasse kolida ning elada teiste mängijatega koos. Ise kohalikku keelt oskamata. Õnneks leidub üks tore ameeriklasest sõber (Alfred Enoch - tuttav Harry Potteri filmidest) - vähemalt keegi, kellega jagada. Kogu see teekond on raske, aga ometi on tegemist "unistuse täitumisega"...Film on läbinisti huvitav, aga lõpp lausa šokeerib, ja see, et kogu lugu põhineb tõsielul, annab veel omakorda filmile väärtust juurde. Loodetavasti tuuakse sügisel ka PÖFFile - siinsetele nii jalka-fännidele kui ka lihtsalt noorte-filmina võiks paljudele meeldida!

1. Pleasure (2021 Ninja Thyberg) Rootsi (porno)draama
Sofia Kappel
Film sai maailmaesilinastuse Sundance'i festivalil. Tegemist on provokatiivse linateosega - Los Angeles'i pornotööstusest. Noor, 20-aastane rootsi tüdruk ütles emale, et läheb kohvikusse tööle, lõi ukse seljataga kinni ning teatas, et kodukandirahvas on kõik idioodid ja tema neid välja ei kannata. LAsse saabub ta siiski ainult 1 mõte kuklas - saada maailma parimaks pornostaariks! See tööstus on karm. Võid ju kökutada madalamal tasemel - teha tavalisi poiss-tüdruk seksifilme, aga siis sind ei hinnata ka. Mida rängema vägivallaga oled nõus ja mida pervomate pornostiilidega, seda hinnatum näitleja oled. Teadagi tipus on tuuline ning tegelikult kõik tunnevad seal teineteist, mis omakorda teeb oluliseks suust-suhu info liikumise - kes ikkagi päriselt ka karmimate stseenidega hakkama saab? Kuigi film näitab palju - nii meeste kui naiste suguelundeid, siis otseselt "pornot", ehk ekraanil kellegi kellessegi "sisenemist" siiski mitte. Sellest hoolimata annab peaaegu pornofilmi mõõdu välja ning seetõttu pole kaugeltki mitte kõigile vastuvõetav. See, et need noored naised nende vanade meestega seal nendes filmides toimetavad on ju teada, aga film viib vaataja tõesti rohujuure tasandile ning saab väga lähedase ja selge pildi, mida sellist asja tehes ette tuleb ja tulla võib ning millised on inimese enda võimalused. Jõhker vägivald, et seda eheduse jaoks tõesti niimoodi tehakse, see oli siiski üllatus - filmis annab ju "mängida" ning ei peaks vaja olema selline haiget tegemine (tegemist polnud ju masohhisti ega sadistidega). Kuid kumab ka läbi, milline pead olema, et seal maailmas kaugele jõuda - läbi lüüa. Hoiatusfilm... kuigi mõnele võib mõjuda ka just vastupidi. Ja millegipärast väga huvitav - pool filmi läks nii, et ei saanud ajakulust arugi. Julge film, julged näitlejad. Vastik ja vapustav samaaegselt. Kahju on ka, aga miks, ei saagi aru.

Kommentaare ei ole: