Reede, 31. detsember 2021

Mida vaadata teatris JAANUARIS 2022?

Valisin sedapuhku hoolikalt atškoo, ehk 21 soovitust teatrite mängukavadest üle terve Eesti, kuhu hetkel veel kasvõi 1 pilet on saadaval. 

Soovituste järel toon ära ka jaanuarikuu 9 esietendust, mis suutsin mängukavadest välja peilida. Neid mõistagi veel soovitada ei oska, aga ise panin küll silma peale. Mul endal on praeguseks hetkeks paigas vaid 1 teatrikülastus uuel aastal- Vanemuine "Inspektor tuleb"... mis sai haigeks jäämise tõttu eelmiselt aastalt uuele üle tõstetud (muidu läks aasta lõpus palju pileteid raisku ka - Von Krahli uus, Endla kahe etenduse piletid ja muudki... aga las nad siis jääda... uuesti ka neid ostma ei hakka). Tahaks hoidagi teatriga pisutki tagasi :) Siis ehk jõuab neist uutest ka kirjutada rohkem ja pikemalt. No 1 teatrikülastus nädalas oleks ju küll... pole ju siin mingi professionaal, et peaks... Valiks rohkem... Uuel aastal igatahes tahaks kõige nähtu kohta siia vähemalt märgi maha jätta... olgu siis või lühem tekst, kui midagi pikemat asjalikku arutleda pole... aga loodetavasti on ja siis saab juba teksti pikkusestki aimu, et kõnetab... 
No eks näis... ütleb ju luulesalmgi: Uuel aastal, uue hooga, korduvad kõik vanad vead... :)

Kuid siin siis need 21 SUURIMAT soovitust (tähestikulises järjekorras) jaanuarikuuks - oled neid kõiki juba näinud? 
Kui mitte, siis usun, et ühel või teisel põhjusel NENDE vaatamist ei kahetse:

Charoni koor - Vene Teater
Psühholoogiline draama inimestega manipuleerimisest. Ülikõva sisulises mõttes ja väga eriline lavastus. Siiani ei mõista, kuidas Teatriliit selle parima lavastuse nominatsioonita omal ajal jättis...

Enigma variatsioonid - Tallinna Linnateater
Kahe mehe kassi-hiire mäng. Kiht-kihilt avanevad saladused ja üllatus üllatuse järel ootab järgmise nurga taga peidus. Andrus Vaarik ja Egon Nuter võtavad neid rolle mõnuga.

Faust - VAT Teater
Suurepäraselt saavutatud tummfilmiesteetika ning nii palju lavastuslikult lahedaid trikke! Hoogne ja üllatuslik.

Kalevipoeg - Vanemuine
Rahvuseepos on jõudnud lavale väärikalt muinasjutuliselt. 3 vaatust ja pikk, aga nii võimas ja huvitavalt lavastatud Laumetsal. Teatriliidu aastapreemia parimale lavastusele mõni aasta tagasi juba, igati teenitult!

Kuni ta suri - Rakvere teater
Kammerlik, inimhingede veneliku tunnetusega argipoeetika. Armastus peaks alati olema suure A-tähega..isegi lause keskel! Poeb hinge ja on selline magusmõrkjas... just nagu üks hea teater peab olema. Rahvas valis selle ka oma lemmikuks Rakveres tollel aastal kui see välja tuli.

Kuritöö ja karistus - Eesti Draamateater
Vägev lavastus ja suurepärased tipprollid väga headelt näitlejatelt. Tundub, nagu Dostojevski kirjutas selle läbi Ojasoo-Semperi just nimelt Draamateatri lavale! :) Ka klassika võib olla värske!

Leskede kadunud maailm - Ugala
Üks isemoodi leskede kamp varjab end seal Viljandi teatri laval kasvava metsa vahel! Julged neile külla minna? Kui julged, siis ole ettevaatlik, sest ega nad ju igaveseks leskedeks taha jääda... .vaja on uut verd!

Linnade põletamine - Eesti Draamateater
Kammerlik Tartu-lugu Tallinna laval... Eelmise sajandi nõuka-aegne pere... Lapsepõlv ja inimsuhted nii peres sees kui sealt väljapoole. Atmosfääri, ajastut ja armsust, kurbust ja rõõme ja palju muid tundeid ka.

Ma teenindasin inglise kuningat - Endla
Bohumili romaan on jõudnud Eestis lavale ja see on tõesti üks põnev teekond! Peategelase teekond... läbi sotsialismi, natside ja kapitalismi ja läbi mille kõige veel. Üks eriti eriline lavastus, aga klassikalises mõttes. Lugu ise ka tänaseks juba nö. "klassika"...

Marie Roget' mõistatus - Kellerteater
Üks mõrvamüsteerium kulub "õdusasse"... või oli see nüüd ikkagit "õudsasse" jaanuariõhtusse alati ära! Suurepärased rollid, kammerlik lugu, mis kisub kaasa. Edgar Allan Poe ja tõestisündinud mõrvajuhtumi alusel vanas püssirohukeldris justkui ideaalses atmosfääris lahtihargnev omade kiiksudega lugu (autor Edar Allan Poe ja tema "tegelane" seiklevad koos).

Mefisto - Eesti Draamateater
Kindlasti vähemalt TOP3 teatrielamus aastast 2021! Pisut vajab veel vaagimist Petserimaa ja Peipsiveere lavastustega koos kaalukausil, mis neist tegelikult see aasta numero uuno on... Juhan Ulfsak paneb sellise paugu, et eelmisel jaanuaril nähtud, aga siiani kõrvus veel kumiseb! :) Käisin ise ja nüüd ostsin oma (täiskasvanud) lastele ka sellele piletid - nii vinge vaatamine oli! Natsi-teema on igati aktuaalne ka meie paremale poole kaldu kippuvas maailmas.

Mineku eel - Tallinna Linnateater
Dementne isa... jah, see on Florian Zeller ja sellegi keskmes on dementne isa, aga mitte see, mida Theatrum lavastas ja Anthony Hopkins kinolinal mängis... See on üks teine lugu... hoopis teistsugune, aga omade huvitavate Zelleri-nõksudega ja lisaks Andrus Vaarikule, mängivad siin kõik naised vaatajad lausa oimetuks, kuivõrd head nad seal on!!! Väga huvitava ülesehitusega lugu.

Ninasarvik - Eesti Noorsooteater
Hea partner Draamateateri Mefistole, aga sedapuhku siis Ionesco klassika... mis lõikab... nutt läbi naeru või naer läbi pisarate... Jagatud kolme ossa... alguses sissejuhatus, siis tööelu ja lõpuks kipub kangesti maailmalõpuks kätte ära minema... Üks 2021 TOP10 teatrielamustest. Vinged näitlejatööd ka ridamisi... aga lisaks ka hämmastaval kombel tõsisest allhoovusest hoolimata meelelahutuslik!

Niskamäe naised - Vanemuine
Soome klassika on saanud imeilusa lavaelu Tartus. Vanad tuttavad Niskamäe tegelased on siin laval, aga MILLISED rollid teevad Külliki Saldre ja Ragne Pekarev!!! Sisse on segatud ka maitsekalt muusikat ja laule, lõõtsa ja pisut liikumist ka, aga see on omamoodi imeline, kuidas see kõik kokku sobitub ja ühtlasi tekitab Soome-tunnet, aga natuke on see ju ka Eestlaslik... meil ju sarnane ajalugu ja samad teemad olnud kuumad kunagi ja Armastus on ju alati kuum...

Põhjas - Tallinna Linnateater
Uku Uusbergi üks suuri šedöövreid (koos tema praeguseks juba kavast lahkunud Draamateatri "Ivanov"iga). See on Teater suure T-tähega. Sisukas, suur, põhjalik ja tõeliste tipprollidega. "Põhjas" pole kunagi nii hea ja nii ilus olnud... olgugi, et räägib räpasest põhjakihist kusagil katlamajasoojas...

Romeo ja Julia - VAT Teater
Uus ja tänapäevane Shakespeare võib isegi olla hirmutav, aga pole vaja karta - siin on Shakespeare tõesti alles ja mängitakse ägedalt. Noored armastajad keelatud armastuse küüsis, sest nende suguvõsad on sõjajalal... tänapäeva maffiaperede taplus on ka ilmselt verisem kui see kunagi nende itaalia perede vahel oli... 

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Ugala
Meelelahutus, mis tõmbab niimoodi kaasa, et vaata ja imesta. Imesta - kuidas terve lava ja kõikvõimalikud selle osised ühe lavastuse sees kasutusele tulevad. Imesta - millise ägeda teekonna peategelane läbi teeb. Imesta - kui vingelt hoogne see kõik tõesti on! Meelelahutus, mis on nii meelelahutuslik, et see muutub juba ainuüksi seeläbi väärt teatriks.

Surmkindlad asjad siin elus - Ugala
Tänapäeva mitmeid valusaid kohti puudutav, pisarateni liigutav südamlik lavalugu, mis on täis kuldaväärt rolle. Midagi hingele... ja kellele äratundmist, kellele maailmapildi laiendamist. Naise roll ühiskonnas, tavalisest erinevate inimeste roll ühiskonnas (aga kes üldse "tavaline" on, eks?!) ja peresisesed tunded, mis suuremas osas ju pinna all... aga mõnikord tulevad nad sealt ka välja.. ja selles loos juhtub just nõnda.

Tallinnville - VAT Teater
Lähitulevik, mis on juba otsapidi kohal. AI ja digiühiskond, kliimaneutraalsus ning robotid - ning muidugi ka need, kes kõigest selles kaugemal... Mõnusalt tänapäevane, võiks isegi öelda, et scifi... aga midagi üleloomulikku siin siiski polegi! Sügav ja meelelahutuslik korraga ja nii mahlaselt dünaamiline.

Vaimude tund Koidula tänavas - Eesti Draamateater
Mis saab siis kui Unt ja Tammsaare kokku saavad? Ja asjasse sekkub ka veel üks noor neiu, kes kaks vana kirjameest hoopis pöördesse ajab! Vahva, Kivirähklik, tore teatriõhtu!

Viiuldaja katusel - Rahvusooper Estonia
Imeilus lavastus - üks viimaste aastate parimate tantsudega muusikalavastusi. Suurepärased näitlejatööd veel ka, mida ju otseselt muusikalidelt ei ootagi. Ja muusika ise!!! Mitmeid head ja pähekulunud laulud, mida on mõnus mõttes kaasa laulda. Tõeliselt suure teatrielamuse saab!


JAANUAR 2022 esietendused:

Tädi - Karlova Teater
Teatri kodulehelt: 
„Tädi” on kaasaegse kanada näitekirjaniku Morris Panychi  tragikomöödia kahest üksildasest inimesest, kellel tuleb eneselegi ootamatult teineteise elus määratult olulist rolli mängida. Tädi on saatnud oma vennapojale Kempile kirja, et on suremas. Mees pole sugulast küll aastakümneid näinud, aga otsustab siiski kõik oma tegemised sinnapaika jätta ja tädi lõpu tunnistajaks sõita. Olgu öeldud, et Kempi tegevust ei juhi esiti sugugi ligimesearmastus ja soov vana tädi eest hoolitseda, vaid puhas huvi päranduse vastu. Peagi ilmneb aga, et tädi ei kavatsegi niipea teise ilma minna ja päevadest saavad nädalad ning nädalatest kuud… „Tädi” on musta huumori ja üllatavate keerdkäikudega üle ujutatud komöödia üksindusest, keerulistest peresuhetest ja elusaatustest, lähedusest ja selle puudumisest.

Tund enne päikesetõusu - Eesti Draamateater
Teatri kodulehelt:
On üks kahtlane linnake või alev, või lausa linnriik, või korteriühistu, või siis terve maailm, ja muidu polekski siin midagi kahtlast, aga kõik vibreerib ja väriseb ja suriseb ja kiirgab ja hoiab neid inimesi selles kohas kinni nagu külmkapi magnet poenimekirja. Kogu see olukord siin linnas tekitab ärevust, sugenevad kahtlused, kasvab rahulolematus ja puutumata ei jää sellest keegi! Kõik lähevad varem või hiljem närvi, olgu su süütenöör pikk kui kaheksameetrine tollipulk! Kes on see, kes seda meiega teeb? Kes tahab öö varjus meile pähe tõmmata paranoia viledat kaabut? Ainus, mida me ise soovime, on leida aga armastus, kohata hingesugulast, kes mõistaks ilma sõnadeta, et me kõrval oleks sõber ja ulataks abikäe või sigareti. Ja et hommikukohv poleks liiga kuum ega ära jahtunud. Ja et pulloveri kaelus ei kägistaks nagu väga nõrkade kätega mees. Ja paar asja on veel.

Valgusingel - Endla
Teatri kodulehelt:
Ole sa kirikuõpetaja või puusaagija, hauakaevaja või külahull – surma eest ei pääse meist keegi. Oma lõpmatus tarkuses on kõikvõimas Jumal otsustanud, et Österlövsta kihelkond kusagil Rootsimaa kolkas peab maamuna pealt kaduma. Kaduma nii, et sellest märkigi ei jää. Inimesed surevad nagu kärbsed ja hurtsikud mädanevad lausa silmnähtavalt ja keegi ei tea, miks! Selline olukord on muidugi masendav, kuid lisaks ka jaburalt naljakas. Nii naljakas, et võib end surnuks naerda, sest igaüks selles naeruväärses kogukonnas ootab surma omamoodi, saab sellest aru ainult nii, nagu talle sobib ja leidub neidki, kes va vikatimeest üle püüavad trumbata. Rootsi astronoomi ja kirjaniku Peter Nilsoni novellidel põhineva loo toob Endla Teatris lavale Taarka Pärimusteatri eestvedaja Helena Kesonen, kelle senised tööd lubavad teda tutvustada kui üht omanäolisemat eesti lavastajat. Kesoneni visuaalsed kujundid ja lavastuslikud ideed on mõjutatud ääremaa rahvaste mütoloogiast, argielust ja rustikaalsest elutunnetusest, vastandudes otsustavalt kaasaegsele linlikule maailmanägemisele.

Algus - Rakvere Teater
Teatri kodulehelt:
London. 2015. Sügis. Öö. Laura (38) juures on just lõppenud soolaleivapidu. Kõik on lahkunud. Danny (42) joob veel oma õlle lõpuni ja...
 DANNY: Nii et sina otsustad? Sina otsustad, mis saab...
LAURA: Nojah, paistab sedamoodi küll. 
DANNY: See on siis õnnemäng?
LAURA: Või järsku hoopis millegi algus...
Esietendus 28. jaanuaril 2022 Rakvere Teatri väikses saalis.

Kõik minu emast - Vanemuine
Teatri kodulehelt:
Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Manuela poeg Esteban, 17-aastane nooruk, hukkub ema silmade all, kui püüab pärast  sünnipäevaõhtul nähtud etendust saada autogrammi lavastuse staarilt. Poja märkmikust leiab Manuela viimase sissekande, Estebani pihtimuse, kuidas teadmatus oma isast tekitab temas tühjuse ja ebatäiuslikkuse tunde. Piiritus leinas Manuela siirdub tagasi Barcelonasse, et leida üles oma noorusarmastus ning sõlmida mineviku ja olevikuga rahu. See on retk ootamatusi täis maailma, kus kohtuvad näitlejad, nunnad, prostituudid ja transsoolised – teineteisest väga erinevad naised. „Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.

Sihtisid pole sel sillal - Eesti Noorsooteater/Tallinna Lavakool
Teatri kodulehelt:
Lavakunstikooli 30. lennuga loodava lavastuse aluseks on Juhan Liivi elu ja looming, kuid siiski pole see vaid ühe kirjaniku lugu. See on ka lavastus Juhan Liivist meis ja meie kujutlustes, Liivi loomingu mõtestamisest ja tõlgendamisest, lahti mängimisest ja kujutluspiltide edasiarendamisest. Liivi tekstide ja näitlejamängu koosmõjus moodustub sellest üks poeetiline sõnalis-pildiline tervik.

Emigrandid - Tallinna Linnateater
Teatri kodulehelt:
Igatsus on ikka sama, üksindus on ikka üks. Sławomir Mrożek, maailmas ilmselt tänaseni tuntuim ja mängituim poola näitekirjanik, pani „Emigrandid“ paberile 1970. aastate alguses, viibides ise väljarännanuna Itaalias ja Prantsusmaal. Nimetamata jäävas Lääne-Euroopa linnas asuvat kehvakest keldrikorterit on sattunud jagama kaks idaeurooplasest migranti, üks neist poliitiline pagulane, teine tulnud perele raha teenima. Nende humoorikas ja terav sõnaline ping-pong paljastab kaks kardinaalselt erinevat maailmanägemist, ometi jääb mõlema tegelase juures kõlama üks ja seesama, eraldatuse pääsmatu nukrus. Mrożeki näidend mõjub ühelt poolt ajatult, teiselt poolt aktuaalselt praeguses hetkes, kus nii paljud inimesed üle kogu ilma – olgu siis omal tahtel või saatuse sunnil – viibivad võõrsil.

ihu ramm - Kuuspuu/Saaremäel
installatiivne näitus-lavastus. Päevasel ajal funktsioneerib ruum iseseisva installatiivse näitusena, kuid viiel valitud õhtul aktiveerivad etendajate kehad ja heli ruumi ning näitusest saab etendus.
Kaks naist, kes ei ole huvitatud saavutamast kindlust ei lavalises ega sotsiaalses sfääris, uurivad materjali ja keha vahelist suhet ning materialiseerivad seeläbi haprust.
Kaks keha ja savi - oma olemuselt samaaegselt nii haprad kui tugevad - on asetatud dialoogi ruumis, kus kogemus loob läbi interaktsiooni uusi kogemusi, materiaalsus kannab endas küsimust ja teod loovad teoseid. Tekivad võimalused kokkupõrkeks, juhuseks, igikestvaks materjali konstrueerimiseks ja dekonstrueerimiseks. On süsteem, on juhus, on mehaanika, on sõnad ja heli, kildude ja korrapärana. Ootamatus tekitab haprust. Habras, habras, tugev. Savi, inimkeha ja etendaja lavaline olek. Talub raskust, kuid mitte lööki. Alles jäävad kahe naise haprad kehad.

Yes or Yesn't - Fine5 Tantsuteater
Sisepeegelduslik tantsulavastus, mille fookuses on kompromissid ja tunded inimeste vahelistes suhetes. Kompromissid on olulised elemendid nii loo narratiivis, kui ka lavastuse ülesehitamise protsessis. Uuritakse suhteliini kahe inimese vahel ja seda, kuidas ühistes protsessides teineteisega hakkama saada, milline on rääkimise ja kuulamise vahekord, liikumise ja mitteliikumise, olemise ja mitteolemise tasakaal. Lavastus ei proovi anda vastuseid, vaid on loodud lähtuvalt sellistest küsimustest nagu: kas kompromiss on kesktee, aritmeetiline keskmine, pruun joon või vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepe; kas tasub ennast teiste nimel kõrvale jätta, leppida, et vähemalt keegi saab kõik; kas on võimalik kõiki osapooli rahuldavaid kompromisse leida või alati jääb keegi kaotajaks; kas see on minu jaoks kompromiss, kui sina kaotajaks jääd; kes on võitja või kaotaja jne. Kes on süüdi, kui kahe inimese vahel tekib selline tõmme, mida nad pole veel varem tundnud? Miks tekivad täiesti hoomamatud tunded, mida kumbki ei oska sõnastada ega piisavalt väljendada? Lavastuse loomeprotsess tervikuna on noorte loojate isiklik peegeldus laiematest ühiskondlikest protsessidest meie ümber, kus kompromisside tegemine on samuti keeruline. Meie teeme kõike koos. Kõike. Koos. Meie.

Kommentaare ei ole: