Teisipäev, 26. september 2006

Elu teine filmiroll

Saabusin Allfilmi "staapi" kell 1330. Kaisa oli õuel ja ütles, et kõigepealt kostüümi... Egert oli seal ja talle parajasti alles otsiti riideid. Mina sain oma vesti, lipsu ja pluusi kätte - püksid ja kingad olid enda omad seekord. Mingil mehel aitasin veel lipsusõlme teha, ta vaeseke pole kunagi pidanud seda tegema...ma jällegi igal hommikul... Marko Matvere ei teadnud täpselt, mis ta peab selga panema ja talle siis läks kostüümikunstnik appi. Panin tähele, et nii mõnelgi kostüümikunstnikul olid samuti lokid peas ja selline nägu, et on filmi minek. Hiljem selgus, et Mare Raidma, kes on ka ühtlasi filmi peakostüümikunstnik mängib Marie Underit.

Edasi grimmi, ehk siis sedapuhku juuksuri juurde... Tegelikult oli seal paras saba ja alles tegeleti naistega. Aga esimesena kui sisse astusin, tuli mulle vastu Liisi. Tundmatuseni muutunud. Nii umbes 20 aastat vanemaks tehtud...Samas panin tähele, et kõigil naistel olid iseenesest küll vapustavad soengud pähe tehtud, ilus meik ja ajastukohased riided. Aga kõik olid nagu sama vanad. Sellised pea 40-sed. Seda ka vanemate naiste puhul. Liisi isa oli ka ja Küllo jäi küll natuke hiljaks, kuid polnud sellest midagi. Jutustasin natuke Kaisaga...ta pani ka mu neegripildid plaadile jooksma. Ly oli tore nagu alati ja varsti jõudis ka minu kord kätte juuksuri ette astuda. Kahjuks jäi lõikus tulemata, sest ilmselt oli aega vähe ja sellel ajal ka meestel pikemad juuksed, aga sain pähe hunniku geeli ja lakki, mis kuni õhtuni korralikult mu juuksed peadligi hoidsid.

Võtteplatsile, mis jälle vana tuttav Kanuti noortemaja, sõitsin koos juuksur Merikesega. Ta avaldas ka soovi, et oleks tahtnud meiega tantsima tulla. Tal pikaajalised kogemused pro-danceist. Aga kahjuks pidi ta teiste asjade eest seal hoolt kandma...ehk siis juuste.

Meid juhatati keldrisaali, kus Jüri Aarma ja klaver meid svingima ootasid. Lauluks oli Helmi, mis sobis väga hästi svingimiseks. Trikkide tegemiseks muidugi ruumi ei olnud ja ega meie tantsust eriti midagi kaadrisse ka ei jäänud. Lihtsalt, et mingi tants toimub...

Järgmine kaader aga siis selline, kus ma jään Liisiga seina äärde seisma ja hakkan teda ära rääkima. Samal ajal kui Bert Raudsepp Nastjaga meie kõrvalt tantsima lähevad. Mina muudkui silun Liisi käevarsi ja Liisi paps vaatab massis istudes pealt ja mina mõtlen oma naise peale, et see kõik temale paha ei paistaks ja häbiväärne hiljem ei oleks. Seesama kostüümitädi, kes eelmine kord kaitses meid riideid vahetades, tuli seekord ütlema, et ma kuidagi valesti ennast hoian..aga Elo oli just nii mul käskinud olla, niiet ma ei saanud ta sõnu päris tõepähe võtta.

Edasi hakati filmima Jüri Aarma klaverimängu ja me pidime "silkama" svingides kaamera eest Liisiga. Kristina ja Egert "silkasid" pärast meid jälle tagasi... See oli minu meelest küll üks selline kaader, mis lõpuks päädib montaažiruumi põrandale. Kahjuks sellega minu etteaste lõppeski. Elo küll ütles, et me ootaks, aga see viimane tund poolteist oli küll ilma asjata. Kõigest hoolimata lõppes võttepäev paar tundi arvestatust varem. Ave ja Küllo jäid veel viimasena Georgi ja Asta laua kõrvale seina äärde jutustama, aga nii üheksaks olingi juba kodus.

Homme läheb edasi...siis on aasta 1946 ja meeleolu hoopis teine. Natuke kurb ja ärev. Rohkem näitlejaid ja äkki siis ei saagi enam tantsida. Sellest aga täpsemalt homme...

Ahjaa, aga õhkkond oli ikka tõeliselt super. Kõik olid väga viisakad teineteisevastu. Kõik teretasid ja ütlesid head aega ja aitäh. Ja Peeter Simm ise ning Elo Selirand eesotsas, ahjaa ning Ivo Felt, üks produtsentidest ja muidugi Kaisa ja Ly ja Merike ja Kairit ja isegi näitlejad Renars Kaupers, Anastasiya Makeyeva, Bert Raudsepp ja Jüri Aarma, kõik olid nii head, abivalmid, viisakad ja toredad (Matvere hoidis nagu eraldi või vähemalt ei tulnud ta meie "lihtrahvaga" rääkima). Et sellest filmist ei saagi midagi muud tulla kui üks hea asi. Ainuke kummaline asi, mis silma jäi, oli ehk see, et Matvere Georg Ots aastal 1945 küll 25-ne välja ei näinud, aga ehk see tehakse pärast filmitrikkidega korda...päris huvitav kohe tervikut lõpuks näha, kus kõik see pisikestest stseenikildudest filmikangas sulab kokku loogilisse järjekorda.

Kommentaare ei ole: