Teisipäev, 12. detsember 2006

Marilyn - Ugala uus muusikal

Esiteks - ärge kindlasti istuge esimesse ritta! See on liiga lähedal - peaaega nagu lava all!
Teiseks - kodanikud põllumehed (2.detsembri põhjal küll pigem põllunaised) - palun käige ennast enne pesemas, kui Teatrisse lähete. Kõrvalistujal võib olla "Teie" (higi)aromaatses auras raske etendust jälgida (kinderstube)...
Kolmandaks - kallis Ugala, selle etenduse kava jaoks oleksite võinud natuke rohkem vaeva näha...see on sõbralikult öeldes "mannetu".

Lugesin kusagilt, et Komissarov nägi seda etendust Soomes ja arvas, et seal oli see kehvasti tehtud. Et ta võttis selle ette sellepärast, et arvas, et oskab sellega midagi paremat teha. Ma ei mäletagi millal ma viimati Kalju Komissarovi lavastatud etendust nägin. Mul on tunne, et see võis olla umbes Noorsooteatri ajal. Samas võibolla pole ma lihtsalt tähele pannud kui mõni tema lavastus on ette jäänud. Igal juhul sõitsime Tallinnast Viljandisse suurte ootustega. Ikkagi muusikal üle pika aja ja veel Ugalas ja Komissarov! Kuigi natuke kripeldas, et miks Maria Soomets ei ole Marilyn -i rollis. Talle oleks see olnud kui valatud - hea lauluhääl, positiivne muusikalikogemus Chicago -st jne jne jne. Hilje Murel -i valikut võiks õigustada ainult midagi ennenägematut ja vapustavat.

Üldisemas plaanis võiks öelda, et etendus on üles ehitatud kui teleshow, kus Marilyn jutustab oma lugu. Alates lapsepõlvest jõudes läbi kuulsusesse tõusmise ja mitmete meessuhete traagilise lõpuni. Ehk muusikali jaoks haruldaselt sisuline (see on väga positiivne). Peaaegu nagu draamaetendusena toimiv cabaree. Jah, Cabaree ongi ehk kõige õigem sõna nende vilkuvate tulede ja kostüümide kohta. Kusjuures kostüümid olid väga väga head! Ma arvan, et kõige parem selle etenduse juures oligi selle kostüümid. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis autoriks Gerly Tinn - SUPER!!!

Kui nüüd rääkida kujundusest, siis ka see toimis, kuigi tegemist oli üpris paraja pudru ja kapsad kujundusega, ehk siis viskame need trepid siia, väikese lavakese sinna, natuke kardinaid ja korras. Meik ja parukad olid päris head. Isegi Arvi Mägi pruun saatejuht mõjus nagu vaja.

Ehk siis enne näitlejateni jõudmist loeme punktid kokku:
Kostüümid, meik, stsenaarium - plussid
Kujundus, lava, kaasvaatajad - miinused

Ja nüüd näitlejate juurde. See ongi selle lavastuse suurim miinus. Rollid on jagatud täiesti valesti. Muusikaline pool on nii hapu, et kohati hakkas kõrvadel valus. Kuidas sellist asja tehakse ilma läbi kuulamata. Muidu nagu viimaseni läbimõeldud, aga rollijaotus...kes seda tegi?

Kõigepealt siis Marilyn - ja seda räägin mina, Hilje Mureli nö. fän - miks oh miks ei võetud Maria Soomets -a sellesse rolli? Ok, kui proovimisel tunti, et ta ei sobi sellesse rolli - siis oleks vaja otsida maja väliselt keegi kes partituuri ära laulab ja on natukenegi sarnane Marilyn -iga. Minu jaoks ei olnud hetkegi, kus ma oleksin võinud unustada, et see kes mu ees - ei ole Hilje Murel vaid Marilyn ise. Ei, seda ei juhtunud. Kuigi tõele au andes, olid paar dramaatilist hetke, kus Hilje kindlasti mängis paremini kui mõni teine seda oleks teinud. Kuid kokkuvõttes rikkus see valik minu jaoks etendust päris kõvasti. Teiseks Leila Säälik, kes tegelikult mängis ju fantastiliselt nagu alati, aga jäi tunne või mulje, nagu ta ei teeks seda hingega, nagu ta oleks oma mõtetes hoopis kusagil mujal. Sellesse venelannast näitlemisõpetajannasse oleks saanud palju rohkem vuuki sisse kruvida ja vene -baabalikku koomikat juurde anda.
Mulle ei meeldi see näitleja, kes Marilyn -i esimest meest mängis. Ma arvan, et ta nimi on vist Jaanus Kask. Aga tema puhul võib loota, et temast saab ajaga asja. Mis mulle kohe üldse ei meeldinud, olid need noored, kes seal tantsisid ja tegid pisirolle. Ainuke kes neist meelde jäi oli see natuke korpulentsem tütarlaps, kes laval rinnahoidjate väel julges üles astuda. Ta mõjus ehtsalt koomilisena. Jälgisin tema näoilmeid ka muudes misanstseenides ja usun, et sellest tüdrukust tuleb midagi. Kõik ülejäänud neist oli hall mass, osalt lausa häirivalt kehvad...kui see on nüüd see sama lend, kes läheb Pärnu Endlasse, siis on ikka Endlast tõsiselt kahju. Juba praegu on nad üks viimaseid teatreid ja nüüd vajuvad veel põhjemale poole. Kahju. Oh ja need tantsud, need olid tõsiselt jubedad. Ei tea kas näitlejad ei suuda midagi paremat anda või koreograafia lihtsalt oli kiiruga kokku klopsitud. See oli tõsiselt mannetu. Eriti see plagiaat, mis laest rippuvate valgete "kardinate/riidega" tehti. Huhh, see liikumine selles etenduses oli tõsiselt jube kehva! Peale selle mis Võigemast Marilyniga voodis tegi. Need kukerpallid sobisid väga hästi sellesse kohta. See oli tilgake originaali, aga seda peamiselt stseenilahenduse tõttu, loomulikult mitte koreograafia mõttes.

Nüüd siis heade näitlejarollide juurde. Ainukesed kes tõesti sobisid muusikali, olid Priit Võigemast ja laulu-trio (Soomets, Kukk, Lepp). Lisaks andsid hea panuse Aarne Soro ja Peeter Jürgens. Nemad ei lasknud pettuda...tõsiselt head rollid. Ma isegi nägin Soro sarnasust Arthur Miller -iga. Ja seda mitte ainult nende paksude raamidega prillide pärast. Temas on seda mingit hingelisust, mis on harukordne meesnäitlejate puhul. Võigemast aga laulis hästi - peale selle ühe laulu, kus millegipärast oli nii kõrge seade, et ta läks vahepeal lausa falsetti ja see oli kole. Aga üldkokkuvõttes on ta ikka päris hea ka selles etenduses ja selles rollis. Jürgensi roll oli kahjuks väike kuid nagu alati, tõi ta auga kastanid tulest välja. Meelis Rämmeld ja Katariina Luide ja Aardam ja Kuntsel kukuvad pigem sinna negatiivse poole peale. Kuigi Kuntsel on natuke ehk mingis valguses sarnanegi Kennedyga. Aga kõige naljakam oli pikk Aardam lühikest kasvu, et mitte öelda pisikese Frank Sinatra rollis. Blond veel peale kauba. Päris normaalselt mõjusid veel Tanel Ingi (Tema Tony Curtis oli väga hea), Arvi Mägi, Carita Vaikjärv ja Andres Tabun. Nende kohta pole mul ühtki paha sõna. Last but not least - Triinu Meriste. Ma ei saa aru, mis on sellel aastal temaga juhtunud. Ma ei sallinud teda ja tema näitlemist eriti üldse enne 2006. aastat ja Keisri hullu. Aga nüüd järjest - Karenina ja veel nüüd Marilyni ema roll ka. Tema rolli sisse elamine ja pühendumus on lausa vapustav. Kus ta varem oli ja mida tegi, ma ei mõista, aga nüüd on ta täiesti õitsele puhkenud. Kuigi, jah, kogu etenduse kontekstis oli tegemist väikese rolliga.

Kokkuvõttes Viljandist tagasi sõites olime pettunud. Ainukeseks lohutuseks see, et kui poleks seda vaatama läinud, oleks see nagunii kripeldama jäänud. Inimene kahetseb ju ikka seda mida tegemata jätab, mitte seda mida teeb. Tegemistele leiab alati õigustused ja põhjendused. Mis aga ikkagi juhtus sellel Marilyni viimasel elupäeval - seda tahaks küll teada...

Kommentaare ei ole: