Eile otsustasime kauaaegse plaani pojaga ellu viia. Kunagisest Leopoldi saatest alguse saanud hullustus - Kirju koer - oma kätega valmis meisterdada... Ja kuna poeg ka seda asja armastab, siis tegelikult tegime esimesed sammud selle projekti läbiviimiseks juba Eestis. Nimelt ostsime sealt kaasa suhkruga kondenspiima. Poisile meeldib vaadata ja unistada igasugustest toitudest, mida me koos võiksime valmistada - lugedes raamatut "Poisid köögis".
Ainuke jama, et noh, tema puhul ongi see nii, et talle meeldib rohkem "unistada" tegemisest. Aga siis kui mina kõik vajalikud ained koju tassin ning köögis nö. ettekujutatava põlle ette panen ja sama "fantastilise" "abi"kokamütsi pähe sean... siis oleme köögis - mina, kokaraamat ja toiduained. Aga kes on puudu... just nimelt... "peakokk".
Ma meelitasin ja keelitasin ja ütlesin, et maitseme seda või teist... ja proovime, kas on piisavalt magus ja et ta võib segada või kallata... aga ei olnud õnne... vähemalt seekord veel mitte. Ehk järgmisel korral... Niiet pealkiri sai jällegi eksitav... ei olnud "mehi" köögis oli ainult "mees".
Üleval fotol on 200 graami võid (see ehe või - 82% rasvasisaldusega). Ma panin sisse supilusikatäie suhkrut, kuigi tegelikult seda pole sinna vaja panna, sest "koer" on niigi ülimagus. Minule lihtsalt meeldib kui suhkruterad pärast hamba all krõmpsuvad. Näiteks panen ma mannavahule ka suhkrut sellepärast peale.
Siin segasin juurde 2 supilusikatäit ehtsat kakaod. Mitte seda suhkurstatud kakaojoogi-mixi vaid tavalist, tõelist (mõrudat) kakaod.
Ja kui lisatud on ka terve purk kondenspiima (see on see u. 400g siniste kirjadega vana hea kondenspiim, kuigi käib ju ka igasugune muu variant kah), siis näeb möks välja selline. Maitse on ka juba täiesti paljalt söödav :) Jah, kasvõi "paljalt"... kui oled oma armsamaga koos köögis möllamas... või miks ka mitte siis kui üksi, nagu mina... Aga purustades illusioonid (you nasty mrrrrrrrr)... mul olid ikka riided seljas :) "Peakokk" oleks võinud ju tulla kontrollima, et kas abikokk teeb ikka korralikult tööd...
Ma olen küll kusagilt kuulnud... targematelt, et kirurgitöö tasub jätta proffide hooleks... tõesti... Noh, ma ei uskunud seda (? :)) ja tegingi oma seekordse suurima vea. (Alati kuula ja usalda endast "targemaid"!) Kuna mul ei olnud marmelaadi ja keegi kusagil naminami või toidutare foorumis või hoopis kusagil kokaraamatus on soovitanud, et võiks ka kummikarusid kasutada. People!!!! Ärge uskuge seda!!! Kuigi nende kummikarudega on vahva igasuguseid mänge mängida. Näiteks panna kaks karu omavahel igasugustesse naljakatesse poosidesse, siis "Kirju koera" sisse nad EI SOBI!!! Nimelt kogu see muu möks saab selline sobivalt ühtmoodi pehme ja "näritav" ja kui seda siis süüa pärast, siis jäävad need kummikaru-tükid suhu keerlema, sest need ei sula ega kao suust nii kiiresti kui ülejäänud osa koogist.
Ja mis me sellest õpime - Ei tasu kuulata alati igasuguseid soovitajaid (a la - panna kummikomme "Kirju koera" sisse), aga tasub uskuda rahvatarkust ja targemat rahvast (ei tasu kirurgi mängida, kui pole selleks õppinud).
Möks koos kummikommidega näeb selline välja... oh kui ma oleks vaid teadnud... kuigi eks ta on söödav ka koos nende mõmmi-tükkidega. Tegelikult ma soovitaksin hoopis selle ülimagusa asjanduse sisse otsida mingit hapumat sorti marmelaadi. Ja kui ei meeldi hambaall krudisev suhkur, siis muidugi ilma suhkruse katteta marmelaadi. Aga mina võtan järgmine kord just nimelt hapud, pehmed marmelaadid - suhruga ja jätan selle supilusikatäie suhkrut alguses võile lisamata.
Siis peaks võtma paar pakki (à 180g on nad vist tänapäeval, ehk 2 pakki kokku 360 grammi) Eesti küpsiseid. Aga neid ma ei taibanud Eestist kaasa osta. Seega kasutasin hoopis šokolaadiga kaetud Digestive (Rootsis müüakse vähemalt Lidl-is). Need pole niiii muredad nagu tavalised Digestivid, sest šokolaad hoiab neid koos. Aga ma ei tea, kas neid Eestis üldse ongi saadaval. Samas ma olen üldsegi veendunud, et need "mitte nii magusad" Eesti küpsised ongi ehk kõige parimad "kirju koera" küpsised. Ja nad ei murene ka nii hullusti.
Sellise suurusega tükikesed umbes. Ja sellest pole üldse hullu, et nad on nii erineva suurusega ja isegi see, et osalt on lihtsalt puru. Kõik sobib. All is good...
Segasin sisse ka veel purustatud tumedat šokolaadi. Need on mõnusad kõvad pisikesed tükid, mis siiski sobivad sellesse taignasse. Paljud soovitavad ka pähkleid sisse panna. Mina pole eriline pähkli-sõber. Järgmine kord võibolla proovin tükeldada neid india-pähkleid jogurtis. Need on superhead ja sobiks ehk tõesti nagu "pralineelikumaks" seda kogu kooki tegemaks. Aga kindlasti sobivad ka sarapuupähklid või mistahes muud sordid. Võibolla isegi M&Msid... kuigi mina ei julge soovitada.... kes teab, pärast on mingi sama jama nagu nende kummikarudega. M&Msidel on ju see kõva suhkrustatud koor ümber... aga kindlam on lihtsalt mandleid või india pähleid tükeldada sisse. Müüakse ka ju purustatud mandleid ja pähleid - veelgi lihtsam.
Üllatus-üllatus. Kapi peal oligi mul pakk viilutatud, röstitud mandleid. Panin neid kilele ühe joru, millele siis tõstsin lusikaga ka oma "koera" toormaterjali. Niimoodi, et kui ka need mandlid peaks mind hiljem häirima, siis on need ainult pinnal ja saan lihtsalt jätta selle osa söömata. Järgmine kord võin julgelt mandlid otse sisse segada. Need sobisid imehästi sinna.
Möks koos kummikommidega näeb selline välja... oh kui ma oleks vaid teadnud... kuigi eks ta on söödav ka koos nende mõmmi-tükkidega. Tegelikult ma soovitaksin hoopis selle ülimagusa asjanduse sisse otsida mingit hapumat sorti marmelaadi. Ja kui ei meeldi hambaall krudisev suhkur, siis muidugi ilma suhkruse katteta marmelaadi. Aga mina võtan järgmine kord just nimelt hapud, pehmed marmelaadid - suhruga ja jätan selle supilusikatäie suhkrut alguses võile lisamata.
Siis peaks võtma paar pakki (à 180g on nad vist tänapäeval, ehk 2 pakki kokku 360 grammi) Eesti küpsiseid. Aga neid ma ei taibanud Eestist kaasa osta. Seega kasutasin hoopis šokolaadiga kaetud Digestive (Rootsis müüakse vähemalt Lidl-is). Need pole niiii muredad nagu tavalised Digestivid, sest šokolaad hoiab neid koos. Aga ma ei tea, kas neid Eestis üldse ongi saadaval. Samas ma olen üldsegi veendunud, et need "mitte nii magusad" Eesti küpsised ongi ehk kõige parimad "kirju koera" küpsised. Ja nad ei murene ka nii hullusti.
Sellise suurusega tükikesed umbes. Ja sellest pole üldse hullu, et nad on nii erineva suurusega ja isegi see, et osalt on lihtsalt puru. Kõik sobib. All is good...
Segasin sisse ka veel purustatud tumedat šokolaadi. Need on mõnusad kõvad pisikesed tükid, mis siiski sobivad sellesse taignasse. Paljud soovitavad ka pähkleid sisse panna. Mina pole eriline pähkli-sõber. Järgmine kord võibolla proovin tükeldada neid india-pähkleid jogurtis. Need on superhead ja sobiks ehk tõesti nagu "pralineelikumaks" seda kogu kooki tegemaks. Aga kindlasti sobivad ka sarapuupähklid või mistahes muud sordid. Võibolla isegi M&Msid... kuigi mina ei julge soovitada.... kes teab, pärast on mingi sama jama nagu nende kummikarudega. M&Msidel on ju see kõva suhkrustatud koor ümber... aga kindlam on lihtsalt mandleid või india pähleid tükeldada sisse. Müüakse ka ju purustatud mandleid ja pähleid - veelgi lihtsam.
Üllatus-üllatus. Kapi peal oligi mul pakk viilutatud, röstitud mandleid. Panin neid kilele ühe joru, millele siis tõstsin lusikaga ka oma "koera" toormaterjali. Niimoodi, et kui ka need mandlid peaks mind hiljem häirima, siis on need ainult pinnal ja saan lihtsalt jätta selle osa söömata. Järgmine kord võin julgelt mandlid otse sisse segada. Need sobisid imehästi sinna.
Tegelikult oli mul plaanis ka natuke Blossa glögi sisse tilgutada. Rahvas soovitab, et kui tahad, et sul tuleks hoopis "kuri koer" ja mitte "kirju koer", siis selle saamiseks panna brändit või konni (loll, mitte neid rohelisi elukaid vaid konjakit) või rummi ka või hoopis kõiki kolme segu sisse. Mul aga läks see osa täiesti meelest... natuke ka sellepärast, et äkki läheb siis liiga palju ja pärast poiss ei võta suu sisse.
Ja oligi valmis. Selle taignaga tuli 2 sellist pätsi. Pikkus umbes 30 senti. Keerasin selle toidukilesse. Kuigi väga edukalt võib seda panna pätsistuma ka tavalise küpsetuspaberi sisse.
Mina jätsin üleöö külmkappi, aga tegelikult umbes 3-4 tunni pärast võib ilmselt julgelt hakata maiustama. Hullult magus on, aga mõruda kohvi kõrvale õhuke viil on ideaalne :)
Tunnistan üles - sõin mitu paksu käntsakat :) Ja jõin seda unustatud "glögi" hoopis kõrvale. Nüüd on hea olla :))) Poiss aga pole siiani julgenud maitsta. Hirmutasin ta vist ära sellega, et ütlesin, et need va kummikarud sinna sisse ei sobi... Praegugu hõikasin, et kas ta ei tahaks natuke "kirjut koera"... ta ütles, et "preagu ei taha". Hmmm kas ehk süümekad? Või lihtsalt "peakokk" OMA toite ei söö, umbes nagu mõned primadonnatsevad Hollywoodi näitlejad väidavad, et nad oma filme ei vaata :)))
Eelmisest, blogis kajastatud "koduse kokakunsti" kogemusest, ehk siis kui "me pojaga tegime" magusaid majoneesiküpsiseid, võib lugeda siit.
3 kommentaari:
Oo öudust! :)
Ma ei hakka nisukest asja tegemagi, kuhu niipalju sysivesikuid & rasva sisse läheb, sest teadagi, köik ju syyakse nahka kah!
Kui mitte mina, siis mu ylekaaluline 'meheraas' ikka, sest ega tema ei mötle ka poolt sammu ette.
Ma sain ise just mönest yleliigsest kilost lahti ja seda vaeva ma ei unusta niipea.
Teisest kyljest, kui maiustamine on muutunud tervisliku toitumisega mitte enam nii ihaldusväärseks, siis enam sellist kaloripommi ei tahagi. Köik ju algab sellest, kuidas ennast peas 'ära programmeerid'. (Ega enda allasurumise ja sundimisega ei muutu midagi, tuleb mötlemist muuta).
Muide, ega sa ei juhtunud lastesaadet nägema, kus lapsed viidid kommivabrikusse ja näidati piltlikult, millest need kummikommid tehtud on? See oli STV-s eelmine aasta, kui ma ajas ei eksi. Yhes potis oli kuhi seakamaraid ja teises suhkur ja säilitusained. Ainult yks laps vöttis ka peale selle nägemist veel pakutud kummikommi vastu.
See oligi laste möttemaailma muutuse sisseviimiseks tehtud, ma arvan.
Sest godis'e kultus on ikka Rootsis yle igasuguste piiride, millest on raamatki kirjutatud, hetkel pealkiri ei meenu, kui leian, saadan vihje.
Samas, kus kogu maailm pöörab selja E-dele, kunstlikele värvaintele, rafineeritud toidule, kus ilmub virnade kaupa alternatiivseid retsepte...maiustustest, mis on tervislikud ja ei tee paksuks, tuleks lapsed kaugel eemal hoida sellisest 'heameele tegijatest'.
On ju?
R, ikka seesama laiskvorst
Oh õudust tõesti :)
Aga ega muretsemiseks pole veel põhjust. Ma olen tubli ja võtan õhukeste viiludena ja vähe haaval :)
Ma valmiskooke ei ostagi enam, et kui magusat tahan, siis pean kõpsetama.... see on hea võimalus vähendada magusa söömist. Eriti minusugusel laiskvorstil, kes harva viitsib "küpsetada". Poisile peab nagunii iga päev süüa tegema. Ja trennitegemise juurde käib ka natuke kaloririkkamad ampsud... energiat ju vaja :)
Kuid see godise kultus on tõesti siin õle piiride. See on laste jaoks nagu mingi jumal. Meil on laupäev see, kui ostetakse... Aga seekord rändasid needki ju hoopis koogi sisse :)
See on muideks sulatõsi, et suhkur teeb lastel meele rõõmsamaks... ja tahaks ju ikka rõõmsust rohkem lapse silmadesse :) Libe tee, kui seda kommidega teha... Parem siis juba koogiga, kus on ainult natuke komme sisse pandud :) Kuigi praegusel juhul peaks vist moka maas hoidma. Nimelt ma ei tea kui palju neid e-sid seal kondenspiimas või küpsistes on...
Kriipseldan veel paar rida, kuna avalik koht ikkagi ja ehk kellelgi veel infost kasu töuseb.
Nimelt on kindlaks tehtud (ikka tösine uurimus, mitte kylajutt), et liigne suhkur tegelikult teeb lapsed agressiivseks!
Noh, eks nad muidugi kommi suhu pannes röömustavad (söltuvuses inimene ikka röömustab uue annuse yle), aga pikas persektiivis ylemaiustades muutuvad närvilisteks, kiusakateks ja just agressiivseteks. Mis oli mullegi yllatus.
Pluss köik need värvained, E-d jms.
See godis'e kultus on nii valdav, et mina ei tea, mida teha. Hambaravi hinnad on körged, äkki on see h-arstide vandenöu :).
Kypsistes on lisaks transrasvad...aga elu ongi kahjulik, tuleb valida ja möödukas olla, köigist me ei pääse niikuinii...
Veel yks aspekt tuli meelde - liigne magus muudab ka maitsemeele nyriks - konsentratsioonid aina suurenevad, tahaks aina magusamat. Ma seletan sellega ka seda asjaolu, miks rootsi maiustuste ja kookide maitse on yhtlaselt läila ja ylimagus minu jaoks, noh, mul on pigem soome maitse :).
Kypsetame seega muudkui ise, ikka puhta vöiga, aga väherasvaste retseptide järgi. Paj'sid ntx oliivöliga, karaskit puhta searasvaga. Margariinidest hoidkem kaugele eemale.
Polegi väga keeruline. Netis leiab otsingusönaga sadu retsepte; ja on ka paar väga huvitavat blogijat, kysi kunagi, kui kokkamise tuur on!
Vöiksite näiteks koos pojaga suhsit proovida teha, kui talle maitseb, see on kyll paras nikerdamine, aga väga hea köhutäis ja arendab maitsemeelt veidi teise kandi pealt...meie noorim lausa jumaladab seda sööki.
Postita kommentaar