laupäev, 27. juuni 2009

Vadelmavenepakolainen - Miika Nousiainen

Mikko Virtanen on üks hull soomlane. (Soomlaste endi jaoks ilmselt ikka täielik püstihull :)) Nimelt peab ta ennast transrahvuslaseks, ehk siis kellekski transseksuaali moodi inimeseks. Ainult, et tema ei ole mitte sündinud vale sugupoolega, vaid vale rahvusega. Nimelt unistab ta elust rootslasena.
Juba lapsena tõmbab teda eriliselt kõik, mis on seotud Rootsiga. Ka koolis ilmutab ta erilist annet rootsi keele tunnis jne.

Täiskasvanuna kogub kõik see erilisi tuure üles. Rootslaste kombel hakkab ta käima aastavahetuse aegu Tais, et seal olla kui "üks rootslaste seas". Ühel hetkel võtab see kõik kriminaalsed mõõtmed. Esimene samm on ehk see kõige tagasihoidlikum. Nimelt varastab ta oma reisikaaslaste koduvõtmed, et need siis järgmisel aastal kasutusele võtta. Kui rootslastest perekond jälle jõule ja aastavahetust kusagil kaugel veetmas, siis Mikko "kolib sisse" ning veedab "rootslaste jõulud". Ta tegutseb planeeritult ning hullu järjekindlusega, see teeb raamatu omamoodi stiilseks ning kindlasti ka humoorikamaks. Eks muidugi elu mängib talle ise ka ohjad kätte. Tihti piisab ju suurest tahtest, kui hakkad märkama enda ümber sobivaid "vahendeid" eesmärkide saavutamiseks :)

Nii satubki Mikkole ette ajaleheartikkel, kus räägitakse töötuks jäänud tippnäitlejannast, kes on ka mehest lahku läinud ning plaanib veeta oma kahe lapsega koos "jõulud kolmekesi". Mikka haarab sellest kinni ning palkab nad endale "perekonda mängima" :) Ise valetades, et on õnnetuse läbi oma perekonnast ilma jäänud. Muidugi kõik ei lähe nii nagu peab - õige majaomanik saabub koju just keset kõike :)

Tagasi Stockholmi põgenedes kohtab ta üht meest - Mikael Andersson-i, kes plaanib teha enesetappu. Mikko saab sellest suurpärase idee - ta palkab enesetapja endale õpetama "enesetapja identiteeti". Ehk plaanis on võtta isik "üle". Ainus viga on selles, et Mikko on Sotsiaaldemokraatide austaja, kuid tema tulevane "isik" on just nimelt vastaspartei pooldaja :) Mikko jaoks on aga poliitika kõik kõiges. Tema armastus Olof Palme vastu võtab hiljem raamatus täiesti omalaadsed mõõtmed, rääkimata sellest, et iga aasta peab ta Olof Palme surmale pühendatud mälestuspäeva jne. Lisaks on tema tulevane "mina" pärit Göteborgi kandist, kus teadupärast räägitakse rootsi keelt natuke teisiti (murdega) :) Ehk selgeks tuleb õppida ka need nõksud. Aga kui ikka midagi väga tahad, siis õpid ju seda ka erilise innuga...

Mikkost saabki Mikael Andersson! Tasuks õpetajale aitab ta tolle teise ilma :) Edasi tuleb abielu rootslasest naisega ja lapsed ning lehekülgede kaupa rootslaslikke kombeid, maailmavaateid ning muidugi Rootsi Sotsiaaldemokraatide esininade ajalugu :) Lisaks viiteid Rootsi popmuusikale, kuninglikule perekonnale ning kindlasti ka võrdlustele soomlaste-rootslaste vahel. Sest Mikael Andersson idealiseerib kõike, mis on Rootsiga seotud ning jälestab kõike, mis Soomega :) Mis omamoodi naljakas, et ma tihti olen nende väljatoodud asjadega täiesti nõus, mis siis sellest, et need on markantsed ning rootslaseid liigselt ülistavad :)

Muidugi ega elu ei lähe "rootslasena" nii lihtsalt ja libedalt - pulmakülaliseks tuleb üks tema pooltuttavatest Soomest, kunagi kohtub ta veel kogemata selle Rootsi näitlejannaga ning igasuguseid käänakuid tuleb teele ette. Mõrvadeni välja...

Raamat on kirjutatud päeviku vormis, ehk kuupäevadega peatükkidena. Selline stiil on minu meelest nii mõnus lugemiseks. Kronoloogia jookseb kindlates raamides ettemääratud taktis. Kuigi vahepeal hüpatakse ajas kuude kaupa edasi, näiteks siis kui see hull midagi jälle planeerib ning plaani teostamiseks on vaja aega. Või siis kui nad oma "rootsi naisega" lapsed saavad ning päevad kuluvad lastekantseldamisele ning midagi "hullu" otseselt ei toimu :)

Minu jaoks oligi selle raamatu põhiväärtuseks mitmete rootslaste eripärade valgustamine. Nende kombed või sisemaailm on minugi jaoks tihti tundunud müstiline. Ja nende tavad on tihti väga konkreetsed ning kummalised minu jaoks. Mõned asjad, millega mina olen harjunud teatud tõlgendusega, võivad tähendada hoopis midagi muud nende jaoks (meenub näiteks see, et kui Rootsi pulmas kolistatakse noaga vastu klaasi, siis ei tähenda see seda, et keegi tahaks kõnet pidada, see tähendab hoopis sama kui Eesti pulmas "hõigatakse "kibe""! jne.) Selliseid vahvaid õpetuslikke lõike oli selles raamatus minu jaoks küll mitmeid. Muidugi muigasin päris tihti sellise hulluse peale. Selline ühe rahvuse palvetamine on juba iseenesest naljakas, aga muidugi Mikko/Mikael oli ikka eriline maniakk. Eks ta kergelt üle vindi tegelane oli ka muidu, oma Abba hullusega või Ingmar Bergmani "Stseenid ühest abielust" vaimustusega ning eelkõige muidugi ikka ja jälle selle Rootsu Sotsiaaldemokraatiaga. Folkhem ja selle väärtused olid tal nii tugevalt südames ja unistustes :)

Mõtlesin, et stiilinäidetena toon ära rea lõike, mis mingil moel raamatut lugedes kas naljana või rootslaslikke(või soomlaslikke) kombeid/kummalisuseid rõhutasid või mida ma ise olen samuti Rootsis märganud. Nendest kogu raamat tegelikult kubises ja sellepärast on siin ka ehk tavalisest rohkem neid "raamatulõigukesi".

- Mikko käis tais, ning naaseb koju Soome. Ta kutsub oma sõpra "kojusaabumise pittu", et temaga koos rootslaste kombel pidutseda, too aga ei taha tulla, sest on juba nö. varem kahekesi Mikkoga sellist pidu pidanud:
"Ei hänellä mikään kiire ole. Hän vain pitää minua outona niin kuin kaikki muutkin. Se on harmi, sillä ruotsalaisuus parhaimmillaan on yhdessäoloa, ja ruotsalaisiin juhliin kuuluu yhteislaulu. Yhteislaulu yksin on jotenkin suomalaista. En anna tilanteen masentaa. Pidän kotiinpaluukalaasin. Ruotsissa mukavista juhlista käytetään sanaa kalas. Ruotsalainen kalaasi on enemmän kui juhla. Se sisältää sanana juhlan luonteeseen kuuluvan ilon. Nyt pidän aivan pienen ja vaatimattoman kalaasin. Suuremmat tilaisuudet järjestän Ruotsin kansallispäivänä, kuningaspari nhääpäivänä, Tomas Brolinin syntymäpäivänä, Per Albin Hanssonin ensimmäisen hallituksen virkaanastumispäivänä, Olof Palmen murhapäivänä, Abban euroviisuvoiton päivänä (se ei ole kalaasi vaan pikemminkin paraati, Tomas Ledinin Sommaren är kort - kappaleen julkaisun vuosipäivänä, Evert Tauben syntymäpäivänä, Kustaa II Aadolfin kuoleman vuosipäivänä, Hjalmar Brantingin hääpäivänä, Adalenin laukausten vuosipäivänä, Raoul Wallenbergin katoamispäivänä ja tietenkin Victorian syntymäpäivänä. Pahin ongelma näiden tilaisuuksien kanssa on siinä, että päivät niin harvoin osuvat viikonloppuun. Yritin saada entiseltä työnantajaltani 97 tärkeintä ruotsalaista juhlaa palkalliseksi vapaaksi...."

- Mikko tahab saada Rootsi kodanikuks, aga rootslannast ametnik, Malin Persson ütleb talle, et ta peaks enne riigis elama vähemalt 5 aastat, et saada kodakondsus. Mikko vaeseke pole aga elanud Rootsis päevagi:
Hän ei edes ansaitsisi tulla kutsuttavan ruotsalaiseksi virkamieheksi. Ruotsalainen virkamies on kansan hyvinvointiin tähtäävä kunniatehtävä, joka jokaisen pitäisi suorittaa ilman palkaa, kuin asevelvollisuus. Minä olen paljon enemmän ruotsalainen kuin hän, mutta makaan pettyneenä suomalaisen asunnon lattialla suomalaisena miehenä. Olkoon. Jos kerran olen suomalainen, voin myös hukuttaa murheen suomalaisittain. Baari on täynnä surullisia miehiä. Ruotsissa ei olisi baarillista surullisia miehiä, siellä miehet elävät kotonaan idylliä. Suomalaisuus on ajanut nämä miehet tänne. Liityn murjottavaan joukkoon ja tilaan ensimmäisen oluen.

-Mikko on kade transvestiitidele - tema probleem on ju "palju suurem":
Kävelen masentuneena kaupungilla. Vastaan tulee kulkue, joka osoittaa mieltään seksuaalisten vähemmistöjen puolesta. Pysäytän yhden transvestiitin. - Luuletteko te todellakin olevanne vähemmistö? Siinä tapauksessa te ette tiedä mitään vähemmistöistä. - Ei Suomessa ole helppoa olla transvestiitti. - Mitä vaikeaa siinä on? - Hyväksynnän puute.
Vai hyväksynnän puute. Olen niin kateellinen noille tavallisille transvestiiteille. He saavat sympatiaa ja laulukeikkoja, minä en saa mitään.

- Mikko on Tais kui seal on 2004.aastal suur katastroof. Kuid just enne värinaid:
Sudsvallilaisten nuorempi, Astrid, on herännyt tänä aamuna aikaisin ja isä Peter on lähtenyt hänen kanssaan keräämään simpukoita. Äiti taitaa nukkua vielä. Tai ehkä hän on silmät auki vuoteessa ja mietti, kuinka ihanaa on olla ruotsalainen. Niin minä tekisin.

- Kuidas lastele selgeks teha, mida õnnetus Tais tähendas:
Ruotsalaiset aikuiset kokoontuvat Ulrican aloitteesta miettimään, kuinka toimia. Ensin pidetään puolen tunnin pikapalaveri, jossa määritellään aikuinen. Kaikki yli 18-vuotiaat luokitellaan aikuisiksi, jotka ketävät totuuden kertarysäyksellä. 18 vuoden ikäraja peittoaa äänestyksessä 16 ikärajan äänin 27-10....
Lõpuks korraldavad need "täiskasvanud" lastele olümpiamängud, kus erinevad alad ning võistlused aitavad lastel aru saada õnnetuse õuduseid.

- 10 käskyä vaatimattomuudesta, joita jokainen ruotsalainen noudattaa. Ne kuuluvat itse asiassa tarkalleen näin, tokihan minä ne olen opetellut:
1. Älä luule, että olet jotain.
2. Älä luule, että olet yhtä paljon kuin me.
3. Älä luule, että olet viisaampi kuin me.
4. Älä kuvittele, että olet parempi kuin me.
5. Älä luule, että tiedät enemmän kui me.
6. Älä luule, että olet enemmän kuin me.
7. Älä luule, että kelpaat johonkin.
8. Älä naura meille.
9. Älä luule, että kukaan välittää sinusta.
10. Älä luule, että voit opettaa meille jotakin.

- Mikko seletab lahti, mida tähendavad rootslaste kiidusõnad:
Jos ruotsalainen sanoo ruuan olevan fantastista, on se Suomessa ihan ok. Jos joku asia on kanonbra, huippuhyvä, ilmaistaan sama arvio suomeksi muodossa: "ei huono". Jättebra, tosi hyvä, kuuluu suomeksi "Olen minä parempaakin syönyt." Sama asia kaikessa. Jos ruotsalainen ihastelee kaunista taloa hihkaisemalla: "Oj oj, vilket härligt hus!", eli voi miten ihana talo, niin Suomessa murjaistaan, että "Vittuakos ne ton tönön on tuohon veronmaksajien rahoilla rakentaneet."

- Mikko sõidab laevaga Rootsi:
Laivalla on olutbaari. Risteilyohjelmassa se on esitelty sekä suomeksi että ruotsiksi. Ruotsalaisia houkutellaan baariin näin: "Tule katsastamaan laaja viski- ja olutvalikoima olutbaariin kannelle seitsemän." Suomeksi sama kehotus kuuluu: "Matkan ensimmäiset huurteiset nautitaan täällä." Siinä se viesti on. Toiset ovat arvokkaan kultivoitunutta kuninkaallista sivistyskansaa. Toiset ovat metsäläisiä, joiden ainoa tavoite nykymaailmassa on humala. Vilkaisen itseäni peilistä ja poistun yläkertaan katsastamaan baarin olutvalikoiman.

- Soome, Rootsi ja homoseksualism:
Ruotsalainen homopari kysyy ystävällisesti, onko pöydässäni tilaa? Onhan siinä, en ole ennakkoluuloinen. Aika moni suomalainen on. Siinä nuokin litkivät viiniä tietämättä, että homous keksittiin Suomessa vasta 90-luvulla. Minun lapsuudessani ei homoutta Suomessa ollut. Ruotsissa tanssittiin siihen aikaan jo Village Peoplen tahdissa. Suomessa on edelleen kokonaisia läänejä, joissa ei ole lainkaan homoutta. Luin juuri gallupista, joissa oli kysytty ruotsalaisilta heidän unelmanaapuriaan. Voittajaksi selvisi homopari Mark Levengood ja onas Gardell. Suomalaisilta kysyttäessä Levengood-Gardell olisi kärjessä vain mieluiten turpaan vedettävien listalla.

- Mikko läheb Skanseni "Laulge kaasa" saate salvestamisele:
Ruotsissa nakkisämpylät tarjoillaan aina hyvin pieneen ja liukkaaseen leivinpaperikaistaleeseen kietaistuna ja mukaan tulee vain pieni servietti. En koskaan onnistu syömään sotkematta. En nytkään. Lisään sämpylääni katkarapusalaatin päälle sinappia ja ketsuppia. Koko komeus valuu sormille. Viereisissä pöydissä ihmiset syövät samoja sämpylöitä ilman vaikeuksia, mutta he ovatkin ruotsalaisia. heillä ei ole riesanaan suomalaista myötäsyntyistä liioittelua. He eivät lisää sinappia ja ketsuppia jos ottavat katkarapusalaattia.

- Isakssonilla on kovin pieni paita. Monilla hieman ikääntyneillä ruotsalaisartisteilla on pienet vaatteet.

- En tunne raamattua kovin hyvin, mutta olen varma, että paratiisin käärme oli perisuomalainen kyy.

- Ruokalassa on buffet ja se on suomalaiselle liikaa. Hän lappaa lautasensa kukkuroilleen ja ahmii kaiken kuin ruoka olisi loppumassa maailmasta tänään. Sitä se on. Sota-ajan ja pulavuosien perintö kulkee suomalaisten mukana pitkään.

- Sõnad, mida rootslased tavaliselt oskavad soome keeles:
yksim kaksim kolme, perkele, koskenkorva, Teemu Selänne, ei saa peittää.
...see viimane tuleneb sellest, et tavaliselt on radiaatoritel kahes keeles, et nende peale ei tohi midagi panna (näiteks hotellides).

- Pärast juba pikemat aega Rootsis elades ning "Mikael"-i identiteedi üle võttes, juhutb ikka sügavalt soomlaslikke asju Mikko/Mikaeliga:
Olemme Lisan ja Klasin luona kylässä ja lapset riehuvat. Minä torun heitä hieman. - Rauhoittukaas jo, tulee muuten itku pitkästä ilosta. Kaikki ihmettelevät. Sanonnassa on jotain hyvin suomalaista. Suomessa pitää ajatella, että älkääpäs iloitko, kyllä se vielä suruksi muuttuu. Ruotsiin se ei istu. - Tuohan on aivan kohtuutonta ilon kahlitsemista, Maria kauhistelee.

- Menimme työporukan kanssa illalla ravistolaan. Minä en välittänyt juoda olutta, otin kaakaon. Työtoverini tilasivat kukin vuorollaan oluet, sitten tuli minun vuoroni. - Minulle vain kaakao. - Miten niin vain? Ei täällä muutkaan kahta juomaa kerralla tilaa. - Niin en minä sitä, otan vain kaakaon, en minä tullut vähättelemään kaakaota vaan juomaan sen. Baarimikko jää ihmettelemään käytöstäni.

- Ja see lõik kus Mikko/Mikael läheb telesaatesse rääkima, mida tähendab olla "rootslane"... ja vaene mees hakkab kiitma sõjaveterane :))) Ainuke viga on selles, et rootslased on ju kõikidest sõdadest juba viimased 200 aastat kõrvale hoidnud :) Neil polegi "sõjaveterane" :))) Ma itsitasin pikalt pihku :)))

Hinnang: 4 (väga lahedalt koomiline, pidevalt küll selle piiri peal kus natuke läheb "üle" normaalsuse piiri, aga kui see peategelane on juba selline "hull" siis miks ka mitte? :) Lugedes elasin Mikkole niimoodi kaasa, et kui ta seal vahepeal põgenema pidi oli endal ka selline ebameeldiv tunne, nagu hakkaks koos Mikkoga millegipärast "vahele jääma" :) Muidugi eks seal oli mitmeid lööke ka eestlaseks olemise pihta, sest nii mõneski asjas oleme me soomlastega sarnased ;) Kuid selline rootslaste idealiseerimine on ikkagi võimalik ainult sellisel inimesel, kes seal nende seas elanud pole... ma võiksin tuua kõiksugu näiteid talle vastu... aga noh, jäägu need illusioonid... Sest eks igal rahvusel on ju omad head ja vead. Mõnel on küll tõesti teisest neid plusse rohkem, aga lõppude lõpuks võib ka see rohi rohelisem olla alati "aia taga" :) Igatahes lahe lugemine ja õpetlik ka!)

Kommentaare ei ole: