reede, 27. september 2019

Senise teatriaasta vingeimad lavastajatööd


Teatriaasta kokkuvõtete tegemiseni on jäänud veel 3 kuud aega, aga mõtlesin teha väikse vahekokkuvõtte nendest lavastajatöödest, mis on siiani 2019.aastal kõige rohkem vaimustanud. Ühtlasi võib neid siin võtta ka vaatamissoovitustena, sest kui just pole tegemist suveteatrilavastusega või mängukavast juba lahkunud pealkirjaga, siis saab ka enda tänavuaastasesse teatrielamuste pagasisse siit head-paremat kaasa haarata.

Hetkel, kui käesoleval aastal on nähtud 106 lavastust, siis just nimelt need järgnevad 31 hämmastasid või vaimustasid oma terviklikkuse või fantaasiarikkuse või ülipõnevate detailidega ja mõned neist isegi kõikide oma tugevate komponentidega. Eriliselt suur heameel on leida ka 7 naislavastaja nimed parimate seast!

Jagasin need tipud veel omakorda kahte kategooriasse. 13 lavastajatööd, mis jäävad napilt päris tippudele alla, kuid on ka absoluutselt kiidulaulu väärt. Ja siis need 18 - mis praeguseks hetkeks just nimelt lavastajatöödena on juba end kirjutanud kuldsete tähtedega sisse 2019.aasta paremikku. Võib-olla need kõik ei pakkunud just sisu mõttes suurimat elamust, aga see, mis jäi sisust puudu, kompenseeris lavastaja loodud visuaal, seosed ja/või režii voolavus ning ideedeküllus. Samas nende nimede seas siin on olemas ka senise teatriaasta üldse 8 suurimat teatrielamust, sest eks suurepärase teatrielamuse vast kõige olulisem mõjutaja (lisaks sisule) ongi tugev lavastustöö (nendest suurimatest tervikelamustest siiski täpsemalt alles terve teatriaasta kokkuvõttes jaanuarikuus, kui ka viimane veerand aastast on oma tipud ilmutanud).

Reastatud on need nimetused lavastaja perekonnanime järgi tähestikulises järjekorras, tärniga märgitud on teinud oma esietenduse juba varasematel aastatel, mõnede pealkirjade alt võib leida suunamise pikemale teatrielamuse peegeldusele ning hetke TOP kümne lavastajatööde lühidad põhjendused lõpevad hüüumärgiga.


"NAPILT JOONE ALL"

Abusakhmanov, Airat "Juudit" (R.A.A.A.M)
Heinloo, Kersti/Aadla, Raho "Emilie Sagée" (Kellerteater)
Koppelmaa, Karl "AV Maria" (Teater Kelm)
Noormets, Andres "Ruth" (Ugala)
Nüganen, Elmo "Kant" (Tallinna Linnateater)
Piik, Paavo "Gesamtkunstwerk" (Kinoteater)
Rajas, Mirko "Ihnus" (VHK/Theatrum)
Rekkor, Helen "Kiskja" (VAT Teater)
Strandberg, Priit "Naiste kool" (Vanemuine)
Teevet, Jan "Eesti jumalad" (Paide Teater)
Tubin, Taago "Once" (Ugala)
Tubin, Veiko "Hakkame, mehed, minema" (Eesti Päevalehe teatriprojekt)
Võigemast, Priit "Monument"* (Kinoteater)


"SENISE TEATRIAASTA PARIMAD LAVASTAJATÖÖD"

Aug, Julia "Minu eesti vanaema" (Vaba Lava/R.A,A,A.M) - fragmentaarsete stseenidega, aga ilusti voolav, integreerides ekraani ja kasutades huvitavaid ning efektseid ideid, koorub sellest kokku emotsionaalne režii, mis on ühtlasi väga ilus ja mõjuv!

Garejev, Artjom "Vaenlane" (Vene Teater)* - luues kogu etenduse (alates piletikontrollist) toimuma lennujaama ootesaali ja seda nii publiku kui näitlejate jaoks, oli see midagi enneolematut ja igas mõttes omapärast, samas realistlikku.

Jonas, Tanel "Julm mõrvar Hasse Karlsson..." (Vanemuine) - tervikvisuaal ja tugev põhjamaine atmosfääritunnetus annab aimu superkoostööst kunstnikuga, kuid siin on ka vast ehk pisut markantsete tegelastega loo tervik samas nii hämmastavalt usutav ja ometi muinasjutuline ka.

Joorits, Mait "Momo" (NUKU) - fantaasiarikas ja muinasjutuline, mitmete-mitmete põnevate mõtete ja visuaalselt ilusa ning põneva teostusega, kus üks ime ajas teist taga!

Kalvet, Kaija M. "Ernesto küülikud" (Must Kast) - vaimustavalt hoogne lasteetendus, mis paneb jahmatama ka täiskasvanud, kuivõrd fantaasiarikas võib üks väike ja intiimne, tsirkusetelgis toimuv etendus olla ning kõik need miljonid pisikesed ideepojad, mida lavastaja siin kui varrukast vaatajatele saputab...!

Kesonen, Helena "Vanahunt"* (Taarka Pärimusteater) - midagi enneolematut ja erilist, etnoteater, kus mitmed lood jutustatakse hoogsa ja põneva režiiga, hoides vaatajat algusest lõpuni hetkeksi pillamata, kuid vahet pidamata pigistades - see on "elus" teater!

Kordemets, Gerda "Ööpiltnikud" (ERM Teater) - ilus ajastu-lavastus mitmete huvitavate visuaalsete leidudega, kasutades ERMi saali võimalusi lavalugu avardades ära.

Muravitski, Juri "Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse" (Vaba Lava Narva/Vene Teater) - midagi täiesti enneolematut teatrilaval ja lihtne, krimkalik lugu, saab täiesti pöörased mõõtmed ja tasandid!

Mäeots, Ain "Kirvetüü" (Vanemuine) - kolossaalse mänguruumi erinevate soppide elama panemine ja mastaapse loo ning filmiliku teatrikeele saavutamine tegelikkuses ju vaid "ühel suurel" laval hämmastab üdini ning tekitab eredalt silme ette ajastupildi lähiajaloost, mille tunneb iga ihurakuga ära, segades sellese kõik erinevad žanrid!

Noormets, Andres "Surmkindlad asjad siin elus" (Ugala) - tasandite ja ruumiga mängimine, segades tegelaste lavalolekut omapäraselt mõjuva loo stseenide veelgi mõjuvamaks muutmisel.

Palu, Tiit "Kaukaasia kriidiring" (Vanemuine) - Kaukasuse mäestik kõrgub keset Vanemuise suure saali lava ning näitlejad mängivad sellele ronides, selle jalamil ning mäetasandil - täiesti vapustav JA VÄGA ERILINE lavastajakäekiri!

Pedajas, Priit "Põud ja vihm..." (Eesti Draamateater) - Draamateatri suure saali kasutamine enneolematul moel, kus mäng toimub üle saali ning inimeste vahel, luues vaimustavalt ilusaid "pilte" oma stseenidega!

Pihla, Mehis "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater) - stenograafiaga kooskõlas, kus valgel taustal tuleb kõik valu plekkidena välja ning näitlejad teevad seejuures esmaklassilised rollid, pannes intiimse ja väikse mänguruumiga terviku kokku, mis jääb meelde nii mõtete kui tervikvisuaalina.

Ramul, Ringo "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Ugala) - lavastus, mis mõjub nagu rokkkontsert, kuigi on tegelikult draamaetendus, kõikide on tulede ja viledega ning kõikvõimalike Ugala suure lava tehniliste võimalustega - võimaldab tekkida seiklusliku, globaalse teekonna tunnetuse!

Toikka, Aare "Dekameron" (TÜ VKA/VAT Teater) - aasta üks fantaasiarikkamaid, lõbusamaid ja ägedamaid lavastusi, mis mahub nagu võluväel väiksele VATi-lavale, ent ka särasilmsed ja mõõtmatult suure mängutahte ja -lustiga mängitud värskete noorte näitlejatega loodud kuu looga tervik!

Toompere, Hendrik "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater) - üllatavalt visuaalne lavastus, mis kulgeb nii metsavahel kui mõisas ja seda kõike ühel laval, kus avanevad ja sulguvad mängukohad ning tegelaste värvikas ning hoogne maailm on kui peopesal, kuigi on päris mastaapne.

Tubin, Taago "Etturid" (Ugala) - metsavennapunkri ümbrus muutub vaatajate silme all ja tegelaste läbi ruumi ja aja rännakutel nagu maagiliselt intiimsest avaraks ja siis jälle kokku intiimseks tagasi luues lavamaailma, kus vaataja tunneb end osalisena.

Viidas, Kaili "Ihu paradiis" (Endla) - õuelava osav kasutamine ning kogu liikumise korraldamine koos oma põnevate leidude ja helindusega loob midagi erilist, kus tegelased saavad koomiliselt särada, kuid kogu dünaamika muudab mänguruumi avaraks ja huvitavaks.

(üleval on kasutatud Gabriela Liivamägi tehtud fotot minu jaanuaris koostatud eelmise aasta suurimate teatrielamuste edetabeli esikohast ja samas ka 2018.aastal esietendunud lavastuste seast parimast lavastustööst - Karl Laumets'a "Kalevipoeg". Selle sama lavastustöö valis ka Eesti Teatriliit hiljem möödunud aasta parimaks.)

Kommentaare ei ole: