Märts tõotab tulla teatritihe. Eks tegemist olegi ju "teatrikuu"ga! Praeguse seisuga on juba 6 teatrikülastust paigas, millest 1 näiteks Rakvere Teatri esietendus - Ibseni klassika "Rosmersholm", mida sai samas teatris vaadatud ka nüüdseks peaaegu 30 aastat tagasi! Eelmise korra näitlejatest on Eduard Salmistu ka uuslavastuse trupis, aga kõik teised on "teised".
Suurem osa märtsis teatrite poolt pakutavast on küll juba elamustepagasisse kaasa pakitud ja sellepärast võtsin ja kirjutasin parimad neist välja... Kas Sul on järgnevad lavastused juba kõik nähtud? Kõiki neid mängitakse märtsis ja kõigile neile on veel praeguse seisuga pileteid saadaval. Minule andsid need suure elamuse ja sestap siin soovitangi! Nii suure elamuse, et siiani mõnikord tulevad meelde, kuigi mõni neist sai nähtud juba õige mitu aastat tagasi. Kirjutan mõne lause igaühe kohta juurde ka... natuke nagu taustaks või põhjenduseks, miks neid vaadata-kogeda soovitan.
Pärast soovitusi toon välja ka teatrikuu jooksul esietenduvad 15 uuslavastust. Neid ju veel päris kindlalt soovitada ei oska, aga lisan iga pealkirja juurde ka reklaamteksti, millega teatrid ise neid lavalugusid tutvustavad.
Aga kõigepealt....
Märtsikuu 20 suurimat teatrisoovitust:
Tallinna Linnateater - Põhjas
Gorki "Põhjas" pole veel kunagi niiiii õnnestunud, kui nüüd see Uku Uusbergi lavastus. Mitmetasandiline, paljude tegelaste ning tugevate näitlejatöödega + suurepärane kunstiline kujundus. Lugu vaeste öömaja asukatest, ühiskonna heidikutest, koloriitne karakteriteparaad... aga paljud neist on hingelt suuremadki kui neist paremini elavad. 2018.aasta TOP2 lavastus!
Vanemuine - Kalevipoeg
Meie rahvuseepos väärilises vormis! Võitis ka teatriliidu aasta parima lavastuse auhinna ning eriti teine vaatus kolmest (see on väga pikk!) on tõeliselt hea ning täis kõikvõimalikke huvitavaid lavastuslikke ja mängulisi trikke. Anu Lamp saab millegi ebamaisega hakkama! 2018.a TOP1 lavastus!
Vanemuine - Beatrice
Sci-fi lähetulevikust, mil inimhinge on võimalik digitaliseerida ning pärast keha surma siirdada see teise kehasse. Palju sügavaid mõtteid äratav, aga samas ka lavastuslikult visuaalne ja huvitavalt tehnoloogiline. Niivõrd vähesed lavastused praegu tegelevad "tulevikuga" teatrites, selles mõttes lausa harukordne. Eriliselt tugeva teatriaasta 2017 - TOP10 teatrielamus!
Ugala - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus
Kõiki Ugala suure lava tehnilisi võimalusi ära kasutav lavastus ühe 100-aastase teekonnast, mil ta kohtub kõikvõimalike ajaloost tuttavate suurmeestega, aga ka igasuguste teiste "kiiksudega" tüüpidega. Fantaasiarikas, naljakas ja põnev. Mõnus meelelahutus.
VAT Teater - Faust
Mustvalge filmi esteetikaga füüsiline ja visuaalne lavastus, aga lugu on ka täiesti sees olemas. Oli mõni aasta tagasi minu kogu aasta TOP3 teatrielamus. Ega eriti palju sellest ajast enam mängukavas lavastusi alles ei olegi ning seegi räägib juba enda eest! 2013(!) TOP2 teatrielamus! Varsti 10 aastat juba laval!
Vanemuine - Niskamäe naised
Ilus lavastus, mis segab endas Niskamäe perenaiste ja -meeste lood kokku koos tantsude ja lauludega. Külliki Saldre ja Ragne Pekarev vapustavad oma heade rollidega. Esteetiliselt ka väga puhas nauding. 2021.a TOP10 lavastus! Täpsem koht selgub juba õige pea! :)
Ugala - Surmkindlad asjad siin elus
Tõeliselt tänapäevane lugu, mis teeb sügava lõike ühe 3 täiskasvanud lapsega pere ellu. Siiamaani mõned Aarne Soro ja Kadri Lepp'a tegelaste mõtteavaldused kummitavad. Saalis, publiku seas oli ka kuulda nutmist - ju läks paljudele hinge.
Tallinna Linnateater - Mineku eel
Florian Zeller'i üks tugevamaid näidendeid siiani. Selles lavastuses on nii palju sügavaid ja häid näitlejatöid, millest auhindadega pärjati Andrus Vaarik ja Ursula Ratasepp, aga minule lisaks mõjusid toonase aasta tugevaimatena ka Elisabet Reinsalu ja Anne Reemann. Ühest dementsest vanamehest, kes näeb oma surnud naist endiselt enda ümber toimetamas...või on ta ikka surnud või? 2018.a TOP8 teatrielamus!
Eesti Noorsooteater - Ninasarvik
Päevakajaline poliitilises mõttes, aga keda poliitika ei huvita, see võib võtta ka kui puhast maailmalõpu "ellujäämislugu". Seikluslik ja kolmes väga erinevas pildis jutustatud, aga Mart Müürisepp peategelasena rändab neist kõigist läbi... aga kas ka ellu jääb kui Ninasarvikud müdistavad kõikjal ning kohe koputavad ka peategelase uksele... Või on nad juba "sees"? 2021.a TOP10 teatrielamus (täpsem koht selgub peatselt).
Vene Teater - Charoni koor
Psühholoogilise manipulatsiooni õpituba, kus üks noor naine keerab kõik enda sõrmede üle. Noor naine, kes on endine lapsstaar ja harjunud saama kõik, mis tahab. Väga eriline lavastus, kus esiteks publik ka pannaks hoopis lavale istuma ja mäng käib ümberpööratult! Üks tugevamaid "lugusid" praegu meie teatrites. 2020.a TOP9 teatrielamus!
Vaba Lava - Mul oli nõbu
Lugu päris elust, mis “omalaadne Balti-kett”- autor/1 tegelastest lätlanna, 1 tegelane leedukas, kelle tapsid... eestlased - maffia ja elusaatused. Rea lest & Henrik Kalmet. Hea ja eriline lavastus, mis on siin mõnusalt kaameratega rikastatud.
Tallinna Linnateater - Kommuun
Mis saab täiskasvanud inimestest ja nende "omavahelisest lähisuhtest" kui nad otsustavad algatada kommuuni, ehk ühise majapidamise ja elamise võõraste inimestega... ning siis ühel päeval üks sellest paarist leiab hoopis teise inimese? Väga valus ning Hele Kõrve teeb tõeliselt sügava rolla. Harv võimalus ka Marko Matveret praegusel ajal kusagil teatrilaval mängimas näha, olgugi, et kõrvalosas.
Vene Teater/Vaba Lava Narva - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse
Sellist teatrit ei ole varem kunagi näinud! Tehases aset leidva surmajuhttumi tulemusena, kriminaalsete sugemetega lugu jutustatakse (uskumatult sobivalt kontekstis) teknomuusika saatel ja iga (omade kiiksudega) tegelane esitab küll sõnadega lugu, ent teeb seda (igaüks omas stiilis) tantsides! Tõeline LEID praegusel eest teatrimaastikul ja ma ei väsi seda kiitmast ja soovitamast! 2019. TOP3 teatrielamus!(NB! Vene Teatris on kõrvaklappide kaudu sünkroontõlge eesti keelde neile, kes keelt ei oska.)
Kellerteater - Marie Roget' mõistatus
Kui üks kriminaallugu võib olla maagiline realism, siis just selline, kus kirjanik Edgar Allan Poe koos oma "kirjutatud tegelasega" (tõestisündinud) mõrvalugu asub lahendama. Vaimustavad rollid kogu triolt, aga kuna Liis Haab on natuke kõrvaline "surnuna", siis iseäranis meestelt! Aga eriti õnnestunud kogu asja juures on dramatiseering ja selle (sellise) loo lavaletoomine Vahur Kelleri poolt.
Eesti Noorsooteater - ÜLT
Eelmise aasta üks parimaid muusikalisi kujundusi - nii live's esitatud kui tuntud esitajate esitusi kasutades. Lisaks üks originaalsemaid režiisid, kus on lõpmata palju avastamisrõõmu. Manipuleerimist vaatajatega ja üllatusi üllatuste otsa! See on Renate Keerd, aga parem kui kunagi varem!
Rakvere Teater - Kuni ta suri
Väike ja kammerlik vene autori armastuslugu, kus Rakvere Teatri tugeva trio lisaks kaasa teeb (minu nähtud versioonis oli veel Maria Klenskaja, aga praegu) Ülle Kaljuste. Perekonnast, kus keskealine naine järsku ja natuke kogemata armastuse leiab, mis siiski üle kivide ja kändude minemata ei saa õitsele puhkeda.
Vene Teater - Prozorovite maja. Nelikümmend aastat hiljem
Mis juhtub Tšehhovi 3 õega 40 aastat hiljem...kas ikka igatsetakse veel Moskvasse... aeg on küll teine ja Stalin on ka kolme õe maailmasse trügimas. Vaimustav lavastus ja suurepärased rollid, iseäranis Liilia Šinkarjova oli vapustav Mašana! Ainult lõpulaul on imelik....
Theatrum - Poeg
Valus lugu lahutatud vanematest ja nende hilisteismelisest pojast, kes ei leia enam enda kohta üles siin maakeral. Andri Luup isana lausa jahmatab ja noor näitlejatudeng Jass Kalev Mäe, teeb ühe tugevaimatest lavadebüütidest viimasel ajal.
Rakvere Teater - Kasvatushoone
Üks kummaline asutus, mis on nagu sanatoorium, aga samas nagu tuttav riigiametlik asutus. Hullumaja? Hakkab juhtuma kummalisi asju... ja Toomas Suumani loodud ägedalt hoogne tegelane kõige suurema bossina peab kõiki kantseldama (või kantseldavad kõik teda.. nö.vasakule ära?), ent ka tema enda südametunnistusega pole vist päris puhtad lood...
Ugala - Sume on öö
Stiilne klassika, stiilselt lavastatud, aga väga valus lugu, natuke nagu Hollywoodi kuldajastu filmilindilt maha astunud tegelased. Jooksevad 3 erinevat ajaliini, kordamööda pidevalt ühelt teisele ja tagasi hüpates, kusjuures üks neist liiguks nagu tagurpidi. See on ikka imeline, kui kiiresti on Kaili Viidasest saanud selline lavastaja, et ükskõik kus Eesti otsas ükskõik kas Kiluski dramatiseeringuid või teiste omi (siin Simon Levy) lavastab- neid lihtsalt ei raatsi mööda lasta ja see siin on veel 1 imetlust lisav!
Boonus, ehk 21. (see on nii hea, et ei saa siit välja jätta :))! Vaba Lava - Kaks garaaži
Eestlaste ja lätlaste garaažid kõrvuti. Ja siis läheb ületrumpamiseks, kes millise vinge leiutisega lagedale tuleb "garaažis leiduvatest vahenditest" omavahelises kemplemises. Naljakas, üllatav ja väga lõbus... lisaks ka muusikaga.
----
Lisaks lastele:
Eesti Noorsooteater - MOMO, Röövlitütar Ronja ja teised Eesti Noorsooteatri lavastused (kõige pisematele Tsuhh, tsuhh, tsuhh, Puuhaldjate lugu, Poiss ja liblik ning p(ÖÖ))
Ugala - Piruka magus põhi (lastekrimka)
Rakvere Teater - Sirli, Siim ja saladused (Kivirähk)
Piip ja Tuut Teatri lavastused (no tõesti absoluutselt kõik nende lavastused!)
----
Märtsikuu esietendused:
03.03 Kala neljale - Ajateater
Kolm õde - Clementine Charlotte ja Cecile, suvemõis, pärandus ja suhted, mis päevavalgust ei kannata. Lisaks teener Rudolfi suured unistused, mis oma kirglikkuses kõikide jaoks lõpuks lausa saatuslikke pöördeid võtavad. Kuhu see suur salatsemine välja viib, seda saab teada musta huumori ja irooniaga vürtsitatud mõnusas lavaloos.
Ajateater kutsub lavastusega mõnusat õhtut veetma, muigama ja elu humoorikama nurga alt vaatama sel kummalisel vastandumiste ajal, mil argielu oma hirmtõsist ja teravat poolt näitab . Nautigem õhtut ja tõdegem – teater ühendab!
Autorid: W. Kohlhaase ja R. Zimmer
Tõlkija: Hannes Villemson
Lavastaja: Anne Velt
Kunstnik: Killu Mägi
Näitlejad: Tarvo Krall, Katrin Valkna, Merilin Kirbits, Liis Haab
03.03 Ruum ruumis - Eesti Tantsuagentuur
Enda ruum → mina selles ruumis → meie ruumis → teie vaatamas meid ruumis
Liisa Laine tantsulavastus “Ruum ruumis” muudab ruumi – meie sees, meie ümber, meie vahel. Otsib viise, kuidas mängida geomeetriaga meie kehas ja liikumises, austada piire ja astuda üle piiri, murda end läbi valguse ja püsida nähtaval. Avastab, millisel viisil saab muuta ruumi ruumiliseks ja kuidas end sinna paigutada.
Alustab tühjusest, et täita see. Millega?
Koreograaf ja lavastaja: Liisa Laine
Tantsijad: Gertrud Kuusmaa, Indrek Kornel, Kaisa Kattai, Karoline Suhhov, Kätlin Raja, Pääsu-Liis Kens
Heli- ja kostüümikunstnik: Liisa Laine
Õmbleja: Kaidi Laine
Produktsioon: Eesti Tantsuagentuur
Liisa Laines on peidus mitu rolli korraga. Ta on igapäevaselt tantsuõpetaja Eesti Tantsuagentuuris, Stuudio dotEs ja Tantsuansamblis Tuisuline. Teisalt ka koreograaf ja lavastaja luues kaasaegseid tantsuetendusi ning tehes koostööd mitmete kompaniide ja meelelahustuslike organisatsioonidega (Utopia Entertainment, Revüüteater Starlight Cabaret jm). Tantsijana paneb ta ennast proovile jagades lavaruumi erinevate artistidega. Hetkel on Liisal käsil mitu suurt protsessi – näiteks lööb kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilises meeskonnas olles neidudeliigi 1. assistent. Liisa Laine mitmekülgsus võimaldab tal hoida oma tantsuelu põneva ja väljakustuvana.
“Liikumine läbi tantsu ja koreograafia on nagu kehaga luuletuste loomine. Sinna saab poetada oma tunded, mõtted, emotsioonid jne. Hindan mitmekülgset ja avatud liikumist, lisaks pean oluliseks tugevat tantsutehnikat, mis on omavahel põimitud loovusega. Tantsukunst on üheaegselt väliselt visuaalne kui sisemiselt tunnetuslik.'' – Liisa Laine
04.03 Rosmersholm - Rakvere Teater
Autor Henrik Ibsen
Adaptsioon Duncan Macmillan
Lavastaja Peeter Raudsepp
Kunstnik Yana Khanikova
Helilooja Malle Maltis
Videokunstnik Kärt Petser
Valguskunstnik Priidu Adlas
Tõlkija Triin Tael
Osades Natali Väli, Margus Grosnõi, Rainer Elhi, Kristo Kruusman, Ülle Lichtfeldt, Märten Matsu, Eili Neuhaus, Peeter Rästas, Eduard Salmistu
Rosmersholmis unistatakse maailmast, mida täidaks empaatia, õiglus, suuremeelsus, rõõm ja armastus. Rosmersholmis unistatakse võrdsete inimeste maailmast, mis oleks hea ka nõrgima vastu. Rosmersholmis ollakse valmis tegutsema, üheskoos – mees ja naine, mitte isand ja ori. Rosmer ja Rebekka. Sõbrad.
Kuid Rosmersholm on rikas pärusmõis ja tugisammas kogukonnale, kus ootavad ees pinevad valimised. Poliitiliste ja isiklike kirgede pingeväljas avatakse kaua suletud mälestuste väravad ja kibemagusa armastuse salalaekad.
Käes on Rosmerite maja saatuslikud päevad enne uut koidikut.
05.03 Noor jää - Endla
Armastuslugu
On päikesepaisteline varakevadine ilm. Võõrasisa ja võõrastütar põletavad jõeluhal kulu, et kevadised meetaimed kiiremini tärkaks. Nad on teineteisest küllalt kaugel; mõlematel on käes põlevad tunglad, millega läidavad luhamaal püssirohukuiva mullust heina. Kõrge mühisev leegisein tõuseb nende vahele. Ja korraga ajab äkiline tuulepuhang tule otse KILDU poole. Tüdruku riided süttivad, ta põleb kui elus tungal ning jookseb kiljudes JÜRGENI poole. Viimane tormab võõrastütrele vastu, paiskab tüdruku pikali, kustutab tema leekides keha... ühel hetkel täituvad KILDU silmad pisaratega, ta embab võõrasisa ning surub oma huuled mehe suule...
„Mis siis toimub, kui mesitarru satub teine mesilasema?“
„Toimub võitlus.“
„Võitlus elu ja surma peale.“
„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.
Kirjanik Nikolai Baturini teosed tõusevad meie kirjandusloos esile ülimalt omanäolise keelekasutuse ja avara maailmatunnetuse tõttu. Mulgi murre, kujundite paljusus, huvitava kõlaga leidsõnad ja mütoloogiline taustsüsteem loovad tekstirägastiku, milles ekslemine võib viia iga lugeja erinevasse kohta.
Lavastaja: Kaili Viidas
Autor: Nikolai Baturin
Kunstnik: Ervin Õunapuu
Kostüümikunstnikud: Ervin Õunapuu, Kaili Viidas
Dramatiseerija: Ott Kilusk
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Muusikaline kujundaja: Mick Pedaja
Videokunstnik: Alyona Movko-Mägi
Osades: Karmel Naudre, Veikko Täär, Carita Vaikjärv, Tõru Kannimäe või Vesse Leok, Andrus Vaarik, Ruuben Joosua Palu, Jane Napp, Ireen Kennik, Karl-Andreas Kalmet, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Carmen Mikiver
05.03 Puud olid, puud olid hellad velled - Eesti Draamateater
Autor → Mats Traat
Lavastaja → Priit Pedajas
Kunstnik → Pille Jänes
Valguskujundaja → Kaido Mikk
Videokujundaja → Tauno Makke
Osades → Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Teele Pärn, Tõnu Oja, Tõnu Kark, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Jaan Rekkor, Hilje Murel, Kaie Mihkelson.
Poisiohtu Hind püüab 19. sajandi keskpaigas Otepää kandi kehva talukohaga üksi hakkama saada. Keisri usku minnes saaks soojale maale, kuid mõis, vald ja küla ei lase vabaks. Ega lase ka Palanumäe põlistalu põllud ja vaimud. Tartukeelses poeetilises loos peavad noored inimesed ellujäämisvõitlust maaga, tööga ja saatusega.
Mats Traadi lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ (1979) on eellugu Mats Traadi sajandipikkuse ajahaardega jõgiromaanile „Mingem üles mägedele“.
07.03 Mesilane sinu peas - VAT Teater
Lapse argipäev seitsmel levelil
Autor: Roland Schimmelpfennig
Tõlkija: Mihkel Seeder
Lavastaja: Ago Soots
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Sander Põllu
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Osades: Karolin Jürise, Meelis Põdersoo, Ago Soots
See lugu algab nagu ikka – hommikuga.
Päike tõuseb. Hästi aeglaselt. Päike on leegitsev pall.
Ja nagu ikka – kasvavad sulle tiivad ja sa muutud mesilaseks.
Ning sind ootab suur seiklus nii õhus kui maal.
Sinu missioon on vastu pidada seitse levelit.
Seitse levelit läbi näiliselt tavalise koolipäeva.
Kui sa need seitse levelit edukalt läbid ja õhtuks oma voodisse jõuad,
on sinust saanud võitmatu tšempion.
Kui sa aga ebaõnnestud, siis pole see mitte lihtsalt nõme,
vaid päriselt GAME OVER.
Üks populaarseimaid ning auhinnatumaid kaasaegseid saksa näitekirjanikke Roland Schimmelpfennig kirjutas kõigepealt ligi 50 näidendit täiskasvanutele, kuni tundis, et on valmis kirjutama lastele. „Mesilane sinu peas” ongi tema esimene tekst noorele vaatajale ning seda on kogu Euroopas saatnud tormiline edu.
Värviküllane, mänguline ning hoogne lugu ühe lapse rännakust läbi tema päevatoimetuste varjab endas süngeid karisid – üksindust, vanemate hoolimatust, tõelisi ohtegi. Autor on leidnud nutika ning puudutava viisi, kuidas ühendada lapse fantaasia täiskasvanute-maailma raskustega nii, et külmaks ei jäta see teekond mitte kui kedagi.
Sihtgrupp: 10+
12.03 Vene Teater - Surnud hinged
N. Gogol
Rohkem kui 70 aastta tagasi avanes luksusliku kino Gloria Palac’i eesriie ja ootamatult paistis kinoekraani asemel valgustatud teatrilava, kus kõlasid elavas esituses näitlejate hääled – kuna 1948. aastal sai endisest kinohoonest Vene Teatri kodu.
Sellest ajast on lehelkülg lehekülje järel jäädvustatud siin teatri ajalugu. Vahetunud on teatrijuhid ja terved näitlejate põlvkonnad, lavatagused töötajad, kes ennast unustavalt on pühendanud oma energiat ja armastust teatrile. Kõike on olnud nii palju!
Aga veel mitte kunagi varem ei ole sellele lavale astunud N. kubermangulinna elanikud, kelle kodurahu sai ootamatul rikutud isand Tšitšikovi saabumisega.
Gogoli “Surnud hingede” esimene osa on kannatlikult oodanud oma aega koos kõigi Pljuškinite, Sobakevitšite ja Manilovitega.
Kui Eesti lavastajale Elmo Nüganeile tuli mõte teha lavastus Vene Teatris, siis sattus talle nagu iseenesest kätte Gogoli teos “Surnud hinged”.
Paljugi on selles loos uut, aga praegu tundub, et kõik on õnnestunud kõige paremal moel: hoogne lavastajakäekiri koos Nüganeni mõttesügavuse ja kordumatu Gogoli stiiliga.
Osades: Viktor Marvin, Aleksandr Žilenko, Aleksandr Ivaškevitš, Larissa Savankova, Anastassia Tsubina, Ilja Nartov, Anna Sergejeva, Tatjana Jegoruškina, Aleksandr Kutšmezov, Sergei Tšerkassov, Artjom Garejev, Tatjana Kosmõnina, Juri Žilin, Aleksandr Okunev, Vladimir Antipp, Liidia Golovataja, Jelena Tarassenko, Natalia Murina, Jekaterina Kordas,
Lavastusmeeskond: Elmo Nüganen - Lavastaja, Reinis Suhanovs - Kunstnik, Liis Plato - Kostüümikunstnik, Oskars Paulinš - Valguskunstnik, Aleksandr Žedeljov - Helilooja, Larissa Tšerkassova - Lavastaja abi
17.03 Uus peatükk - Vana Baskini Teater
Neil Simoni Uus peatükk jõuab Eesti lavadele esmakordselt. Tegemist on kuulsa USA näitekirjaniku ühe enimmängitava näidendiga. Peale esietendust mängiti seda Broadwayl üle 850 korra. Uus peatükk on tugevalt autobiograafiliste sugemetega romantiline komöödia, mis tugineb Neil Simoni enda armumise loole.
George on edukas kirjanik, kes peale naise surma on jõudnud arusaamisele, et ta enam kunagi ei abiellu, sest teist sellist täiuslikku naist nagu tema kadunud abikaasa, ta enda kõrvale ei leia. Tema vend Leo aga üritab igal moel talle uusi naistuttavaid tee peale ette lükata. Läbi koomiliste segaduste kohtuvadki George ja Jennie. Nende armumise lugu pole aga sugugi pilvitu, sest Georgel on armumisele vaatamata väga raske oma varalahkunud naise surmast üle olla. Ka George’i vend Leo satub oma eluga pikantsesse olukorda, kui pikaaegses abielus olles, kohtub ta oma ammuse sõbratari Faye’iga – see kohtumine paneb ta abielu alustalad kõvasti kõikuma.
Inimlik ja koomiline lugu teineteise, aga samas eelkõige eneseleidmise lugu, mida iseloomustavad vaimukad dialoogid, elulised situatsioonid ning ajatud teemad armastusest ja abielust. Kammerlik lugu neljale näitlejale avab inimeste nõrkusi läbi koomilisuse prisma, rääkides armastuse tekkimisest ning hoidmisest ausalt ja vahetult.
Pole vahet millises riigis, või mis ajal inimesed elavad. Neil Simoni Uus peatükk näitab, et me kõik vajame armastust ja inimlikku lähedust. Ainult nii saame me aidata iseennast ja ainult seeläbi muutub meie elu õnnelikumaks.
Lavastaja: Erki Aule
Kunstnik: Elisa Sinisalu
Osades:
Lauri Liiv, Tarvo Krall, Külli Reinumägi, Kaili Närep
18.03 Õhtused majad - Estonia
Tiit Härmi ballett Gustav Mahleri muusikale Eduard von Keyserlingi samanimelise jutustuse ainetel
Muusika salvestuselt. Rahvusooper Estonia kasutab alates 2021/2022 hooajast loomuliku ja dünaamilise kõla saavutamiseks teatrisaalis 22 spetsiaalset kõlarit.
Koreograaf ja lavastaja: Tiit Härm
Kujundus ja kostüümid: Maarja Meeru
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Videokunstnik: Taavi Varm
Tiit Härmi loojakreedo on alati olnud inspireeritud usust ilu lohutavasse jõusse ja ballett on tema jaoks selle ilu üks selgemaid avaldumisvorme. Soov küündida reaalsest ja argisest, ajuti labasestki maailmast kõrgemale, püüelda suurte tunnete ning ülima ilu poole on iseloomustanud Härmi nii tantsija kui lavastajana.
„Õhtused majad“ räägib balti-saksa põlistes mõisates valitsevast eleegilisest ilust eelmise sajandi vahetusel. Ballett kõneleb tunnetest, nende ilust ja valust ning hingelisest ja meelelisest armastusest. See on lugu kahest kirgliku elusädemega noorest, kes teineteise poole püüeldes loodavad koos ületada balti-saksa aadli meele- ja elulaadi sumbunud inertsi ning elada julgelt ja vabalt.
Padureni mõisa noor paruness Fastrade saabub koju pärast pikemat äraolekut. Kodus on kõik endine, kinnistunud kombeid ja elurütmi järgiv. Naabermõisa noor parun Dietz lahutab meelt prassimisega, jahilkäikude, kaardimängu ja salasuhtega parun Dachhauseni naise Lydiaga, leidmata millestki kestvamat rahuldust. Ta korraldab lõbustusi ümberkaudsete mõisate noortele, vastukaaluks nende igavale vegeteerimisele. Ühele sellistest koosviibimistest ilmub ootamatult Fastrade. Mõlemas tärkab lootus, et teineteisega koos võib midagi nende elus määravalt muutuda. Dietz teeb spontaanse otsuse siduda oma elu Fastradega. Nende suhtes kohtuvad ennastohverdav armastus ja taltsutamatu eluenergia. Mahleri ja Keyserlingi loomingut ühendavad ühine elu- ja tegevusaeg ja kummagi sügav pühendumine oma maailmataju perfektsele väljendamisele kunstis. Mahleri muusika dramaatiline kirglikkus maalib balletilavale sügavad tunded, kire ja armastuse.
18.03 Cervantoorium - Tartu Uus Teater/Tallinna Lavakool
Lavastus Cervantese ainetel
...on ühest ennenägematust ja ennekuulmatust seiklusest, mis juhtus siis, kui Jumal taganes oma kohalt ja don Quijote astus välja oma majast ning ei suutnud maailma enam ära tunda, ja teistest suurepärastest juhtumistest, mis väärivad mängimist ja mis juhtusid rõhujaid rõhututest lahutaval teel, mis võib-olla lõppeb seal, kus algab halastus.
Milan Kundera on öelnud: "Läheb tarvis suurt hingejõudu, et koos Cervantesega mõista maailma kahemõttelisena, olles sunnitud silmitsi olema üheainsa ja absoluutse tõe asemel hulga suhteliste ja omavahel vastuolus olevate tõdedega (tõdedega, mida kätkevad endas imaginaarsed egod, keda me nimetame romaanitegelasteks) ning seega omada ainsa veendumusena kahtluse tarkust."
Või on hoopis nii, et tõde on kild killu haaval jagatud laiali kõigisse ja kõigesse? Ja just seepärast ei tohiks kunagi katkeda dialoog meie, meie imaginaarsete egode ja teiste inimeste vahel, kes meile meie teekonnal vastu juhtuvad. Just seepärast, et meis kõigis on killuke tõde ja janu suurema Tõe järele.
Laval MAARJA JOHANNA MÄGI (Vanemuine), GRETE JÜRGENSON (Rakvere Teater)
Lavastaja ERIK RICHARD SALUMÄE EMTA lavakunstikooli diplomand, Juhendaja Ivar Põllu
Dramaturg ROOS LISETTE PARMAS EMTA lavakunstikooli diplomand, Juhendaja Priit Põldma
Kunstnik KRISTEL ZIMMER EKA diplomand
Valguskunstnik KÄRT KARRO TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia diplomand, Juhendaja Siim Reispass
Helilooja GEORG JAKOB SALUMÄE
Helikujundaja MIHKEL KUUSK
Koreograaf ROOS LISETTE PARMAS
Produtsent MAARJA MÄND
19.03 Arst - Ugala
Autor: Robert Icke
Lavastaja Taago Tubin
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Vootele Ruusmaa
Muusikaline kujundus Taago Tubin ja Vootele Ruusmaa
Valguskujundus Laura Maria Mäits
Videokujundus Margo Siimon
Tõlkija Erkki Sivonen
Mängivad Garmen Tabor, Tanel Ingi, Andres Tabun, Tanel Jonas, Vallo Kirs, Lauli Koppelmaa, Terje Pennie, Johanna Vaiksoo (TÜ VKA), Vilma Luik, Ilo-Ann Saarepera ja Rait Õunapuu
„Kui keegi sooviks ajada alati õiget asja – või veel enam: kui hommikul esimese asjana, ilma sellele isegi mõtlemata, asuks ta võitlema õige asja eest ja jätkaks samamoodi terve päeva – siis üsna kindlasti, veel enne õhtusööki, leiaks see inimene end vangikongist.”
/ Arthur Schnitzler „Professor Bernhardi“ /
„Arst“ („The Doctor“) on briti draamakirjaniku ja lavastaja Robert Icke’i 2019. aastal kirjutatud „väga vaba adaptsioon“ austria näitekirjaniku Arthur Schnitzleri kuulsast näidendist „Professor Bernhardi“ (1912).
Kliiniku juhataja ja peaarst dr Ruth Wolff on tugev isiksus, kes on tulnud toime katsumustega nii professionaalses kui isiklikus elus. Kõik muutub aga päeval, mil ühest argisena tunduvast vahejuhtumist saab alguse vastasseis arstieetika ja usuliste veendumuste vahel ning konflikt võtab kiiresti nõiajahi mõõtmed. Nii avastab tunnustatud arst end üksi keset avalikku kohtumõistmist, mille käigus tuleb tal näkku vaadata ka enda kapis leiduvatele luukeredele.
Robert Icke: „Schnitzleril oli põhiline konflikt lihtne: meditsiin versus religioon. Aga tänasel päeval, online-ajastu järjest polariseeruvamas maailmas on identiteediküsimus kogu aeg teravalt päevakorral. See on mitmetahuline ja lõputult keeruline küsimus. „Arst“ vaatleb identiteeti, inimgruppe ja üksikisikuid, seda, milliseid rolle me endale võtame ja milliseid mitte, ning kuidas me ometi suudaksime vastata kõige lihtsamale küsimusele: kes me oleme?”
19.03 Ma võiksin sulguda pähklikoorde - Vaba Lava
„Oh jumal! Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks, kui mul ainult ei oleks halbu unenägusid.“ William Shakespeare, “Hamlet”
Aina rohkem inimesi elab üksinda. Osa neist on jäänud üksi elu keerdkäikudes, osa leidnud, et üksiolemine on nende jaoks kõige sobilikum eluvorm. Mida see tähendab? Ressursside üleküllust, võõrandumise ajastut, üksilduse epideemiat? Lavastuse loojad on intervjueerinud inimesi, kes elavad, töötavad, rändavad üksinda. Kas nad näevad seejuures ka halbu unenägusid ja mida nende tõrjumiseks ette võtavad? Ja kes see inimene siis lõppude lõpuks on, üksiklane või karjaloom?
Tekst Mari-Liis Lill, Aare Pilv, Priit Põldma
Lavastaja Priit Põldma
Lavastusdramaturg Aare Pilv
Kunstnik Arthur Arula
Helikujundaja Kalle Tikas
Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Videokunstnik Laura Romanova
Liikumisjuht Ingmar Jõela (Von Krahli Teater)
Laval Mari-Liis Lill, Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Liina Olmaru, Gert Raudsep, Sander Roosimägi, Joosep Uus (Eesti Noorsooteater)
„Ma ei oska mõelda, millal see hetk on, kui ma üksildane olen. Pigem ma tegelen terve elu sellega, et inimesi eemale tõrjuda. Mu vanaema küsis, et kuidas sa saad minna koju nii, et tuli ei põle. Ma ütlesin: kallis vanaema, pole midagi paremat, kui minna koju, kus tuli ei põle, ma saan ukse kinni panna ja ma ei pea enam mitte midagi mitte kellegagi rääkima, siis on minu aeg. Vanaema ei saanud lõpuni aru…“
Triin, 41
„Bioloogiliselt me oleme karjaloomad, meil on väga vaja, et keegi patsutaks aeg-ajalt selga, teeks pai, nopiks seljakarvadest satikaid. Seda satikate noppimise tunnet ei saa enda jaoks välja mõelda, endale ise väljastada. Loomulikult on vaja silmast silma vaadata. Aeg-ajalt. Teise inimese soojust ei saa nagu… ahjust.“
Ervin, 33
21.03 Pure Pink Pox - The Biofilm Sisters
Mäletad, kui tantsijad sind lihtsalt laval seismisega jalust niitsid? Mäletad, kui tantsijatel oli ilus keha? Mäletad, kui tantsijatel oli oma kehaga fantastiline suhe? Mäletad, kui tantsijatel oli kuupalk ja tervisekindlustus? Mäletad, kui tantsijad olid kunstiköögis oma koha sisse võtnud? Mäletad, kui noorte naistantsijate loomingus oli märgata absurdsust, seksuaalsust, mitteloogikat, mille mõistmiseks ei olnud kriitikutel sõnavara? Mäletad, kui tantsijad hakkasid testima tuumapomme? Mäletad, kui tantsijad lõid Marsile tsivilisatsiooni? Mäletad, kui tantsijad päästsid su kannatustest? Mäletad, kui kõik ei olnud veel kadunud? Mäletad, kui kõik lubadused said täidetud?
Biofilm Sisters jätkab sealt, kus 2019. aasta lavastus, “All that goes Right” pooleli jäi. Meil kui keskklassi naistel on keskklassi unistused. Oleme armsad ja ohutud senimaani, kuni ületame ohtlikkuse lävepaku. Kuidas eelistused ja sümpaatiad inimesi kokku toovad ning kuidas moodustunud grupid omi ja võõraid looma hakkavad? Kuidas võib esmapilgul süütust ideest saada ideoloogia ning kuidas võib ideoloogia muutuda fašistlikuks? Lavastuses “Rõõsade rõugete ruum” vaadatakse otsa omaenda kohale ja privileegidele, et näha, kuidas me kõik oleme omaks võtnud uskumusi, mis õigustavad vägivalda tekitavat ebavõrdsust. Kes vastutab – kas indiviid või süsteem? Biofilmi õed püüavad seda läbi viia võimalikult valutult.
Biofilm on saast, mis koguneb pliidi ja kapi vahele. Me teame, et see on seal, kuid lihtsam on seda ignoreerida kui midagi ette võtta. Me kasutame biofilmi mõtlemisruumina ilma igasuguse püüdluseta seda ära koristada.
Alise Madara Bokaldere on Läti-Rootsi-Ameerika tantsija ja koreograaf. Üle 15 aasta pikkuse tantsualase väljaõppe jooksul on ta arendanud välja tugeva liikumiskeele ning füüsilisuse. Tema koreograafia on põhjalik, keskendudes detailidele ja nüanssidele.
Mari-Liis Eskusson on tantsukunstnik, keda huvitab tähenduse loome etenduskunstis. Biofilm Sisters projekti abil on ta avastanud enda kui kunstniku jaoks loomeruumi, mis võimaldab tal teksti tantsitada.
Katrin Kreutzberg on personaaltreener ja etenduskunstnik, keda inspireerib püüdlus mõista ja aru saada, kuidas me inimestena toimime, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Igapäevaselt töötab ta jõusaalis, kus aitab inimestel avastada ja ehitada jätkusuutlikku ning tervislikku suhet oma kehaga.
Arolin Raudva on etenduskunstnik, tantsija, koreograaf. Tema loometee koosneb lainetest, millel surfamisel juhindub ta uudishimust ja kogemisjanust, mistõttu asetab ta end mõnuga eriilmelistesse kohtadesse ja kooslustesse, et hoida oma identiteet liikumises. Biofilmi olemasolu annab talle põhjuse vaadata sinna, kuhu ta muidu ei vaataks.
Autorid, lavastajad, etendajad: Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva
Dramaturg: Piret Karro
Kunstnik: Kairi Mändla
Näitejuhtimine ja lavaline liikumine: Tambet Tuisk, Jason Dupree
Helikujundus: Mari-Liis Rebane
Valguskujundus: Märt Sell
Tehniline tiim: Henry Kasch, Kristiina Tang, Grete Vaalma
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre, Heneliis Notton
22.03 Woke & Vihane - VAT Teater
Remix olevikust
Autorid: Sveta Grigorjeva ja Mihkel Seeder
Lavastaja: Christian Römer (Saksamaa)
Kunstnik: Karmo Mende
Helilooja: Dida Zende (Saksamaa)
Valguskunstnik: Rommi Ruttas
Osades: Karolin Jürise, Silva Pijon, Ago Soots
Me elame päris lõbusal tänapäeval.
Kõik on muutunud nii targaks!
Kõik teavad kõike.
Kuidas elada. Kuidas olla.
Mida süüa. Mida mitte süstida.
Räägitakse, et me vahel laiutab lõhe.
L
Õ
H
Et error on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks.
Mina ja sina ei kuule teineteist.
Ma räägin oma, sa räägid oma.
Räägitakse, et põlvkondade vahel on konflikt.
Aga millal on noored ja vanad kunagi üksteistest õieti aru saanud?
Kas elu ei olegi üks pidev kriis?
Tundub, et me oleme alati millegagi erroris.
Olgu selleks
Töökoht, kool,
Tõde, võim,
Ema, boyfriend,
Sugu, söök,
Ebaõiglus, armastus.
Mingis mõttes error polegi error,
Vaid asjade loomulik käik.
Elu ongi error. Ja error on elu.
„Woke & Vihane” annab hääle paljudele häältele.
Mitte ainult noortele, mitte ainult vanadele.
Mitte ainult woke´dile. Mitte ainult vihastele.
Mitte ainult lumehelbekestele.
26.03 Tulilind. Šahrazad - Vanemuine
Balletiõhtu kahes osas
Heliloojad Igor Stravinski ja Nikolai Rimski-Korsakov
Lavastaja ja koreograaf Ricardo Amarante (Brasiilia)
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos
Dramaturg Edson Artur Machado juunior (Brasiilia)
Kunstnik Renê Salazar David (Brasiilia)
Videokunstnik Alyona Movko
Valguskujundaja Tõnis Järs
Vanemuise sümfooniaorkester
Osades:
“Tulilind” Alexander Germain Drew, Willem Houck, Silas Stubbs, Hayley Blackburn, Yukiko Yanagi, Alain Divoux, Gus Upchurch jt
“Šahrazad”
Alexander Germain Drew, Silas Stubbs, Alain Divoux, Joo Ho Lee, Bleiddian Bazzard, Sayaka Nagahiro, Maria Engel, Laura Quin, Alexandra Heidi Foyen, Gus Upchurch jt
Igor Stravinski vene rahvajuttudest inspireeritud maailmakuulus ballett “Tulilind” esietendus esmakordselt aastal 1910 Pariisis kuulsa Sergei Djagilevi Les Ballets Russes’ ettekandes, Nikolai Rimski-Korsakovi orkestrisüit “Šahrazad” aga 1888. aastal Peterburis, kus esmaettekannet dirigeeris helilooja ise. Ilmeilusa muusikaga teoseid esitatakse tihti nii kontserdi- kui teatrilavadel, lugude muinasjutuline sisu leiab aga igas lavastuses uusi tähendusvälju ja vorme.
“Tulilind”
Maad on tabanud katastroof ning Agomi-nimelisel teadlasel on õnnestunud luua tilluke kogukond piiratud maa-alal, kus elavad väljavalitud inimesed, kõik ülejäänud on jäetud laia hävinud ilma saatuse hooleks. Flora ja Baso aga sellise ebaõiglusega ei lepi ning astuvad vastu Agomi upsakusele ja ahnusele. Algab võitlus, milles Agom ja Flora muutuvad võimsateks tuleolenditeks. Võita saab vaid üllaim süda.
“Šahrazad”
Iidse Pärsia sultan Šahrijar kahtlustab, et tema naine, ilus ja võrratu jutuvestja Šahrazad, ei ole talle truu. Sultan lavastab jahiretke. Kui ta on läinud, toimub haaremis pidu – vabastatakse orjad ja iga viimne kui sultani naine ning nauditakse palee mõnusid. Ootamatult naaseb Šahrijar ning jagab vihahoos tapmiskäske ning tõstab käe isegi Šahrazadi suunas, kuid naisesse armunud eunuhh päästab Šahrazadi ning annab talle võimaluse oma muinasjuttude salve lisada veel ühe fantastilise loo.
Brasiilia koreograafi ja lavastaja Ricardo Amarante neoklassikalises stiilis balletiõhtu toetub heliloojate originaalmuusikale, kuid toob vaatajateni tuntud muinasjuttude uued tõlgendused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar