kolmapäev, 24. september 2008

Mamma Mu och Kråkan


Viisin oma 2 aastase ja tema vanema kolleegi ning kogu kamba emme nädalavahetusel kinno. Rootsi kinno. Rootsikeelset filmi vaatama. Multifilmi lehmast ja varesest.

Tegemist oli Rootslaste üliarmastatud Mamma Muuga ning tema sõbra Kråkaniga. Nimelt film saabki alguse sellest kuidas nad tutvuvad ja kuidas nende sõprus areneb. Jujja ja Tomas Wieslanderi lood on filmiks seatud ning muidugi juba kogenud Mamma Mu fännidena olime platsis! Eesti keeles on ka ilmunud raamat "Mamma Muu kiigub". Lisaks on meil mõned rootsikeelsed Mamma Mu-d ka riiulis olemas. Olen need ka lastele otsetõlkes ette lugenud. Ning täpselt nagu raamatutes nõnda ka filmis piilub lehma-mammi lapsi põõsa tagant ja tahab nende toredaid mänge ja trikke järele proovida... sedapuhku muu hulgas sukeldamist, kalapüüki, jalgrattasõitu, puu otsa ronimist, kiikumist, balletitantsu ja uisutamist. Kindlasti ma nüüd ka unustasin midagi, sest see lehm on tõesti toimekas! Ja ikka on vares seal kõrval hoidmas kahe tiivaga peast kinni ning imestamas, et lehmal pole ülemistes sahtlites kõik korras. Aga tegelikult see ongi lahe, et kui näiteks lehm tahab rattaga sõitmist õppida ja vares seal juures siis kraaksub: "Lehmad ei oska ju rattaga sõita!", siis lehmamammi vastab: "Sellepärast ma ju tahangi õppida"...ning tavaliselt ta siis mõningase õppimise järel ka selle või teise asja selgeks saab! Ehk polegi nagu ületamatuid raskuseid, peaasi on õppimine ning muidugi ka tahe!

Eriti võluv selle multika juures on see, et see on täiesti vägivallavaba, ülimalt heatahtlik ning liigutav. Ma usun, et kui kõik lapsed selliseid filme vaataksid, saaks maailmas tulevikus parem koht elamiseks. Selliste multikate vaatamine arendabki minu meelest emotsionaalset intelligentsust. Sest lisaks vahvale ja naljakale sužeele, näitab ta ka lihtsate ja lapselike vahenditega, et erinev olla ei ole paha, et raskused on võitmiseks ning sõpruse ja heade suhete nimelt tasub ja tuleb pingutada. Tegelikult neid osavalt peidetud eluõppuseid oli seal veel kuhjaga!

Minu lemmikstseen olli see kui lehm läheb varesele puu otsa külla ning pannes pea varese pessa, näeb ta kapiseinale kleebitud fotosid...ning alumisel fotol on ka lehma enda pilt! Kuid igasuguseid pisikesi, armsaid detaile oli seal ka, millele ehk lapsed väga tähelepanu ei pööragi, kuid vanemate jaoks teevad vaatamise naudinguliseks..nagu näiteks varese tuhvlid jne jne. Lisaks oli seda vahvat multifilmi tehtud veel vahvamaks mõnusate lapselike lauludega, millest kindlasti saavad siinsetes lasteaedades hitid.

Lõppkokkuvõttes olime kõik neljakesi ülimalt rahul! Ja fänname Mamma Mu-d edasi!

Hinnang: 4+ (ükski Wall-E või Kung Fu Panda pole oma tasemelt tänavu lähedalgi sellele vahvale multikale! Ok, see on ju nö. vanas stiilis joonistatud, aga seda südamlikum ja armsam. Ning ka multika juures on minu meelest ikkagi kõige tähtsam selle sisu, mitte kunstiline vorm. Parajalt lühike ka, et laste tähelepanu ei hajuks. Ülimalt soovitatav lasteaialastele!!! Aga ega ka minul ei hakanud hetkekski igav! Hmmm....võibolla ma olen 2-7 aastastega samal intellektuaalsel tasemel :))) Aga siis on K ka...ning ilmselt suurem osa sellest saalitäiest inimestest, kes kõik tundusid väga elavalt kaasa elavat)


Kommentaare ei ole: