Reede, 2. november 2018

NO99 - NO30


Kurb... VÄGA KURB!

Meil on teatriga NO99 olnud nii ilusaid kui koledaid aegu, kuid millegipärast on alati olnud hea tunne, et see teater (kõikidest Eesti teatritest mu kodule kõige lähemal) olemas on ning vahelduva eduga on sealt tulnud ju tõelisi tipplavastusi... kuigi ka palju sinna teise äärmusesse... aga nagu ma armastan öelda - õige kunst ongi polariseeriv - on neid, kellele see meeldib ja neid, kellele mitte... massitarbekaup on harva "huvitav"...

Praegu oma vanu NO99 teatri lavastuste arvustusi lugedes, leidsin sealt lause: "Ma ei taha enam ühtki NO-teatri tükki mööda lasta"... kirjutatud aastal 2009... aastal, mil valisin oma aastakokkuvõtte parimaks lavastuseks NO-teatri "Pea vahetus" ja NO99 oli ka terve aasta "PARIM TEATER".

Ka aasta varem, 2008ndal aastal oli minu terve aasta tipp-teatrielamus NO99 lavastus - GEP ehk Garjatšije estonskije parni

Samuti oli terve aasta lemmikuks blogipidamise algusele eelneval aastal, 2005ndal nähtud "Padjamees", mis oli minu esmatutvus toonase uue teatritibuga. Ühtlasi tõi see minu teadvusesse esimest korda Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh'i, kelle kõiki kirjatöid olen sellest peale ahminud suure fännina.

Päris paugu panid NOkad, et nad laiali lähevad :( Viimasel ajal ma pole päris mõistnud seda teatrikeelt, mida nad räägivad. Mul on olnud tunne, et nad teevad seda maailmaläbimurde ja kõrgemate kunstiliste taotlustega, kui see, mis mahuks minu ilumeele- ja hea teatri mõiste piiridesse. Kuid see on olnud rohkem minu enda probleem. Samas üllatasin iseennast kui vaatasin NO-teatri Kõntsa ja see torkis mind intellektuaalselt! Kunagi olin suisa tänulik mingile kriitikule, kes kohe pärast selle esika nägemist tüki pihuks ja põrmuks tegi, ehk arvasin täiesti valesti, et see minule midagi ei paku... pakkus küll (jah, eks seal oli komponente, mis minu meelest oleks võinud olemata olla, aga samas oli palju rohkem seda muud, mis mu hallid ajurakud siblima suskasid).

Olin juba pikalt mõelnud, et ega NO-teater ju saa lõpetada päriselt kui nad peaksid NO1ni välja jõudma... küll nad midagi välja mõtlevad... teater ei saa ju "otsa" saada mingi numbrimängu tõttu... ei saanudki... sai palju varem...

Jättes kõrvale kõikvõimalikud aktsioonid ja koos- ning kaastööd, ilmus puhtaid NO täisnumbreid matemaatiliselt täpselt 70. Mina jõudsin neid vaadata 46... seega 24 jäi nägemata... Umbes 2/3 seega nähtud lavastuste kasuks... Nagu öeldud, esimene neist NO97 ja Padjamees... oi see raputas mu läbi... ma ei suutnud mõista kuidas inimaju sai midagi sellist konstrueerida... ja kõik need hirmsad pisikesed jutud seal sees - õudne, aga nii-nii hea! Eriline, uudne lähenemine mänguruumi seadmisel...

Siis mul oli niiiiiiii kahju, et ei saanud näha "Seitse samuraid" ja "Kirsiaed"a... ja eriti kahju oli "Kuningas Ubu"st... Mõned head asjad vahepealt siiski sattusid ka minu piletiostu orbiiti... Kuniks saabus NO88 ja GEP! See pani juba sellise paugu, et NO88st kuni NO65ni välja ei jäänud mul ainsatki NO-d vahele... edasi hakkas pettumusi tulema tihedalt ja nõnda jäid mitmed ja mitmed vahele... Kuni viimase tõelise õnnestumise pakkusid vana hea Pepeljajev lavakooliõpilastega "Nodvenatsat"i näol... mille lummus on üha kasvanud edasi mu sees, olles muutunud mulle isiklikus plaanis kultusteatrielamuseks - sellest on kasvanud üks meeldejäävamaid ja erilisemaid lavakoolilendude diplomilavastusi. Ka teine, sama legendaarne lavakooli Pepeljajevi lavastus tuli just nimelt NO-teatris välja - "Margarita ja meister".

Trupis on mänginud mitmeid lemmiknäitlejaid ning tipprollegi on tulnud ridamisi... Marika Vaarik oli minu lemmikute seas juba enne NO-teatrit, aga mitmed NOkad on just nimelt selle teatri seinte vahelt end südamesse mänginud.

Kuna (kahjuks) enam ühtki uut NO-tükki ei tule, siis mõtlesin mälestuste hoidmiseks läbi mõelda kõik oma NO-teatri elamused ning parimad neist edetabeli vormis üles tähendada... mis muidugi ei tähenda seda, et see järjekord ajas enam muutuda ei võiks... Ent olgu see kuraditosin NO-teari lemmikuid ühe epohhi lõppemise ülespildistus sellisena just praeguses ajahetkes, mil see teatrilõpetamine just välja on hõigatud...

13. NO66 Iphigeneia Aulises (lav. Lorna Marshall)
12. NO93 Nafta! Ver 1.2 (lav. Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper)
11. NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele (lav. Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper)
10. NO90 Hirvekütt (lav. Tiit Ojasoo)
09. NO37 Nodvenadsat (lav. Saša Pepeljajev)
08. NO65 Suur õgimine (lav. Lauri Lagle)
07. NO68 Misery (lav. Eva Koldits)
06. NO86 Perikles (lav. Tiit Ojasoo)
05. NO78 Kes kardab Virginia Woolfi? (lav. Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper)
04. NO97 Padjamees (lav. Tiit Ojasoo)
03. NO79 Margarita ja meister (lav. Saša Pepeljajev)
02. NO88 GEP ehk Garjatšije Estonskije Parni (lav. Tiit Ojasoo)
01. NO82 Pea vahetus (lav. Uku Uusberg)

(Üleval on kasutatud Eero Epneri fotot, mis pärineb teatri kodulehelt.)

Kommentaare ei ole: