Möödunud teatriaastal jõudsin vaadata ja näha 154 erinevat lavastust. Aasta tagasi tehtud plaan, vaadata Eesti 101. sünnipäeva auks 101 lavastust läks pauguga lõhki juba kuid enne aasta lõppu. Olin nii suures vaatamishoos, et ei pannud siis enam kätt ette ka. Siiski 154 on peaaegu 30 lavastuse võrra vähem kui aasta varem. Usun, et suurem osa olulisi asju sai nähtud, kuigi mõni jäi kripeldama ka, aga nendest kirjutan rohkem järgmistes teatriaasta kokkuvõtete osades. Nimelt on plaanis pärast 100 suurima teatrielamuse jagada ka eraldi pikemate tabelitena parimate näitlejatööde listid, 100 tähelepanu- ja mäletamisväärset hetke/stseeni ja muud teatris juhtunud/nähtud/kogetud hetke ja/või teatriideed. Ning lõpetuseks muidugi suur kokkuvõte kõikidest erinevatest 2019. aasta eesti teatri parimatest - kunstnikest heliloojateni ja parimad teatrielamused ka erinevates žanrites. Ei tea veel küll hetkel, et kui pikad need ülejäänud tabelid peaksid olema, et infot oleks piisavalt, aga mitte liiga palju, et ikka tõesti parimad saaks väärikalt palju aupaistet.
Lohutusena mainin ära, et 101. kohal, ehk esimesena jäi tabelist välja Goltsman Balleti ja Tervendavate Helide "Siddharta"... ja seda mitte sellepärast, et see pole elamust andnud - vastupidi - olin täiesti lummatud ja kogesin isegi midagi sõnulseletamatut. Pigem oleks pisut selgemini väljaloetav dramaturgia lükanud selle mitu kohta siin tabelis kõrgemale. Kuid Goltsman Balleti tantsijaid kohtame ka TOP100 sees!
Kuid eelkõige siis 1.jaanuar 2019 - 31.detsember 2019 nähtud/kogetud teatrielamuste TOP 100:
Hinnang 3
100. Paide Teater / Vaba Lava "Ma olen tuul", lavastaja Johan Elm
Johannes Richard Sepping, Joosep Uus
Kaks kalameest on merel. Üks selgelt depressioonis, teine proovib sõbrale särtsu sisse tuua. Kas õnnestub või liigub kõik paratamatu lõpu suunas? Huvitav lavastus, aga seda võiks tempo ja mingite detailidega viilida teravamaks. Tegemist on Fossega, seega kindlasti oleks mõistlik selle vaatamisotsus teha siis kui tead, millega Fosse näol on tegemist. Mind teine pool etendusest lummas.
99. Fine5 Tantsuteater / TLÜ / EMTA "Trisolde. Nuttev tamm", lavastajad Renee Nõmmik/Simo Kruusement
Tiina Ollesk, Simo Kruusement, TLÜ tantsutudengid
Kui tegemist oleks ainult "Trisolde" poolega, siis oleks see tabelis kõrgemal. Paraku "Nuttev tamm" ei jõudnud tervikuna minuni, kuigi ka selles olid oma komponendid ja eriti head noored tantsijad. Trisolde seevastu lõikas päris sügavale ja pani enda jaoks huvitava mõttevoolu jooksma - mehe ja naise lugu, kelle vahel oleks nagu lõhe... ja siis ühel hetkel see naine plahvatab!
98. TÜ VKA / Tartu Uus Teater "100 M More", lavastaja Elar Vahter
Mari Anton ja teised TÜ VKA 12.lennu üliõpilased
Elar on pannud niiiii palju (loe: liiga palju) ideid oma debüüt- ja koolilõputöölavastusse, et see tervik muutub natuke segaseks. Sellest hoolimata kõige tähtsam, et lõpp on huvitav ja kogu see trupp on nii-nii hea... ning Mari Anton särab seekord kohe eriliselt. Kamp tüüpe on jäänud merele vangi... kas ja kes neist pääsevad sellest eluga ja kes lähevad veteriiki?
97. R.A.A.A.M. "Kapten Mihkel", lavastaja Damir Salimzianov
Argo Aadli
96. VAT Teater "Südame sosin", lavastaja Margo Teder
Lauri Saatpalu
Instas kirjutasin pärast etendust: "Rahvusraamatukogu keldrisse on võimalik minna kohtama oma südamega... ! Jah, seal ta laval hüppas veremolekulide peal ja vahel... Sosistas tunnistust... Tunnistas üles ja koputas sellele... Ja üllatus-üllatus, pagana kole oli ta ka... Lauri Saatpalu nägu... Nii kole oli, et oli ilus... Tegelikult süüdistas ta sellistes asjades, mis minu hingel küll ei ole, aga no nagu süda ise ütles - siseorganid pole kunagi hinge näinudki seal sees... Ju ta oli pigem kollektiivselt kogu publiku süda... seega alkoholitarbijad ja suitsetajad saavad kōige suurema peapesu... õige kah! Muidu oli Lauri vahva ja tema lehvivad juuksed suurimal verepallil hüpeldes hüplesid nii armsalt. Ja ta hüples väsimatult! :) Sisulises mõttes oli tegelikult selline keskmine, Lauri on ise materjalist üle..."
95. Goltsman Ballet / Monet2Klimt "Maal, mis tantsib", lavastaja Maria Goltsman
Maria Goltsman, Märt Agu ja Goltsman Ballet'i balletitantsijad
“Maagiline” on esimene sõna, mis pähe tuleb, kirjeldamaks Goltsman Ballet’i loodud lavastust Monet2Klimt multimeedia kunstinäituse sisse. Maailmakuulsad Van Gogh’i, Monet ja Klimti maalid muutuvad tantsude mõjul veelgi elavamaks! Muidugi muusika on veel kōige krooniks- Bach, Beethoven, Brahms, Chopin ja kindlasti veel keegi, keda kohe ära ei tundnud, aga no üks lemmik teise järel! Nagu tantsijad oleks piltide sees- sellest ka pealkiri “Maal, mis tantsib”. Kõik kokku nii ilus, et mitu korda tulid külmavärinad. Kuigi siit saab 45 minuti jooksul rohkem kui mõnest 2 korda pikemast etendusest, siis siiski see teatrielamus oleks siin tabelis veelgi kõrgemal, kui see natukenegi pikem oleks olnud.
94. EMTA Lavakool "Valgete vete sina", lavastaja Renate Keerd
EMTA 29.lennu üliõpilased
93. Endla "Oliver Twist", lavastaja Peep Maasik
Priit Loog, Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Tambet Seling, Jüri Vlassov ja poisid
Siit edasi hinnang 3+
92. Kellerteater "Õuduste kool", lavastaja Virko Annus
Tarmo Männard
Tarmo on ju tõeline meisterjutustaja! Grigori Osteri 6 õuduslugu, mis ühel või teisel moel seotud kooliga. Kuigi eks ikka naer ja hirm on siin käsikäes - nii töötavad need lood veel eriti hästi. Ideaalne 3.-7.klassidele, aga minul oli ka mõnusalt kriipi koolitund! Lapsed, keda saal täis oli, elasid nii elavalt kaasa, et nii nende oma õpetaja kui laval jutustav õpetaja pidid vaatajaid korra korrale kutsuma :) See on hea ja mõjuva teatri tunnus! :)
91. NUKU "Röövel Hotzenplotz", lavastaja Mirko Rajas
Anti Kobin, Getter Meresmaa, Doris Tislar, Mihkel Tikerpalu, Karl Sakritts, Risto Vaidla
Instagrammis kohe pärast etendust jagasin sellist teksti: "Mänguline ja vahva, esmaselt ilmselt ikka lastele mõeldud, kuigi minule jäi küll mulje, et saalis kõige häälekamalt naersid hoopis isad :) Ka minu kõrval istunud u.5-aastane tirts vaatas iga kord minu poole kui jälle naerma turtsatasin. Tema ise vist igast naljast aru ei saanud, samas ta ise ja teised lapsed näisid tavaliselt naervat siis kui lavalt saali lendas mõni ohtratest füüsilise komöödia naerulihaste kõditajatest :) Lavaloos mängivad mängijad Röövlimängu ja millegipärast tulid Chaplin ja vennad Marxid meelde.
Natuke nagu ka “commedia dell’arte lastele”. Mõned tegelased ka vastavate maskidega. Kōik trummeldamas kätega rütmi. Ja üsna muusikaline ja just trummiliku taktiga lauludega (rütmikonsultandiks eesti esitrummar Reigo Ahven ise!), millest eriliselt vähemalt minule meeldis vanaema rattasõidulugu. Vanaema nimelt “sõidab rattaga end nooreks”(laulusõnade autor Helena Läks). Uus hümn naisratturitele? :) Mirko ja tema mängugäng lustivad täiega ja eks see kisub ju ka vaatajad kaasa (liikumisjuht Hanna Junti). Mul oli nii kahju, et endal enam kōige sobivamas eas (5-9a) last pole selle Preussleri-loo kaasvaatajaks. Aga trupp koosneb eranditult ainult lemmikutest- Anti Kobin, Doris Tislar, Karl Sakrits, Mihkel Tikerpalu, Risto Vaidla ja Getter Meresmaa. Kõik on pea kogu aeg laval ja saalis ning vast ainult Doris rohkem kõrvalrollis, aga selle eest ta lausa vaimustab oma muusikalise live-saatega! Ja seda igasuguste pillidega, ka laste omadega :) Ja Anti mõnus kare hääl on ikka nii vinge. Esile tahaks tõsta ka Emil Kallas’e vaheldusrikast valguskujundust. Kaval röövel lollitab mõnuga kõiki ja teised tegelased jahivad teda väsimatult. Kuigi selline füüsiliselt hoogne mäng väsitab näitlejad vist kùll võhmale :)"
----
90. Vaba Vanker "Eestlaste muistne lugu ja sugu", lavastaja Rauno Kaibiainen
Maili Metssalu, Rauno Kaibiainen, Kadri Kalda, Merike Paberits
89. TÜ VKA / Rakvere Teater "Pipi peab jõule", lavastaja Mari Anton
TÜ VKA 12.lennu üliõpilased eesotsas Karolin Jürise'ga Pipina.
Vahva ja minu jaoks esimene Mari Antoni lavastus, mis valmis koolilõputööna. Väga paljulubav! Noored näitlejatibud mängivad, laulavad ja tantsivad täiega. See oli minu möödunud aasta esimene teatrietendus ja tormasin töölt ning jäin hiljaks. Meid suunati lapsega siis hoopis rõdule vaatama. Aga see ei takistanud kaasalustimast. Väga äge maja (mille katusele roniti, nagu raamatus!) ja (videokujundusena) hobune olid ka lavastuses olemas!
88. Piip ja Tuut Teater "Me mängime armastust", lavastaja Coco Rõõmusaar
Emma Tross ja Oliver-Marcus Reimann
Noored mängivad noortele ja see teatav naiivsus ning noorte särasilmne mängutahe ja -rõõm tuleb idealistlikule tekstile ainult kasuks. Just nii seda teksti peakski lavastama ja mängima. Muidu on Dajani tekst ja lugu natuke nagu "Härra Amilcar" noortele. Ja kas armastusega saab üldse mängida? Ja kas tohib? Noored veel ei tea ja sellepärast see mõjub ka usutavalt. Väheste heade naispeaosade jõul oli Emma roll minu aasta TOP100 naispeaosade seas ja Oliver-Marcus Reimann'i roll jääb väga napilt väga paljude heade meespeaosade tõttu 100 alla ja ometi on tegemist näitlejatega, kes pole seda ametit veel õppinud, vau!
87. VAT Teater "Kolm versiooni elust", lavastaja Karl Koppelmaa
Elina Reinold, Harriet Toompere, Tanel Saar, Margo Teder
Kolm erinevat vaatepunkti ühele ja samale õhtule, mil ühele abielupaarile tuleb külla teine abielupaar. Küllatulija on koduperemehe boss ja erinevad jõupositsioonid hakkavad mõjutama suhtlust ja õhtu kulgemist. Kusagil teises toas vääksub ka laps ning nõnda sõidavad sisse ka eksistentsiaalsed ja filosoofilised teemad mitme kandi pealt. Kuigi pigem on see siiski meelelahutus üheks õhtuks ja mitte midagi sügavat. Autoriks on muide Yasmina Reza. Huvitav, kuigi lihtne Karoliina Kull'i kunstnikutöö oma kastidega..
86. NUKU "Vapruse värinad", lavastaja Kaili Viidas
Getter Meresemaa, Karl Sakrits, Mart Müürisepp, Taavi Tõnisson
Ott Kiluski kirjutatud koguperelugu kahest vennast, kes nagu ikka poisid igasugustesse sekeldustesse satuvad ning nende toredast ja heast naabritüdrukust. Erinevatel tegelastel tuleb siin erinevates olukordades vaprust üles näidata. Mõni tuleb loomupoolest, teiste hirmude ületamiseks tuleb pingutada. Mõnus muusikaline kujundus ja nalja saab ka, kuigi tükk ise on tõsine. Mõnus, et mitmed teatrid tegid see aasta oma jõululavastused otseselt jõuludega mitteseotud tekstidest. Nagunii on jõulude ajal neid jõulujutte ja -lugusid küllalt palju kõikjal.
85. Kellerteater "Mõrvad Rue Morgue'il", lavastaja Vahur Keller
Rahel Ollisaar ja Ara Yaralyan
Põhimõtteliselt monoteater, kuigi üks teine tegelane sekkub ka tegevustikku. Viktoriaanliku ajastu mõrvamüsteerium, kus peategelane on hiilgava ajuga sherlockholmeslik naisdetektiiv, kes jutustab üht lugu kurjategijast. Trikk on ainult selles, et tegelikult ta teeb publikuga aega parajaks, sest seda hirmsat süüdlast me kõik koos parjasti ootamegi just sinna ruumi! Kellerteatri esimene tulemine andis head tooni ja palju ootuseid ja lootuseid uuele - põnevusteatrile. Lisaks tõi esimest korda lavale ühe aasta huvitavamatest uutest näitlejatest.
84. Eesti Draamateater "Rahvavaenlane", lavastaja Kertu Moppel
Anne Türnpu, Ivo Uukkivi, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Markus Truup jt.
83. EMTA Lavakool / Theatrum "Godot'd oodates", lavastaja Markus Helmut Ilves
EMTA Lavakooli 29.lennu poisid - Jan Erik, Kaarel, Oskar, Simo Andre ja Ekke.
Kaarel Pogga kinnistab siin veelgi end kui ühe kursa lemmikuna.
82. Tallinna Kammerteater "Onu Heinari lood", lavastaja Indrek Taalmaa
Indrek Taalmaa monoteater - natuke nagu püstijalakomöödia.
81. PolygonTeater / Vana Baskini Teater "Garaaž", lavastaja Tamur Tohver
Tõnu Oja ja Andrus Eelmäe
Minu jaoks oli see Andrus Eelmäega esmakohtumine teatrilaval (tegelikult üldse). Kaks niiöelda sõpra-töökaaslast, kes olude sunnil pensionieelikutena hakkavad juutuuberiteks. Elulised teemad õnne otsimisest-leidmisest-hoidmisest sõpruse ja teiste elus oluliste teemadeni välja. Pigem vanemale generatsioonile, sest noored ma arvan ei mõista neid teemasid just selle kandi pealt, kuidas neid siin esitatakse. Samas on siin üks aasta parimaid sõnalavastuse muusikalisi kujundusi - Maitre Bane elavas esituses lavalt seda esitades tõstab omalt poolt kogu lavastuse väärtust.
----
80. Festivali Kuldne Mask off-programm "Utoopia -eskiis", lavastaja Karl Laumets
Tatjana Manevskaja, Igor Rogatšov ja Eduard Tee
Terve saal näis olevat sama hämmigus, nagu mina. Perekonnadraama, kus sõltuvused tekitasid valu, samas kui laval olev neljas, pereväline tegelane tekitas hoopis küsimusi... Oi kuidas tahaks seda tevikuna näha! Kuid isegi see valitud liin oli nii mõjuv ja endassehaarav. Sündis suisa väike teatriime! Ja need näitlejad! Eduard Tee kutsus esile lausa külmavärinad ja Igor Rogatšov ning Tatjana Manevskaja olid ühed aasta suurimatest avastustest. Hiljem sain teada, et terviklugu rääkis hoopis nõuka-ajastu pärandist ja sellest ka viide pealkirjaga "Utopia", kuigi tervikust Karli valitud liinist ma seda lahti ei muukinudki, huvitasid joopis need karakterid - isa justkui endine joodik ja poeg gay ning narkar... või kas ta ikka oli... ja siis see ema seal kahe vahel, kellel ilmselt obsessiiv-kompulsiivne häire... kes liisaks veel endisest alkohoolikust mehe ees trimpab alkot ja õrritavalt-mänguliselt pakub ka tollele. Intrigeeriv igas mõttes. Terviklavastusena oleks potentsiaali aasta tippude seas kaasa rääkida.
79. Eesti Kunstimuuseumi teatriprojekt "Armas kuiskaja", lavastaja Ingo Normet
Helena Merzin-Tamm ja Raivo E.Tamm
78. Rakvere Teater "Onu Vanja", lavastaja Eili Neuhaus
Ülle Lichtfeldt, Jaune Kimmel, Hannes Kaljujärv, Toomas Suuman, Velvo Väli jt.
Kui ma poleks näinud Kaarin Raidi "Onu Vanja" lavastust ning see poleks üks mu lemmiklavastusi läbib teatriajaloo, siis ilmselt oleks Eili lavastus minulegi meeldinud palju-palju rohkem. Publik aplodeeris seistes lõpus, aga mina ei saanud seda teha. Ja kui oleksin andnud seisvad ovatsioonid, siis oleksin seda teinud Jaune Kimmelile, sest tema roll oli tervikus midagi erilist. Eriliselt hea oli kunstnikutöö - kaskede motiiv ja kostüümid... Ülle teise vaatuse alguses - no lihtsalt VAU!
77. Endla "Kopsud", lavastaja Taago Tubin
Carita Vaikjärv ja Märt Avandi
76. Piip ja Tuut Teater "Piip ja Tuut lähevad kosja", lavastajad Haide Männamäe / Toomas Tross
Haide Männamäe, Toomas Tross ja kaks vuntsidega naismoosekanti :)
Piip ja Tuut uurivad, mida see kosjaminek TEGELIKULT tähendab. Vahva rahvalik teatrilugu, just nii, nagu seda ainult Piip ja Tuut teha oskavad! Lõbus ja mõnus meelelahutus tervele perele. Mina käisin nendega koos kosjas Aruküla Laululaval, koos oma vanima tütrega, kellega koos me oleme Piibi ja Tuudu "suurimad" fännid siin ja sealpool Uuraleid :)
75. Ugala "Tuhkatriinu", lavastaja Oleg Titov
Marika Palm, Miika Pihlak, Silva Pijon, Triinu Meriste, Luule Komissarov jt.
Vapustav kunstnikutöö Yana Khanikovalt - see on loorbereid väärt! Ja kogu lavastuse dünaamika, mille Oleg on loonud, on silmale ilus ja toob meelde Londoni West End'i muusikalide tehniliselt fantaasiarikkad stseeni- ja toimumiskohavahetused. Aga mu südame võitsid siiski kõige rohkem hoopis kurjad võõrasõed - Silva Pijoni ja Triinu Meriste esituses. Selliste "pruutidega" juba igav ei hakkaks. Lihtsalt muudkui kuulaks nende nääklemist ja teineteisele ärapanemist - nii lõbus oleks! :) Muidu natuke nuriseks dramatiseeringu üle, kuigi eks see oli hind mida tuli maksta vana ja kulunud loole täiesti uue hingamise andmise eest, sest sisse on toodud ka tänapäev. Ugala lavastusi on tulemas siin tabelis veel hulgi - vaimustavalt hea aasta oli selles teatris!
74. Kellerteater "Kodukäijad", lavastaja Vahur Keller
Rahel Ollisaar, Riho Rosberg, Andres Roosileht ja Andrus Eelmäe
Indrek Hargla spetsiaalselt meie ainukesele (ja uhiuuele) põnevusteatrile kirjutatud 2 lugu, mis kurameerivad teispoolsusega. Esimeses on noor naine oma surnud vanemast abikaasa vaimust vaevatud. Kohale saabub arst-detektiiv, kes kogu loo tegeliku pale päevavalguse kätte toob... kuigi päevavalgust selles loos tegelikult pole karvavõrdki... Teises loos lähevad kummitustest rääkiva telesarja tegijad ühte sellisesse majja... sealsed kummitused ei lase sellel kõigel otse loomulikult nii lihtsalt minna! Lahedalt karikatuursed tegelased ja teatrilaval harvakohatav žanr - kummituslood...
Siit edasi hinnang 4-
73. Tartu Uus Teater "Ilusad inimesed", lavastaja Piret Jaaks
Katrin Pärn, Henessi Schmist, Helgur Rosenthal ja Roland Laos
Peamiselt mono- ja dialoogid inimestest, kes enda (ja teiste) välimusele ja ilule keskmisest rohkem tähelepanu pööravad. Pigem meeldisid selles kõiges mingid detailid ja kuna "lugusid" oli kokku terve tosin, siis paar neist jõudsid sellevõrra kõvasti kohale, et heade näitlejarollide jõul tõstsid selle teatrielamuse siiski sedavõrd kõrgele siin tabelis.
72. Piip ja Tuut Teater "Piip ja Tuut ooperis - Hansuke ja Greteke", lavastajad Haide Männamäe / Toomas Tross
Haide Männamäe, Tuuri Dede, Maris Liloson ja Toomas Tross
Väga vahval moel on toodud ooper lastele lähemale. See vääriks juba eraldi aplause ja auhindu! Aga tegelikult kogu lavastus oma luudadega stsenograafiaga ning elava muusikaga oli niiülilahe, et vaataks hea meelega seda veel ja veel!
71. Must Kast "Jõud", lavastaja Kaija M Kalvet
Birgit Landberg, Jaanika Tammaru, Silver Kaljula, Mihkel Kallaste ja Kaarel Targo
Teater Must Kast jätkab oma maailma paremaksmuutmismissiooniga ja see on nii armas ja teretulnud! Noortemuusikal sellest kui kiiresti me oleme valmis teiste kohta looma/andma hinnanguid, teadmata, mis on taustsüsteem ja miks nad on sellised ja käituvad just nii, nagu nad seda teevad. 5 näitlejat ja 5 noore lood, kuigi kõik näitlejad mängivad mitmeid erinevaid lapsi ja lapsevanemaid ning isegi vanavanemaid. Vaatasin seda Vaba Lava suures, koolilapsi ja nende õpetajaid puupüsti täis saalis. Täiesti esimesest hetkest peale olid kõik lapsed (mina kaasa arvatud) loos sees. Mõne hetke pärast liitusid ka õpetajad :) Minusugusele vanurile kohaselt tulid meelde enda kooliaegsed klassiga teatrikülastused. Selliseid "noortekaid", mis päriselt ka noori oleks nende elu tasandilt kõnetanud, ma klassiga teatris käies küll ei mäleta. Tõeline nauding oli ka näitlejate enda mängunaudingule tunnistajaks olla! Näis nagu laste lemmikuks kujunes Mihkel Kallaste, sest mida iganes ta seal laval ei teinud - kõik ajas naerma... Minu enda lemmikuks oli sedapuhku hoopis Brigit Landberg - mingi psühholoogiline metatasand tema mängus, mis mõjus nii ehedalt teda lapseks muutes. Teisalt jällegi tema õpetajana tabatud noot, mida minu kõrvalistunud 3 õpetajaprouvat ilmselt ära ei tundnud, kuigi vahetult enne etenduse algust omavahel vesteldes õhkus neist just seda sama tüpaaži, mis Birgitilt lavalt peegeldus :) Ja kogu see akrobaatika ja liikumine (Helen Solovjevi seatud) ja need "kassid-plikad", mida Birgit koos Jaanikaga mängisid, Silver Kaljula "neiu", kes kõike kuuleb-näeb teiste "seljatagant". Kaarel Targo pani kõige suurema märgi maha "Spordipäeva" -laulu ja liiukumisega. Selles lavastuses on tegemist veel tagatipuks Marten Kuninga originaallauludega ja kokku annab tõesti ühe muusikalimõõdu välja!
----
70. Estonia "Sipsik ja vana aja asjad", lavastaja Kati Kivitar
Külli Teetamm ja Andero Ermel
69. Theatrum "Muna", lavastaja Andri Luup
Kärt Tammjärv, Maria Peterson, Jan Uuspõld, Risto Vaidla, Helvin Kaljula ja Elisabeth Peterson
Bergmanlik, aga pisut ka Albeelik peredraama, mis on tegelikult Andri Luup'i autoriteater. Jan Uuspõld teeb sõnatu rolli ja kõik on kuidagi kammerlik ning must-valge. Seda kõvema leegiga näivad need karakterid põlevat sisemiselt. Katkised inimesed - pereliikmed, on saarele, kuulsa, aga millegipärast äsja kõnevõime kaotanud helilooja koju kokku tulnud, tema sünnipäeva tähistama. Tuleb välja, et pereisa on leidnud oma naise armastuskirja... kellelegi kolmandale...
68. Eesti Draamateater "Kontrabass", lavastaja Rein Oja
Guido Kangur ja Mingo Rajandi
67. Vanemuine "Julm mõrvar Hasse Karlsson, paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal", lavastaja Tanel Jonas
Karol Kuntsel, Maria Annus, Priit Strandberg, Külliki Saldre ja Liisa Pulk
Kui muidu on teatrielamuse suurus ja lavastustöö peaaegu, et käsikäes samaväärsel positsioonil, siis "Hasse" puhul on tähelepanuväärsed käärid. Lavastusena vägagi huvitav ja eriline, aga lugu ise jättis üsna külmaks, nagu see kunstnik Kristjan Suitsu loodud lumine ja katkist raudteesilda sisaldav lavakujundus. Siit siiski kooruvad inimeste lood välja, üks kurvem kui teine ja õigemini eriti veel peategelase ema lugu. Maria Annus ja Priit Strandberg teevad väga head kõrvalosad.
66. Kuressaare Teater "Tasa, vaikselt sõudvad pilved", lavastaja Raivo Trass
Jane Napp, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Harry Kõrvits, Arvi Mägi, Tanel Ting ja Saaremaa poisid
65. VAT Teater "Kauka jumal", lavastaja Margo Teder
Karolin Jürise, Elina Reinold, Indrek Taalmaa, Ago Soots ja Meelis Põdersoo
Tänapäevastatud ja minimalistlik Kauka jumal näib tänavu teatrikriitikuid vägagigi kõnetavat. Paraku ise ja teised tuttavad nö.tavavaatajad, kes seda näinud, sellises vaimustuses päris ei ole (aga pole ka rahulolematud). Samas on siin nägemust ja enda omaks tegemist, mis vajabki tunnustust. Ja mitu head rolli, sh. Karolin Jürise esimene Viljandi lavakooli lõpetamisjärgne tulemine.
64. Endla "Pidusöök", lavastajad Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik
Sten Karpov, Ago Anderson, Sepo Seeman, Märt Avandi, Sander Rebane, Meelis Rämmeld ja Carmen Mikiver,
63. Pärnu Suveteater "Armastuse narrid", lavastaja Tiit Palu
Piret Laurimaa, Jaan Rekkor ja Sepo Seeman
62. Komöödiateater "Maria Callase meistriklass", lavastaja Andrus Vaarik
Merle Palmiste, Arete Kerge, Maris Liloson, Oliver Kuusik ja Peeter Kaljumäe
61. Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriprojekt "Leek", lavastajad Karl Laumets ja Liisa Saaremäel
Liisa Saaremäel ja Karl Laumets
----
60. Kellerteater "Emilie Sagee", lavastajad Kersti Heinloo ja Raho Aadla
Eva Püssa ja Arolin Raudva
Selle väärtus pärast nägemist on muudkui edasi kasvanud, seega ei imestaks kui aasta pärast uuesti 2019. aasta elamusi reastades, oleks see veelgi kõrgemal tabelis. Üks õnnestunumaid õõvatekitavaid lavastusi, mida üldse on suudetud lavale tuua, et tegelikult ka ihukarvad püsti tõuseks. Mõjub ka alatajule ja see atmosfäär selles lavaloos on nii pingeline ja paks, et õhku võiks noaga lõigata. Arolin ja Eva mängivad sõnatult ka nii mõjuvalt ja palju. Puhas nauding teatrina ja tõeline meelemüsteerium. Kellerteater õigustas oma tulemise eesti teatrimaastikule juba esimesel tegutsemisaastal kuhjaga!
59. VAT Teater "Pariisitar", lavastaja Aare Toikka
Katariina Tamm, Merle Palmiste, Henessi Schmidt, Tanel Saar ja Margus Prangel
Poliitiline suhtedraama - millegipärast just mitte eriti sage külaline eesti teatrilavadel. Kahju, sest võimumängud ja niitide tõmbamised on ühest küljest meelelahutuslikud, aga teisalt ka nutikalt kirjutatuna paralleelide tõmbamiseks tänapäeva maailmaga igati asjakohased. Liiatigi on teada, et inimestele meeldivad ameerika telesarjad ning just ühe sellisena ka Pariisitar mõjub. Ainult, et mugavalt kontsentreeritud ühte teatrilavastusse.
58. Rakvere Teater "Miks Jeppe joob?", lavastaja Hendrik Toompere
Eduard Salmistu, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu, Sulev Teppart ja Lisete Laisaar
Selle lavastusega on sama fenomen, mis kohal 67. oleva "Hassega" - lavastustööd ja häid rolle pakub see küllaga, aga millegipärast ja ilmselt loo enda tõttu, tekitas teatrist lahkudes pisut rahulolematu tunde saadud tervikelamusest. Tegemist on tegelikult klassikaga, kus joodikust talupoeg Jeppet hakkavad mõisarikkurid mõnitama. Üllataval kombel pakkus siiski väga vana lugu paralleele tänapäeva Eestiga. Pille Jäneselt fantastiliselt hea kunstnikutöö ja Anneli Rahkema teeb ühe aasta tipp-naiskõrvalosarollidest.
57. TikerKultuur "Üksi lehekuu põues", lavastaja Karl Sakrits
Mihkel Tikerpalu
Loone Otsa kirjutatud monoteater, mille jutustab küll meile Jaan Tõnisson, aga tegelasi siin lisaks temale on ka Tammsaare ning kahe mehe ühine silmarõõm. Tegelikult kogu lugu jutustades ootabki Tõnisson oma pruuti, aga kas ja kuidas too lõpus loosse siseneb seda saab näha... kuigi ajaloost me teame, kuidas Jaanil nende naisteasjadega läks. Kui ei tea, siis võiks pärast vaatamist järele uurida.
56. VAT Teater "Kosmilised saialilled", lavastaja Katariina Unt
Triinu Meriste, Elena Loit, Loviise Kapper ja Katariina Unt
Instagrammi pärast etendust kirjutasin järgneva teksti:
""Kosmilised saialilled" vaadates, tuli meelde üks intsident trollis. Sõidavad uhkelt mukitud 35.a naine ja tema u.8a poeg. Külm aeg ja poiss paneb suu vastu metalset toru. Ema näeb ja hakkab lapsega ennastunustavalt sõimama, haarab poisil peast ja virutab selle hooga vastu seda sama toru ning karjub, et mitu korda ta juba on öelnud, et ei panda suud vastu räpaseid asju ja et "ma ei võta sind eman kunagi kuhugile kaasa". Pole vist vaja öeldagi, et väike poiss lisaks haiget saamisele, sai ka suure hingetrauma. Selliseid vanemaid on igal pool meie ümber. Ja kui mõni juhtum leiab aset avalikus kohas, siis võib olla kindel, et suletud koduuste taga on neid sadu kordi rohkem. Vaesed lapsed, kes peavad kannatama mentaalselt haigete vanemate võimu all. Kurb. Sellest samas teemast räägib ka Kosmilised saialilled. Lapsepõlvetraumade ja mentaalsete hälvetega ema on üks noorena emaks saanud kuid praeguseks üksikhooldaja, depressiivne ja madala enesehinnanguga kompleksides siplev naine. Kuid kodus on ta hirmu- ja ainuvalitseja oma kahele tütrele. Depressiivsus on ta muutnud laisaks ja ebaenesekindlus ei võimalda tal kellegagi suhelda väljaspool koduseinu. Kuigi selle all kannatavad ju tema teismelised tütred, kellest üks on teaduselembene oivik, kellele meeldib koolis käia ja teine võitleks nagu oma vabameelsusega koduse olukorra vastu, kuid tegelikult kannatab ärevushäirete all ja tal esinevad tihedad hood. Väga Tennessee Williamslik sügav draama, mille eest autor Paul Zindel võitis nii Pulitzeri kui ka New York'i kriitikute aastaauhinna. Võib vaid ette kujutada, kuidas Shelley Winters kunagi "hullu Betty't" mängis. Triinu Meriste mängib ka endast hinge välja! Võimas! Katariina Unt lavastaja ja ilmselt ka ümberdramatiseerijana on siin teinud loo veelgi intiimsemaks ning sidunud karaktereid ja see muudab Betty veelgi kreisimaks. Noored näitlejad, Beatrice'i tütreid mänginud Loviise Kapper (äge ja hoogne ning emale vasturääkida julgev Ruth) ning Elena Koit (Matilda - introvert, geeniusemõõtu tark, kes allub ema hullusele kodurahu hinnaga). Loviise ja Elena jaoks oli see ka TÜ VKAs 2018ndal aastal eksamiks ja nende rollid on küpsed ja tekitavad õhku raskuse. Mõjuv!
PS. Lisan, et minu Saksast küllasõitnud teatrikaaslane oli ka liigutatud ning vaimustuses eriti just näitlejatöödest. Meile mõlemale meeldisid ka kõik live-helid, mida Katariina sisutegevustesse lisas. Lavastusliku ja kunstnikutöö osas (välja arvtud valguskujundus) võiks norida, aga siin on oluline lugu ise ja see koorub siit hästi tugevalt ja mõtteidäratavana välja"
Siit edasi hinnang 4
55. Paide Teater / Sõltumatu Tantsu Lava "Between dreams and drowning", lavastajad Ursel Tilk ja Steffi Pähn
Steffi Pähn ja Ursel Tilk
Üks väga isiklik ja üdini sümpaatne teatrielamus. Kursakaaslased Tallinna lavakooli 28ndast lennust - Steffi ja Ursel - tantsivad elutantsu ja jutustavad armastusest ja teatrist, ehk enda "eludest" ja seda draama-teatrit füüsilise teatriga rikastades (või siis vastupidi? :)) Koreograafilisbiograafiline etenduskunst. Võib-olla aitabki selline jutustamisviis natuke julgemalt rääkida nõnda isiklikest asjadest? Igatahes jäi tunne kui millestki PÄRISest.
54. Vene Teater "Vaenlane", lavastaja Artjom Garejev
Igor Rogatšov, Aleksandr Ivaškevitš, Julia Zozulja jt.
Suurepäraselt segatud stsenograafia ja üllatavaid pöördeid täis kriminaalsete sugemetega lavalugu on lausa meisterlikult mängitud. Artjom Garejev ja Igor Rogatšov olid minu jaoks ühed aasta suurimatest avastustest.
53. Rakvere Teater "Kaks tosinat tulipunast roosi", lavastaja Giorgio Bongiovanni
Silja Miks, Margus Grosnõi, Eduard Salmistu ja Liisa Aibel
Itaalia komöödia itaalia lavastajalt itaalia kirgedega. Salongikomöödia, mis on puhas meelelahutus, kuid mõnusalt lahendatud rollid ja pretensioonitu situatsioonikoomika ei tee paha kellelegi.
52. Piip ja Tuut Teater "Kassid", lavastaja Haide Männamäe
Maarja Tammemägi, Kristjan Poom, Grete Konksi ja Stefan Hein
Rootsi kirjanike vahva lastelugu neljast, erineva tausta ja iseloomuga tänavakassist. TÜ VKA 12.lennu vastlõpetanud noorte näitlejate, lavastaja Haide Männamäe ja muusika Tõnu Raadiku keemiad sobisid nii hästi kokku, et sellest mikstuurist sündis üks aasta parimaid lastelavastusi. Teatrielamus on isegi nii kõrgel kohal täiskasvanutele mõeldud lavastustega võrdsetel alustel hinnates! See kurbnaljakas muusikaline lavastus nimelt läheb ühtviisi korda mistahes vanuses vaatajatele. Ja no kassisõpradele veel mitmekordselt - kohe kui koju sain kallistasin oma Lembitut ja Heidit! :)
51. Raadi Suveteater "Pidu tuli", lavastaja Karl Laumets
Hannes Kaljujärv, Saara Nüganen, Riho Kütsar, Karl Edgar Tammi, Jürgen Gansen, Kärt Tammjärv ning Aire Pajur ja paljud teised harrastusnäitlejad, lisaks veel ka lauljad ja muusikud.
Võimas suurlavastus, kus näis laval osalejaid justkui 100 ringis! Aga pole ka ime, sest ambitsioonid olid ka suured - taaslavastada meie laulupeo sünnipäeva auks uuesti esimene Eesti laulupidu! Lugu ise jutustab laulupeo saamisloo ja kuidas papa Jannsen seda asja omal ajal ajas. Ilus austusavaldus ja väikeste (aga absoluutselt vajalike) kunstiliste liialdustega - NAISED on ka pittu kaasatud. Eriti suur maiuspala ajaloo- ja muusikahuvilistele, humoorikaid, muusikalisi ja ülevaidki hetki nautivatele suvelavastuste austajatele. Raadi oru loodustaust ja "eesti suveilm" mängisid ka kaasa.
----
50. Eesti Päevalehe teatriprojekt "Hakkame, mehed, minema", lavastaja Veiko Tubin
Gert Raudsep, Kait Kall ja Estonia poiste- ja noormeestekoor Hirvo Surva juhatusel
Vaadatud TV vahendusel ja usun üpris kindlasti, et see oleks siin tabelis väga kõrgetel kohtadel, kui oleksin seda kohapeal näinud.
49. Rakvere Teater "Nagu peeglis", lavastaja Madis Kalmet
Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer
Bergman eesti teatrilavadel on alati suursündmus ja seekord ka õnnestunud lavastusena, mis paneb mõtlema ja seoseid looma. Natuke müstiline ka, kuigi mitte üleloomulik. Valus ja vahe. Jäigi möödunud aastal Rakvere Teatri aasta parimaks minu arvates. Teatril lihtsalt tundus olevat selline vaheaasta pärast eelmist ja võrdlemisi tugevat ning mitmeid häid elamusi pakkunud aasta järel... ning jaanuaris on juba oodata üht eesti teatrilavade oodatuimat kevadist külalist, nimelt uut Florian Zelleri materjali lavastust! Kuigi "see" Bergman on tuttav ka autori enda rootsi filmist, siis sellegipoolest oli huvitav vaadata kuidas need seosed lavastuses tööle hakkavad ja tegelikult päriselt laval seda enda ees vaadates mõjus isegi filmist tugevamalt! Eriti meeldisid seekord venda ja õde mänginud Grete Jürgenson ja Märten Matsu.
48. Tallinna Linnateater "Südameharjutus", lavastaja Peeter Tammearu
Piret Kalda, Andres Raag ja Kaspar Velberg
Üllatavate pööretega, aga see on igale Glattaueri romaane lugenule ilmselt juba ette teada :) Mees ja naine, kes omavahel on kui kass ja koer, lähevad psühholoog-perenõustaja vastuvõtule... Saame nendega tuttavaks kui hakkavadki üllatused pihta, mille käigus justkui psühholoog ja lahutamise äärel olev abielupaar vaatet positsioone vahetavad. Jõu- ja võimupositsioonid vahetuvad siin nii-ehk-naa pidevalt kogu mängu käigus ja see kõik on kahtlaselt meelelahutuslik... kuigi tõsiselt võttes ju eluliselt kurbadel teemadel... aga tegelikult tõsiselt seda võtta siin polegi võimalik. Ajurakud töötavad pidevalt ülihelikiirusel, et mis juju siin ikkagi on. Lavastuse lõpp on täiesti ise ooperist :)
47. VHK / Theatrum "Ihnus", lavastaja Mirko Rajas
Egert Kadastu, Frantz Malmsten, Elss Raidmets, Johan Kristjan Aimla ja teised VHK teatriklassist
46. Ugala "Ruth", lavastaja Andres Noormets
Marika Palm, Andres Noormets, Ruth Zaporah, jt.
Ugala suvelavastus oli seekord vaatet gootilik õudukas. Vaid loetud korrad mängiti, aga seda erilisema elamusena see tundus. Päris keeruline on kummituslugu lavastada ja teha seda veel suurel laval... aga Andres on seekord loonud lausa suurepärase atmosfääri ja huvitava liikumisega väike kummitus ilmuski suure ja võimsa toolidekuhja alt välja! Puid raiuti ka laval ja päriselt!
45. Vaba Lava "Lõhe", lavastaja Juri Kviatkovskij
Piret Simson, Ott Kartau, Jekaterina Novosjolova, Eduard Tee, Dan Jeršov ja Martin Kõiv
Privet gorod Narva! Ida-Virumaa inimeste elulood ja hingeelu.
44. Emajõe Suveteater "Kadri", lavastaja Andres Dvinjaninov
Leila Säälik, Marika Barabanštšikova, Külliki Saldre, Riho Kütsar ja lapsed
Paljude ja teiste hulgas ka minu üks lapsepõlve lemmikraamatuid. Eriti veel selle järg "Kasuema" kiskus pangetäie pisaraid välja. "Kadri" toob lavale Leila Sääliku ja juba see on väärtus omaette, aga lisaks on siin kamp noori näitlejaid, kes mängivad kogu hingest ja tantsivad ning laulavad ka. Ja kõik on südamlik, tähtis ja hingepugev.
43. Margus Tabor "Mammaga mandril ehk Mamma-lood Tallinna moodi", lavastaja Margus Tabor
Margus Tabor
Olen juba 100 aastat oodanud, millal õnnestuks neid Mamma-lugusid näha - nüüd siis lõpuks ometi ja oligi täpselt nii muhe ja lahe, nagu arvasin!
42. Endla "Tantsutund", lavastaja Enn Keerd
Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson
41. Sundown Entertainment "Lootuskiir pimeduses", lavastaja Vilja Nyholm-Palm
Elle Kull, Mari Lill, Ene Järvis, Kersti Kreismann, Ines Aru ja Sandra Ashilevi
Fantastilised naisnäitlejad koos!
----
40. Vanemuine "Tere, kallis!", lavastaja Tiit Palu
Maria Annus, Katrin Pärn, Robert Annus ja Karol Kuntsel
Tiit Palu autorilavastus jagab inimesed kaheks - need, kes ei noki siit seda armsust ja huvitavat loo kokkusidumist välja ning on rahulolematud ja teised, kes naudivad seda eesti oma lugu, mille muhedus seisneb inimläheduses kuigi kammerlik nelja tegelasega lugu ei mõjugi nii kammerlikuna Vanemuise väikse maja laval, sest tunded on suuremad kui me ise. Minule meeldis ja Katrin Pärn teeb kohe eriliselt huvitava ja tema rollideprismale mõeldes täiesti uut tüüpi tegelase.
39. Theatrum "See laps", lavastaja Maria Peterson
Liina Olmaru, Indrek Sammul, Rea Lest, Anneli Tuulik, Kristjan Üksküla, Helvin Kaljula, Tarmo Song ja lapsed
Kümmekond lugu teemadel lapsed ja vanemad. Oleme ikka parajad fruktid küll, on ainult ime, et lapsed ellu jäävad ja ise vanemateks saavad, et korduksid kõik samad vead...
38. Teater Kelm "sest meid on õpetatud madusid kartma", lavastaja Karl Koppelmaa
Lauli Otsar ja Kristjan Sarv
Kõige pesuehtsam indie-teater, natuke boheemlaslik atmosfäär, purjakil naine ja naabermaja aknaid binokliga uuriv taksojuht... kui nad kohtuvad, pole miski enam endine, ei tegelaste, ega ka vaatajate jaoks. Suure loo sees sisaldab palju väikseid lugusid ja lõpp jätab väga huvitava küsimärgi õhku. 21.sajandi dekadents ja uhke selle üle.
37. Apollo Film Productions "Mulla all", lavastaja Ain Mäeots
Saara Nüganen, Carmen Mikiver ja Ott Raidmets
Nähtud juba võrdlemisi aasta alguses, aga terve aasta olen seda endaga kaasas kandnud ja selle väärtus on ajaga kasvanud. Kaval otsus oli see eestistada, just sellepärast see mõjuski. Ikka mõtlen just siinsele surnuaiale ja mis tunne oleks siis kui ise töötaks seal. Üks kolmest rollist oli ka veel üks aasta kõige paremaid! Ja üldse üks parimaid kinos nähtud teatreid siiani. Lemmik on küll endiselt Once upon a time in Estonia, aga see "Mulla all" oli rohkem klassikalise teatri mõõtu lavastus ja seda hämmastavam, et nii hästi toimis. Tunnistan, et ma ka arvasin, et Carmen Mikiveri mängitud naine on lesbi... aga võta näpust!
36. Tallinna Linnateater "Vihmausside elust", lavastaja Diana Leesalu
Hele Kõrve, Sander Roosimägi, Rain Simmul ja Helene Vannari
Klassika, kus sai kohata tõelisi aasta tipprolle. Vanaposisist vana Hans Christian Andersen on siin küll üsna noor, aga olen tänaseks selle andeks andnud ja peamiselt just sellepärast, kuidas see roll on mängitud. Nii hea tekst ka ja ettekujutus läks tööle, kuidas nad tõesti võisidki tollel ajal sõbrad olla ning ühel õhtul ja ööl koos oma ja teineteise elust räpaseid saladusi välja kaevata. Kuigi tegemist on fiktsiooniga. Me kõik tuleme kusagilt, võime küll liikuda ühest sotsiaalsest klassist teise, aga oma minevikku kanname ikka endaga kaasas. Kunagi oli sellel veel eriline tähtsus, tänapäeval rohkem ülekantud tähenduses. Ja kuna me ei saa oma minevikust lahti, siis nõnda ei mõista me ka lõpuni teisi, kuna ei saa iseendagagi rahu teha.
35. R.A.A.A.M. "Juudit, lavastaja Airat Abusakhmanov
Riina Maidre, Üllar Saaremäe, Kristo Viiding, Markus Truup, Raimo Pass, Elina Reinold
Tammsaare.
34. Kinoteater "Gesamtkunstwerk¹", lavastaja Paavo Piik
Teele Pärn, Getter Meresmaa, Sander Rebane ja Martin Tikk
33. NUKU "Momo", lavastaja Mait Joorits
Doris Tislar, Karl Sakrits, Risto Vaidla, Getter Meresmaa, Mihkel Vendel, Leino Rei, Andres Roosileht, Lee Trei ja Tiina Tõnis
Fantaasiarikas lavastus ja lavastustööna ongi see üks aasta TOP10! Huvitavad kunstilised valikud, mis muudavad lavaltoimuva muinasjutuliseks. Oluline sõnum ka - ära lase kellelgi oma aega varastada - pane see sinna, kuhu ise tahad! Üks aasta parimaid lastelavastusi, kahtlemata! Mõjub ka täiskasvanutele! Ja lisaks - nagu instas kohe pärast etenduse nägemist kirjutasin: "Mul tulid Taavi video ja Aleksandri muusika sümbioosist ülejäänud lavastuse ja mänguga mitu korda külmavärinad".
32. Tallinna Linnateater "Gorge Mastromase rituaalne tapmine", lavastaja Priit Pius
Märt Pius, Tõnn Lamp, Evelin Võigemast, Allan Noormets, Liis Lass ja Mikk Jürjens
Üks eriline, justkui mõistulugu, saab siiski endale kindlad raamid ning peategelase elulugu, mida ta jutustab, kohtudes eluteel mitmete tegelastega, on kui üks suur allakäik. Või jällegi laenates instagrammi etendusejärgset sõnadevoolu: "Mõtlemapanev müüt moraalsetest mädapaisetest, mida mammona mehe mõistusele manab!" :) Priit Pius oma debüütlavastusega on kohe jõudnud nii kõrgele positsioonile aastatabelis, see annab aimu suurest potentsiaalist. Tal õnnestus juba mõnevõrra kogenud teatritegijana kõrvale põigelda ka tüüpilistest debüütlavastuse lõksudest. Tegelaste karikatuursuse tasandid olid natuke laiali registrites, aga see ei avaldanud tervikelamusele mõju, vaid pigem on perfektsionistile närimismaterjali andmine :) Kuid võib-olla just tänu sellele on jällegi pääsenud mõjule üks hämmastavalt lahendatud Tõnn Lamp'i roll. See lõi lausa pahviks!
31. Vanemuine "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast", lavastajad Katrin Pärn ja Janek Savolainen
Janek Joost, Aivar Kallaste, Maria Engel; Matteo Tonolo, Walter Isaacson ja teised balletitantsijad
Tantsulavastus, kuhu vahele Janek Joost ka sõnu segab. Hämmastavalt tugeva dramaturgiaga tantsulavastus - siin on kõik ka sõnadeta selge, kuigi mõttevool liigub pidevalt kaasa, umbes nagu "kuuleks" ka lugu... Aga kuuleb hoopis huvitavat Ennio Morricone ja teiste suurte filmiheliloojate muusikat + "Olematu laul" Helgi Sallo esituses. Kogu esteetika ja mitmed üllatavad lavastajatrikid tõmbasid muigele või tekitasid ohhoo-efekti. Sündinud suvelavastusena Aivar Kallaste 60nda juubeli auks... oh oleks ise ka tema eas sama heas vormis... ptüi - oleks praegugi sama heas vormis! :)
----
30. Eesti Draamateater "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", lavastaja Priit Pedajas
Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Viire Valdma, Marta Laan, Taavi Teplenkov, Pääru Oja, Mait Malmsten, Martin Veinmann, Amanda Hermiine Künnapas, Karmo Nigula jt.
29. Ugala / TÜ VKA 13.lend "Kuidas minust sai Hapkomah", lavastaja Vallo Kirs
Rainer Elhi, Karmel Naudre, Miika Pihlak jt. TÜ VKA lavakooli 13.lennust
Väga aus ja otsekohene - näitlikustatud narkomaani argipäev. Ainult, et see "argipäev" on selliseid pöördeid ja hulle juhtumeid täis, mis tõmbavad küll turvaliselt teatritoolil istudes kaasa, aga lasevad ka tunda "uhh õnneks, et ise ei ela sellist elu". Väga head noored näitlejad, kes kõik annavad endast kõik ja rohkem veel ning ma garanteerin, et sellise poweriga mängitult ja nii mõjuv lavalugu ei jäta külmaks ainsatki vaatajat!
28. Karlova Teater "Minu haukuv koer", lavastaja Taago Tubin
Ingrid Isotamm ja Toomas Täht
Ökokatastroof on meile uksele juba koputamas ja sellest annavad aimu mitmed ja mitmed näitajad. Eelkõige loomade imelik käitumine - eksivad juba linna ära... See on ka selle lavaloo käivitajaks, kuigi see milleni kõik välja jõuab, võtab õhku ahmima! Milline lavastus ja milline lugu! ja suurepärased rollid Ingridilt ja Toomaselt. Võib-olla on paljudel seda ka raske seedida, aga kui vaatad palju teatrit ja siis tuleb midagi sellist "värsket" ja erakordset ette, siis lihtsalt oled lummatud. Aga selle looga on juba kohe algusest peale vaja kaasa minna. Siit tunneb nii mõndagi igaüks ära, kes meeled avatud hoiab ja ei võta kõike sõnasõnalt.
27. NUKU "Apelsinitüdruk", lavastaja Sander Pukk
Mart Müürisepp, Taavi Tõnisson, Kaisa Selde, Liivika Hanstin ja Mihkel Tikerpalu
Praeguseks juba moodsaks klassikuks peetava Jostein Gaarderi raamatu dramatiseering, mis jutustab ühe 15-aastase poisi isast ning tolle armumisest ning samas ka poisi tänapäeva elust koos ema ja kasuisaga. Ning ühest kirjast, mille kaudu avaneb talle lugu Apelsinitüdrukust. Kõik see kokku selgineb vaadates. Üks väheseid kordi selle teatriaasta jooksul kui mul silmad märjaks läksid. Mõjus! Teisalt Sandri eelmine NUKU-lavastus "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" tõstis ootused ka hea lavastustöö suunal väga kõrgele, aga selles suhtes on siin mõnede valikute osas mõnevõrra segased lood. Muidu oleks see elamus veel tunduvalt niigi kõrgest kohast kõrgemal.
26. Must Kast "Ernesto küülikud", lavastaja Kaija M Kalvet
Agur Seim, Jaanika Tammaru, Karl Edgar Tammi ja Siim Angerpakk
AASTA PARIM LASTETEATER! Fantaasiarikas nii sisuliselt kui ka lavastusena. Võrratu trupp loob ühe lahedalt karikatuurse tegelase teise järel ja põnev ning vahva teekond, mis Ernestol tuleb ette võtta, et küülikud päästa, imeb endasse mängleva kergusega nii väiksed kui suuremad ja isegi väga suured vaatajad! Puhas lust, aga sõnumid ja kavalalt peidetud moraal on ka sees!
25. Vanemuine "Naiste kool", lavastaja Priit Strandberg
Karol Kuntsel, Karl Laumets, Tanel Jonas, Jaanus Tepomees, Marian Heinat, Linda Kolde ja Viktor Lukawski
Pikkade juuste ja põlvikutega mehed üritavad naisi koolitada, neid painutada nii, nagu vaja Priit Strandbergi Moliere'i klassika tõlgenduses. Suures hirmus sarvi saada, minnakse nõmeduse tipuni välja - naise vangitsemiseni - et ainult naine rumalaks jääks ning seeläbi oleks mehele ustav ja tobu lambuke... ainult, nagu selliste asjadega ikka... lõpuks on mehel ikka sarved peas, tüdruk teise mehesse armunud ning oma mees käpuli maas palumas, et ta on absoluutselt kõigeks valmis, kui vaid naine teda maha ei jätaks... Karol Kuntselilt üks teatriaasta parimaid meespeaosa rolle ja Karl Laumets ning tegelikult terve trupp säravad ja naudiks nagu täiega ise ka selle vahva ning koomilise lavastuse mängimist.
24. Paide Teater "Eesti jumalad", lavastaja Jan Teevet
Ursel Tilk, Peeter Volkonski, Joosep Uus, Johannes Richard Sepping, Ilo-Ann Saarepera ja Maarja Mitt
Folkpunkrock-vabaõhukabaree-extravaganza :) Elik, mitte klassikalise teatri austajatele, vaid pigem neile, kellele uued ideed ja julged kunstilised otsused midagi pakuvad. Siin on maapeale õndsaks saamise järele minev vanapagan ja Peetrus, kes teda sellele teele saadab. Maapealsed jumalad ja jumalannad - me inimesed - ju oleme kõik nii heal arvamusel endast, et võtame tihti jumala rolli enda eludes. Lisaks askeldavad siin paarkümmend mehikest, kes kui vaja võtavad redelid ja maalivad taeva ilusaks! Vaimustavalt vinge muusika seda kõike vürtsitamas, niiet suurema osa etendusest tantsisin oma istekohal... seesmiselt... ja muigasin nende Vargamäel ilmutanud "eesti jumalate" toimetamiste ja lugude peale mõnuga! Võimas ja visuaalne lavastustöö Jan Teevetilt sellele Vargamäe piirideta lavale!
23. Endla "Ihu paradiis", lavastaja Kaili Viidas
Triin Lepik, Priit Loog, Ott Raidmets, Indrek Taalmaa, Jane Napp, Sten Karpov jt.
22. Vanemuine "Teatrisaaga W", lavastaja Ain Mäeots
Aivar Tommingas, Helena Lotman, Külliki Saldre, Merle Jääger, Maria Annus, Robert Annus, Karl Laumets, Kaia Skoblov jt.
Võimas ja väärikas teatrisaaga Vanemuise sünnist kuni Kaarel Irdini välja. Kõik 2 Vanemuise "sammast" on esindatud - draama, muusika ja tants. Peaosanäitlejat siin ei olegi. Peaosas on ise Vanemuine ja eesti teater. Kestab küll üle 3 ja poole tunni, aga hoog on nii äge ning lavastuse dünaamika ning stseenide vahelduvus nii köitev, et ei saa üldse aru, et see ajaliselt nii pikk on. Suurepärane trupp ning huvitavad Vanemuise-"ajastud", mis siin kõik üksteise järel lavale tulevad.
21. VAT Teater "Kiskja", lavastaja Helen Rekkor
Maarja Tammemägi, Ago Soots, Kaisa Selde, Meelis Põdersoo ja Liisu Krass
Püssipaugud, väikestest ampullidest naistele drinki valamised, võrgutamiskoolitus, psühholoogilised mahhinatsioonid, naha üle kõrvade ja särkide üle peade tõmbamised, vägistamised, valetamised, narkotripid, kättemaksud, girlpower ja alfaisased, inimestega manipuleerimised, häälemoonutused, tapmised- ja mis kõik veel selles etenduses ei toimunud! Phuhh - vinge - eesti oma ja väga õnnestunud põnevik! Lausa superdramaturgia kukkus sellest välja - kõik on tänapäevane, usutav ja toimiv. Väga äge teatrielamus!
---
20. Teater Kelm "AV Maria", lavastaja Karl Koppelmaa
Lauli Otsar, Andres Puustusmaa, Markus Truup
Huvitava ülesehitusega - esimene vaatus on nagu sotsiaaldraama, kus isa-tütar on (vist?) eluheidikud mingis mahajäetud urkas (apokalüptiline maailm?). Üpris vaeselt, aga õhus on hoolimist. Midagi on siiski pildil valesti... päris hästi ei saa aru, mis värk on, aga selleks on teine vaatus. Asi nimelt võtab absurdse või isegi sürri pöörde ja see on midagi väga originaalset! Mul küll päris kõik otsad kokku ei jooksnud, aga see polegi absurdi ega sürri puhul ju tähtis. Mul jooksis pidevalt igasuguseid teooriaid peast läbi Pöial-Liisi teemast kuni selleni, et kes ikkagi need isa-tütar on ja kes on see kahtlane kolmas tegelinski! Markus Truupi animeeritud liikumine oma siinses rollis on juba ainuüksi nähtus, mida peab kogema! Väärt meelelahutus, millest ei puudu ka sotsiaalne mõõde, ühelt hetke huvitavamalt väiketeatrilt!
19. ERMi Teater "Ööpiltnikud", lavastaja Gerda Kordemets
Kersti Tombak, Piret Simson, Kristjan Lüüd, Ott Sepp ja 7 noort tüdrukut.
Vahva lugu ühest kummalisest paarist - Eesti esimesest(?) pornopiltnikust ja seksijuttude kirjutajast, kes satuvad olude sunnil Tartu Tütarlaste Saksa Eragümnaasiumisse ning löövad seal nii õpilaste kui õpetajate südamed kiiremas rütmis põksuma. ilus, naljakas ja põnevate nõksudega lavastatud, pisut muusikat ja tantsugi pakkuv maailmasõdadevahelisse aega paigutuv dramöödia. Gerda on võtnud huvitavad tegelased Eesti ajaloost ning ehitanud ühe mõnusa loo nende ümber. Isegi temale omast vana ja uue kõnekeele miximist saab siin nautida. Tuli meelde Tõstamaa imehea "Pruutide kool", aga see lugu on hoopis teine. Piret Simson teeb ühe aasta parimatest naiskõrvalosadest.
18. Tallinna Linnateater "Kommuun", lavastaja Elmo Nüganen
Hele Kõrve, Indrek Ojari, Sandra Uusberg, Marko Matvere, Ursula Ratasepp jt.
Ühe suhte purunemise lugu 1970ndate Taani kommuunis. Jagamismajanduse olukord, kus mitmed inimesed on otsustanud koos elada. Ja kui sellises olukorras kahe "laiendatud pere" liikme vahel suhe mõraneb, mõraneb ka kogu pere elukorraldus ja majapidamine. Rääkimata selle mõjust teismelisele lapsele. Looga tõstatakse mitmed olulised küsimused - mis on tegelikult "pere" ja mis on tegelikult "kodu" ning kuidas meie tegemised meid ümbritsevaid mõjutavad ning kuidas säilitada enda ego ja millises olukorras oleks vaja see alla suruda. Psühholoogiline realism, mis puudutab midagi sügaval sisimas, sest kes meist ei oleks kas lahutatud vanemate laps või siis enda katkenud suhte ohver või mõne sõbra/lähedase lahutuse üle elanud. Trupp on täiesti esmaklassiline.
17. Ugala "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus", lavastaja Ringo Ramul
Aarne Soro, Martin Mill, Kadri Lepp, Terje Pennie, Laura Kalle, Luule Komissarov, Janek Vadi, Oleg Titov, Tarvo Vridolin jt
Välk ja pauk! Ugala 100.hooaeg avati võimsa avapauguga - laval plahvatavad dünamiidid, pritsib sädemeid ja pauguvad raketid! Ugala kaasealine Allan Karlsson hüppab vanadekodu aknast alla ja tema Forrest Gumplik seiklusrikas teekond võib alata! Bussijaamast "kaasatulnud" kohvris on 2 miljonit eurot ning igasugused põnevad sõbrad kleepuvad juba ise külge. Samaga kui Allan mööda kodumaad koos raha ja sõpradega ning Silviga(!) seikleb, rullub lahti ka Allani 100 aastat. Päevagi elus töötamata, kohtub ta nii Jossif Stalini kui Mao Tse Tungiga, Albert Einsteini idioodist vennast - Herbertist rääkimata. Nii fantaasiarikas ja fenomenaalselt globaalse ning ajalise diapasooniga, täis humoorikaid üllatusi ja lavastulikku mängulisust. Kõiki lavavõimalusi ärakasutav, hoogne ja muusikat, tantsu ja draamat siduv suurlavastus. See ei saagi mitte-meeldida! :)
Siit edasi hinnanguga 4+
16. Tallinna Linnateater "Enigma variatsioonid", lavastaja Artjom Garejev
Egon Nuter ja Andrus Vaarik
See on nagu puzzle, mille iga tükiga, mille õigele kohale loksatad, muutub kogu pilt, ehk üllatavaid ja paljastavaid sisupöördeid on siin rohkem kui mitmes Hitchcock'i filmis kokku! Lisame siia paar kõrgmänguvormis meesnäitlejat. Vaadates neid mõlemaid väikse saali käegakatsutavast kaugusest, oli nagu luksus. Iga näoilme ja suuliigutusegi detail andis mõista läbimõeldud tegelase väljapaistmise läbi tekkivast tüübist. Mõlemad nagu täiega naudiks enda ja teineteisega mängu. Ja nagu täpp i peal, on tükil üks rahuldustpakkuvamaid "viimaseid lauseid"! Bravo!
15. Eesti Draamateater "Nukumaja, osa 2", lavastaja Mehis Pihla
Kersti Heinloo, Mari Lill, Lauli Otsar, Jaan Rekkor
14. Tallinna Linnateater "Kant", lavastaja Elmo Nüganen
Egon Nuter, Kalju Orro, Elisabet Reinsalu, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Indrek Ojari, Alo Kõrve, Epp Eespäev, Ursula Ratasepp
Ajast, ajastutest, armastusest, füüsikast, keemiast, filosoofiast, tahtest, Preisi prussakatest, Ei saa'st, õhtusöögist ja homsest supist, uksekellade võimalikust riivamisest (mitu korda järjest), külalistest, nagisevatest toolidest, kuidas käsi ajas liigub, isandatest ja teenritest, inimeseks olemise eesmärgist, korralikest nunnadest, millal on anekdoot naljakas, teooriate tõestamisest, kuidas muuta püssist laskmine usutavaks, kui palju mahub musketitoru ette jäämisest päästikuvajutamiseni, šotlastest-brittidest-sakslastest-hindudest, (kui täpne olla) siis ka suurtest ja väikestest munadest, kui hirmuäratav võib olla üks teener, majaga kaasa tulnud kahtlasest eidest jne jne jne. Nii palju kui 3 tunni ja 15minuti sisse mahub ja rohkem veel! Vaimustav trupp!
13. Kinoteater / Von Krahli Teater "Monument", lavastaja Priit Võigemast
Evelin Võigemast, Tõnis Niinemets, Markus Luik, Mari Jürjens ja Kait Kall
12. Pullitalliteater "Õnnelik tund", lavastaja Gerda Kordemets
Andrus Vaarik, Liis Lass, Kersti Tombak, Argo Aadli, Nils Mattias Steinberg ja Jessica Agneta Kari
Tätte oskab kirjutada nii, et see mind kõnetab. Tema teemad - mis on õnn, kuidas see üles leida ja kuidas seda säilitada, mis on elus tähtis ja kus on kompromissid võimalikud ning millal peaks endale mõtlema, kuidas me armastame ja mis on üldse armastus - need on ju nii universaalsed ja peaks puudutama igaüht. Siin on üks vanem ja targem inimene, keskealine paar, keskealiseks saamas naine ja noorpaar, seega erinevates vanustes, erinevate elude ja kogemustega inimesed, erinevate maailmavaadetega veel pealekauba. Ja lisaks veel aja tasand - nii see millised me olime kui ka see, milliseks me muutunud oleme. kuigi ikka ja alati, vanusest hoolimata, vajame seda, et saaksime armastada ja, et keegi meid armastaks. Lisaks oli selles ka laulu, tantsu ning isegi väike muhedalt humoorikas üleloomulik element - Tättel ju ikka väike riugas vaja sisse tuua :) Terviku mõttes selline feel-good-teater ja kõik teenis seda tunnet. Armas! Sellist suveteatrit tahaks veel ja veel!
11. Ugala "Once", lavastaja Taago Tubin
Priit Võigemast, Laura Kalle, Maarja Mitt, Margus Vaher, Garmen Tabor, Tarvo Vridolin, Jaanus Mehikas jt.
Romantiline ja hea muusikaga... Eks paljud teavad, mis tähendab lahkuminek ja/või armumine inimesse, kes ei saa või kellega ei saa mingil põhjusel koos olla ning armastusel õitseda lasta ja seega puudutab see lugu paljusid. Siin on see veel sobivalt mitteameerikaliku lõpuga. See Dublinis toimuv lugu on tegelikult lihtne, aga sellel on omad armsad detailid sees ja küljes, mis annavad avastuslikke stseene ja kaasaelamiseks ning paralleelidetõmbamiseks mõttekäike. Ja muidugi muusika! Kohe Priidu avalaul tegi hinge hellaks! Ilmselt meeldivad minule ka just sellised muusikalid, kus on draamat kaaluks rohkem kui tavaliselt - see teeb neist natuke sisukamad. Taago lavastus on küll suurel laval, aga mõjub ikkagi mõnusalt "väiksena", mis sobib just sellele - indiemuusikute loole - palju paremini.
---
TOP 10
10. Ugala "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi", lavastajad Liis Aedmaa ja Laura Kalle
Laura Kalle, Martin Mill, Jaana Kena, Tarvo Vridolin, Ringo Ramul
Suurepärane austusavaldus Ugala 100ndale sünnipäevale. Tegijatele sattus kätte pool kogemata kunagine trupi peetud päevik ja selle tulemusel on jõutud ühe koomilismuusikaliseajapiltidepoppurrii-lavastuseni. Teises vaatuses on ilmselt möödunud aasta kõige koomilisem lõik, mis üldse lavadele aasta jooksul eesti teatrites jõudis. Kuid siin on ka inimsuhteid, eriti teatriga seotud inimsuhteid ja ikka seda va ootust, et Ugala saaks oma maja. Ilusad ajastule kohased kostüümid ja naiste lainelise juuksed - nii mõnus on korra praegusest ajast turvaliselt ära käia 80 aasta taga ning märgata, et on asju ja mõttemalle, mis on muutunud, aga on ka põhilised inimväärtused, mis siiski on jäänud samaks. Ja teater pakkus elule seda mõnusamat tasakaalupoolt nii siis, nagu ka tänapäeval. Teater teatrist on alati üks kindel viis teatrisõpradele naha vahele pugeda. Väga lõbus ja huvitav väikeste lugude komplekt ajaloost, teatriajaloost.
9. Ugala "Etturid", lavastaja Taago Tubin
Ringo Ramul, Karl Robert Saaremäe, Martin Mill, Aarne Soro, Jaana Kena, Ilo-Ann Saarepera, Laura Kalle, Janek Vadi, Vallo Kirs jt.
Eno Raua klassikaline metsavendade raamat on saanud teatridramatiseeringu ja sellest kujunes väärtteater nii sisulises kui lavastuslikus mõttes. Noorte sõdurpoiste metsa minek ja punkris elu - selline see kunagi võis olla... ja sellele otsa punalipp... jah, olid rasked ajad. Neid ei tohi unustada, et ei pääseks see korduma! Ringo Ramulilt üks aasta parimaid meespeaosasid, aga terve trupp, Karl Robert, Martin, Aarne ja teised - väga hea ansambel!
8. Eesti Draamateater "Linnade põletamine", lavastaja Priit Pedajas
Teele Pärn, Christopher Rajaveer, Maria Klenskaja, Jaan Rekkor, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja ja Laine Mägi
7. Vaba Lava Narva /R.A.A.A.M. "Minu Eesti vanaema", lavastaja Julia Aug
Mirtel Pohla, Jaak Prints, Ülle Kaljuste, Gert Raudsep ja Laura Kukk
Julia raport sellest, miks ta end eestlasena tunneb. Ja ta ongi eestlane. Ja mina eestlasena olen igatahes selle üle väga uhke. Autoriteater, kus on väga tugev nägemus, nii lavastuslik kui sisuline. Stseenid on nagu metsmaasikad kõrre otsa lükitud üksteise järel ning iga stseen justkui omaette lugu ning see kõrs, ehk ajajoon on ühendavaks lüliks. Väga tänapäevane ja tänapäevase teatrikeelega, aga ometi on tegemist ajastupiltidega. Huvitavatest lavastajatrikkidest ei ole ka puudu, Julial on kahtlemata nägemust ja silma. Nii kaasahaarav on see ka ja mingis valguses isegi ei näinudki Mirtelit seal laval, vaid Juliat tema asemel. Nii hästi mängitud ja lavastatud.
Siia vahele tuleb öelda, et olen oma TOP6ga käinud üht ja teistpidi, seadnud neid seda ja teisiti järjekorda ning just praegu just siin tundub see järjekord just sellisena aus. Kuigi soovitusi tehes mõtleksin ennekõike kellele ma mida neist esimesena soovitaks, siis tõsistele teatrisõpradele muidugi soovitaksin kogu TOP 10-t julgelt!
6. Ugala "Surmkindlad asjad siin elus", lavastaja Andres Noormets
Aarne Soro, Kadri Lepp, Vilma Luik, Andres Tabun, Marika Palm, Rait Õunapuu
See on üks neid lavastusi, millest kohe vaadates saad aru, et Sa kuigi kõik mõjub ja väga sügavalt, siis ajaga hakkavad need teemad mõtetes veel ja veel kummitama ning kõik see kasvab veel omasoodu edasi. Nii vähemalt juhtus minuga. Saalis oli inimesi, kellel läksid silmad märjaks, mina sain nii läbiraputatud, et kandsin kuid seda lugu endaga kaasas. Tegemist ühe tänapäeva perekonnaga, kus on 3 täiskasvanud last ja ema ning isa. Ema elab mugavusest oma mehega koos, kuigi too enam ammu ei paku talle seda miskit, vanem poeg on transsooline ja tal on muidugi raske sellest rääkida, vanem tütar on naine, kes tahab tunda, et elab iseenda ja mitte oma elukaaslase elu ja nõnda nad seal kõik siplevad, nagu tänapäeva inimesed siplevadki oma kastis, oma murede küüsis üksi. Ometi oleme peredes, ometi on aeg keskajast edasi läinud, siis ikka oleme veel alles tegelikult teel ja normaalsusesse pole välja jõudnud. Aga kui me neid asju niimoodi vaatame ja mõtleme, siis on suurem lootus ka edasi liikuda. Väga oluline lavastus ja ma loodan, et kõigil tekib võimalus seda näha. Ise vaataks ka uuesti, sest mingis mõttes õpib seda vaadates ka iseennast paremini tundma - nägema, mis endale mõjub ja millest saab aru ja millest mitte ning kellega suhestub ja kellega mitte.
5. Taarka Pärimusteater "Vanahunt", lavastaja Helena Kesonen
Jekaterina Moskalenko, Kristian Põldma, Martin Tikk, Agur Seim, Artur Linnus, Eduard Tee, Siim Angerpikk, Claus Mootse ja Joonas Vatter
Hoogne ja äge pärimusteater, mis pärineb rahvalugudest. Sestap on siin nii jumal kui kratid ja kes kõik veel! Niimoodi esitatuna, Treski küünis see aura, mida koht ise pakub ja üldse see lugude valik ja teekond, millele vaatajad viiakse on üks lust ja äratundmine. Mõnus, et need vanad lood uue hingamise üha uuesti saavad, nagu ka pärimusmuusika ei kao niikaua kui seda mängitakse ei kao ka need lood ja arusaam, kus kohast me tuleme ehk pärineme. Siin on see esitatud sellise ägeda hooga ja mõnusa helilise muusika taustaga ja naerda saab nii tegelaste kui seeläbi elust tuttavate tüüpide peale. Sest kuigi riided on inimestel teised - tänapäevased, on nende sees ikka samad turakad :)
4. VAT Teater / TÜ VKA 12.lend "Dekameron", lavastaja Aare Toikka
Maarja Tammemägi, Silva Pijon, Henessi Schmidt, Karolin Jürise, Stefan Hein ja Mathias Einari Leedo
Nägin seda veel siis, kuid 12.lend polnud veel TÜ VKA lavakoolist välja lennanud ja oi kui värskendav oli näha säravaid silmi ja sellist mängupowerit! Kõige aluseks muidugi ka sigahea dramiteering ning lustivmänguline lavastus. Võiks isegi öelda, et näiliselt lihtsate vahenditega, aga lihtsuses peitub antud juhul igatahes geniaalsus! Pole vist kunagi ka saalist väljudes kuulnud nii mitmeid kaaspublikusse kuuluvaid inimesi, kes kui ühest suust õhkasid - Kui lahe ja äge see oli! Mul on kamaluga kiidusõnu iga selle lavastusega seotud tegija kohta, sest kõik toimib siin nii mõnusa ansamblina, sh. liikumine ja muusika. 6 lugu, millest tervik tekib on nii humoorikas kui põnev, sest pidevalt on õhus - no mida veel, mis järgmiseks!
Instagrammis oli see minu üks aasta enim südameid kogunud lühiarvustus, sellepärast jagan seda siingi täies mahus, sest see on kirjutatud kohe pärast etenduse nägemist kevadel ja emotsioon on vahetu:
TÄITSAPEKKISKUIÄGE! Käisin oma tibudega möllamas! Lihtsalt ei või, kui lahedad, nunnud, vinged, tublid, toredad ja armsalt kiirelt SUURTEKS näitlejateks nad on saamas! Nagu oma lastega - tahaks et nad veel ja veel oleks lapsed ja muudkui müraks koos kooli turvaliste tegemistega :) Hakkasin tegelikult juba leppima, et selleks parimaks kooliaegseks tööks jääbki Pepeljajevi Primavera Paunveres, aga nagu nätaki vastu vahtimist tuleb see VAT Teatriga koostöös Aare Toikka lavastatud-dramatiseeritud Dekameron ja näitab, et need tibud on alles oma hoo sisse saamas! Jah, eks muidugi on olnud säravaid hetki ka väljaspool koolitöid-Hans Kristian ja Silva Gulliveris, Maarja, Mari, Karolin, Kristjan ja Hans Kristian Tom Sawyeris ja Elar Lembitus. Isegi Nurjatus saares peilisin nad laval välja ja kõik nad olid sõiduvees nii Lumekuningannas kui ka Pipi jõulu-tükis ning kuigi Protsess polnud sisu mõttes minu maitse, siis ometi tibude mängu oli seal ju küll - see "njäu" on mällu graveeritud! :) Dekameronis kohtub küll vaid osadega neist, sest seda mängitakse kahe erineva trupiga. Minu versioonis-Maarja, Silva, Henessi, Karolin, Stefan ja Mathias-Einari. Lugusid katkuaegsest Euroopast vahendatakse tükki 6 ning need on sutsu siivutud, kelmikalt koomilised, lõbusalt lühikesed ja tabav moodus neid jutustamaks, et noorte mängupowerit ja särtsu kõige paremini välja tuua! Aare oskab selliseid kiiksuga kõvera koomikaga hoogsaid lavastusi luua. Minu arvates kuulub see pisut samasse suunda kui VATi “Faust” või “Hea, paha ja inetu”, sarnase naerurohke elamuse saab vaataja! Ja kõik näitlejad on nii ägedad, et igaüks saab särada. Üks lemmikumaid Silva-hetki siis kui ta naisemoodi-meest mängis, Henessi siis kui ta surnud peikat taga igatses, aga ka püssi paugutades, Karolin oma tütreid kaitsva emana, Maarja naismehe veetluse vōlu all. Sellised püssid kõik neljakesi! Ja Mathias sarved saava peremehena, kes apelsinipuu otsas sarvi üha juurde saab ning Stefan, kes neid sarvi talle tema naisel aitab teha ning teises loos vaese Mathiase naisele saba taha võlub :) Puhas kiitus kõigile! Kindel soovitus! Ka gardekas pärast showd oli rahvas ähmi täis kui äge see oli! ❤️
Kuna ma sellest pikemalt ei kirjuta ja see ruum lõppes otsa, siis
kommentaari korras tahan mainida veel ära, et väga hea Veiko Tubin’i muss on ka
tükil! Tanel Saar on saanud liikumist seada mõne tantsulavastusega võrdsel
määral :) Ilmselt esialgu tänu nimele, aga nüüd näen ma üha rohkem ja rohkem
Mathias-Einari Leedos Einari Koppelit... huvitav kas temast saab kunagi nii
austatud ja hinnatud kui nimekaim. Esimesed sammud igatahes õiges suunas :)
Illimar Vihmari loomamaskid olid ägedad ja Silva kiisu ning Karolini ja Henessi
hobused ka. Basiiliku lõhn levis üle terve saali ja NB! esireas on VÄGA ohtlik
istuda! Nüüd kus on nähtud 30 lavastust see aasta, siis siiani parim komöödia-
hands down!
Karin Lamson, Tatjana Kosmmõnina, Alina Karmazina, Sergei Furmanjuk, Alexandr Domowoy, Daniil Zandberg, Igor Rogatšov, Ivan Aleksejev
VAU! See oli nüüd minusugusele "kõike viimase 40 aasta jooksul teatris näinud inimesele" midagi täiesti uut! Tantsisin terve see 1 tund ja 45 minutit oma toolil istudes kaasa terve etenduse! Ja muide kõiki keda olen seda vaatama mahitanud, tänavad ning on sama üllatunud, et teater VÕIB ka selline olla! Lugu ise on ju tegelikult üsna lihtne, kuigi oma VÄGA tänapäevaste probleemidega - noore naise mehega juhtub kodumasinate tehases töötades õnnetus. Neiu, koos oma mehe õega hakkab uurima, mis värk on, aga põrkub itaallasest investori vastu. Rahvusvahelises tehases on otse loomulikult ka oma struktuur, nagu ärides ikka. Siinses loos on nii itaallasest kui ka poolakast direktor (lugu ise toimub ka Poolas) ning tehasetöölised. Lisaks karm bitchilik jurist, kes läheb kasvõi üle laipade. Huvitavalt mängivad näitlejad siin nii lugu kui ka tegelikult oma karaktereid. Ja need karakterid luuakse nii keha, näo kui ka tantsuliigutustega. Tervet etendust on saatmas industriaalne technomuusika, mis annabki tööstusliku, ehk industriaalse maailma tausta. Toetamas huvitav ja struktureeritud valguskujundus ning huvitavkummalised igaüks ise värvi kostüümid. Ja Olga Privise koreograafia on suisa vaimustav! Iga tegelane tantsis ise stiilis - kes peotantsu, kes hiphoppi jne... Ning see trupp!!! WOW!!! Vene Teatris on nii tugevad ja head näitlejad! Mind kutsus seda vaatama küll hoopis Vaba Lava Narva, sest sealt sai tegelikult lavastus oma teekonna alguse. Ja kui tavaliselt mulle karjudes mängimine ei meeldi, siis siia see sobis ja oli lausa ainumõeldav! Eriliselt head olid Alexandr Domowoy, kes teiste ees oli tõeline macho, aga üksiolles softie; ägeda ja kohati robotliku liikumisega Sergei Furmanjuk; karm bitch-jurist Alina Karmazina ja üliinnukas noor lesk - Karin Lamson. Ja alati-alati Tatjana Kosmõnina! Täielik avastus oli ka Ivan Aleksejev, minu jaoks uus tutvus! Ja Daniil Zandberg ning Igor Rogatšov tehase asjapulkadena ka vaimustavad! Oma teatud lavastuslikus ja loojutustamislikus eripärasuses, võiks see ka väga edukalt kroonida siinset tabelit.
2. Vanemuine "Kaukaasia kriidiring", lavastaja Tiit Palu
Marian Heinat, Karl Laumets, Aivar Tommingas, Merle Jääger, Piret Krumm, Andres Mähar, Jaanus Tepomees, Ott Sepp, Reimo Sagor ja muusikud
Esiteks Vanemuise suures saalis on parimaid "suure saali" aurasid Eestis. Teiseks täiesti VAPUSTAV, millise lavastuse on Tiit Palu konstrueerinud! Ja kolmandaks, see on uus Brecht Eesti teatrilavadel, ehk põhimõtteliselt igale tõelisele teatrisõbrale korralik maiuspala. Aga eelkõige ikkagi see LAVASTUS! Kogu ülesehitus, alates Kaukasuses mäestikust, mis Vanemuise LAVAL kõrgus ja mille mäejärskakul tegelased toimetasid. 8 näitlejat, kuigi tegelasi oli rohkem kui topelt. Eriliselt tugev ansambel! Kuigi autor poolt väga paljude ettekirjutustega ja siin kõigega kaasa ei minda, siis Brecht polnud sealt kadunud. Alltekstid, sümbolistika... Mõtlev inimene saab ajusid rahistada, aga võib ka võtta puhtalt sellisena, nagu lugu jookseb, ehk teatavat sorti saagaliku muinasjutuna, millel on absurdlikut varjundid. Teekond-teater. Tihti öeldakse, et Brecht põlastas selle looga usku, aga peale kohtupidamise "Kaukaasia kriidiringi" vormis, mis on pigem saagalik mõistuvorm lapse ema väljaselgitamiseks ja mitte ju seega jumalik, siis ma ei leidnud, mida sellega mõeldakse. Vähemalt Palu versioonis. Lavastaja on üldse leidnud siin omad huvitavad aktsendid. Väga väärt lavastus, millel on ka aasta parimate lavastajate nimekirjas vääriline koht!
1. Vanemuine "Kirvetüü", lavastaja Ain Mäeots
Mait Malmsten, Ragne Pekarev, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Ott Sepp, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Kaia Skovlov, Ain Mäeots, Merle Jääger, Liina Tennosaar jt.Värskelt iseseisvunud Eesti, ehk 90ndate depressiivne väikelinn, mis võib vabalt olla ka kasvõi Võru või Tartu, aga oluline on see mitmete ajastunähtuste tabamine. Ott Kiluski võidunäidend kõnetab ka tänapäeval, sest on asju, mis teatud tüüpide näol polegi muutunud, kuigi me ei näe seda. Lavastus ise on võimas ja suures-tühjas tehasehoones on kõik nurgatagused ja kohad saanud mängukohtadeks ning nõnda on see ikka järelegi mõeldes tõeline mammutlavastus. Ja seda keerulisem, kuid vaatajal on mugav - liigutab ainult pead ja osalt tuuakse ekraani kaudu lähemale ka. Kuid see sisu ja tekst - vot see oli juba midagi! Ja rollid - üks ägedam kui teine... eks selliseid jobusid, nagu me 90ndatel olime, annab ikka mängida ka :) Ma tõusen harva aplodeerimiseks püsti, aga selle lõppedes oli vaatet esimen, kes kargas jalgele. Sest kui üldse 1, siis just see teatrielamus vääris seda. Muide ei prugi sugugi olla igale maitsele, mõnda võib hammustada päris valusalt, aga suuremat osa inimesi hammustaks mõnusalt - niimoodi nostalgiliselt või siis infokilluna, milline see lähiajalugu meil oli. Sest need, kes on sündinud pärast seda, need ongi see uus, järgmine generatsioon. Nemad pole sellist asja näinud-kogenud. Nende jaoks see ongi - kusagil eemal, slummides ja agulites, kuhu ei satu kui nimme ei lähe. Ja miks minna? Aga need ajad olid ja kui kõvasti tahes silma kinni pigistame, siis ei kao see meie minevikust. Ja muide - väga vinge naiskoor on etenduses veel kirsiks tordil! Oleks ideaalselt hästi sobinud ka EV100 teatrisarja ning tõstnud selle koguväärtust kamaluga - just selliseid asju olekski tahtnud näha selles sarjas, kus see õige tunnetus on nii selgelt tuntav, nagu oleks uuesti tolles ajastus!
Aga selline see oli, see Eesti Teater anno 2019!
Olgu lisatud, et mul jäid nägemata ka mõned. Ning kui oleks neid näinud, võiksid neist nii mõnedki siis tabelis figureerida.
Ehk eelkõige oleks tahtnud näha:
"Taevas, muld ja tulevik"
"Mis Sa tont vahid/Jutuvestja lahkumine"
Karlova Teater "Zarah Leander" ja "Vanuse viiskümmend varjundit"
Müüdud Naer "Needid ja suhkruvatt"
Must Kast "Evolutsiooni revolutsioon"
Vene Teater "Goodbye Berlin", "Ruslan ja Ludmilla", "Prozorovite maja nelikümmend aastat hiljem", "Nastja, Nastja, Nastja", "Käest kätte" ja "Charoni koor"
Kanuti Gildi Saal "Enneminevik" ja "All that goes right"
Toomteater "Kaupo ja Lembitu" ja "Jumalad on maal!!!"
Endla "Daamid", "Doktor Dolittle", "Kummitused" ja "Me armastame ja ei tea midagi"
Tartu Uus Teater ja Labürintteater "Hingede öö", "Illusioonid", "Emajõe ööbikud" ja "Mobiilsed definitsioonid"
Tallinna Kammerteater "Lollidemaa", "OranŽid kõrvatropid kõrvas"
Kuressaare Teater "Järgmine peatus: Kosmos", "Röövsaak" ja "Antigone New Yorgis"
Estonia "Tramm nimega iha", "Tsaari mõrsja", "Armujook", "Romeo ja Julia"
Improteater Impeerium "Kujutluse võim"
Vanemuine "Armuke", "Viini veri", "Kinolina kangelane"
Von Glehni Teater "Viimased rüütlid"
Ugala "Tuul kuu pealt"
Goltsman Ballet "Alice Imedemaal"
Eesti Luguteater "Lood kurjusest"
PolygonTeater "Kuuvalgussild"
Varius "Knock out" ja "Sada ja üks"
Vana Baskini Teater "Öökuninganna"
Point "The kid"
Piip ja Tuut Teater "Piip ja Tuut kolivad Vilde elutuppa", "Piip ja Tuut Marsil" ja "Piip ja Tuut Piparköögis"
Eesti Tantsuagentuur "A good run"
Vaba Lava "Keres"
"Mõmmi ja sõbrad"
(ülalkasutatud foto on pärit Kroonika digilehest, autorit ei tea)
