Viimaks ometi sai järjekordne Pixari vaimusünnitus valmis. Need arvutigurud on ikka väga väga vinged!
Ütlen kohe välja, et minule Autod **** meeldis. Kas ta oli ka sama originaalne, sama põnev, sama armas, sama hea kui Imelised - ei. Aga omal armsal moel suutis ta ikkagi minna südamesse. Olla samaga õpetlik ning lastesse süstida õigeid väärtusi.
Ainukeseks ebameeldivaks aspektiks oli Koit Toome hääl, mis peategelase kaudu saali tuli. Toomel lihtsalt pole häält ja see tema hädine isiksus on möga. Rikub nii ühe kui teise asja ära. Miks mitte valida mõni pretensioonitum isik sellisteks kandvateks esitusteks. Siiani on ainus asi, mis Koit Toome allergiat minus pole esile kutsunud - tema roll Alfred-ina Vampiiride tantsus.
Aga see eest Harriet Toompere muutub iga asjaga mis ta ette võtab üha sümpaatsemaks. Väga tore!!!! Ma lausa ootan tema esitust "Kõik aias" mis ta Vanemusies külalisena teeb. Huvitav, kas Vanemuine on võtnud ette, et meelitab vaikselt Draamateatri näitlejaid ära, Jan Uuspõld läks, kas nüüd järgmiseks Toompere?
Kodus aga on meie beebi hakanud märkamatult häälega naerma. Eriti meeldib talle kui nina peale PIIIP teha. Ta on üldse kuidagi rahulik ja rõõmus beebi. Naljakas kokkusattumus on ka see, et nii tema kui minu Georg-i filmi tantsupartneri nimi on Kristin. Tantsupartner Kristin on jube tubli, ta saab nii kiiresti liigutustele pihta, palju kiiremini kui mina. Täna jälle trenni, näis kuidas selle seljavaluga tantsitud saab, aga igatahes on täna palju parem juba kui eile ja üleeile. Eilne valu tegi küll muret ja ehamatas ära. Aga nüüd on lõunal käidud ja saab Diclofenaci sisse võtta. Vast see laseb valuta tantsida...
FYC: Cars - Best animated film
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar