Kolmapäev, 2. august 2006

Luulest

Ma olen kirjutanud nii umbes poolsada kuni sada luuletust oma elu jooksul. Erinevatel eluetappidel, mõnikord niisama, mõnikord kellegi palvel, aga mõnikord tuleb lihtsalt tungiv tahe sõnad paberile ritta panna. Kuid millegipärast on mul ainult üks luuletus peas neis kõigist. See pole kaugeltki mitte parim, sest mõnedega olen isegi suuremaid ja väiksemaid luulevõistlusi ära võitnud. Aga vot on see üks peas ja teisi meenutan kui palju tahes, aga meelde ei tule. Ei saa aru.

Ah et, mis luuletus see selline on? Ok, siit ta tuleb:

Mind võrgutab üks ahvatlus,
ma parem pööran pea
Seal pool on kõik nii kahvatu,
ma ainult ennast nean.
Sest tagasi kui pööran,
sind pole enam seal
ning kahvatuks on muutund
ka selle poole peal.

Kommentaare ei ole: