Esmaspäev, 28. august 2006

Maag lõppes, Suvi Baden Badenis algas ja trenn on peas

Nädalalõpp tuli ja läks, nagu polekski teda olnud. Kuidas küll need vabad päevad nii kiiresti lendavad?

Reede õhtul saime tantsu lõplikult valmis. Trenn on muutunud nii väsitavaks, et kaks päeva järjest trenni teha on nii, et teise päeva trenni alguses on juba paras väsimus sees. Ei tea kas see on vanadus või lihtsalt need viimase aja vigastused. Jalatallad on ka täiesti villis ja valusad. Tantsija elu :) Laupäevaks saime tantsu juba nii kaugele, et sai natuke ka fiilingut sisse. Ei pea pidevalt mõtlema, et mis samm järgmiseks tuleb... Ühe väikese detaili panime tantsule veel juurde. Väikese aga mõjuva. Täna kella viiest läheb jälle andmiseks. Pühapäeva öösel on filmimine! Neljapäeval peame Peeter Simm-ile ette kandma. Trenna veel avastas, et huvitav kas varu-särgid ka on olemas, sest ma olen juba paari korraga päris higine. Ja kui see neegri-parukas, paksud püksid ja prožektorid ka, siis ma ainult voolan...
Stsenaariumi jõudsin lugeda nii kaugele kui meie etteaste tuleb. Selgus, et ka filmi alguse poole on pisike lõik sellest meie stseenist. Ja üldse tundub, nagu see on üks rõõmus värviplärakas keset halli ja kurja poliitikat ning Asta-vaenu nii Georgi vanemate, kui ka kõigi teiste poolt.

Lugemisest rääkides, siis jõudsime lõpule eile John Fowles-i Maag-iga. See on üks viimase aja parimaid raamatuid, mis minu kätte on sattunud. Kogu see psühholoogiline mäng ja närvikõdi oli nii pingeline ja nii huvitav!!! Eriti meeldisid need lõigud kus Nicholas ja Alison tegutsesid koos. Nii alguses keskel kui lõpus. Hea, et lõpus ei nämmutatud asja ette ära, vaid iga normaalne mõistusega inimene saab ju isegi aru, mis edasi saab. See koht kus Alison ütleb: "Ma vihkan Sind, ma vihkan sind. Vihkan jah." See näitab tema tegelikku tunnet, mida ta sõnadega lootusetult varjata püüab. Aga ükski inimene ei võta ette selliseid tegusid, kui ta mitte ei armastaks ning veel kuidas armastaks!!!

Pean tunnistama, et siis kui Lily ja Nicholas rebaseurust üles ronisid ja Lily ära tiriti, oli see meisterlik õuduskirjandus. Kuid juba järgmisel hetkel muutus trilleriks ja sealt edasi draamaks. Vapustav galerii ja kõik see ühtede kaante vahel. Kuigi peategelasest ei olnud kahju ning ei tundnud temale hetkegi kaasa, oli selline tunne, nagu ise seikleks seal Kreeka looduse keskel.

Huvitav kuidas aju töötab, aga nii paar nädalat tagasi lugesin, et America's next top model saates on sellel hooajal kaksikud ja nende pilt oli seal ka juures ja arva ära keda ma kujutasin nende kaksikutena seal Maagis? Conchist kujutasin mõnevõrra kõhnema vana-Marlon Brandona. Nicholas ise oli mingi ebamäärane tumedate juustega inimene, isegi mitte keegki tuttavatest. Nüüd alustasime aga Leonid Tsõpkini Suvi Baden-Badenis raamatuga, aga tundub, et see on päris kuiv ja igav. Ometigi Dostojevki -st ja tema naisest...

Seal on sellised mammut-laused (ilmselt taotluslikud). Üks lause mis algab vist teiselt leheküljelt kestab mingi kaks ja pool lehekülge. Aga mitu korda varem on ka mul juhtunud, kui raamatu esimene pool on täiesti jama, aga alles poole pealt juhtub miskit, mis muudab kogu raamatu heaks või annab raamatule selle õige maitse. Parim näide on Sebastian Faulks-i Charlotte Gray. See oleks napilt pooleli jäänud. Nüüd ei jäta ma enam kunagi raamatuid pooleli.

Üht teist "Allisoni" nägin ka eile. Nimelt oma lemmikut sarjast So You think You can Dance. Mia Michaels lasi neil Ivaniga tantsida uuesti Annie Lennoxi Why järgi tehtud koreograafia. See oli SUPER!!!
Võitjaks tuli Benji, mida oligi oodata. Kahju, sest ta polnud parim, vaid populaarseim. Aga lõppkokkuvõttes oli ta ikka päris hea. Mina nii hea veel ei ole...
Ja nüüd peab terve aasta ootama, millal järgmine saatehooaeg algab. Ei ole veel paremat sarja siin ilmas olnud...
Reedese teatriõhtu Von Krahli teatri Luikede järv läks linti, selle kohta ei oska muud kommenteerida kui et algus oli huvitav, aga ei oska hetkel veel rohkemat kosta.

Päeva mõttelause on: Mida on ööl unega pistmist?
Just, magada võib ka päeval või ainult hommikul. Öösel on lahe raamatuid lugeda või netis kolistada. Lapsed juba magavad ning õuest tulevad vahvad-ööhääled.
Pagan, kõht läheb tühjaks. Ma lahkun sööma...

Kommentaare ei ole: