Reede, 13. oktoober 2006

Prairie home companion

Uus Meryl Streep-i film. Õigemini peaks vist ütlema, et uus Robert Altman -i film, sest tegemist oli väga tüüpilise Altmani kollaažiga, kus tähti rohkem kui taevas. Ja kõik kindlasti jälle pool tasuta sellest osa võtnud, sest teiste tähtede (kaasa arvatud režissöri) külgetõmbejõud on nii suur Altmani filmides.

Tegemist ühe legendaarse raadio-show kulissidetaha vaatega. Tähtedeks country-lauljad, keda esitasid Meryl Streep-i lisaks Lily Tomlin, Woody Harrelson, John C.Reilly, isegi Lindsay Lohan ja mõned päris lauljad. Lisaks veel esinevad filmis Kevin Klein, Virginia Madsen, Tommy Lee Jones ning kindlasti veel mitmed, kelle nime ma hetkel ei mäleta.

Tore, et La Lohan sellise rolli on ette võtnud. Ta polegi mulle kunagi varem nii sümpaatsena tundunud. Woody Harrelson üllatas oma laulmisoskusega, aga filmi nael oli minu jaoks ikkagi Meryl. Ta särab oma kohalolekuga igale filmile väärtust juurde. Laulmas olen teda küll varemgi kuulnud mitmel korral. Eriti õnnestunult filmis Postcards from the edge.

Film kandideeris ka Berliini filmifestivalil Kuldsele Karule, aga võitis ainult Saksamaa Morgenpost -i lugejate žürii auhinna. Oscaritele ilmselt tal küll asja ei ole, kuigi Meryl võiks ka kõrvalosas kandideerida, aga tundub, et peaosa üks koht viiest on nagunii temale reserveeritud rolliga filmist Devil wears Prada. Kui siis ehk mõni lauluke voolab originaalsena sealt välja. Eriti lahe oli Harrelsoni ja Reilly duett "Bad jokes", aga see ei pruugi olla originaal.

Muidu kogu tegevus toimuski laval, lava taga ja ühes kohvikus. Mis omamoodi andis juurde teatraalsust. Lisaks ingel, kes inimeste seas ringi jalutas ning lõpus pisuke kõlks, et kelle see ingel sealt kohvikust kaasa viis. Sellest sai siis aru selle järgi, mis koos tiitritega ekraanile tuli - üks inimene oli puudu - mõnus, et kõik pole ette ära nämmutatud, vaid saab ise ka avastada midagi. See ehk selle filmi väärtus lisaks Meryl -ile oligi...

Kommentaare ei ole: