Teisipäev, 17. oktoober 2006

Lastest

Patrik ütles hommikul, kui S.-i kooli viisime, et Ega ta viisi ei saa, kodus kui emme temalt sõnu küsis, siis ta ei osanud midagi. Eks näis...

Kristin hakkas eelmine nädal ennast kõvasti kõhult selili ja tagasi keerutama. Lisaks sellele on tal mingi haaramise algoskus ka nüüd olemas...
Kuid arsti juures oli muret tekitav see, et ta polnud sentigi kasvanud - mõõt ikka 62cm ja kaalus ka ainult 200 grammi juurde tulnud kuu ajaga. Nüüd on uus mõõtmine kohe. Ma arvan, et arstid külvavad niisama paanikat. Ma kodus mõõtsin ja ta oli 65 senti. Beebidega ikka ju nii, et vahest panevad hooga, vahest võtavad natuke rahulikumalt. Küll ta kasvab. Nüüd naine ka üritab talle veel lisaks lutipudeliga piima sisse toppida - ei, minu meelest pole sellest tolku. Küll beebi ise teab kui palju talle toitu on vaja. Kui ta näljas on küll ta siis häält teeb. Pole see midagi nii nagu arstid väidavad, et ta on nii nõrk, et ei jõua. Pole ta nõrk midagi. Kints on nii paks, et vaevalt ulatuvad sõrmed ümber. Ja kui talle lutipudeliga võlts-piima suhu toppida, siis teeb sellist mürglit, et oioioi.

Meie toast, töö juures, on ka üks inimene beebiootel. Nii lahe! Kuigi Eesti iive olevat septembris jälle negatiivne. Ei tea kauaks meid Eestlaseid siin maapeal...

Kommentaare ei ole: