Esmaspäev, 15. veebruar 2021

TOP20 teatrisoovitust MÄRTSIKS + teatrikuu esietendused


Märtsikuu on TEATRIKUU! Märtsis on nii palju mõnusat - siis hakkab ju lumi sulama, teatriliit jagab oma auhindu ning teatrirahvas on elevust täis, draamat ja rõõme jagub küllaga, aasta on juba hoo sisse saanud, aga suvi on veel kaugel, seega täiega töörügamine käib, et puhkust välja teenida. (Siinkirjutajal on märtsikuus sünnipäev ka - kunstnikele omaselt see kõikse kunstnikerohkem tähemärk - kalad... kuigi jah, ega horoskoopidesse ikkagi suuremat usku siiski pole).

Märts on ka ideaalne kuu teatrikülastusteks - veel saab külma õhtu eest varju salongitulede valguses ja müstilise hõnguga teatrimajadest. Toredad piletöörid ja publikuteenindajad alati naeratamas ja abivalmilt juhendamas kuhu ja kuidas. Puhvetitest saab kartulisalatit ja mõnedes isegi jäätisekokteili või pavlovat... Kodune, samas pidulik - kõik üheaegselt. Teatrimaja ning selle atmosfäär ise ongi vaatet see suurim teatriime! :)

Mida siis märtsis teatrisaalidest otsida? Käisin mängukavad läbi ning kirjutasin 20 enda lemmikut märtsi mängukavadest üles. Nendest, millele veel tänase päeva seisuga pileteid on saada. Kuna praegu on need 50% piirangud ka veel peal, siis paraku on saalid üsna täis ning pilet tulebki võtta kohe kui selleks võimalus on... Ise näiteks proovisin Von Krahli "Aed" piletit osta... Fienta müügisüsteem näitab küll a la 4 viimast piletit saadava, ehk ruumi peaks nagu olema, aga ometi ühtegi kohta valida internetis ei lase. Seega oleks olnud parem ikka pigem varem juba see pilet ära hankida. Vanarahvaski teadis rääkida, et parem varblane peos kui kümme katusel :)  Linnateater kolis küll Salmesse, aga Balti tragöödiast tuli ikkagi sõrmed puhtaks limpsida - kõik saalid on välja müüdud! Õnneks on siiski piisavalt ka neid, millele pileteid siiski veel leidub... ka nende seast, mis minulgi veel nägemata.

Siit leiab seekord lisaks 20-le soovitusele eestikeelsest teatrist ka 3 soovitust märtsis Vene Teatris (eestikeelse sünkroontõlkega) etendustele. 1 ballett, kui tipptantsuteatrinälg peale peaks tulema. Valisin välja ka 6 lasteteatri etendust, mis ka minule kui "igavesele poisikesele" väga meeldisid ning ära loetletud saavad ka kõik 16 esietendust, mis suutsin välja peilida (muide kuuel neist on esietenduse ühel ja samal päeval - 26.03!). Lisaks on märtsis ka üks teatrifestival! Nimelt NAKS - teater noorele vaatajale! 
Ja veel tuleb ära märkida, et eriliselt palju head on saadavad Tallinnast väljaspool - eriti Tartus, Viljandis, Rakveres ja Pärnus!

Ahjaa... pööran tähelepanu ka sellele, et kuigi näiteks "Etturid" oli Piletimaailmast välja müüdud, siis "Piletilevis" veel pileteid oli... sama lugu võib ka mõne teise etendusega olla!

20 KINDLAT TEATRISOOVITUST MÄRTSIKUUKS:

ABORT - Endla
Lavastus on ühtlasi nagu huvitav homaaž filmikunstipärlitele, aga sisu annab sellele võtmed. Nimelt Richard Brautigani raamatul põhinev lugu räägib ühest raamatukogust, kuhu tuuakse keelatud/hüljatud raamatud. Seikluslik, täis armastust ja kohati ka groteski. Puudu pole ka huumor ja õud. Megakõva trupp! 


ANNE LAHKUB ANNELINNAST - Tartu Uus Teater
Üks eelmise aasta tugevamaid eesti algupärandeid. Üllatav, nagu kiht kihilt paljastuv sugupoolte sõda naisest, kes tunneb end hüljatuna, mehest, kes on egoist. Kes nad on ja mis neid seob või ei seo? Seejuures kogu see lavastuslikult nii visuaalselt kui sisuliselt eriline teekond üllatava lõpppuändini.


APELSINITÜDRUK - Eesti Noorsooteater
Liigutav ja armas lugu lastest ja nende vanematest. Armastusest ja unistustest. Edasiandmisest ja hoolimisest. Keerulisest teekonnast iseendani ja oma lähedaste tegeliku minani.


BEATRICE - Vanemuine
Eesti oma science fiction ehk ulme... lähitulevikust, mil inimese teadvust on võimalik digitaliseerida ja seeläbi ka säilitada ning siirdada teistesse kehadesse. Mõtlemapanev ja üllatav, lavastuslikult vapustavalt huvitavalt tehniline!


CARMEN - Paide Teater/Must Kast
Kes siis Carmenit ei teaks - see sigaretitehase plika, kes kõigil poistel silmad krõlli ajab... aga nagu kakuke lipsab ühe haardest, teise haardesse ja sealt edasi... keda ja mida Carmen tahab? Muusikaline, tantsuline, täis lahedaid lavastajatrikke ja ägedat mängu kuldaväärt trupilt, kes kõik selle vaimustavalt ette kannavad! Saab naerda ja ahhetada-ohhetada algusest kuni viimase stseenini välja!


ETTURID - Ugala
Eno Raua metsavendade lugu mõjub ja oi kui tugevalt! Suurepärane trupp ja huvitav lavastus - nagu teekond. Läbi aastate. Sõda on teatrilaval harva, kuigi see tekitab juba eoses emotsioone. Stalin kummitab kogu etenduse ja üllatavad pöörded ehmatavad ning kurb alatoon liigutab.


HEAD INIMESED - Vanemuine
Nõuka-aeg ja sellest siirdumine iseseisvusaega ühe perekonna näitel. Ajastud muutuvad, aga kas ka inimesed? Ja kui, siis kui palju... mis on tähtis kellelegi. Oleme erinevad, aga ka sarnased. Huvitav vaatamine ja mingite asjade äratundmine, teiste, ka igapäevastele loo keerdkäikudele kaasaelamine. Ajastu-sotsiaalrealism.


HULLEMAST HULLEM - Rakvere Teater
Ülimalt lõbus ja meelelahutuslik teatriõhtu, kus ühest küljest läheb kõik nässu, aga teisest küljest pole ju inimestel täbarates olukordades leidlikkusel piire... mis aga juhtub siis, kui see "leidlikkus" lööb asjad veelgi rohkem nässu :)


KAHEKESI - Kinoteater
Erilise ülesehitusega erinevate suhete mänguline filosofeerimine, kus tegelased sõna otses mõttes pöörlevad ühest suhtest välja ja teise suhtesse sisse. Kõik inimesed, kellega me suhtleme mõjutavad meid ja seda niimoodi kontsentreeritult vaadata on kord lõbus, kord äratundmispakkuv, kord lihtsalt huvitav, et kuidas just nendel inimestel läheb...


KALEVIPOEG - Vanemuine
Meie rahvuseepos on jõudnud lavale sellisel fantaasiarikkal moel. Võimas, aga ka meelelahutuslik, tundlik, aga jõuline, meisterlik lavastus ja kogu olulisem osa loost mängitakse ette läbi huvitavate karakteriseeringute.


KUIDAS MINUST SAI HAKOMAH - Ugala/Viljandi lavakool
Noorte näitlejaõpilaste mängupower ning tõsine teema, ehk kuivõrd kerge on jääda narkootikumide lõks, end kui raske sellest on välja tulla, kui oled süsteemi osa... kui oled juba nendes ringkondades, siis need tõmbavad sind üha rohkem sisse... kuni upud... või lausa ime läbi pääsed... Kes pääseb, kes mitte? Tõsieluline ja väga mõjuv.


LINNADE PÕLETAMINE - Eesti Draamateater
Lugu lapsepõlvest ja ühest ajastust, mis polegi ju kaugel, aga ometi nagu teises maailmas. Mõnekümne aasta tagune Tartu, mida ühest küljest ei tahakski tagasi, aga samas see nostalgiline soojus ning perekonnasuhted hoiavad selle mälestustes ikka armsana. Suurepärased näitlejatööd kõigilt!


MONUMENT - Kinoteater
Inimesed oma egodega. Lõbus, segades kunstimaailma, samas hirmus, sest lihtsustatuna näeb meie maailma kõverpeeglist - kas me olemegi sellised? Fantastiliselt hea trupp ja vingemast vinged rollid. Tipptasemel meelelahutus, ent samas ka tõsine.


NAISTE KOOL - Vanemuine
Vana klassika, mis tegelikult töötab igas ajastus ja nii ka just praegu. Eriliselt lavastatud, kus peategelane on nagu publiku oma semu, kuigi näed tema vigu ja lollust, siis ometi sekkuda ja aidata teda ei saa - iga inimene peab oma vitsad ikka ise kätte saama.


ONCE - Ugala
Muusikal muusika tegemisest ja inimsuhetest. Armastusest! Ilusad laulud ja ilus suhte-teekond, millele saab kaasa elada. Iiri lugu, ja iirlased teadagi on eestlastega kuidagi hingelt sarnased, sellepärast mõjub emotsioonidele oodatust tugevamalt. Laulud on ka väga head.


ROMEO JA JULIA - VAT Teater
Tänapäevastatud maailma kuulsaim armastuslugu toimib hämmastavalt hästi ka praeguses ajas. Toikka on siia lausa meisterlikult mixinud sisse ka lauseid-teemasid teistest Shakespeare'i näidenditest, nii meisterlikult, et pool aastat pärast nägemist ikka vahepeal mõtlen nendele leidlikele lahendustele tagasi.


SAJA-AASTANE, KES HÜPPAS AKNAST VÄLJA JA KADUS - Ugala
Jonas Jonassoni rootslaste üks läbi aegade müüdumaid raamatuid on siinses dramatiseeringus toodud üle kodusesse Eestisse ja täpsemalt Viljandisse. Allan on ikka oma teekonnal nii rahaga põgenedes kui ka läbi oma pika ja põneva elujutustustes. Vingelt kõikvõimalikke lavavõimalusi kasutav igavesti vahva seiklus kõikidele vanustele - lastest kuni vanuriteni!


SURMKINDLAD ASJAD SIIN ELUS - Ugala
Liigutav, tänapäevane perekonnalugu, mis tõesti ajabki nutma, sest nende inimeste mured, probleemid, unistused ja suhted on meile kõigile tuttavad. Samas ka erilised, sest iga inimene ongi eriline. Sügav ja ajastu närvi õigetesse kohtadesse tabav - näiteks nii naise positsiooni ühiskonnas laiemalt kui ka seksuaalsuse või mistahes isikliku omapäraga kaasnevad sisemised heitlused ja teekonna otsimine võimalikult õnnetunde lähedale või isegi suisa õnneni välja. Üks asi ongi need teemad ühiskonnas laiemalt, teine asi perekonnasiseselt...


SUUR SIBERIMAA - Eesti Draamateater
Jaan Krossi noorusaastad Siberist Tallinnasse tulek - tema inimsuhted ja üldse ajastulikud teemad. Suurepärane nii mäng kui ka lavastusena ja erinevad selle komponendid, näiteks kunstnikutöö.


TALLINNVILLE - VAT Teater
Tänapäevane, isegi väga... Tulevik, mis juba praegu on käes. Kümmekond lugu, mis omavahel läbi tegelaste risti-rästi põimuvad... ühes suurlinnas, kus puutume kokku paljudega, riivamisi ja ei tea, mis teiste eludes toimub, sest enda omas juhtub kogu aeg nii palju põnevat. Siit siis võimalus teiste eludesse piiluda... Kaasa elada ka tänu tänapäeva uutmoodi suhete tekkimise võimalustele ja suhetele endale.


VIIULDAJA KATUSEL (mängitakse TARTUS!) - Estonia
Viimane Malviuse tõeliselt suurepäraselt õnnestunud muusikal Eestis, kus on hea nii lavastus, näitlejad/lauljad, lugu, aga ka koreograafia on lausa tipptasemel. Laulud on kuulsad ja kõik kokku külmavärinateni liigutav!


ÜKSSARVIKUTE FARM - Rakvere teater
Urmas Lennuki lennukas fantaasiamäng, kus ühe mehe vanaema kappides elavad eesti kirjanduse naiste suurkujud... elavad nii kaua, kui neid mäletatakse. Väga lahe ja naljakas ning väga ägedad naised mängivad (Peeter muidugi ka seal nende vahel). Lavastus ja lugu, mis on hämmastavalt tabavalt sossu ja mõnna, umbes just nii, nagu ikka "vanaemade juures" :)


7 SOOVITUST LASTETEATRIST:

ERNESTO KÜÜLIKUD - Must Kast
Seiklus, mis toimub tsirkusetelgis, üks huvitav ja karikatuurne karakter teise järel satub Ernesto teele ja seda on ühtviisi lahe vaadata nii lastel kui ka täiskasvanutel! Üks viimaste aastate parimaid laste/pereteatri lavastusi! 4-104 aastastele


KASSID - Piip ja Tuut Teater
Kõik me teame neid erinevaid kiisutüüpe... aga siin on nad kõik kodutud ja otsivad oma kohta maailmas... Muusikaline ja värvikas, lõbus, aga kurba alatooni ka - just nagu need kõige paremad lood ikka! Pigem lasteaia ja esimeste klasside lastele, aga ka vanemad leiavad siit oma üles. Mina lustisin täiega kaasa.


POLLYANNA - Eesti Noorsooteater
Liigutav lugu orvuks jäänud tüdrukust ja tädi juurde elama asudes leitud uuest sõbrast. Kõik need väivikad tegelased ka seal ümber... aga jah... tõesti südamlik, armas ja ilus oli see! Klassika!


PIRUKA MAGUS PÕHI - Ugala
Lastekrimka (mis sobib ideaalselt ka täiskasvanutele) toimub huvitavalt kahes vaatuses nii, et esimeses on see, mis oli ja teises see, mis sealt edasi hakkab juhtuma. Tark ja täpne tüdruk on siin avastamas hämaraid asjaolusid ühe kahtlase mehe mõrva kohta, kes oma otsa tema koduaias leiab. Raamat, millel lavastus põhineb on osutunud ümber maakera nii populaarseks, et sellele on kirjutatud ka järjed. See siis on siiski see kõige esimene ja täiesti iseseisvalt võetav osa. 


TAGURPIDI - Eesti Noorsooteater
Visuaalteater, aga ka vana hea koomiksi elustumine lavalaudadel. Kõik on siin tagurpidi, peale seikluse, mis liigub ikka edasi, sisaldades ka omad õpetlikud nõksud, ent ometi mitte moraali lugedes. Lahedalt leidlik nii sisulises kui lavastuslikus mõttes.


TIMM THALER EHK MÜÜDUD NAER - Eesti Noorsooteater
Mõni aasta tagasi, kui mu oma noorim tütar oli umbes 10, siis oli see tema aasta lemmiklavastus. Klassika ja armastatud raamat on saanud väga väärilise lavastuse, mis on kui põnev seiklus, aga ühtviisi lugu perekonnasidemetest ja sellega suhestuvad ju kõik, nii tüdrukud kui poisid, tädid ja onud, ise ja Sinu noorem või vanem mina.


ÕUDUSTE KOOL - Kellerteater
Jutustav teater, omade ägedate efektidega. Õudusjutud, mis on kohati ka naljakad, aga just selles õdusas ja hämaras Kellerteatri erilises majas ka kindlasti kuklapeal judinaid tekitavad. Mänguline ja  kuna lugusid on mitu, siis üks on lahedam kui teine ja kõik kokku... no tahaks öelda, et vahva.. a kus Sa siis õuduka kohta nii ütled... ütlen siis hoopis - hirmvahva :)


3 SOOVITUST TALLINNA VENE TEATRIS:

CHARONI KOOR
Inimestega manipuleerimisest, lootusetustuse tundest armastusest ja milliste meeleheitlike tegudeni see viia võib! Harukordselt huvitav lavastuslikult ja väga eriline... intiimne ja seetõttu veel omakorda mõjuvam. Külmavärinad tulevad peale isegi tagasimõtlemise peale. Milline vapustav kunstiline sümbioos koos muusika ja valguslahenduste ning selle valusa ja hästikirjutatud sisuga. Olen täiesti hämmingus, et teatriliit selle eelmisel aastal parima lavastuse nominatsioonist ilma jättis! See oleks olnud seda väärt - kahtlemata! Lisan, et ise läksin seda vaatama sõbra soovitusel ning kõik, kellele seda edasi olen soovitanud, on olnud väga tänulikud.

PROZOROVITE MAJA. 40 AASTAT HILJEM
Mis on saanud Tšehhovi kolmes õest 40 aastat hiljem? Kas nad ikka igatsevad veel Moskvasse? Kas nad ikka elavad veel koos? Kuidas on järeltulevate põlvedega? Stalini-aeg on käes ja see mõjutab õekeste elu. Aega on kulunud palju ja nende loomujooned oleks nagu veelgi süvenenud. Imeliselt ilusti lavastatud mitmete väga emotsionaalsete kohtadega. Lõpumuusika ainult oleks peaaegu kõik ära rikkunud. Võibolla lihtsalt provokatiivsusetaotlus... sest sellele plaksutada oli võimatu, olgugi, et siin on tegemist lausa imeliselt hea näitelejate trupiga - nii noored, aga eriti vanemad...

ÄRA IMESTA KUI SINU MAJA SÜÜTAMA TULLAKSE
Oi sellist ägedat lavastust ei osanud oodata. Sisuliselt on see nagu krimka, kus noor naine läheb uurima, miks tema mees tehases suri... Teisalt vaatajad teavad, et see on kapitalismi tõttu, aga kuidas ja mis ja kes täpselt... Iga tegelane on siin isemoodi karakter, kellega publik tutvub ka eraldi - omavahel... Kuid see kuidas see kõik lavastatud on - sellist asja pole teatris kunagi varem näinud! Harukordselt hea. Samas võibolla ei soovitaks vanemale generatsioonile, sest tegemist on techno-lavastusega, seda nii sisulises mõttes kui ka muusikavalikuna. Seega see on kõvahäälne, läbivalt muusikaga, tantsides, karm ja niii-niii ägedalt eriline!



1 SOOVITUS BALLETITEATRIST:

ROMEO JA JULIA - Vanemuine
Prokofjevi vapustavalt hea muusika ja kogu see armastajate lugu ka... ent siin on lähenetud hoopis uuest vaatevinklist - hea ja paha võitlusena - kusjuures värvid on hoopis vahetusse läinud... ja kas ja kes ikkagi paha on? Jumalikult head tantsijad kõigis neljas(!) peaosas.

Kui kõik need nähtud, siis lisan "igaks juhuks" veel 11 nimetust, mis olid minu jaoks ka igati väärt vaatamised: Charlotte Löwnsköld/Rakvere Teater, Daamid/Endla, Emadepäev/Ugala, Evolutsiooni revolutsioon/Must Kast, Kuni ta suri/Rakvere Teater, Kõik naistest/Endla, Lõppmäng/Rakvere Teater, Noored hinged/Eesti Noorsooteater, Nukumaja osa 2/Eesti Draamateater, Sa oled täna ilusam kui homme/Von Krahli Teater, Tantsutund/Endla.


MÄRTSIKUU 15 ESIETENDUST:

JUUDIT - VAT Teater (1.03) lavastaja Aare Toikka, autor Andrus Kivirähk
mängivad: Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Gert Raudsep, Margo Teder, Tanel Saar
Kes on tänapäeva Juudit? Noor naine, kes läheb ja teeb seda, mida tarvis? Teeb seda, mida mehed teha ei julge? Ning päästab seeläbi - kelle? Iseenda? Oma kodulinna? Või terve inimkonna, sest vähemaga
Juuditi taoline idealist ei lepi? Sada aastat pärast Tammsaare Juuditi sündi on Petuuliat päästma asunud Andrus Kivirähki Juudit. Mille poolest tänapäeva Juudit teistsugune on? Kas Petuuliat on veel võimalik päästa? Selge on igatahes see, et endiselt on Juuditi ümber neetult palju vanamehi.


U-TUBE - TeMuFi (4.03) lavastaja Peep Maasik, 
mängivad: Kaarel Targo, Tanel Ting
Kelleks tahad sa saada, kui suureks kasvad? Küsis Friedebert Tuglas väikeselt Illimarilt. Youtuberiks! 21.sajandi kõige populaarsem tuleviku töökoht. Kes on siis youtuber? Unistuste amet, justkui režissöör, operaator, valgustaja ja osatäitja samal ajal. Kõike seda vastavalt enda oskustele ja vajadustele.
Noortelavastus “U-TUBE” räägib loo ühest teismelisest poisist nimega Illimar, kelle suureks unistuseks on saada samuti youtuberiks. Omandada mikrokuulsus. Mis selle kõigega kaasneb? Kuulsus, raha, glamuur, tasuta riided, vitamiinijoogid. Pealtnäha lillelise elu kõrvale kuuluvad ka küberkiusamine, interneti pedofiilia, sotsialiseerumise probleemid ja depressioon. Lavastus avab probleemid läbi suurte ideedega teismelise poisi küsimuse “Kelleks tahan ma saada, kui suureks kasvan?”


PARIM ENNE - Ajateater (4.03) lavastaja Anne Velt, autor Andra Teede
mängivad: Katrin Valkna ja Tarvo Krall
Karla on turvamees ühes suures Tallinna kaubanduskeskuses. Ta on olnud turvamees terve elu, ta kohe oskab seda tööd. Pätte ja pisivargaid on tänapäeval nii palju, et pane ainult tähele ja püüa.
Ühel päeval jääb Karlale vahele aga Hanna. Hanna on töötab juba aastaid Soomes ja käib igal võimalusel Tallinnas pere juures. Hanna ja Karla lähevad kohe tülli, kuid sellest tülist sünnib üks väike säde … Aga kas siis sellest piisab, kui sa kohtad täiesti juhuslikult kedagi, kes su südame varastab? Lähed pärast tööd poodi ja väljud sealt hoopis uue inimesena? Kas nii saab, et otsustad lihtsalt ühel päeval oma elu muuta isegi siis, kui sa ei ole enam noor ja uljas, vaid vana ja ettevaatlik? Või on inimesel nagu sooduspakkumistelgi parim enne kuupäev, mille kukkudes saab pannakse tuled kustu ja muusika kinni.


MINA! - Tartu Mänguasjamuuseumi teatriprojekt (7.03) autor ja lavastaja Maria Usk
mängivad: Maria Annus ja Karol Kuntsel
Laulude ja nukkudega fantaasiamäng "MINA!" on lõbus oma mina avastamise lugu kõige pisemale teatrisõbrale. Väikesed vaatajad saavad näha, kuidas sünnivad Kuu ja Päike, millega tegelevad erinevad toredad loomad ning milliseid enneolematuid asju võib sündida läbi mängu ja maailma märkamise. „MINA!” lugu tegeleb välimise ja sisemise mina tundmaõppimisega. Välimise mina puhul uuritakse nähtavat, sisemise mina puhul seda, kas mina on suur või väike, hea või halb, lahke või sootuks kade. Teatrilava on seekord lavalt alla vaatajate juurde kolinud, et lapsed saaksid võimalikult lähedalt kogeda teatri võlumaailma.


KATK.EST.USED - Rakvere Teater (12.03) autor ja lavastaja Karl Koppelmaa
mängivad: Liisa Aibel, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Peeter Rästas, Elar Vahter, Silja Miks, Imre Õunapuu
Kaeti laud, nugade-kahvlite kõlin, taldriku-paari klirin, kartulisalati plekid laualinal, mineviku meenutused ja tuleviku plaanid -- ilus perekondlik koosviibimine. Aga kuskil, kõigi nende laulude, helide, maitsete ja lõhnade, plekkide ja kildude all on mingi ärevus. Ja asi pole katkus.  See on mingi tohutu mineviku paine. Ajast, mida nooremad ei mäleta, mine tea, kas vanemadki. Nutavad päritud pisaraid, vanu pisaraid ajast, milles pole nad kunagi elanud. Ühisel kalmistukülastusel tol päeval, lillede ja küünaldega, näen kirju vanadel hauakividel: “Elu lõpeb, töö ei lõpe eal.” ja “Elu üürike, töö igavene” ja “Elu jääb alati poolikuks, töö ei valmi eal”. Ja ma ei suuda mõelda muust, kui… kuhu on maetud… koer.”


PIIP JA TUUT TEEVEES VÄIKESE SUHKRUGA - Piip ja Tuut Teater (12.03) lavastajad, autorid ja mängivad: Haide Männamäe ja Toomas Tross
Nagu džinn teekannust ilmub lavale Piip ja Tuut TV-st hooaja jooksul läbi vilksatanud kirju galerii koomilisi tegelasi: naerukoolitajad Helga ja Helmut, ilmatüdruk Ilma ja tema austaja Imelik, telefonitüdruk, taksojuht, räppar Sipsik ning väikese suhkruna teevees on kohal ka Piip ja Tuut iseendana, sest kahekesi nad panevadki veerema karakterite karusselli, millist pole selles teatris varem nähtud. Noh, jääb vaid kohale tulla ja ulpida koos teevees.


ARKTILISED MÄNGUD - Endla (13.03) lavastaja: Ingomar Vihmar, autorid: Leea ja Klaus Klemola
mängivad: Andrus Vaarik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Priit Loog, Carita Vaikjärv, Kadri Rämmeld
Marja-Terttu ja Piano on tagasi! Viimati kohtus Endla publik nendega 11 aasta eest Gröönimaal, kuid nüüd on 75-aastane talveveteran Marja-Terttu Zeppelin põhjamaise grilliputka kinni pannud ja elab Soomes oma keskealise tütre Maura Zeppelini mereäärses kodus. Just siin, Kokkola lahesopis, kus ka detsember on korralik paadisõidukuu, kohtub Marja-Terttu taas Martti Piano Larssoniga – mehega, kelles mitte keegi pole mitte kunagi pettuma pidanud ja kelle peamiselt jotade varjupaigana toiminud äri on arenenud tõeliselt edukaks filmikompaniiks. Leea ja Klaus Klemola Kokkola-triloogia neljas (ja ilmselt viimane) osa „Arktilised mängud“ ongi lugu nende kahe taaskohtumisest, ühest saatuslikust jahiõnnetusest, Šveitserite Vennaskonnast, muusikabisnisesse minekust ning Vili Tiipanaise ja Intijani Mikkola radikaliseerumisest. Aga see on ka lugu edukuse raskest taagast, meeste aust, iseenda saatuse üle otsustamisest, alkoholismist, kliimasoojenemisest, elu kaduvusest ja sellest, milline väljakutse on armastada Soome rahvast. Või siis hoopiski tõsilugu mängust, mis võidab surma ja uurib, mis juhtub põhjamaise identiteediga siis, kui külma enam ei ole.


KÕIGE ALL JA KOHAL ON... - Tallinna lavakool/Eesti Noorsooteater (16.03)
EMTA lavakunstikooli 30. lennu diplomilavastus. Kuidas armastada, kui me armastame nii erinevalt? 
EMTA lavakunstikooli 30. lennu lühilavastuste kassett noortele ja täiskasvanutele koosneb neljast muinasjuttude põhjal sündinud loost, mis on valminud lavastaja-, dramaturgia- ja näitlejatudengite koostöös. Kunstnikena teevad kaasa Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid. 
- „Koit ja Hämarik”- „Me ei tahtnud mõelda Koidust ja Hämarikust kui juba eos jumalikest olevustest, vaid kui inimestest, kes otsustades üksteist armastada, puudutavad midagi jumalikku.” – lavastaja Margaret Sarv, mängivad Maarja Mõts, Alden Marcus Mayfield, Mark Erik Savi, Karel Käos ja Merlin Kivi
- „Alice” „Meid huvitas, kas kunstnikul on õigus oma loomingu inspiratsioonina kasutada teise inimese kannatust.” – lavastaja Kalju Karl Kivi, mängivad Maria Teresa Kalmet, Hardi Möller, Jaan Tristan Kolberg ja Hardo Adamson
- „Naljakas aastapäev ehk vaikimise mäng” „Mind kummitab üks laulufraas: tõmbas ennast uhkust täis ja karplauhti lõhki käis.” – lavastaja Erik Richard Salumäe, mängivad Jass Kalev Mäe, Tuuli Maarja Põldma, Maarja Mõts ja Merlin Kivi
- „Mos-naine ja kakk” „Käivitavaks teguriks olid ühe väikerahva valupunktid ja see maailm, mida nad endas kannavad, nende suhtedünaamika arktilise looduse ja ühiskonnaga.” – lavastaja Marta Aliide Jakovski, mängivad Maria Ehrenberg, Jass Kalev Mäe, Alden Marcus Mayfield ja Hardi Möller


TARKPEA - Vene Teater (19.03) lavastaja: Georgi Kutlis, autor: Aleksandr Ostrovki
mängivad: Aleksandr Žilenko, Tatjana Manevskaja, Dmitri Kosjakov, Natalja Dõmtšenko, Aleksandr Okunev, Sergei Furmanjuk, Anna Markova, Karin Lamson, Daniil Zandberg, Alexandr Domowoy
Maskeraadi komöödia. Sünkroontõlkega eesti keelde. Lavastuse eskiis tunnistati 2019. aasta režissuuri laboratooriumi parimaks tööks. "Pärast tarku palju, ette ei ühtegi" on üks tuntuim A. Ostrovski näidend. XIX sajandil kirjutatud komöödiat on lavastatud pea lugematu arv kordi. Selle poole on pöördunud erinevate aegade kuulsamad lavastajad: V. Nemirovitš-Dantšenko, P. Sadovski, I. Ilinski, M. Zahharov, O. Tabakov jt. Eesti Vene Teatris on seda mängitud kahel korral: 1966. aastal tõi näidendi lavale S. Tikov ja 1990. aastal A. Suhatšov. Noor, sümpaatne avantürist Jegor Glumov otsustab iga hinna eest edu saavutada ja võidelda endale välja ühiskonna kõrge positsioon. Kasutades kõikvõimalikke vahendeid ja manipulatsioone, liigub ta eesmärgi suunas, kirjutades oma päevikusse üles ausad mõtted ja arutlused, kuid ühel hetkel väljub olukord siiski tema kontrolli alt... Lavastus "Tarkpea" on noore kreeka lavastaja Georgi Kutlise (lõpetanud lavastaja erialal GITIS-e D. Krõmovi ja J. Kamenkovitši kursuse) kaasaegne versioon kuulsast klassika näidendist. "Näidend jättis mulle kustumatu mulje.  Ostrovski tekst kõlab ülimalt kaasaegselt ja esilekerkivad küsimused on otseselt seotud meie tänase päevaga.  Millised on moraali piirid? Millisteks sammudeks on inimene võimeline edu nimel? Mida me tegelikkuses saame nimetada "eduks?" – jagab lavastaja G. Kutlis oma nägemust näidendist.Lavastuse žanr on määratletud kui "maskeraadi stiilis anti manifest" Sellesse ebatavalisse kooslusesse lisab lavastaja oma arusaamad teekonnast, mida mööda Glumov liigub. Iseenda reetmise viisid. Otsused, millega kaasnevad allakäik, künism ja amoraalsus. "Maskeraadil" on siin ühest küljest metafoorne tähendus, kuna kõik näidendi tegelased on kahepalgelised ja valelikud. Teisest küljest on žanrilisel määratlusel ka otsene tähendus, sest igal tegelasel on, lähtuvalt tema seesmisest olemusest, oma mask, ja kogu tegevus toimub kostüümipeol. Lavastus balansseerib rütmiliselt realismi ja groteski piiril, võludes oma kerguse ja hullusega. "Tarkpea" tegelased on äratuntavad, naljakad ja kaasaegsed. Nali naljaks, aga kõige selle taustal peitub peamine küsimus: Ostrovski näidendi kirjutamisest on möödas üle 150 aasta, ajad on arusaadavalt muutunud, aga moraal?


ISSID - Kuressaare Teater (25.03) lavastaja: Arvi Mägi, autor: Douglas Gower
mängivad: Tarvo Krall ja Jürgen Gansen
GEORGE: Eks ju imelik, et me oleme koos.
CARL: On jah.
GEORGE: Kaks inimest, kes poleks kunagi minutitki veetnud teineteise seltskonnas, kui ei oleks mingi kolmanda jõu jumalikku sekkumist.
CARL: Jah, aga pagana pihta, siin me oleme.
Nii räägivad teineteisele jõululaupäeval kaks meest, kes kohtuvad esimest korda ja selleks kolmandaks, jumalikuks jõuks, on üks naine ja tema kaks last. Carl on laste isa, George kasuisa. Carl saabub kaugelt külla oma lastele aga naist ning lapsi pole hetkel kodus. Nii peavad mehed omavahel hakkama saama ja selle paari tunni jooksul juhtub nendega nii mõndagi...


KUNINGAS SUREB - Theatrum (26.03) lavastaja: Maria Peterson, autor: Eugene Ionesco
mängivad: Lembit Peterson, Liina Olmaru,  Sandra Uusberg, Laura Peterson, Marius Peterson või Ott Aardam, Tarmo Song või Andri Luup
1962. aastal kirjutatud „Kuningas sureb" on Rumeenia päritolu ja Prantsusmaal elanud kirjaniku Eugène Ionesco maailmas enimmängitud näidendeid.
Kuningas Bérenger I on 400-aastane. Tal on kaks naist – noorem ja vanem – ihuarst, valvur ja teenijanna. Kuningriik ent on materiaalselt lagunemas... Maa väriseb, loss praguneb, viirused ründavad, planeedid põrkuvad, lehmad ei anna piima. Päike ja muud loodusnähtused on muutunud kuningale allumatuks... Kuningakojas levib sõnum, millest on teadlikud kõik peale valitseja, kes on lavale astudes heas tervises: „Kuningas sureb 1 tunni 30 minuti pärast.“


ÜKSIK - Endla (26.03) lavastaja: Enn Keerd, autor: Laura Ruohonen
mängivad: Carmen Mikiver, Jane Napp, Nils Mattias Steinberg
Kaks naist – noor arhitekt Juulia ja endine tuntud silmaarst Hilpi – sõidavad vaatama üksikut saart Läänemeres, kuhu Hilpi soovib ehitada oma unistuste maja. Tagasiteele asudes selgub, et paadimootor ei käivitu ja nad ei pääse enam saarelt minema. Järgnevast ööpäevast sel suurest veest ümbritsetud maalapil, kus kunagi leidsid viimse varjupaiga leeprahaiged ning kust veel varem viis mööda viikingite meretee, saab ellujäämisvõitlus, milles loodus mõõdab naisi ja naised üksteist. Ja siis ilmub pimedusest ja udust tundmatu, elust väsinud noor mees … Üksiku saare karmides ja igavikulistes tingimustes põrkuvad nii tegelaste erinevad maailmavaated kui eluhinnangud ning seda viisil, mis ergutab vaatajate naerunärve ja paneb mõtlema inimeste piiratusele, sarnasustele ja erinevustele ning sellele, kuidas ja kas üldse saab mõõta inimelu väärtust. Ruohoneni poeetilise, intelligentse ja terava huumoriga näidendi emotsionaalsed laengud tekivad ja muutuvad nii kiirelt nagu see on võimalik vaid teatris või ekstreemsetes oludes.


SIIL FELIX TEEB BÄNDI - Piip ja Tuut Teatri noorteprojekt (26.03) lavastaja Oliver Reimann, autorid Leelo Tungal/Mari Amor
mängivad: Franz Malmsten, Emma Tross, Märten Männiste, Melissa Mariel Korjus, Ruben Zaštšerinski
Leelo Tungla lasteraamatutest tuttava Siil Felixi uued seiklused, kaaslasteks Jänes Ines, Dogi Doora, Põrsas Pamp ja Mäger Willi. Soovitatav vanusele 6-100. Etendus on ühes vaatuses ning kestab 1 tund ja 10 minutit


METAMORFOOSID - Vanemuine (26.03)
Oleme me siin ja praegu omal valikul või on see ettemääratus? Miks me kõik nii erinevad oleme? Oleme me üldse oma valikutes vabad? Kas küsimused, mis meid siin ja praegu painavad, on saatnud inimkonda aegade algusest saadik või muutuvad need ajas? Üks on kindel: inimese otsiv vaim ei väsi küsimast igavikulisi küsimusi ka tänapäeva järjest enam lõhestuvas maailmas. Balletiõhtu „Metamorfoosid“ koondab endasse kolme andeka noore koreograafi eriilmelised mõttemaailmad. See on nagu näituse külastus, kus ühel korrusel näeme pop art’i, teisel kaasaegset ja kolmandal hoopis klassikalist kunsti. Vaataja otsustada on, mis talle rohkem meeldib. 2018. aastal Vanemuise teatri korraldatud noorte koreograafide konkursi võitnud Jack Traylen, stepptantsust inspireeritud Matthew James Jordan ning Eesti Teatriauhindade mitmekordne laureaat Jevgeni Grib otsivad vastuseid läbi neile omase kehakeele.
LITTLE CLAWS Koreograaf-lavastaja Jack Traylen (Austraalia)
Me kõik sünnime siia maailma eriliste ja ainulaadsetena. Millal õpime aga sulanduma ja teistega sarnanema? Miks me seguneme ja mis selle muutuse esile kutsub? On ehk põhjuseks meie endi hirm, ükskõiksus, teiste arvamused või hoopis ühiskondlikud mõjud? Tillukesed küünised satuvad meie naha alla, muutes meid järk-järgult üksteise teisikuteks …
RHYTHM & FLAIR Koreograaf-lavastaja Matthew James Jordan (Vanemuine)
Stepptantsu rütmist ja muusikast ideid ammutavas lavastuses segunevad erinevad tantsu- ja muusikastiilid. Loo keskmes on kaks tantsijat ning nende unistused ja eneseotsingud tantsumaailmas.
METAMORPHOSES Koregraaf-lavastaja ja kunstnik Jevgeni Grib (RO Estonia)
Lavastus on saanud inspiratsiooni Vana-Rooma kirjaniku Publius Ovidius Naso antiikmütoloogial põhinevast luuleteosest “Metamorfoosid” ja toob vaatajani lood Pygmalionist ja Galatheast, Orpheusest ning Eurydikest, Narkissosest, Erosest ja Psychest ning Cyparissusest ning hirvest.
Osaleb terve Vanemuise balletitrupp


RAVEL: RAVEL - Estonia (26.03)
Etendused toimuvad eesti või prantsuse keeles, eesti ja ingliskeelsete subtiitritega. Maurice Raveli lühiteoste õhtu. Ettekandele tulevad Raveli kaks teost: lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastus „Hane-ema“ (ühe vaheajaga).
Laps ja lummutised“ Maurice Raveli lüüriline fantaasia ühes vaatuses, Colette’i libreto, Lavastaja: Mart Kampus
Kes meist poleks tülli läinud tugitooliga? Või jonnaka seinakellaga? Oleme kõik armastanud printsesse ja neid katki rebinud - et näha, mis sees on. Kas portselantass läks praegu meelega ise katki? Teeb ikka tigedaks küll! Mis aga peitub ahvatlevalt nurgast lahti rullunud tapeedi sees …? 
Rääkivad oravad, uinuvad kaunitarid, koorilauljatest konnad, hirmuäratavad arvud, varvastel kardinad, turistist teetassid ja kriiskavad tuleleegid – omavahel põimuvad nii unenäolised ilmutused kui killukesed päris elust, nii ooper kui ballett, nii rambivalgus kui kulissidetagused sahinad.
Aga Hane-ema? Kas temal õnnestub end pressida lavale või hoopis teie unenäkku? 
Hane-ema“ Lavastaja-koreograaf-kunstnik: Renate Keerd 
Hane-ema on vabakutselise lavastaja ja koreograafi Renate Keerdi vaba tõlgendus Maurice Raveli loodud balletile. Vana prantsuse kombe järgi nimetatakse hane-emaks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Keerd pöörab balleti klassikalise libreto aga pea peale, võttes lavastuse loomisel aluseks Raveli muusikalise orkestreeringu, kuid loob sellele algupärase dramaturgia. Oma lavastuses keskendub Keerd meie elu saatvatele paradoksidele talle omaselt absurdimaigulises, fantaasiaküllases ja teravmeelses võtmes. 
„Ravel:Ravel“ on mäng, kus ilu nimel võib sohki teha ning kus Raveli armuafäär muusikaga suubub pöörasesse vaatemängu, millest väike unistab ja mida suur taga nutab.


BALTI TRAGÖÖDIA - Tallinna Linnateater (26.03) lavastaja: Karl Laumets, autorid: Siegfried von Vegesack, Kertu Moppel ja Karl Laumets
mängivad: Kaspar Velberg, Elisabet Reinsalu, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Egon Nuter, Märt Pius, Evelin Võigemast, Külli Teetamm, Helene Vannari, Anu Lamp, Ursula Ratasepp, Allan Noormets, Rain Simmul, Tõnn Lamp, Andres Raag, Kalju Orro või Andero Ermel, Andero Ermel või Peeter Tammearu
„Balti tragöödia“ on tuntumate baltisaksa kirjanike hulka kuuluva Siegfried von Vegesacki peateos, mis räägib ühe aadlisuguvõsa elust ja saatusest Läti ja Eesti aladel 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Kertu Moppel ja Karl Laumets on destilleerinud Vegesacki mahukast kolmeosalisest romaanist omaenda lavaversiooni, mis vaatleb seda keerukat ajajärku värvika tegelaste galerii kaudu.
„Balti tragöödia“ peategelane Aurel hakkab juba lapsepõlves tajuma mõttelist klaasseina, mis lahutab teda, mõisniku poega, kohalikest lätlastest, kellega ometi külg külje kõrval elatakse. Riias koolis käies nõutakse, et ta nimetaks end venelaseks, kuigi isa on talle öelnud, et ta on sakslane. Aastate jooksul vastuolud aina süvenevad ning baltisaksa perekondade elu muutub viimaks pöördumatult pärast 1905. aasta revolutsioonilisi sündmusi, Esimest maailmasõda, punast ja valget terrorit ning Landesveeri sõda.

Kommentaare ei ole: