Danzumees

Nimi:
Asukoht: Tallinnamaa, Raplamaa, Rootsimaa

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

kolmapäev, jaanuar 31, 2007

Teine kodu

Sisemine mingi tungiv vajadus oli sellest just praegu just siin pajatada.

Nimelt oma teisest kodust.
Leiate selle Palestra lingi alt - Linkide nimistust või lihtsalt klõpsates pealkirjale.

Kes seal korra käinud, teab mis tasemel trenni tehakse. Maailmaklass. Seda tõestavad ka medalid ja esikohad maailmameistrivõistlustelt. Nendele tüdrukutele seal pole Eestis võrdseid.

vaata kasvõi seda näidet:

IN THE MOOD

Hea tuju päikesekiired...

Esimene päiksekiir - Serrumerru - kiikab siin Londoni metroo-rongis, kui 2006. aastal Palestraga Portugalis käisime. Tagasiteel Portugalist Tallinnasse oli meil vaheööbimine Londonis, sest kogu reis tuli sedaviisi soodsam. Linnapeal ringi rändamiseks jäi hirmus vähe aega, hommikul enne lennukile minekut, nii umbes tund. Võtsin siis takso, et lastega kõik tähtsamad kohad läbi sõita. Et nad näeks nii Buckinghami paleed kui Big Beni, tagasi hotelli sõites - asjadele järgi - sattusime aga sellisesse ummikusse, et sõit kestis 10 minuti asemel 50 minutit. Muidugi olid teised juba kõik tormamas metroo peale, ja sealt edasi rongile, et lennukile jõuda. Neil kõigil ju lihtne, oma kott käevangu ja jooksu. Mina enda kotiga ja lastega ja laste kottidega jooksin küll järgi, aga inimvõimetel on piirid ("viimane kord kus reisin ilma naiseta ja võõraste inimestega kuhugi")... Nad said eelmisele metroorongile. Me võtsime siis järgmise ja olime veel täiesti kandadel, kui järsku keset kõike ühes peatuses otsustasid metrootöötajad alustada streiki. Ja sellest peatusest, alates minu rongist ükski metroo rong enam edasi ei sõitnud. Teised jõudsid õnnelikult kohale. Ma tormasin lastega maa- pinnale ja taksopeatusesse. Tänu streigile oli järjekord muidugi ilmatu pikk. Samas liikus see päris kiiresti edasi. Varsti olimegi taksos. Kuid lootus, et sellega on meie mured murtud, oli asjatu. Kõik tänavad olid umbes ning kui alguses taksojuht ütles, et meil läheb sõiduks 15 minutit, siis tegelikkuses venis see 55-ks minutiks. Kui rongile jõudsime ja lennujaama Ryan Air-i laua taha, oli kella järgi aega check-in -i sulgemiseks veel 2 minutit. Check-in ütles, et neil tuleb teine lend peale ja nad on juba check-in -i sulgenud ning avada seda enam ei saa. Pagan, ma ju lennunduses töötanud ja tean kuidas need asjad käivad. Lihtsalt ilgusest näidata oma võimu, sellepeale on iga väiklane inimene "meister". Sellel hetkel kukkus küll maailm kokku. Miks teised ei öelnud, et me kohe tuleme, olime ju telefoniteel rääkinud, et me iga kell jõuame. Kui ma ise oleksin seal olnud ning keegi oleks kohe kohe jõudmas, oleksin kindlasti oodanud (kui check-in on tehtud, siis on ju lennuki väljumiseni veel hulk aega) ja check-ini aidanud lahti hoida. Aga jah, tegelikult oma hädas oled Sa ikka üksi. Või kui nüüd päris aus olla, siis ma polnudki oma hädas üksi, sest mul olid ka kaks nutvat last, kes ei teadnud mis meist nüüd saab. Kus aga häda kõige suurem, siis abinõud tulevad ei tea kuskohast pähe. Kõigepealt muidugi uurisin, et kas ei lähe mingeid lende kohe sealt samast veel Lätti või kuhugi mujale lähedale, et saaks ümberistumisega koju. Ei olnud õnne. Siis lennujaama hotell - liiga kallis. Siis põrutasime Stanstedist läbi Victorias ümber istumisega Gatwicki. Sealt sain piletid Estonian Airile. Oh, mure murtud. Tallinnasse jõudsime veel enne teisi, sest teiste lend läks läbi Riia. Lõpp hea, kõik hea. Tänaseks ma arvasin, et tegelikult on see kõik juba ununenud, aga tegelikult ikkagi päris hästi kogu pull meeles. Kuigi eredamad hetkel olid ja toimusid ju Portugalis ja eriti sealt tehtud väljasõidul Hispaaniasse ja Gibraltarile. Sellepärast ongi see kõik muu jama nii tähtsusetu. Aga lastel oli kindlasti seiklust ja mälestusi terveks eluks ja rohkem kui mitme reisi eest.

Keskmine päiksekiir - Patrik-poiss - poseerib siin Georgi filmi jaoks saadetud foto tarbeks. Taustal on S-i koolilaud ja tegelikult kogu fotoseeria on olemas, kus Patrik on igasuguste ilmete ja suurustega. Irooniline on see, et kuna ta oleks pidanud mängima Georg Ots -a lapsena, siis valisin kõige Georgilikumad fotod välja. Vaatasin, et ta selline tumeblond pea näeks võimalikult tõmmu välja, sest Georg Otsal olid ju pruunid juuksed. Hiljem selgus, et Peeter Simm teda sellepärast just ei tahtnud, et ta on liiga tõmmu. Hehh - elu irvitas otse silma. Samas oli see ikkagi kõige parem, sest Patrik oleks pidanud suurel Estoonia laval nutma ja Tõnu Kark -u juurde jooksma ja "Isa" karjuma. Ma oleks pidanud selle nutu välja saamiseks kasutama alatuid psühholoogilisi mõjutamistegureid ja see oleks olnud hirmus ning kes teab võibolla isegi mõjutanud tema päikselist iseloomu parandamatult. Lõpp hea kõik hea.


Kõige viimane päiksekiir - Kristin - siin poseerib oma emmele. Vähe sellest, et ta nagunii kogu aeg naerab (endal hammaste tulemise aeg), siis kui talle juukseid raputada, hakkab ta häälega itsitama ja kõõksuma. Huvitav, et tegelikult laps lapse haaval on läinud nendega üha kergemaks. Ja nad on üha lõbusamad... Kuigi juba esimene oli omaette klass! Kristin saab varsti 7 kuuseks ja ta istub ilma toeta, tal on kaks hammast suus ja ta oskab tõusta toe najale seisma. Lisaks teeb ta ei-ei-ei. Raputab pead ja ümiseb midagi ei sarnast. Top Titt numero uuno!

teisipäev, jaanuar 30, 2007

Üks lemmiklaule läbi aegade

Kes ütles, et inimene on saar? Inimene on järv...
Nii ilus, et valus hakkab!!!!!

Liisi Koikson - Väike järv CD nimilugu

Minu sügavust pole keegi mõõtnud veel,
kaldaid kumeraid varjab roogude tihe loog.
Taeva peegeldus isemoodi on iga kord,
talveks külmuda pole osanud veel ma.

Tuule virvendus vahel rahutuks mind teeb,
rõõmus kurbus on minu sügavas selges vees.
Tormi tulemist loodan küll, kuid kardan ka,
loodan kunagi jõgi alguse must saab.

Ootan veel ja kogun vett kuni järveks saan,
ainsaks järveks joodavaks, keset kuiva maad.
Las siis lilled õitsevad, kui neil aega on,
las siis kalad ujuvad, kui neil ruumi on.

Rootsi elama

Tundub, et 1.juuni saab olema mu esimene tööpäev Rootsis, Stockholmi kesklinnas. Seega nii umbes 26.mail pühin kodumaa tolmu jalge alt ja põrutan laevaga siit minema. Võtan oma naise ja kolm last ühes ning katsume hakkama saada vahelduseks ühes teises Euroopa pealinnas. Mul ju võiks olla kahju...et sellise asja ette võtsin. Ja kuigi teatud asjadest ongi, tunnen, et see on õige samm. Just tänases päevas, just selles elufaasis. Tegelikult on see asi hõljunud õhus juba mõnda aega, aga alles nädal tagasi konkretiseerus kogu plaan kuupäevaga.

Mida ma siis tunnen, et tagaigatsema hakkan?

1. Trenni, trennat ja trennikaaslaseid. Trenn on kujunenud nii suureks osaks mu elust viimasel ajal, et ilma selleta ei oskakski nagu olla. (oi mis vahva sõna - oskakski) See on nagu mu päästerõngas selles hullus maailmas. See paar tundi 4-5 korda nädalas on see, kui ma saan oma pea täiesti tühjaks või täpsemalt öeldes täita ainult rütmide ja tantsuga ning tänu sellele püsin mingis mõttes ka mõistuse juures. Kahtlemata kaasneb trenniga ka mingi kuuluvuse efekt. Lugesin kusagilt, et inimesel on "inimlik vajadus" kuuluda ka kuhugi mujale kui oma perre ja töökeskkonda. Minu jaoks on seleks kohaks trenn. Seda kuuluvuse asja täheldan ma küll enda jaoks alles praegu seda teksti kirjutades. Ma pole sellele ennem niimoodi mõelnudki. Ja kuigi vahest teeb mind trennimuusika vihaseks, sest mõned laulud on tõsiselt ära tüüdanud ning muutunud pigem stressi allikaks kui maandajaks. SamA asi on mõne liigutusega. Aga siis tuleb jälle selline trenn nagu eile ning kõik see on käega pühitud. Naljakas, aga tegelikult sellised tunded valdavad kõiki trennikaaslaseid, ma pole mingi erand. Ja eilse trenni kohta kuulsin ka teisi rääkivat, et see oli tavalisest teistsugusem. Teistsugusem on alati positiivne nähtus, minu meelest. Ja treener...ta on nii armas oma südamlikkuses ja mures meie kõige üle. Ma tunnen mingis mõttes, et ta on hingeliselt kusagil samas kohas kus mina, hingemaastiku samal laineharjal. Jah, ega ma ju alati pole nõus kõigega mis ta arvab ja mõtleb, aga see on ju loogiline. Igal inimesel on oma mõtteilm ja kujunemist mõjutanud tegurid. Mis aga puutub tantsu ja trenni, siis selles suhtes on mul küll jäik suhtumine - see on tema loodud treening ning ta on endale juba üleriigiliselt tuntud nime teinud ning tal on täis õigus teha oma trenniga mis tal iganes pähe tuleb. Ja see mis ta teeb on tõestanud ka õige olevat, sest sellist teist tantsutrenni pole terves maailmas. Pluss ma arvan, et ka tantsijad seal trennis (siin kirjutaja välja arvatud) on täiesti omaette klass. Iga treening on nagu treeneri kunsti loomise jälgimine. Tihti tuleb sealt selliseid geniaalsuseid, et keskendumise või süvenemisega tekib raskuseid, kuna on vaja imestada, et kus kohast see kõik tal tuleb. Vapustav ja hämmastav. Tõeline geenius.

2. Töökaaslased ja mu paar sõpra (Kaisa ja Margo). Okei, ega ma ju neist ilma jää. Kõik jäävad MSN-i kaugusele. Ega ma mingi suur näost näkku suhtleja polegi. Kõige rohkem kahju on muidugi oma toa rahvast. Marion, Evelyn ja Riina. Evelyn tegelikult jääb nagunii lapsepuhkusele juba märtsis, niiet temast lahkumise pean juba enne enda kolimist " üle elama". Aga kõik kolm on nii armsad inimesed, et neist lahkumine võtab kindlasti tüki südame küljest. Lisaks veel Rutt ja Riina naabritoast ning mõned inimesed veel, kes on uskumatult armsad!

3. Eesti kultuur. Eelkõige muidugi teater! Kindlasti ei jõua ega saa ma seda enam selles mahus ahmida kui seda kohal olles. Eelminegi aasta sai nähtud umbes 35 tükki. Oh, see on juba nii valus teema, et sellele ei suuda mõeldagi. Lisaks meeldib mul käia raamatupoodides, eriti Kristiine keskuse Apollos. Aga ka antikvariaatides. Kuigi vanad raamatud mul enam vähem on juba kõik olemas, mõnede üksikute eranditega. Aga see, et see kõik on lihtsalt, kiiresti ja kergelt saadaval siin Eestis, aga mitte seal, siis see on kindlasti asi mida taga hakkan igatsema.

4. Eile vaatasime K.-ga Tätte ja Matvere Vana Kuub - DVD kontserti. Seal oli mitu laulu, mis tekitasid tunde, et neid Rootsis kuulates hakkab valus. Valu, mis võib tekkida ainult sellest, et sa pole oma kodumaal. Note to myself - hoiduda selle DVD vaatamisest seal... See juurte asi, ehk koduigatsus, seda siin Eestis elades ja olles ei mõista. See hiilib salamahti kohale ja sellest ei saa mitte kuidagi lahti. See on selline piin ja valu, et ajab nutma. Tekib tühjuse ja mõtetuse tunne. Masendus, mis valdab täiesti. Õnneks on sellele mingi ajutine rohi - beebi ja muu pere - kaasas. Sest beebit vaadates saab kõigest üle. Sest seal kus on mu kolm neiut ja maailma ägedaim 6 aastane "vanamees", seal on ka mu kodu.

esmaspäev, jaanuar 29, 2007

1 selle aasta lühimängufilmi Oscari kandidaat

Üks huvitav 17 minutiline filmike Austraaliast. Ilmunud juba aastal 2005, aga Oscaritele jõudis see Peter Templeman -i The Saviour alles nüüd. Lugu räägib noorest usulevitajast, kellel on suhe temast vanema, abielus naisega. Naine teeb suhtele lõpu. No igatahes elu on imesid täis ja palvetel on vahest tugev jõud! Või kas imed juhtuvad ikka tänud palvetele. Ehk peaks igale imele otsima maisemaid põhjuseid?

Siin on see jagatud kaheks osaks:


Sildid:

2007. aasta eurolaulud


Kui pärast eurolaule tutvustavat saadet lasti Lordi laulu Hard Rock Hallelujah, siis oli selge, et Helsingisse me sellel aastal võitma ei lähe, kahjuks. Esiteks on juba lähtekoht vale. Kutsutakse 10 viisitegijat, kellele siis antakse võimalus välja punnitada midagi. Seega üllatusi oodata ei saanud. Kõik "kutsutud" tegijad on ju ammu tuttavad ja kutsutute seas polnud ka sellsieid tegelasi, kellelt oleks võinud midagi üllatavat oodata. Panen siis nad ritta, enda arust paremuse järjekorras, jõudes lõpuks kõige paremani. Kuigi ette rutates, peaksin mainima, et ainult need kolm "parimat" on midagigi väärt.


Oh, my, god! Quick start pani küll põhja võistlusele alla. Neil polnud ilmselt mingeid ideid sellel aastal. Aga mis kõige jubedam - valida laulja, kellel pole lauluhäält. Vahepealt läks ikka päris noodi kõrvalt. Ega ilus näolapp ei garanteeri edu, millal nad sellest ükskord aru saavad. Igal juhul said hakkama millegi nii koledaga, et ei mäletagi eurolaulu lähiajaloos nii kehva lauljat. Kuigi jah, laul oli samuti igav, kuiv ja elutu.



India - stiilis lauluga Eestit esindama. Aastast aastasse ikka seda sama jama pakkuda, kuigi pean tunnsitama, et mõnel eelmisel aastal mulle A.Lauri laulud on isegi väga meeldinud. Seekord aga polnud ei õiget meeloodiat, ei õiget sõnumit ei õieti miskit head. Kahju.



No ei saa mina Kasearu fonemenist aru. Aga ma ei ole ka 10 aastane pisike tüdruk, niiet ega ma ei peagi vist sellest aru saama. See laul oli minu jaoks mõtetu, viisakalt öeldes võiks kutsuda seda saatetäiteks. Täiesti ühest kõrvast sisse teisest välja - viimane koht oleks garanteeritud.


Palun säästke mind meeslauljatest, kes arvavad, et falsetis laulmine on lahe. Mees peab ikka mehe häält tegema. Ok, kunstilises mõttes on see ehk vahest lubatud ja vahest tõesti sobib konteksti, kuid selle laulu puhul ei saanud rääkida ei ühest ei teisest. Kõigele lisaks oli laul ka mannetu.



Ines - suur mesilaste emme, tuli oma tarukleidiga, üritas laulda midagi sama head kui eelmise aasta Iseendale. Aga kahjuks kukkus läbi. Kui aus olla, siis ega viga polnudki otseselt laulus või lauljas. Lihtsalt see kõik on nii tavaline ja absoluutselt mäluga haakumatu. No, kui täpsem olla, siis ega see laul ikka hea ka polnud. Aga nagu näha, kuues koht, seega oli palju hullemaid.



Appi, appi, falsetist laulvad mehed(wanna-be tüdrukud) on jälle tagasi. Hea valguslahendus - hästi hele - aga sellega kahjuks head asjad piirdusidki. Laul on jube, esitus veelgi jubedam. Breikareid oleks võinud rohkem näidata või olgem täpsemad, ainult neid olekski võinud näidata.
Kurb, sest see laul on nii kõrgel, lausa 5-ndaks parim...




Tantsud tähtedega Gerli näitab siin, et tantsimise lisaks oskab ta ka laulda. Ja kõvasti. Kujutan ette, et mõnele võis see tunduda karjumisena, kuid ei, noodid olid olemas ka kõvemates ja kõrgemates kohtades. Kahjuks oli laul selline keskpärane. Meeldis eriti üks koht, kus nii muusika tema hääl kui ka ilmestamiseks käega tegi nõksaku. See oli nagu selle laulu nael ning tõstis ka kogu kupatuse kergelt kõrgemale sellest prahist, mille kirjeldamisega siiani selles postituses tegelesin.


EDASI TOP3



No, see on juba päris hea! Aeglane ja kiire vaheldumisi. Lennal ja teistel on juba kogemust ka. Samas kui juba minnakse rahva ette, siis nii ägedad rockitüdrukud peaks mõtelma ka taustale, see patsiga trummar mustas poolokampsikus, no see oli natuke muust kambast väljas. Ja liiga blondeeritud Lenna, mõjub liiga tibina rocki jaoks. Ehk mitte usutavana, kuigi jah, kui ta suu lahti teeb, siis eelarvamused hajuvad, õnneks. Kui nad peaksid võitma, poleks hullu. Oleks lootust eelvoorust põhifinaaligi saada.




Enne telesaadet oli see laul mu lemmik. Romeo ja Julia muusika, ehk Termikate aretatud teemat on veel täiendatud ühe laulu võrra. Teatraalne ballaad, mis lauluna ehk meeldis mulle kõige rohkem see kord, kuid vahekord Hele Kõre / Kristjan Kasearu on täiesti paigast ära. Helet tahaks palju rohkem kuulda. Tema siiras, puhas, habras hääl on kui valatud Juliaks. Aga milleks ta välimusega üle pingutati, see on müsteerium. Üldse kogu see teatraalsus on igati positiivne. Mingid muumia moodi mehed kes seal taustal liikusid jäid omamoodi arusaamatuks, aga samas rõhutasid teatraalsust, ehk teenisid selles mõttes oma eesmärki. Liitmaa on nii selle kui Ninjade laulu muusika autor ja ilmselt see stiil mulle sobib.




Juba Moonwalk oleks pidanud võitma! See on üpris sarnane laul, kuigi kuna originaalsusest jääb puudu, ei saa rääkida suurest vaimustusest. Samas Euroopa massid ju seda esimest laulu pole kuulnud, neile võiks pikas kollases kuninganna-kleidis võimsahäälne habras Laura mõjuda huvitava kooslusena. Tean, et paljusid häirib see kummaline inglise keelne väänamine. Mis mõjub täiesti ebanormaalsena. kuid taotluseks on hoopis massist erineda. Kuidagimoodigi, siis see on küll üks viis. See on tegelikult juba vana trikk. Ameerika edetabelitesse jõudmiseks on seda kautanud näiteks Roxette. See kriibib kõrva, jah, aga see toimib. You'll see! Ja Lõhmus tunneb asja, andke talle võimalus. Kõige tipuks toob teema, ehk Päevalilled sooja südamesse ja see on juba midagi väärt.
Laule võib koos videoga vaadata kuulata pealkirjale klõpsates. Samuti saate parimat näha/kuulata siit:
30.01.2007 Lisatud tekst:
Appi, mu edetabel on muutunud!!!! Põhjuseks see, et süvenesin 5. koha laulu sõnadesse....täieliks õudukas - Eesti naistele sellist reklaami teha!!! Häbi! Õudne! Jube! Ehk siis kogu tabel uueks....
1. Laura
2. Hele Kõre/Kasearu
3. Ninjad
4. Gerli
5. Ines
6. Koit Toome
7. Kasearu
8. Deva Deva
9. Linda
10. Soul militia - vanemad peaks neile sellise eest naha peale andma! jobukari

reede, jaanuar 26, 2007

Parima Meeskõrvalosatäitja Oscarikandidaadid

See on esimene kategooria, kus kõik kandidaadid on nähtud. Panen nad siin enda arvamuse järgi paremuse järgi ritta. Jõudes lõpuks selle näitlejani, kellele hakkan pöialt hoidma.
5. Eddie Murphy - Dreamgirls
Selle aasta suurimas muusikafilmis, on vana hea komöödiastaar saanud kanda mõnevõrra tõsisema rolli. Ehk enda meelest "suur staar", kes oma pingeid lahjendab narootikume ninna tõmmates. Dreamgirlis on muusikaga seotud rollid täidetud pigem lauljatega. Eddie Murphy on muidugi peamiselt tuntud näitlejana, kuid samas on temalt ilmunud ka muusikaplaadid, ehk ka tema puhul on mõnes mõttes tegemist "päris" lauljaga. Seega see ei saa olla akadeemia võlumise põhjuseks. Ta täidab oma rolli täiesti ning täiuslikult. Kuid roll ise ei anna mänguruumi. Minu meelest pole see piisavalt dramaatiline. Rohkem ikkagi nagu laulja, kes annab endast kõik ja rohkem veel. Samas ei astu ta välja EddieMurphylikult tutvaliselt alalt. Ta ei paku midagi uut. Seega usun, et see et ta kandideerib on nagu austus sellele kõigele mis ta 80-ndatel tegi.
4. Alan Arkin - Little miss sunshine (Väike miss Päikesepaiste)
Rändava pere vanim liige. Vanaisa, kes aitab pisikesel lapselapsel harjutada missivõistlusteks. Kas pole armas juba see lähtekoht ise? Näitlemine on Alan Arkini tavalises - kivinäo stiilis. Tegemist ilmselt jälle austusavaldusega pika resümeega näitlejale. Koomiline potsentsiaal on just tema isiklike omapärasuste pärast mõnevõrra suurem, eriti kui tihti komöödiafilme ei tee. Usun, et tegelikud võimalused võita on üpris kasinad. Kui siis ainult nostalilistel põhjustel.
3. Mark Wahlberg - Departed (Kahe tule vahel)
See ja kaks järgmist on täiesti kandidatuuri väärt. Otseselt on rolli täitmise pärast, mitte mingitel nostalgilistel või ei-tea-mis-põhjustel. Ma pean küll tunnistama, et oma väga heast näitlemisest hoolimata oli ta minu meelest neljast kesksest tegelasest kõige nõrgem näitleja. Kuna minu jaoks üldse parim meeskõrvalosa, oli selles samas filmis - Jack Nicholson, siis tema näitlemine jäi kuidagi see varju ning ma isegi ei mõelnud kaugemale. Kui nüüd meenutada, siis tegelikult oli ta väga hea. Nii räuskava politseinikuna, kui vaikse ja tasase "tegijana". Et mitte minna detailidesse. Igal juhul väheste vahenditega on ta loonud endale karakteri.
2. Djimon Honsou - Blood diamond (Vereteemant)
See on juba tõeline näitlejameisterlikkus - alahuule väristamine ilma lõua väristamiseta, mängida silmadega välja hirm kui Su oma poeg Sind püstoliga ähvardab. Juba mitmendat korda Oscarile kandideerimas, kuid minu meelest esimest korda asja eest. Ainuke häiriv faktor on see, et tegemist ei ole mitte kõrvaosaga vaid peaosaga. See võib talle osutuda saatuslikuks. Kuid kui ta peaks ka võitma, poleks ma kurb. Tõeline action/põgenemis roll, on igas mõttes raske sellisel tasemel filmiekraanile tuua. Ja Akadeemia pani seda tähele.
1. Jackie Earle Haley - Little children (Väikesed lapsed)
Lasteahistaja roll on juba oma tõsiduse astmelt väga raske kanda. Tõeline maniakk, kes filmi lõpu poole avaneb ka kui tundeid omav ja tundlik inimene, kellele kaasa tunda on keelatud, kuid paratamatult tema näitlejameisterlikkus ei jäta ühtki inimest külmaks ning võibolla muudab meid - mitte maniakke kaasa tundma. See kuidas ta läheb ujumisbasseini paljaid lapsi passima ning jäädes vahele peab kogu rahva hulga tähelepanu ees lahkuma, see pinge mis ta suudab luua oma vastiku väikese olemisega, toob judinad seljale. Tema suhtlemine ema või suvalise armuobjektiga, kõik mängitakse välja õudsalt aga hästi. Yäkk, selliseid inimesi on tõesti meie seas. Selliste rollide jaoks tavaliselt kasutatakse make-up-i või muid ebaausaid võtteid. Aga Jackie paneb täiesti naturaalselt. Oh, õudust! Aga oi kui hästi ta sellega hakkama saab.

Sildid:

neljapäev, jaanuar 25, 2007

Meeletu

Kui nii peaks kujunema?!Sattusin sellel aastal juba teist korda teatrisse. Esimesest korrast pole jõudnud veel kirjutada, sest Oscari - kandidaatide teemad on praegu "oi kui tähtsad".


Niisiis - Meeletu. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada jälle päris algusest. Ehk siis töölt koju jõudes - naist peale võttes, selgus, et beebi oli jäänud magama ja S jäi valvesse. Auto ikka S-i vana kooli parklasse ja Taevalava suunas. 4. rida positsioon ja vaatekoht väga hea. Samasse ritta saabus Lembit Peterson oma naisega. "Küll ta on suur! Suured käed, suur pea ja laup. Vapustav presentatsioon." Taevalava kõrval olevas vaatesaalis on Voldemar Panso kuju. Selline suur ja lahmakas. Ja aukartustäratav. Jah, just see ongi õige sõna sellele suursugususele. Ja seda sama õhkus ka Petersonist. Võimas! Pean tunnistama, et vahepeal silmanurgast jälgisin, kuidas ta suhtub või käitub mingite naljade või teemaarenduste peale. Keset tükki oli üks koht, kus rahvas spontaanselt hakkas plaksutama millegi peale. Ja mind on kasvatatud nii, et mingite lavastuse sees toimuvatele asjadele poole pealt ei ole sünnis aplodeerida. Samuti nagu laulude peale, kui need lavastuse sees on. Aga hr. Peterson plaksutas ka. Ju see siis tähendab, et näitlejaid see ei sega ja ehk annab ka indu rolli sees nautimiseks.

Lavastus ise oli minu meelest väga hästi lavastatud. Eva Klemets - kui ma ei eksi siis see on tema teine lavastus (pärast Et keegi mind valvaks - etendust). Ta on päris huvitav! Temas on mingit värskust. Kuigi nägin kunagi poolteist või kaks aastat tagasi OP-i, kus näidati kuidas Meeletu proovid käisid ja räägiti kunstniku Aime Unt -iga. Ja siis ma sain aru, et Tätte (Meeletu autor) ise võttis ka lavastamisest osa. Ning kui ma õieti mäletan, siis Klemets ütles, et see rohkem sündiski nagu rühmatööna. Sest kui aus olla, siis kunstnikutöö, hoolimata oma minimalistlikkusest oli suureks osaks lavastuse liikumisele ja misanstseenidele. Viltune puukökerdis, mis toimis nii madala talumajana kui pingina, kui lauana kui voodina jne jne.

Üleseshitus - üks mees vestab oma lugu - inimestele kelle seas ta on ja ootab kedagi. Minu jaoks täiesti uudne lähenemine ning annab nii palju mänguruumi! Huvitav, et oli kasutataud ka valguskunstnikku. Sest tuled kustusid ja süttisid ja hämardusid. Ma arvasin isegi vahepeal, et tüdruk, kes peategelasele pidevalt ilmus, ongi petrooleumilambi vaim.

Ehk siis raamistik oli lavastusel tugev. Tugevad olid ka näitlejad. Publikuga vestlev Rain Simmul. Tema päevaliblikana mõjuvat pinnapealset naist mängiv Piret Kalda. "Lambivaim" Hele Kõre, külahullud - Allan Noormets, Andres Ots, Ago Roo, Marje Metsur. Kõik tasemel. Kaugemateks jäid Andres Raag ja Bert Raudsep, kuid teise puhul kindlasti sellepärast, et ta eriti peale okei seal oma rollis öelda ei saanudki. Kahtlemata tõusis esile Hele Kõre oma kõrvalosaga. Temas on seda maagilist sära, mis teeb näitlejast "staari". Ta oli just see tegelane, kes ta laval oli, mitte Hele Kõre kes mängib kedagi. See on juba midagi. Nojah, võtmata Rain Simmulilt tema sära, ka tema mõjus täpselt samuti.

Milles siis viga? Miks jäi tulemata WOW? Ehk sellepärast, et ma ei tundunud peategelasele kaasa. Kui ta tõesti armastas oma naist ja poega, miks ta võtab ette aastaks metsa kolimise? AASTAKS?! Kes teeb nii kui ta tõeliselt armastab? Eriti nähes, et naine on kuidagi ära voolamas ta käte vahelt. Ainult luuser! Tühja sellest rahast, sellest loobumine on lihtne, aga oma inimsuhetest. See, et ta pereliikmed temast juba tegelikult enne metsa minekut ei hoolinud. Selles oli ta ilmselgelt ise süüdi. Tal polnud neist ennem vahet, ega ka pärast. Ennem rabas raha kokku. Pärast tahtis neist lihtsalt lahtki saada. Huvitav kas Tätte tunneb samuti? Siis tunnen ta perele kaasa. Oleks ju vähemalt võinud neid kaasa kutsuda!

Üldse natuke kumas läbi seda Tätte lepingut Linnateatriga, et "nüüd pean kirjutama aastas 1 näidendi Linnateatrile. Ei tule midagi paremat pähe, ah kirjutan enda elust erakuna ja sellest kuidas maale elama läksin". Ei ma ei heida ette seda temale, eks iga inimene teeb oma eluga mis tahab ja ma usun, et tema kindlasti kutsus ka oma naise kaasa, mitte nagu see Meeletu "tolvan".
Minu meelest on Meeletu Tätte seni kõige nõrgem tükk (Ja milline CV tal on!!! - Sild, Palju õnne argipäevaks, Ristumine peateega, Kaev). Selline 15, 16-aastastele tüdrukutele lihtsate elufilosoofiatega ilustatud kirjutis. Nagu Eesti oma Coelho. Ehk "paneme inimese mõtlema" stiilis põhimõttega. Minule mõjus see ikkagi natuke nagu vägisi tehtud värk. Ei tea. Võibolla olen natuke ülekohtune. Sest tegelikult mulle ju see tükk meeldis. Ma leidsin sealt oma ivakese + Hele Kõre ja Rain Simmul. Aga faabulafanaatik nagu ma olen, vajan ma sisukust. Sügavamat sisukust, mitte nii pinnapealset ja "on your face".

Hindeks 4 ja meeldetuletuseks Aasta tegijateks: Meespeaosa - Rain Simmul; Naiskõrvalosa - Hele Kõre, Piret Kalda, Marje Metsur; Meeskõrvalosa - Andres Ots, Allan Noormets; Aasta Kunstnik - Aime Unt; Aasta lavastaja/lavastus - Eva Klemets/Meeletu

Sildid:

kolmapäev, jaanuar 24, 2007

VAATA - selle aasta 2 lühimultika Oscari kandidaati! Scratch Jääajast ja Anderseni muinasjutt...

NO TIME FOR NUTS
Lõpus on hea püant!



Ja üks väga kurb Anderseni muinaslugu...
LITTLE MATCHGIRL



Üllatusena, ja üllatusliku lõpuga veel ka kolmas kandidaat!
Ungari animaatori Géza M. Tóth-i
MAESTRO

Sildid:

teisipäev, jaanuar 23, 2007

Selle aasta OSCARIKANDIDAADID

BEST PICTURE

Babel
Departed
Letters from Iwo Jima
Little miss sunshine
Queen

4 õieti 5-st
Panin mööda ainult sellega, et arvasin Dreamgirls-i Iwo Jima asemel. Samas, teades akadeemia armastust Clinti vastu,polnud see tegelikult üllatus. Iwo jima oli ka mu varunimekirjas mainitud.

BEST DIRECTOR

Babel
Departed
Letters from Iwo Jima
Queen
United 93

4 õieti 5-st
Jälle läksin Dreamgirls-i sära õnge. Muidugi Clint on tegija. Ka see oli mu varunimekirjas olemas.

BEST ACTOR

Leonardo Di Caprio - Blood Diamond
Ryan Gosling - Half Nelson
Peter O'Toole - Venus
Will Smith - Pursuit of Happyness
Forest Whitaker - Last King of Scotland

3 õiest 5-st
Siin on esimene tõeline üllataja. Leo ei kandideerigi Departediga vaid hoopis Blood Diamondiga! Ma ei tahtnud ka uskuda akadeemia austust Ryan Goslingu vastu, sest mulle isiklikult ei meeldinud see film, ega see roll. Kuigi Gosling on alati tasemel. Tegelikult olekski ta pidanud juba selle ne-natsi rolli eest kandideerima mõni aasta tagasi...

BEST ACTRESS

Penelope Cruz - Volver
Judi Dench - Notes on a scandal
Helen Mirren - Queen
Meryl Streep - Devil wears Prada
Kate Winslet - Little Children

5 õieti 5-st
Selles kategoorias arvasid kõik vähegi Oscareid jälgivad, analüüsivad ja tundvad inimesed 5 viiest õieti. Nii kindlat kategooriat pole juba pikka aega olnud. Need viis on kõik vapustavad ja head valikud! Meryl tegi sellega ka ajaloolise rekordi....

BEST SUPPORTING ACTOR

Alan Arkin - Little miss sunshine
Jackie Earle Haley - Little children
Djimon Hounsou - Blood diamond
Eddie Murphy - Dreamgirls
Mark Wahlberg - Departed

3 õieti 5-st
Täiega solvunud, et Jack ei kandideeri! Ühtki üllatust ei ole, sest kõik keda ei arvanud olid varunimekirjas olemas. Kahju, Jack oli üldse parim...nüüd ehk võidab Jackie?

BEST SUPPORTING ACTRESS

Adriana Barraza - Babel
Cate Blanchett - Notes on scandal
Abigail Breslin - Little miss sunshine
Jennifer Hudson - Dreamgirls
Rinko Kikuchi - Babel

5 õieti 5-st
Peaagu sama kerge arvata kui naispeaosatäitjate kategooria. Nii hea meel, et Väike Päikesepaiste - Abigail Breslin on pundis! Kummaline, et Blanchett on peaosarolliga on kõrvalosa kategoorias, aga noh, eks ta oli juba ette nii suunatud...meenub J.Foxx Collateralist...sama case.

BEST FOREIGN LANGUAGE FILM

After the wedding (Denmark)
Days of glory (Algeria)
Lives of others (Germany)
Pan's labyrinth (Mexico)
Water (Canada)

4 õieti 5-st
Days of glory oli mõnevõrra üllatus, sest tundus, et Almodovar - suur akadeemia lemmik lööb kindlasti läbi, aga võta näpust...see mehhiko seebi stiilis stsenaarium pani vist põntsu ära.

BEST ORIGINAL SCREENPLAY

Babel
Letters from Iwo Jima
Little miss sunshine
Pan's labyrinth
Queen

3 õieti 5-st
Pan's labyrinth oli mõnevõrra üllatus, kuigi positiivne. Ma poleks oodanud, samuti arvasin, et omapärasus ruulib ja pakkusin Stranger than fictionit Iwo Jima asemel.

BEST ADAPTED SCREENPLAY

Borat
Children of men
Departed
Little children
Notes on a scandal

4 õieti 5-st
Siin pakkusin Borati ainult varunimekirjas, aga positiivne, et sai vähemalt 1 kandidatuuri selline suur rahva lemmik ja sõber...natuke ka Eestiga seotud...võibolla need viimased kaadrid osutusidki mõne hääletaja jaoks otsustavaks :)

BEST COSTUMES

Curse of the Golden Flower
Devil Wears Prada
Dreamgirls
MarieAntoinette
Queen

4 õieti 5-st
Queen on minu jaoks üllatus. Ei osanud arvata, et need tavalised riided südameid võidavad. Aga noh, maitse üle ei vaielda. Ma pakkusin Illusionisti, aga ega see ka nüüd eriliselt parem ei ole. Sellisel tasandil filmidel on alati laitmatud kostüümid ja tipp kostüümikunstnikud. Võta üks või teine.

BEST ANIMATED FILM

Cars
Happy feet
Monster house

2 õieti 3-st
Nii tore! Monster house, oli päris põnev ja lahe. Kuigi olin veendunud, et briti taust pushib kolmandaks Fluched away ehk Vesi peale.

BEST CINEMATOGRAPHY

Black Dahlia
Children of men
Illusionist
Pan's labyrinth
Prestige

2 õieti 5-st.
Kaameratööga ma panin küll metsa. Black Dahlia ja Prestige - neid ei osanud ma üldse oodata. Kuigi mõlemate operaatoritöö on vapustavalt ilus. Nii pildi kui lahenduste poolest. Sellised üllatused on alati positiivsed. Kusjuures, hämmastav, et ükski kandidaatidest pole parema filmi kandidaat. Ei tea kas kunagi ongi nii lahku need kaks kategooriat läinud. Operaator ja Režissör ikka käsikäes...

BEST ART DIRECTOR

Dreamgirls
Good shepherd
Pan's labyrinth
Pirates of Caribbean 2
Prestige

2 õieti 5-st
Hmm, jälle metsapoole. Olgu mis on, aga Marie Antoinette sai küll vasta pükse. See kunstnik oli kulda väärt. Kahju. Samas kõik valitud 5 on ka head. Tore, et Kariibimere piraadid said au. Neile ongi vaja seda võimalikult palju, sest ka meelelahutuslikud kergemad filmid peaks natuke tähelepanu saama, eriti sellised, mis on hästi tehtud, olgu siis kasvõi tehniliselt.

BEST EDITING

Babel
Blood diamond
Children of men
Departed
United 93

3 õieti 5-st
Tegelikke ülaltusi polnud, kui ehk see, et Dreamgirls jäi ilma osata.

BEST VISUAL EFFECTS

Pirates 2
Poseidon
Superman Return

2 õieti 3-st

BEST MAKE-UP

Apocalypto
Click
Pan's Labyrinth

2 õieti 3-st
Click - kes oleks osanud arvata?

BEST ORIGINAL SCORE

Babel
Good German
Notes on Scandal
Pan's Labyrinth
Queen

2 õieti 3-st
Queen - ma ei saa sellest aru. teised ok.

BEST ORIGINAL SONG

Cars"Our Town"
An Inconvenient Truth"I Need to Wake Up"
Dreamgirls"Listen"
Dreamgirls"Patience"
Dreamgirls "Love You, I Do"

2 õieti 5-st
Ilmselt meeldib neile Soul - muusika. Hea maitse!

BEST SOUND

Apocalypto
Blood Diamond
Dreamgirls
Flags of our fathers
Pirates 2

3 õieti 5-st

BEST SOUND EFFECTS EDITING

Apocalypto
Blood Diamond
Flags of Our Fathers
Letters From Iwo Jima
Pirates 2

2 õieti 5-st

BEST DOCUMENTARY FEATURE

Deliver Us from Evil
An Inconvenient Truth
Iraq in Fragments
Jesus Camp
My Country My Country

3 õieti 5-st

Kategooriad, mida ei arvanud:

DOCUMENTARY SHORT

The Blood of Yingzhou District
Recycled Life
Rehearsing a Dream
Two Hands

LIVE ACTION SHORT

Binta and the Great Idea (Binta Y La Gran Idea)
Éramos Pocos(One Too Many)
Helmer & Son
The Saviour
West Bank Story

ANIMATED SHORT

The Danish Poet
Lifted
Little Match Girl
Maestro
No Time For Nuts

Üllatustest ja tulemustest veel täpsemalt, kui olen need kõik enda jaoks läbi seedinud. Igatahes on vaja veel kiiremas korras näha 14 filmi, mis sellelt nimekirjalt nägemata, pluss viimasest neljast kategooriast kõik kandidaadid!!!

Sildid:

esmaspäev, jaanuar 22, 2007

Järgmine arengusamm

Eile, pühapäeval, 21.01.2007 (6 kuu ja 2 nädala vanuselt) tõusis Kristin ise, ilma abita toe najale seisma. Ta areneb niiiiiii kiiresti. Omamoodi kurb, aga omamoodi põnev. Iga nädal on midagi uut. Ahjaa, märkamatult on ta hakanud ka oma nimele reageerima.

pühapäev, jaanuar 21, 2007

Häältest, luulest ja Juhan Viidingust

Kummaline, et kuigi mulle nii lauljate kui näitlejate puhul meeldib kuulata rohkem naiste hääli, on siiski mu lemmikud hääled meesnäitlejate omad: Heino Mandri, Aarne Üksküla, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Indrek Sammul (võibolla ka Andres Ots ja mõned, kes hetkel ei meenu).....naisi muidugi ei saa päris unustada - Ita Ever, Aino Talvi, Lisl Lindau või Velda Otsus - kummardan.

Kuulasin vanu luulesaateid ja mõtlesin häälte peale. Millegipärast muutub ka keskpärane luuletus tänu heale häälele märksa paremaks.

Tegin oma ülemusele plaadi. Teatrikooli XX lend loeb Juhan Viidingu luulet. Juhan Viiding on tema lemmikluuletaja. Võibolla teeb see tema esmaspäeva naukene päikselisemaks. Võibolla pole ta seda raadiosaadet kunagi kuulnudki. Võibolla isegi teeb see teda tsipake õnnelikumaks. Ei tea.

Ka minule meeldib Juhan Viiding. Kuigi mu lemmik on Doris Kareva, olen ma viimasel ajal hakanud huvituma ka mitmete teiste loomingust - Hando Runnel, Viivi Luik, Alver, Kaplinski, Under, Alliksaar jne jne. Mu boss luges peast järgneva luuletuse, mis ilmselt tänu olukorrale, meelelaadile ja kujutluspiltidele, mis mu silme ette tekkisid - muutsid selle mu lemmikuks Viidingu luuletuseks. Enne seda luuletust ma ei mäletagi, mis mu lemmik Viidingu luuletus oli. Võibolla oli see mõni tema Trammisõidu -luuletus, võibolla "Terava keelega mees..."?

Igal juhul on ka minu jaoks maagiline see luuletus, kus üks rida on selle kohta, et Mati Unt -i lemmiktaimed on "sügisesed astrid"...ja kõik need otseselt teatriga seotud luuletused. Hmm, Mis minu lemmiktaim on?

Mulle meeldib ka mõistatada, kellest ta parajasti oma luuletuses kirjutab või mõtleb. Uskumatult andeks ja tark inimene...lugege ise:

Üks kirjanik, kes teenis vähe raha
ja selle kuhu juhtus, mahutas,
sai oma teisest naisest jäetud maha.
Ta naine temast ära lahutas

ja kosis uue - jälle kirjaniku,
kuid Jaanuselt sai alimentisid.
Ja maja, Viive soovil juugendliku,
nad Maanusega peagi rentisid.

Uus elu sujus, polnud miskit viga,
ei Maanus otsind riide tühiseid.
Ja iga uue eluminutiga
neil tekkis mälestusi ühiseid.

Ja Viive mõtles: mõlematel meestel
eesnimes erineb üksainus täht
ja imestas, mis nimed inimestel
ning aru sai, kui tähtis on üks täht.

Mis tegi Jaanus? Külastas arhiive,
ka valmis sai ta neljas näitemäng.
Nii ajapikku unustas ta Viive,
sest nüüd ka temal oli oma säng.

Siis alimendid üllatasid Viivet -
nii palju raha pold ta varem näind:
"Küll aga teenib! Tuleb välja nii, et
ta näidendid on laia ilma läind."

Ka Maanust mõjustasid suured arved,
ta elas nendest, hülgas kirjatööd
ning ükskord Viive tegi talle sarved -
ta oli nimelt teise juures ööd.
Et oleks asjad selged enamvähem,
ma mõtlen, nii võiks lõppeda ballaad:
on seda, mida annad, siiski vähem,
kui võrdled sellega, mis ise saad.

-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-

Ei olnud Jaanus Maanusega kohtunud,
see pole imekspandav sugugi.
Tee nende vahel - see niiöelda rohtund.
Mis teed sa käid, kui ei pea lugugi?

Ei teadnud Jaanus tollest Viive vembust,
kustsaadik Maanus hakkas manduma
ja tundma hoopis Kaja vastu lembust,
kes nõustus veel ka truudust vanduma.

Üks talveõhtu lumine ja härmas,
mil Jaanus jalarätte loputas -
kui vannituppa kuulis: keegi lärmas
ja visalt ukse pihta koputas.

All trepil seisis Maanus laias kaabus
ja tundus, et ta oli auru all.
"Kas tõesti Maanus!? Miks ta siia saabus?
Oh ei või olla, minu ukse all!"

Nii vaatas Jaanus aknast. "Äkki Viive...
ja Maanus tuleb surmateatega..."
Ja Jaanus läks, et lahti teha riive,
kuid mis nüüd selgus, teadma peate ka:

"Sul , Jaanus, frakk on, mul on seda vaja,"
nii ütles Maanus pehme keelega.
"Ma võtan naise - Kadroru Kaja -
ja ilmuks frakis hea meelega."

"Kes küsivad, need tihtilugu saavad,"
tal kostis Jaanus nagu niidetult
ja lisas vaikselt: "Manus manum lavat,"
läks, võttis kapist fraki riidepuult.

Ta ütles andes: "Ära tule tooma.
See frakk on sinu. Kanna terviseks."
Lõi ukse kinni, asus viina jooma
nii enese kui teiste terviseks.

Kuid teisel päeval sai ta pakiteate.
Seal seisis: tulla postihoonesse.
Mis pakk see oli? Venna käest, kas teate.
Pariisist tulnud otsejoones see.

Ei uskund Jaanus oma silmi enam,
ta pea läks paiste, täis üht küsimust.
Vend saatis frakid!? Teine teisest kenam!
Üks lumivalge, teine süsimust!

Et oleks asjad selged enamvähem,
ma mõtlen, nii võiks lõppeda ballaad:
on seda, mida annad, siiski vähem,
kui võrdled sellega, mis ise saad.

-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-ü-

Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud,
kas vastu klaverit või piljardit,
see kõik ei loe. Vaid päevad, need on loetud:
paarkümmend tuhat, mitte miljardit.
Ka Maanus suri. Ära suri Maanus.
Ta maeti maha. Mis seal rääkida.
Ja muude hulgas haual rääkis Jaanus.
Ta rääkis hästi, mis seal rääkida.

Ka Jaanus suri. Ümber tema haua
me seisime. Ka mina olin sääl
ja rääkisin. Ma tegin seda kaua.
Mul oli tookord väga ilus hääl.


------------------------------
Kui ma seda luuletust esimest korda kuulsin, ma lootsin et see ei lõpekski.
Kui ma seda luuletust esimest korda lugesin, ma lootsin, et see kestaks edasi...
See on ühtlasi ilus, filosoofiline, eluline, kurb, naljakas ja nii vapustavalt andekalt riimi seatud.
Ma armastan seda luuletust.

Kummaline, ma polegi veel Kareva -st varem kirjutanud. Mandragoras on 5 üht tema ilusaimatest luuletustest, mida ma ikka vahest jälle üle loen või lihtsalt vaatan. Tema uus raamat on mul riiulis ja seda polegi ma veel lugenud. Millegipärast ei julge, ma kardan et upun selle sügavusse. Praegu tahaks lugeda või kuulata Betti Alveri Punast vihmavarju. Kusagil peaks mul see mp3 olema Velda Otsuse esituses...lähen otsima...

reede, jaanuar 19, 2007

Eesti näitlejad...

Esimese blogi-pidamise poolaasta "Popimad näitlejad, kelle nime järgi on see blogi üles leitud":


1. Hele Kõre

2. Mart Toome

3. Kristo Viiding

4.-5. Priit Võigemast
Karol Kuntsel

6.-12. Marika Barabantšikova
Jüri Krjukov
Riina Maidre
Marko Matvere
Evelin Pang
Mirtel Pohla
Elisabet Tamm

Minu meelest päris üllatav... kuigi eks nooremad näitlejad ole vist internetirahvale huvitavamad...ei tea?

Sildid:

neljapäev, jaanuar 18, 2007

Iseennast otsides vol.1

Kui mul oleks võimalik, sõidaksin kuhugi kaugele kaugele ilusasse kohta. Nii ilusasse, et mataks hinge. Ja otsiksin iseennast. Rändaksin nendel tunnete käikudel, mis minu sees on ja harutaksin lahti lõngakera, mille sisse on mu olemus põimitud. Ei tea kas see tuleb vanusega, et on vajadus teha endale selgeks, et kes ma olen või tuleb see hoopis suures egoismist ja/ehk enesearmastusest? Milleks tegelikult on vaja ennast leida, kas pole tore üllatuda alati kui endale paljastub mingi ootamatu külg iseendast? Ma ei mõtle, sellist Coelho -likku eneseavastamist või avastamist kui sellist. Pigem teadvustamist endale, et ma olen selline ja seda või teist asja minus on vaja muuta või hoida. Teadlikult tegutseda mingite karakteristikute kallal, mille olemasolust ei pruugi igapäevaselt arugi saada. Liisi Koiksoni laulus "Väike järv" lähevad sõnad kuidagi nii - ...minu sügavust, pole keegi mõõtnud veel... - ei tea kas keegi peabki mõõtma minu sügavust kui ma seda endalegi pole veel teadvustanud. Tunnen kogu aeg, et seisan mingi kuristiku ääre peal ning ei julge üle serva vaadata. Ning mis kõige hullem, ma ei kardagi et mis seal üle serva on või kukkuda üle selle serva vaid hoopis oma ootuste või arusaamade kildudeks purunemist. Ehk et see kuristik ei ole piisavalt sügav või on nii sügav, et sinna kukkudes pole lootustki kunagi õieti tunneteni välja jõuda.

Kõige kummalisem selle kõige juures on see, et ma lohutan ennast tundmusega, et see, et ma juba niimoodi mõtlen, et see peaks juba näitama nagu minus midagi ongi. Midagi seal kuristiku põhjas. Aga juba lähtekoht, et ma eeldan et on ikkagi kuristik olemas, mitte lihtsalt mingi mõni sentimeeter madalam platoo, võib olla minu enda pettekujutelm. Tavaliselt selles kohas "ennast otsides" ütlen endale trafaretse väljendi: "Oh, ma olen nüüd liiga sügav". Ja ei julge või ei taha edasi mõelda sellest. Ja see katkestabki mõttelõnga ja leidmise protsessi. Ja need vähesed korrad kui ma sellele teele eksin algavad alati üsna sarnaselt...täpselt nii nagu seegi kord. Aga ometigi tahan ma praegu sellega edasi minna. Tuua välja kasvõi mõned iseloomujoonedki, mida ma endale teadvustan iseendas. Heh, kas see kõik ei kõlagi nagu ma oleksin mingi tõeline ego-maniakk. Nii enesekeskne ja endast huvitatud, et sellist inimest ei saagi võtta kui mõnda normaalset. Tegeleda enda otsimisega või üldse kulutada aega enesekeskseks olemisele. Aga, ei, ma ei ole endast vaimustuses. Ma tean, et mul on rohkem kiikse kui keskmisel inimesel. Mul on nii häid kui halbu iseloomuomadusi. Usun, et oma elu ja tööde tõttu olen näinud rohkem kui keskmine inimene ja sellepärast on ehk minu lõngakera ka rohkem sassis.

On siiski olemas üks kindel tugisammas, mis vähemalt viimased 12 ja pool aastat on hoidnud mu mingil konkreetsel edasipüüdlikul teel ja see on mu pere mille olen loonud ilmselt oma elu armastusega. See sammas võiks ollagi mu olemuse tuumaks. Sest oma tegemistes arvestan ma oma perega, samas sellest saan ma jõudu ja tahet. Muidugi võib see ka vahetevahel olla mingite asjade takistuseks. Kuid teades kui tähtis on see mu eksistentsi "süda", pole mul kunagi kahju nendest ohverdustest, mis mul tuleb teha. Ma tegelikult ei teadvustagi endale, et ma millegist loobun või midagi just konkreetselt teen selle nö. "südame" pärast. See on üks mu olemuse osa, kuid see omakorda on eraldi organism, mida ma lahkama ei hakka, kuna selle organismi osa olen mina, keda ma just parajasti siin katsun lahti mõtestada. Hmm, see on lõpmatu ring, kuid jah, keskendun sedapuhku siiski enda olemusse, ja lisaliinid lahendan kunagi kui põhiolemus on läbi käidud.

Mingid kummalised, kuid samas minu puhul nii tavalised laused üritavad pähe tungida ning tundub, nagu edasi minna on kuidagi raskem, sest tahaks panna stopi - umbes nagu maadki kaevates, on kaevematerjal üha tihkem ja raskem kaevata...tundub see ka enesest kaevamisel. Või on ehk piltlikum väljend mäkke ronimisest, kus õhk muutub üha hõredamaks ning hingata on ühe raskem? Praegu pean küll stopi tegema, kuid nüüd ma ei pea enam järgmine kord algusest alustama vaid võin siit kohalt jätkata...

teisipäev, jaanuar 16, 2007

Oscarikandidaatide arvamise võistlus...

Kas keegi paneb täpsemini? Nii nädala pärast selguvad tänavused Oscari kandidaadid. Alljärgnevas toon ära 5 või 3 (vastavalt tavapärasest kandiaatide arvust) kes/mis arvan, et kandideerivad ja lisaks vastavalt 3 või 2, kellel on ka head võimalused. Laulude nimekirjas on lisaks mõned, mis ma arvan omavad head võimalust, kuid need on lihtsalt selle mõttega ära toodud, et huvitav kas kandidaadid tulevad täiesti minu arvamuste väliselt. Lisaks Multifilmikategoorias on ära toodud 3 ja 5 kandidaadi lisaks 2 kui tõesti peaks olema, et sellel aastal saab olema 5 kandidaati. Siit nad siis tulevad ja südamest loodan, et Akadeemia suudab see aasta millegagi üllatada ja näidata head(paremat) maitset...

BEST PICTURE
1.Departed
2.Queen
3.Dreamgirls
4.Babel
5.Little miss sunshine
----------
United 93
Letters from Iwo Jima
Pan's labyrinth

BEST DIRECTOR
1.Martin Scorsese - Departed
2.Stephen Frears - The Queen
3.Bill Condon - Dreamgirls
4.Alejando Innaritu - Babel
5.Paul Greenglass - United 93
----------
Clint Eastwood - Letters from Iwo Jima
Guillermo del Toro - Pan's labyrinth
Pedro Almodovar - Volver

BEST ACTOR
1.Forest Whitaker - Last king of Scotland
2.Will Smith - Pursuit of Happyness
3.Peter O'Toole - Venus
4.Leonardo di Caprio - Departed
5.Sacha Baron Cohen - Borat
----------
Ryan Gosling - Half nelson
Clive Owen - Children of men
Ken Watanabe - Letters from iwo Jima

BEST ACTRESS
1.Helen Mirren - Queen
2.Meryl Streep - Devil wears Prada
3.Judi Dench - Notes on a scandal
4.Kate Winslet - Little children
5.Penelope Cruz - Volver
----------
Maggie Gyllenhaal - Sherrybaby
Annette Bening - Running with scissors
Beyonce Knowles - Dreamgirls

BEST SUPPORTING ACTOR
1.Eddie Murphy - Dreamgirls
2.Michael Sheen - Queen
3.Jack Nicholson - Departed
4.Alan Arkin - Little miss sunhine
5.Jackie Earle Haley - Little children
----------
Mark Wahlberg - Departed
Djimon Honsou - Blood diamond
Ben Affleck - Hollywoodland

BEST SUPPORTING ACTRESS
1.Jennifer Hudson - Dreamgirls
2.Cate Blanchett - Notes on a scandal
3.Rinko Kikuchi - Babel
4.Adriana Barraza - Babel
5.Abigail Breslin - Little miss sunshine
----------
Emily Blunt - Devil wears Prada
Catherine O'Hara - For your consideration
Emma Thompson - Stanger than fiction

BEST FOREIGN LANGUAGE FILM
1.Mexico - Pan's labyrinth
2.Spain - Volver
3.Germany - Das leben der anderen
4.Canada - Water
5.France - Avenue Montaigne
----------
Netherland - Zwartboek
Denmark - After the wedding
China - Curse of the golden flower

BEST ORIGINAL SCREENPLAY
1.Queen
2.Little miss sunshine
3.Babel
4.Stranger than fiction
5.United 93
----------
Volver
Letters from Iwo Jima
Good shepherd

BEST ADAPTED SCREENPLAY
1.Departed
2.Little children
3.Thank you for smoking
4.Notes on a scandal
5.Children of men
----------
Devil wears Prada
Borat
Last king of Scotland

BEST COSTUMES
1.Marie Antoinette
2.Dreamgirls
3.Illusionist
4.Curse of the golden flower
5.Devil wears Prada
----------
Pirtes of the caribbean 2
Pan's labyrinth
Black Dahlia

BEST ANIMATED FILM
1.Happy feet
2.Cars
3.Flushed away
----------
4.Monster house
5.Over the hedge
----------
Scanner darkly
Ice age 2

BEST CINEMATOGRAPHY
1.Pan's labyrinth
2.Apocalypto
3.Children of men
4.Babel
5.Good shepherd
----------
Departed
Illusionist
Dreamgirls

BEST ART DIRECTION
1.Marie Antoinette
2.Pan's labyrinth
3.Dreamgirls
4.Letters from Iwo Jima
5.Children of men
----------
Curse of the golden flower
Good german
Prestige

BEST EDITING
1.Babel
2.Departed
3.Dreamgirls
4.Babel
5.Queen
----------
United 93
Casino Royale
Children of men

BEST VISUAL EFFECTS
1.Pirates of the caribbean 2
2.X-men 3
3.Superman returns
----------
Casino Royale
Night at the museum

BEST MAKE-UP
1.Pan's labyrinth
2.Apocalypto
3.Pirates of the caribbean 2
----------
Prestige
X-men 3

BEST ORIGINAL SCORE
1.Notes on a scandal
2.Painted veil
3.Babel
4.Da Vinci Code
5.Apocalypto
----------
Queen
Volver
Good german

BEST ORIGINAL SONG
1.Dreamgirls - Listen
2.Bobby - Never gonna break my faith
3.Happy feet - Song of the heart
4.Inconvenient truth -I need to wake up
5.Charlotte's web - Ordinary miracle
----------
Guardian - Never let You go
Dreamgirls - Love You I do
Pursuit of happyness - Father's way
----------
Flicka - My little girl
Little miss sunshine - Til the end of time
Casino Royale - You know my name
Neighbour - Shut up & sing

BEST SOUND
1.Dreamgirls
2.Flags of our fathers
3.Departed
4.Cars
5.Pirates of the caribbean 2
----------
Apocalypto
Babel
Casino Royale

BEST SOUND EFFECTS EDITING
1.Pirates of the caribbean 2
2.Flags of our fathers
3.Cars
4.Superman returns
5.Departed
----------
World trade center
Letters from Iwo Jima
United 93

BEST DOCUMENTARY FEATURE
1.Inconvenient truth
2.Deliver us from evil
3.Jesus camp
4.War tapes
5.Blindsight
----------
Shut up & Sing
Unreasonable man
Jonestown

Enam-vähem kindlateks võitjateks pean juba enne kandidaatide väljakuulutamist:
Parim režissör - Scorsese(Departed)
Parim meespeaosa - Whitaker (Last king of Scotland)
Parim naispeaosa - Mirren (Queen)

Sildid:

2006.aasta parimad

DTA

PARIM LAVASTUS: Anna Karenina (Ugala),
napilt teine Tõde ja õigus. Teine osa (Linnateater)

PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS: Eesti teatri laulud (Linnateater),
napilt teine Romeo ja Julia (Nukuteater)

PARIM MEESPEAOSATÄITJA: Indrek Taalmaa - Adolf (Vanemuine),
napilt teine Aivar Tommingas - Tõde ja õigus. Teine osa (Linnateater)

PARIM NAISPEAOSATÄITJA: Triinu Meriste - Anna Karenina; Keisri hull (Ugala)

PARIM MEESKÕRVALOSA: Rain Simmul - Tõde ja õigus. Teine osa (Linnateater)

PARIM NAISKÕRVALOSA: Hilje Murel - Terrorism (Ugala)

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ: Aarete saar - lavakujundus (Ugala); Anna Karenina - kostüümid, soengud (Ugala)

PARIM SUVELAVASTUS: Syrrealistid (Draamateater)

PARIM TELELAVASTUS: Teatriromanss (ETV/Estoonia)

PARIM LASTELAVASTUS: Tinasõdur, baleriin ja siga (Draamateater/23.lend)

PARIM TEATER: Linnateater

PARIM EESTI AUTORI TEATRITEKST: Tammsaare/Nüganen - Tõde ja õigus. Teine osa


DRA

PARIM EESTI KIRJANDUS: Jaan Kross - Keisri hull,
napilt teine A.H.Tammsaare - Tõde ja õigus 3

PARIM TÕLKEKIRJANDUS: John Fowles - Maag

PARIM LASTERAAMAT: J.K. Rowling - Harry Potter ja segavereline prints

PARIM AIMEKIRJANDUS: Minu Linnateater

PARIM EESTI KIRJASTUS: Varrak


DFA

PARIM INGLISE KEELNE FILM: Munich - Steven Spielberg

PARIM MITTE-INGLISKEELNE FILM: 2 filhos de Francisco (Two sons of Francisco (Brasiilia)

PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJA: Forest Whitaker - The last king of Scotland

PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJA: Meryl Streep - Devil wears Prada

PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJA: Jack Nicholson - Departed

PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJA: Ghita Norby - Fyra veckor i Juni

PARIM EESTI FILM: Leiutajateküla Lotte

PARIM DOKFILM: Born into brothels

PARIM MULTIFILM: Cars,
napilt teine Leiutajateküla Lotte


DMA

PARIM VÕÕRKEELNE LAUL: Amy Diamond - Shooting star

PARIM EESTIKEELNE LAUL: Liisi Koikson - Väike järv,
napilt teine Dagö - Ma ei tea

AASTA UUSTULNUK: Hele Kõre

AASTA KONTSERT: Palestra Draamateatris

AASTA PLAAT: Terminaator/Nukuteater - Romeo ja Julia,
napilt teine Dagö - Joonistatud mees


DTVA

PARIM VÄLISMAINE DRAAMA/KOMÖÖDIASARI: Desperate housewives (ABC)

PARIM VÄLISMAINE MUU SARI: So You think You can dance (FOX)

PARIM EESTI DRAAMA/KOMÖÖDIASARI: Ohtlik lend (ETV)

PARIM EESTI MUU SARI: Teatriõhtu (ETV)

PARIM TELE-NAISNÄITLEJA: Edie Falco - Sopranos (HBO)

PARIM TELE-MEESNÄITLEJA: Matt Lucas - Little Britain (BBC)

PARIM ERISAADE: Academy Awards (ABC)

PARIM VÄLISMAINE TELEKANAL: ABC

PARIM EESTI TELEKANAL: ETV

Sildid: , ,

esmaspäev, jaanuar 15, 2007

2006.aasta DTVA - Danzumehe TV Aunimetused

Arvesse lähevad telesaated ja sarjad, mis olen näinud televiisori vahendusel vahemikus 01.01. - 31.12.2006

PARIM VÄLISMAINE DRAAMA/KOMÖÖDIASARI (5 kandidaati)

Desperate housewives
Entourage
Little Britain
Prison Break
Veronica Mars

PARIM VÄISMAINE MUU SARI (5 kandidaati)

Amazing race
Apprentice
Melodifestivalen
Project runway
So You think You can dance

PARIM EESTI DRAAMA/KOMÖÖDIASARI (3 kandidaati)

Hajameelselt abielus
Ohtlik lend
Õnne 13

PARIM EESTI MUU SARI (3 kandidaati)

OP
Teatriõhtu
Tähelaev

PARIM TELE - NAISNÄITLEJA (5 kandidaati)

Edie Falco - Sopranos
Elisabet Tamm - Ohtlik lend
Evelin Pang - Õnne 13
Felicity Huffman - Desperate housewives
Marcia Cross - Desperate housewives

PARIM TELE - MEESNÄITLEJA (5 kandidaati)

David Williams - Little Britain
James Gandolfini - Sopranos
Marko Matvere - Ohtlik lend
Matt Lucas - Little Britain
Robert Knepper - Prison break

PARIM ERISAADE (3 kandidaati)

Academy awards
Eurovision Song Contest
Teatrikooli 22. lend

Sildid:

Tõestusmaterjal

Kristinil on 2 hammast suus! Reedest (12.01) peale istub ka kindlalt ilma ennast käega toetamata. Enam ei saa panna teda lihtsalt voodisse, et "küll ta jääb seal ise magama". Sest nüüd tõuseb ta seal istuli ja siis ei tule magamisest miskit...

laupäev, jaanuar 13, 2007

2006.aasta DMA - Danzumehe Muusikaaasta Aunimetused

Arvesse lähevad laulud ja plaadid mis minule "jõudsid kohale" ülakorrusele ja südamesse ajavahemikul 01.01. - 31.12.2006

PARIM VÕÕRKEELNE LAUL (7 kandidaati)

Amy Diamond - Shooting star
Katie Melua - Nine million bicycles
Madonna - Sorry
Nelly Furtado - Say it right
Pink - U + Ur hand
Pink - Who knew
Sarah McLachlan - River

PARIM EESTIKEELNE LAUL (7 kandiaati)

Dagö - Ma ei tea
Dagö - Muusik
Hele Kõre ja Kristjan Kasearu - Siis kui maailm magab veel
Liisi Koikson - Väike järv
Terminaator - Kummitused kumutil
Terminaator - Lasud
Tõnis Mägi - Tee seda veel

AASTA UUSTULNUK (3 kandidaati)

Hele Kõre
K.T. Tunstall
Katie Melua

AASTA KONTSERT (3 kandidaati)

Depeche Mode Saku Suurhallis
Palestra Eesti Draamateatris
Terminaator Pirita kloostris

AASTA PLAAT (10 kandidaati)

Dagö - Joonistatud mees
Jewel - Goodbye Alice in wonderland
Kelly Clarkson - Breakaway
Liisi Koikson - Väike järv
Madonna - Confessions on a dancefloor
Michael Buble - It's time
Pink - I'm not dead
Sarah McLachlan - Wintersong
Terminaator/Nukuteater - Romeo ja Julia
Terminaator - Nagu esimene kord

Sildid:

neljapäev, jaanuar 11, 2007

3 suurt sündmust minu elus...

1. Kristinil on nüüd 2 hammast väljas ja ta hakkas istuma...täpselt 6 kuuselt. Pikkus ikka 67 cm. Viimase kuuga kosus ainult 750 grammi. Ja kõigele lisaks suudab ta liikuda edasi käpuli.

2. Patrik hakkas nädalalõpus lugema. Lihtsalt veeris kõik sõnad kokku, mis ette jäid. Huhh, hirm on nüüd kadunud.

3. Stockholmisse kolimine sai kinnitust täna. Tõenäoliselt 1.märtsist pühime perega Eestimaa tolmu jalge alt mõneks aastaks. Kas keegi oskab soovitada mõnd korterit Stockholmist, võimalikult soodsalt ja võimalikult lähedale kesklinnale või vähemalt t-bana peatusele?

teisipäev, jaanuar 09, 2007

2006.aasta DFA - Danzumehe Filmiaasta Aunimetused

Arvesse lähevad 185 filmi mis on esmakordselt nähtud ajavahemikul 01.01. - 31.12.2006


PARIMAD INGLISE KEELSED FILMID (10 kandidaati)

Breakfast on Pluto
Departed
Devil wears Prada
Hostel
In her shoes
Last king of Scotland
Munich
Pirates of the Caribbean 2: Dead man's chest
Pride & Prejudice
United 93

PARIMAD MITTE-INGLISKEELSED FILMID (10 kandidaati)

2 filhos de Francisco (Two sons of Francisco) - Brasiilia
Dare mo shiranai (Nobody knows) - Jaapan
Das leben der anderen (The lives of others) - Saksamaa
El laberinto del Fauno (Pan's labyrinth) - Mehhiko/Hispaania
Fyra veckor i juni (Four weeks in June) - Rootsi
Knallhart (Tough enough) - Saksamaa
Leiutajateküla Lotte - Eesti
Uno - Norra
Vana daami visiit - Eesti
Volver - Hispaania

PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJA (10 kandidaati)

Johnny Depp - Libertine, Pirates of the Caribbean 2
Ralph Fiennes - Constant gardener
Jake Gyllenhaal - Brokeback mountain
Philip Seymour Hoffmann - Capote
Jude Law - Breaking and entering
Heath Ledger - Brokeback mountain
Cillian Murphy - Breakfast on Pluto
Ulrich Mühe - Das Leben Der Anderen
Forrest Whitaker - Last king of Scotland
Patrick Wilson - Little Children

PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJA (10 kandidaati)

Joan Allen - Upside of anger
Juliette Binoche - Breaking and entering
Toni Collette - In her shoes
Felicity Huffman - Transamerica
Keira Knightley - Pride and Prejudice
Laura Linney - Squid and the whale
Radha Mitchell - Melinda and Melinda
Natalie Portman - V for Vendetta
Meryl Streep - Prime, Devil wears Prada
Kate Winslet - Little children

PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJA (5 kandidaati)

George Clooney - Syriana
Jeff Daniels - Squid and the whale
Jackie Earley Haley - Little children
Sergi Lopez - El laberinto del Fauno
Jack Nicholson - Departed

PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJA (5 kandidaati)

Abigail Breslin - Little miss sunshine
Gong Li - Memoirs of geisha
Marje Metsur - Libahundi needus
Ghita Norby - Fyra veckor i juni
Meryl Streep - Prairie home companion

PARIM EESTI FILM (3 kandidaati)

Leiutajateküla Lotte
Libahundi needus
Vana daami visiit

PARIM DOKFILM (4 kandidaati)

49 up
A state of mind
Born into brothels
Grizzly man

PARIM MULTIFILM (4 kandidaati)

Cars
Flushed away
Leiutajateküla Lotte
Over the hedge

Sildid:

esmaspäev, jaanuar 08, 2007

Nädalalõpp on läbi...

Kristin sai eile poole aastaseks. Uskumatu kui kiirelt läheb aeg. Alles ta sündis... aga õnneks ta on ikka veel selline pisike pambu, kes väiksemalegi tähelepanule vastab tervet tuba täitva naeratusega.

Tegin pühapäeval lastele (ja muidugi endale ka) laari pannkooke. Retsepti mõtlesin ise välja, kuigi mis kunst see neid pannkooke nüüd teha on, aga oma uhkuseks võin öelda, et esimest korda õnnestusid kõik mu koogid, esimene kaasa arvatud. Muidu ikka paar esimest lähevad aiataha... ja lapsed sõid kõik ilusti ära. Ma ise sain ka kaks tükki. Ah, ega ma suur pannkoogisõber olegi, aga kuna avastasin, et Kanadast toodud vahtrasiirupit on veel pool pudelit alles, siis vahtrasiirupiga suudan ma vist pea kõike süüa...

Õhtul tõin poest pisikese tordi - sellise mis Serrule ja Patrikule meeldib - maasikate ja banaaniga. Hommikuks oli see ka otsas, niiet ilmselt maitses. Midagi originaalsemat 6-ndaks sünnipäevaks ei leidnud kui ühe huvitava kõristi, aga alles olid ka jõulud ning kogu ideedemahv kulus vist sellega ära.

Mingil hetkel oli Kristin S.-i süles ja piimendas, ehk laskis natuke liialdatud lõunat suust välja. S. muidugi pistis kohe kisama, et appi - Kristin oksendab mu täis... Patrik läks ta juurde ja ühmas - ta ei oksenda, ta sülitab Su peale :) Ok, sellest saab veel parool...

Aga täna ütles siis suur ülemus ka, et lähen Rootsi Eestit esindama. Ei tea kui kiiresti kõik elamisload ja kooliasjad lastel saab sätitud. Ja kas üldse palganumber saab Rootsi ühiskonnale vastav. Jah, palganumbri peab kõigepealt ära ootama, siis hakkan alles asju korraldama ja mõtlen kolimismurede peale. Aga tundub, et Goodbye Eesti või peaks ütlema Farväl Estland...vähemalt mõneks aastaks. Kurb, aga samas põnev ja hirmus ka. Ja õnneks on Eesti ikkagi nii lähedal, et ma kavatsen vähemalt korra kuus käia siin ja vaatamas hullult palju teatrit ja ostmas hunnikuteviisi raamatuid...

Naljakas, et lapsed on kohe valmis minema, kasvõi homne päev. Patrikut ahvatleb see, et seal ta saab kohe eelkooli. Helistasin ka Stockholmi Eesti kooli ja uurisin järgi ning mõlema jaoks pidid kohad olemas olema. Mis tegelikult ongi kõige olulisem ja suur kivi kukkus südamelt. See Stockholmi Eesti Kool on seal nii armas ja asub vanalinnas, mis on 5 minuti jalutuskäigu kaugusel minu kontorist. Igal juhul hakkab nüüd aeg endisest kiiremini liikuma, sest 100 asja on veel vaja korda ajada enne seda. Aga jah, kõigepealt peab ootama ära tingimused. Võibolla jääb veel kogu üritus nende taha. Samas nii hea on tead, et töötad oma riigi heaks. Selles on mingi eriline sära. Nagu juba viimased 8 kuud. Jah, ma armastan oma tööd. Armastan oma peret. Tegelikult on mul ikka pere pärast hullu moodi vedanud. Ainult trennist pean loobuma...pean otsima Stockholmis mingi kunstiharrastuse, et oma loovust arendada ja saada väljundit. Ma ei usu, et midagi sarnast sealt leiab kui praegune trenn, aga samas seal vajab ka pere mind veelgi rohkem kui praegu. Ning see praegune 4-5 kahetunnist trenni nädalas mahv ongi natuke liig nii vanale mehele nagu mina (aga vähemaga ka ei oska leppida).

Kõige tipuks helistasin Satu-le Rootsi, et uudist teatada, ehk siis võimalikku uudist teatada. Ta läks kohe nii hoogu, lubas aidata korterit otsida ja oli nii rõõmus selle kõige üle. Nad olid parajasti rongiga teel Göteborgist Stockholmi, sest Anders osales Rootsi Bingo Lotto saates. Ja ta oli võitnud 150 tuhande rootsi krooni eest raha ja auhindu. Muuhulgas ka lumeskuutri ja reisi kahele Malaisiasse. Äge! Ja mul on südamest hea meel nende õnne üle! Elu on ikka pagana põnev! Ei tea kunagi, mis nurga taga ootab?!

pühapäev, jaanuar 07, 2007

2006.aasta DRA - Danzumehe Raamatuaasta Aunimetused

Arvesse lähevad 35 raamatut mis said esmakordselt loetud ajavahemikus 01.01.-31.12.2006:

PARIM EESTI KIRJANDUS (3 kandidaati)

Jaan Kross - Keisri hull
A.H. Tammsaare - Tõde ja õigus 3.osa
Erinevad Eesti meeskirjanikud - Isade õhtujutte

PARIM TÕLKEKIRJANDUS (6 kandidaati)

John Fowles - Maag
Anna Gavalda - Ma loodan, et keegi mind kusagil ootaks
Leena Lehtolainen - Arvasid juba oled unustanud
David Mitchell - Pilveatlas
Erich Maria Remarque - Elusäde
J.K. Rowling - Harry Potter ja segavereline prints

PARIM LASTERAAMAT (3 kandidaati)

Tove Appelgren - Vesta Linne ja Nuusu
Erinevad Eesti Meeskirjanikud - Isade õhtujutte
J.K. Rowling - Harry Potter ja segavereline prints

PARIM AIMEKIRJANDUS (3 kandidaati)

Minu Linnateater (ainus kandidaat kuna teised ei olnud kandideerimist väärt)

Sildid:

laupäev, jaanuar 06, 2007

2006.aasta DTA -Danzumehe Teatriaasta Aunimetused

2006.aasta kandidaadid:
Arvesse lähevad 33 lavastust, mis nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2006.

PARIM LAVASTUS (5 kandidaati)

Adolf
Anna Karenina
Teatriromanss
Terrorism
Tõde ja õigus. Teine osa

PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS (3 kandidaati)

Eesti teatri laulud
Romeo ja Julia
Tinasõdur, baleriin ja siga

PARIM MEESPEAOSATÄITJA (5 kandidaati)

Lembit Eelmäe - Vladimiri väljak
Peeter Jürgens - Aarete saar
Indrek Taalmaa - Adolf
Aivar Tommingas - Tõde ja õigus. Teine osa
Priit Võigemast - Anna Karenina

PARIM NAISPEAOSATÄITJA (5 kandidaati)

Herta Elviste - Vladimiri väljak
Ülle Kaljuste - Minu oivaline lahutus
Katariina Lauk - Teatriromanss
Triinu Meriste - Anna Karenina (Keisri hull)
Elisabet Tamm - Tõde ja õigus. Teine osa

PARIM MEESKÕRVALOSA (5 kandidaati)

Anti Reinthal - Syrrealistid
Rain Simmul - Tõde ja õigus. Teine osa
Margus Tabor - Tõde ja õigus. Teine osa
Raivo E.Tamm - Teatriparadiis
Aivar Tommingas - Anna Karenina

PARIM NAISKÕRVALOSA (5 kandidaati)

Hilje Murel - Terrorism (Anna Karenina, Õnnetunne)
Merle Palmiste - Syrrealistid
Katrin Saukas - Teatriromanss
Maria Soomets - Anna Karenina (Saateviga)
Marika Vaarik - Teatriromanss

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ (5 kandidaati)

Aarete saar
Anna Karenina

Syrrealistid
Teatriromanss
Tõde ja õigus. Teine osa

PARIM SUVELAVASTUS (3 kandidaati)

Kaev
Kolm klaasikest kirsiviina
Syrrealistid

PARIM TELELAVASTUS (Lavastused mida varem pole näinud - 2 kandidaati)

Söögituba
Teatriromanss

PARIM LASTELAVASTUS (3 kandidaati)

Aarete saar
Suur kuri hunt
Tinasõdur, baleriin ja siga

PARIM TEATER (vähemalt 3 lavastust nähtud - 5 kandidaati)

Draamateater
Linnateater
Nukuteater
Ugala
Vanemuine

PARIM EESTI AUTORI TEATRITEKST

Aaslav-Tepandi/Vahing - Teatriromanss
Kivirähk - Syrrealistid
Kross - Keisri hull
Tammsaare/Nüganen - Tõde ja õigus. Teine osa
Tätte - Kaev


Parimad selguvad koos Danzumehe Filmi, Muusika, Kirjanduse ja Televisiooni lemmikutega - jaanuari jooksul.

Sildid:

reede, jaanuar 05, 2007

Kiirgav linn

Conor McPherson pole just kvaliteedimärk minu jaoks. Kuid iiri sugemetega etendused, raamatud ja muusika on mulle ikka kuidagi lähedane tundunud. Etendus, mid ma nägin on üks esimesi, sest esietendus oli alles novembris ja mina käisin vaatamas detsembri esimesel poolel. Jõuluaeg, nagu ikka oli hirmus kiire ning blogerdamine oli seda vähesem. Nüüd siis lõpuks kirjutan ka Kiirgav -a linn -a kohta.

Pean tunnistama, et astusin ämbrisse lugedes Eesti Draamateatri kodulehel olevat tutvustust etenduse kohta. Arvasin, et Eesti Draamateatri pööningul asuvas väikeses saalis selline kammerlikult nelja näitlejaga lavastus ning õõva tekitav teema on üks hea kompott. Kõik eeldused selleks olid ju olemas. Lisaks veel kaks Draamateatri parimat meesnäitlejat Ain Lutsepp ja Anti Reinthal...
Noh, kui alustada sellest, mis oli hea, siis Ain ja Anti olid superhead. Lutsepp -a närviline vaimukartja (loe:vaimuhaige), oli mängitud sellise pingestatusega, et Ainil tulid higipiisad mingil hetkel otsa ette. Anti mängitud homo või õigemini meesprostituut, oli selline keigarlik, lahe, nagu mõnus värske õhk keset etendust. Kahtlemata olid head ka Margus Prangel -i psühholoog, kes ise psühholoogi vajaks, kes ilmselt on ka kapihomo ja Merle Palmiste maha jäetud naine. Kuigi need olid tehtud tavalises - nendelt näitlejatelt mitte erilist pingutust vajava headusega.
Aga kahjuks sellega kogu headus piirdus. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi näinud lavastust, mille näitlejate headusest piisaks. Alati on vaja kas lavastuse, kunstniku kuid eelkõige sisu tugevust.
Selles lavastuses need komponendid puuduvad. Taago Tubin on minu jaoks võõras nimi. Ma pole kindel, kas olen varem tema lavastusi näinudki. Igatahes jäi see õõva tekitus lahjaks, et mitte öelda, seda õõva seal polnudki. Võibolla oli mingi sügavam urbaanse lahutuse ja kapihomoduse teema aspekt, millest ma aru ei saanud. Aga see, et vaim rändab koos lambiga, no ma ei tea, see oli naeruväärselt jama. Või kui see, et kes meist on hullud ja kes mitte, see oli veelgi kaugem ja mõtetum selle lavastuse aspektis. Eelkõige olekski lavastuslikult võibolla saanud selle tekstiga midagi teha. Aga tegemist tundus olevat nagu mingi teksti läbimänguga. Soovitaksin Draamateatris kellelgi heal lavastajal asi üle vaadata ja teha vajalikud korrektuurid ning etendusest võiks asjagi saada. Ei tea, mis lavastaja tahtis selle tükiga vaatajale anda. Kui keegi teab, siis palun öelge mulle ka!!! Näitlejatest hakkas kahju...ei teadnudki, et kas peaks seal lõpus plaksutama või mitte. Aga viisakusest ning armastusest näitlejate ikka...

Sildid:

Rahauputus

Ray Cooney poja, Michael Cooney komöödia Eesti Draamateatris. Peaosades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Maria Avdjuško, Jan Uuspõld, Ain Lutsepp. Teistes rollides: Viire Valdma, Ivo Uukkivi, Ita Ever ja Pille Lukin. Ehk olid veel mõned, aga hetkel ei meenu, sest tükk sai nähtud "juba eelmine aasta" :)

Ei, sellised üle vindi keeratud palaganid minule ei meeldi. Oleks veel, et lihtsalt üle vindi. Sellest ma saan aru ja võin ehk isegi nautida. Aga kui on nii üle, et naeru tahatakse keerata välja ebaloomulike asjadega, siis kahjuks minu suu jääb naeruta. Ma arvan, et ma vaatasin enamvähem terve tüki ilma kordagi naermata. Võibolla alguses veel, kui asi polnud veel jõudnud nii tobedaks nagu ta lõpuks kujunes. Seda ei või isegi situatsioonikomöödiaks nimetada, sest situatsioonid olid ebamääraselt kokku klopsitud. Võibolla lihtsalt see etendus tegijatel ei õnnestunud, sest vigu oli kuhjaga. Situatsioonid olid nihkes. Raske on hinnata ka näitljete pingutusi, kui tükk ja see mis nad teevad vähimatki korda ei lähe. Mulle jäi tunne, et näitlejad kõigest hoolimata tegid asja lustiga. Õigemini mulle jäi selline mulje, et nad näitlevad hästi seda, et nad seda lustiga mängivad. Ma ei usu, et nad ise sellisest tükist vaatajana naudingu saaksid. Mait Malmsten ja Tiit Sukk, kes kõige peamistes rollides olid üritasid ja ka andsid kõik mis anda vist saab selliste klounirollidega. Lutseppast on kasvamas väikselt Eesti esi meesnäitleja. Ta võiks mõnikord ka rolidest ära öelda. Kui ikka tükkide tase pole normaalne, siis pole ju nendest vaja osa võtta. Lukin, kelle nime taga on sama kummaline lugeda KÜLALINE templit nagu Uuspõllu nime taga, sobib hästi sellistesse plikalikesse rollidesse, kuigi ta pole ju enam selles vanuses. Aga selline pisike ja armsake nagu ta on, siis petab veel pikalt ära... nagu minu naine...
Aga jah, ta sai ju ka Draamast sule sappa kunagi nagumu kooliõde Elina Reinold (klass vanem 7.keskkool -is). Ja Uuspõld läks vabakutseliseks, aga mul on kahtlane tunne, et ka tema sai saba pihta. Aga võibolla ka mitte. Igal juhul näitlejana ta on oma isiksusega õiges kohas. Naljakas, et kui Katsu käis Kristinit ujutuamas siis paar kuud tagasi siis oli Jan ka oma titega olnud seal basseinis. Mina jõudsin ainult Sherilyniga basseini. Patrik ei saanudki ujuma tervise pärast. Ja nüüd Kristiniga ma lihtsalt pole jõudnud...häbi mulle...kiitus Uuspõllule. Aga ma lohutan ennast sellega, et vähemalt ma panen seda tähele ja see läheb mulle korda....

Ok, nüüd eksisin teatrietenduse loo rajalt hoopis oma elu radadele. Aga ka see vajab kronikatseerimist (nätaki - mõtlesin jälle uue sõna välja, omaarust). Aga ega sellest Rahauputusest midagi rohkem kirjutada polegi. Üks tükk mis veel 2006 aasta detsembris sai nähtud on Kiirgav linn. Ma ei mäleta, kas ma ole sellest juba kirjutanud, kui ei, siis on see järgmine. Kui ette rutates pean tõdema, et see oli veel kehvem kui Rahauputus. Kohe tõeliselt mõtetu wärk.

Sildid:

neljapäev, jaanuar 04, 2007

Lepatriinude jõulud

EAS -i laste jõulupidu toimus detsembri keskel Eesti Nukuteatris. Kus nii umbes pool saalitäit emmesid ja issisid ja loomulikult lapsi ka. Teine poole olid mingi ministeeriumi või ameti tegelased oma tittedega.

Meie rahva lapsed olid ka pigem sellised titemõõtu, aga ju tuleneb see sellest kohast kus pidu peeti.

Whatever, mina, 33 aastane nautisin täiega, et sai jälle niimoodi pool kohustusliku korras teatrisse. Mis sellest et Nukuteatrisse ja tükki vaatama, mis mind eriti ei huvita. Ei huvitanud sellepärast, et multikas ju nähtud ja sisu teada.

Võibolla just sellepärast, et ootuseid polnud, vähemalt selle lastetüki suhtes (ootused olid pigem jõulupeo enda suhtes), üllatusin väga positiivselt. Loomulikult ei ole ma selle lavastuse sihtrühm ja ega ma vabatahtlikult seda ju lähekski vaatama, aga lastega koos ja niimoodi jõulude eel oli see täpselt õigel ajal õiges kohas. Mis mulle eriti meeldis oli see värviderohkus. Jah just kustniku erksad roheline ja punane olid armsad. Lisaks olen avastanud, et Nukuteatris on üks vahva näitleja peidus, kes olenemata sellest kas tükk meeldib, meeldib vähemalt see üks näitleja. Ok, ega ma saladuseks nime ei jäta. See on Taavi Tõnisson. Jube lahedalt positiivne tüüp! Ja ka selle tükiga vedas, sest ta oli seal. Kuigi kõige pullim otseselt selle lavastuse rolitäitmine tuli hoopis Liivika Hanstin -ilt. Jah, ka tema on üks Nukuteatri pärle. See Külmkapiputukas Vladislav. Üks parimaid aasta kõrvalosatäitmisi. Nii kahju, et Nukuteatri näitlejad saavad nii vähe tähelepanu. Täiesti teenimatult....seega siit tuleb tunnustust sületäitekaupa.

Eelmise aasta teatritükkidest on veel üks lugu tulemas. Samuti mõned raamatud ja filmid on ära märkimata, enne kui võib aastale joone alla tõmmata ja kokkuvõtted koostada. Sest kavatsen hakata Danzumehe Aunimetusi jagama. Jah, tablite-opakas nagu ma olen. Koostan korralikult viie kandidaadiga nimekirjad ja seda nii teatri, filmi, muusika, raamatute kui televisiooni valdonnast. Ja mis sest, et kunsti mõõta ei saa. Mina saan. Või vähemalt see killuke jumalast, kes minu sees kükitab.

Ahjaa, unustasin kirjutada, et jõulupidu ise oli täielik pettumus. Tuli jõulumees jagas hunniku pakke. Unustas Kristini paki üldse ära. Hea, et Kristin ise kaasas polnud ja veel selliste asjade kohta ei taipa. Aga S. ja P. said oma kommikotid kätte ja täna - nii umbes 3 nädalat hiljem on osalt komme ikka veel söömata. Või kui täpsem olla, siis Kalev -i arbuusikommid. Need on vastikud.

Sildid:

Minu oivaline lahutus

Ülle Kaljuste show. Sisuks selline kergelt Bridget Jones -lik kerge komöödia, mis ei muutu palaganiks ega bravuuritse ülevoolava huumoriga. Lihtsalt selline kergelt elulähedased naljad mis tekivad erinevatest situatsioonidest, mis pahatihti pole küll eriti tavalised juhtuma igapäevaelus. Kuid siiski on võimalikud. Kuna mingi kurbuse või tõsise teema tunnetuslik kohalolek oli samuti aimata võiks ka nimetada, et selline vastandlike tunnete pidev kohalolek ning samas sellest korduvalt väljudes komöödia poolele, mõjus see muhe huumor veel nagu topelt kõvasti.
Saal oli puupüsti täis. Ja mis üllatas, et polnudki seal naiste tuntavat ülekaalu vaatajate hulgas. Mehi oli vähemalt sama palju ja see on juba mistahes teatrietenduse puhul omapärane. Ok, tundus, et mingi rea oli pannud mingi asutus kinni, kuid sellest hoolimata...keegi selles meeste kollektiivis pidi valima ju selle tüki...ja otsustama.
Kaljuste on selles etenduses Diiva - suure tähega ja kõige paremas mõttes. Tundub, et ta teeb seda naudinguga. Eelmisel aastal võidetud Kultuurikapitali parima naispeaosatäitja tiitel tagataskus just selle rolli eest ja tubli kogemustepagas ning positiivne aura - juba need kolm faktorit koostavad võiduvalemi etenduse jaoks. Sest etendus müüakse päeva paariga läbi kohe kui see müüki tuleb ja see on Draamateatri puhul viimasel ajal juba midagi erilist. Kuigi jah, nii Aabitsakukk, Järelmäng kui Müügimehe surm on oma populaarsusega kohe kannul. Aga nendest etendustest katsun siin aasta jooksul midagi pajatada.
Isiklikus plaanis tahtmata võtta vähimatki sära Ülle Kaljuste osatäitmiselt, oleksin mina selle Kultuurikapitalipreemia andnud Triinu Meriste -le Anna Karenina rolli eest. Aga "that's just me". Igal juhul oli ta väärt tunnustust! Ja milline mõnus ja muhe tükk see oli. Palun mulle veel selliseid komöödiaid!!!
Lisaks Üllele pean ma ära mainima kaks olulist inimest veel. Kõigepealt laval kõiki "äärerolle" mängiv Taavi Teplenkov. Tema vanamutike-kes-lutsutab-lutsukomme, ehk Kaljuste tegelaskuju ema oli väga ehe. Tema osa pole sugugi vähetähtis selles kompotis, see tõstab peaosalise diiva staatuse veelgi kõrgemale ning loob tunde, et tegemist on urbaanse situatsioonikomöödiaga. See kuidas ta uksega paugutas iga kord kui keegi peategelase elust lahkus oli vajaliku sümboolse tähendusega ning iga tema pisiroll oli tehtud vähemalt samasuguse mõnuga kui tema partneri peaosa.
Teine kellele tahaksin tähelepanu pöörata on lavastaja Kaie Mihkelson. Kuigi selle tüki oleks võinud teha palju lihtsamalt ja ka lihtsalt monoloogina, on siiski päris kenasti tunda lavastuslikke lahendusi ja komponente, mis muudavad need pildikesed ühest lahutusest palju elavamaks. Usun, et sellises "peaaegu" mono tükis on selles suhtes saavutatud maksimum. See kuidas toimus suhtlemine kahe inimese vahel või see, kuidas peategelane oli teatud misastseenides lavasügavuses prožektori all, kõik need suuremad ja pisemad liikumised ja kasvõi see koeranukk, olid kõik "omal kohal". Mihkelson peaks vahest suuremaidki lavastusi ette võtma. Ootan kohe huviga tema järgmisi "lavastusi".
Kokkuvõttes lahkusime teatrist mõnusa tundega. Vahest selline kergem ja üpris tavaline etendus võib samuti mõjuda. Ma pole küll 100% kindel, kas see tükk jääb mulle aastateks meelde, aga igal juhul laheda meelelahutusena kulus ta ära küll. Eriti jõulu ja uusaasta vahele. Hinne 5-

Sildid:

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default