Reede, 5. jaanuar 2007

Rahauputus

Ray Cooney poja, Michael Cooney komöödia Eesti Draamateatris. Peaosades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Maria Avdjuško, Jan Uuspõld, Ain Lutsepp. Teistes rollides: Viire Valdma, Ivo Uukkivi, Ita Ever ja Pille Lukin. Ehk olid veel mõned, aga hetkel ei meenu, sest tükk sai nähtud "juba eelmine aasta" :)

Ei, sellised üle vindi keeratud palaganid minule ei meeldi. Oleks veel, et lihtsalt üle vindi. Sellest ma saan aru ja võin ehk isegi nautida. Aga kui on nii üle, et naeru tahatakse keerata välja ebaloomulike asjadega, siis kahjuks minu suu jääb naeruta. Ma arvan, et ma vaatasin enamvähem terve tüki ilma kordagi naermata. Võibolla alguses veel, kui asi polnud veel jõudnud nii tobedaks nagu ta lõpuks kujunes. Seda ei või isegi situatsioonikomöödiaks nimetada, sest situatsioonid olid ebamääraselt kokku klopsitud. Võibolla lihtsalt see etendus tegijatel ei õnnestunud, sest vigu oli kuhjaga. Situatsioonid olid nihkes. Raske on hinnata ka näitljete pingutusi, kui tükk ja see mis nad teevad vähimatki korda ei lähe. Mulle jäi tunne, et näitlejad kõigest hoolimata tegid asja lustiga. Õigemini mulle jäi selline mulje, et nad näitlevad hästi seda, et nad seda lustiga mängivad. Ma ei usu, et nad ise sellisest tükist vaatajana naudingu saaksid. Mait Malmsten ja Tiit Sukk, kes kõige peamistes rollides olid üritasid ja ka andsid kõik mis anda vist saab selliste klounirollidega. Lutseppast on kasvamas väikselt Eesti esi meesnäitleja. Ta võiks mõnikord ka rolidest ära öelda. Kui ikka tükkide tase pole normaalne, siis pole ju nendest vaja osa võtta. Lukin, kelle nime taga on sama kummaline lugeda KÜLALINE templit nagu Uuspõllu nime taga, sobib hästi sellistesse plikalikesse rollidesse, kuigi ta pole ju enam selles vanuses. Aga selline pisike ja armsake nagu ta on, siis petab veel pikalt ära... nagu minu naine...
Aga jah, ta sai ju ka Draamast sule sappa kunagi nagumu kooliõde Elina Reinold (klass vanem 7.keskkool -is). Ja Uuspõld läks vabakutseliseks, aga mul on kahtlane tunne, et ka tema sai saba pihta. Aga võibolla ka mitte. Igal juhul näitlejana ta on oma isiksusega õiges kohas. Naljakas, et kui Katsu käis Kristinit ujutuamas siis paar kuud tagasi siis oli Jan ka oma titega olnud seal basseinis. Mina jõudsin ainult Sherilyniga basseini. Patrik ei saanudki ujuma tervise pärast. Ja nüüd Kristiniga ma lihtsalt pole jõudnud...häbi mulle...kiitus Uuspõllule. Aga ma lohutan ennast sellega, et vähemalt ma panen seda tähele ja see läheb mulle korda....

Ok, nüüd eksisin teatrietenduse loo rajalt hoopis oma elu radadele. Aga ka see vajab kronikatseerimist (nätaki - mõtlesin jälle uue sõna välja, omaarust). Aga ega sellest Rahauputusest midagi rohkem kirjutada polegi. Üks tükk mis veel 2006 aasta detsembris sai nähtud on Kiirgav linn. Ma ei mäleta, kas ma ole sellest juba kirjutanud, kui ei, siis on see järgmine. Kui ette rutates pean tõdema, et see oli veel kehvem kui Rahauputus. Kohe tõeliselt mõtetu wärk.

Kommentaare ei ole: