esmaspäev, 1. juuni 2020

Maikuu 2020 - teatrikuu kokkuvõte


Nüüd kui on juba tunne, et kohe-kohe saab jälle päris teatrisse, on igasugune ekraanilt teatrivaatamise isu kadunud. Sestap kogunes neid "ekraanifiltri kaudu nähtud teatrietendusi" maikuus kõigest 7. Need seitse ka mitte päris "teatrid" kõik, vaid osalt nagu rohkem "telesaated", ehk kokkulõigatud ja seega ei lähe nad minu jaoks päris teatrina arvessegi. Kuigi mõni neist ju andiski päris mõnusa elamuse.

Järjepidevuse huvides teen siiski veel maikuu kohta selle väikse kokkuvõtte ära. Etteruttavalt ütlen juunikuu kohta, et siis enam ei teagi, kas on üldse midagi kokku võtta, sest tundub, et ka teatrid on hakanud seda veebiteatri platvormi vältima (va. üks Tallinna Linnateatri lavastus, mis järgmisel kuul esietendub, kuid mille kohapealvaatamise piletist ma paraku piletite müükituleku ajal toimunud koosoleku tõttu ilma jäin). ERRi arhiiv on ju täis head teatrit, aga seda ei saa võtta võrdelisena päris teatrisaalis teatri kogemisega niikuinii.

Kuid kuna ka kõige suurima maikuu teatrielamuse andnud lavastus on veel praegugi teatri mängukavas ja nii mõnigi hea elamus ju kogunes veel ning väärt töö vajab kiitmist, siis seekord toon veel maikuu kokkuvõttena need parimad esile. Ühtlasi on tegemist väikse juubeliga - see on minu 20 "kuukokkuvõte"! :) Omamoodi ju tore nähtu üle veel korra tagasi sügavamalt mõelda ja eristada terad aganatest. Järgmine kord tuleb kuukokkuvõte siis kui kasvõi korra õnnestub otse lavalt midagi näha.


SUURIM TEATRIELAMUS

"Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM LAVASTAJA

Toomas Edur "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM NAISPEAOSA
ei saagi maikuu eest seda tiitlit välja anda - vt. parim kõrvalosa.


PARIM MEESPEAOSA

Indrek Taalmaa "Oranžis tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM NAISKÕRVALOSA

Katrin Pärn "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid
Haide Männamäe "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid
Jaune Kimmel "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


PARIM MEESKÕRVALOSA

Ago Anderson "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid
Aarne Soro "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


PARIM ALLA 30-AASTANE NÄITLEJA

Jaune Kimmel "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


PARIM INDIE-TEATER

Tallinna Kammerteater "Oranžid tropid kõrvas"


PARIM MUUSIKA-TANTSU-EKSPERIMENTAALNE LAVASTUS

"Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM MONOTEATER

"Oranžid tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM KOMÖÖDIA

"Oranžid tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM KUNSTNIK

Liina Keevallik "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM HELILOOJA

Tauno Aints "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM TEATRILAVASTUSES KASUTATUD EESTIKEELNE LAUL (mida varem pole kuulnud)

"Ära mine närvi" - Metsakutsu, etendusest "Oranžid tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM KOREOGRAAFIA TANTSULAVASTUSES

Toomas Edur "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM TANTSIJA TANTSUETENDUSES

Sergei Upkin "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia (kõrvalosas!)
Alena Shakatula "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM(AD) MUUSIK(UD)

Rahvusooper Estonia orkester "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM KODUMAINE DRAMATURGIA

Urmas Vadi/Piret Jaaks/Ott Kilusk/Mart Aas "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


MAIKUU 2020 PARIM TEATER

Rahvusooper Estonia


Ülalkasutatud foto on maikuus kõige suurema teatrielamuse kinkinud Rahvusooper Estonia etendusest "Modigliani - neetud kunstnik" (foto on autoriviiteta pressifoto ja pärineb Estonia kodulehelt).

pühapäev, 31. mai 2020

Suveteater 2020



Kogusin kokku meie kolmel suvekuul pakutavad teatrilavastused. Reastasin need selle kuupäeva järgi, mil seda esimest korda suvekuudel esitatakse. Kuigi jah, kõik need pole otseselt nö. "suveteatrid", ehk mõnda neist mängitakse ka peale augustit teatrisaalides edasi, aga kuna juuni kuni august on tavaliselt need puhkusekuud ja seega rohkem aega ja võimalust teatrit nautida üle Eesti, siis ei teinud erandeid. Juurde lisasin viited oma peegeldustele, juhul kui olen varem juba vastavat lavastust näinud (NB! Ise tead, kas tahad lugeda enne või pärast vaatamist!) ja eriti soovituslike kohta toon eraldi välja TOP10 nendest, mida on õnnestunud juba varem näha (selle leiab kogu Eesti teatrite suvise mängukava lõpus).

Kui ma ise veel näinud ei ole ning ei saa oma pikemale lahtiseletusele viidata, siis toon koos pealkirjaga ära ka lühidalt, millega teatrid ise soovitavad sellele lavastusele tähelepanu pöörata. Loomulikult leiab siit ka suveteatritele eriti olulise - ehk toimumiskoha info.

Täiendan nimekirja kui selgub detaile juurde või kui ilmneb, et midagi veel lisandub või kui midagi ära peaks jääma. Nüüdsest kuni suve lõpuni leiab mugavalt viite siia, ehk "Suveteater 2020" juurde kohe blogi paremalasuva tulba ülemisest otsast.

NB! Toon ära vaid esimese kuupäeva, millal vastavat lavastust etendatakse   - tavaliselt mängitakse seda veel pärast mainitud kuupäeva mitmeid kordi.

Praeguse seisuga juuni algusest kuni augusti lõpuni toimub 31 ESIETENDUST!


JUUNI


11.juuni - Parimad palad - Tallinna Kammerteater - Tallinnas, Paju Villas (Vabaduse pst.88)

Taust:
Hubast atmosfääri ja maitsvat toitu rikastab naeru ja rõõmsa tujuga tuntud näitleja Indrek Taalmaa. Indrek esitab parimaid palasid oma monoetendustelt, kehastudes erinevateks karakteriteks, nii targaks kui lolliks, kokaks kui kliendiks, sõbraks kui naabriks. Kõike seda läbi mõnusa huumoriprisma ja äratundmisrõõmu :)
Tegijad:
Indrek Taalmaa


13.juuni - Inimese hääl - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatris ja otseülekandena veebis

ESIETENDUS!
Taust:
Naine ja telefon. Vaevalt, et Jean Cocteau oskas 1928. aastal „Inimese häält“ kirjutades ennustada, kui suure rolli vallutab telefon meie elus pea sadakond aastat hiljem. Ometi suutis ta oma monodraamaga tabada midagi, mis kõnetab meid ootamatu teravusega just nüüd, sel kummalisel eriolukorra-kevadel, mil isolatsioon ja vajadus inimliku läheduse järele on saanud uue tähenduse. „Inimese hääl“ räägib naisest, kes helistab mehele, keda ta armastab. Jean Cocteau „Inimese hääl“ etendus esmakordselt 1930. aastal Pariisi teatris Comédie-Française. Selle põhjal on valminud ka film ja ooper. Ameerika televersioonis aastast 1967 mängis Naise osa Ingrid Bergman, 1993. aasta Eesti Raadio kuuldemängus Anu Lamp. Tallinna Linnateatri lavastuses astub üles Evelin Võigemast. „Inimese hääl“ on spetsiaalselt võrgukeskkonna jaoks valmiv lavastus, mida mängitakse Tallinna Linnateatri Lavaaugus, kuid mis jõuab publikuni platvormi elisastage.ee kaudu. Tänu teatritele kehtestatud piirangute leevendamisele saame pakkuda väikesele arvule külastajatele võimalust jälgida etendust ka kohapeal.
Kestus: 1 tund
Tegijad:
Jean Cocteau - AUTOR
Kristjan Suits - KUNSTNIK-LAVASTAJA
Tatjana Hallap - TÕLKIJA
Arbo Maran - HELIKUJUNDAJA
Jüri Nael - KOREOGRAAF
Osades: Evelin Võigemast
Kommentaar: 
Mainimata on jäetud, et see on varem Eestis tehtud ka telelavastusena, mille lavastas Vilja Palm ning mängis võrratu Ines Aru (leitav ka ERRi arhiivist). Vaataks küll, kui pilet saali õnnestub saada (olin tööl koosolekul, ei õnnestunud :(), sest mängitakse vaid kolm korda ja igale etendusele müüakse vaid 56 piletit. Lisaks saab osta pileti ja vaadata ka (NB! otseülekandena, ehk järelvaatamisvõimaluseta!) veebist elisastage.ee vahendusel.


17.juuni - Maal, mis tantsib - Goltsman Ballet - Tallinnas, Helios Hall (Sauna 1, vanalinnas)

Taust:
Goltsman Balleti interdistsiplinaarne tantsulavastus on osa multimeedia näitusest #MONET2KLIMT
Näituse käigus klassikalise muusika saatel elustuvad Gustav Klimti, Claude Monet ning Vincent van Goghi kujundid mitte ainult ekraanidel, vaid ka ruumis. Muusika ja liikumine, maalikunst ja video: suland, kooskõla, harmoonia. Ekraanil liikuvad kujundid, ruumis liikuvad kehad, muusikat kõlab õhus. Maalikunsti ja liikumise suland, mis ümbritseb vaatajaid ning viib neid endaga kaasa värvilisse ja maagilisse maailma.
Kestus: 45 minutit
Tegijad:
Lavastaja-koreograaf: Maria Goltsman
Tantsivad: Märt Agu, Maria Goltsman, Sandra Laura Luhtein, Jelena Tode, Eva-Maria Kangro, Olga Grishina, Ksenija Gudoshnikova, Kärt Kurvits, Aida Marin
Kommentaar: 
LOE PIKEMALT SIIT (lühidalt - see on üks eriline elamus!):
http://danzumees.blogspot.com/2019/08/maal-mis-tantsib-goltsman-ballet.html


27.juuni - Baariteraapia - Kaisa Selde ja Mart Müürisepp - Paides, Vallimäel, Ajastukeskuse suverestoranis Ajastute toidud

Taust:
Näitlejad ütlevad lavastuse kohta järgmist: "Umbes 90% lauludest, kirjandusest ja lavastustest räägib armastusest. Me ei ole vähemus, seega sellest räägime ka meie – naise ja mehe vahelistest suhetest. Meil on see kõik, mis armastusega kaasneb läbi käidud. Kohtumine, armumine, armastamine ja lahku minemine. Maailmas on küll miljoneid kalu, kuid kuidas me alati selle sama konksu otsa satume?"
Tegijad:
Laval: Kaisa Selde ja Mart Müürisepp


JUULI

1.juuli - Romeo & Julia #5 - eˉlektron/Kanuti Gildi Saal - Rakveres, Rakvere Teatri suures saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Suur osa kogetavast informatsioonist salvestatakse sensoorses mälus ja seda ei teadvustata. Silm
on võimas sensor – visuaalset infot jõuab ajju liiga palju liiga kiirelt ja suurem osa visuaalses
keskuses toimuvast töötlusest jääb esialgu teadvustamata – assotsiatsioonikorteks asub nähtut
tõlgendama väikese viivitusega. Visuaalset materjali väga tihedalt esitades saab stimuleerida
inimese kujutluspilte ja salvestada temasse informatsiooni, millest ta isegi teadlik pole.
Teadvustamatult salvestatud infot natuke aega hiljem stimuleerides on võimalik esile kutsuda
emotsionaalseid reaktsioone.
Kuidas meie teadmised inimese neuroloogilistest eripäradest ning teadvuse ja teadvustamatuse
filtrist Romeosse ja Juliasse puutuvad? Romeo ja Julia lugu on hea materjal selleks, et nende
protsessidega eksperimenteerida. Nii nagu Romeo ja Julia käekäiku mõjutasid protsessid, mis
olid nende võimusest väljas, mõjutavad meid nähtamatult protsessid, mis on peidus pimeduses
meie sees. On teada, mis juhtub Shakespeare’i kuulsa näidendi V vaatuses (ja kui ei ole, saab
järele vaadata). Aga milliseid kognitiivseid protsesse see käivitab, me veel ei tea. Võimalik, et
alalävisest kogemusest kasvabki välja narratiiv, mida saab ära tunda. Aga võimalik ka, et juhtub
midagi muud, midagi ootamatut. See ongi alalävise kogemuslikkusega katsetamise eesmärk. Me
ei seisa kindlal pinnal ja ka vaataja ei seisa kindlal pinnal. Me kõik püüame virvatulesid ja enne
etendust ei tea keegi, kas nad üldse on seekord kohal. Mis see seal vilksatas nägemisvälja äärel?
Ei tea, süda vist lõi liiga kõvasti...
eˉlektron on poolenisti virtuaalne, poolenisti füüsiline platvorm, mis liidab etenduskunstide ja
teaduse otsingulisi tegevusi. eˉlektroni sisu on kunstnike ja teadlaste koostöö. Sellel koostööl on
loomingulise laboratooriumi vorm – tehakse midagi, mida kumbki ilma teiseta tehtud ei saaks.
Tööriistad ja eeldused on erinevad, aga nii teadlase kui kunstniku jaoks on peamine edasiviiv
jõud uudishimu. Kestus 30 minutit. Lavastus on eesti keeles.
Tegijad:
Taavet Jansen, Andres Tenusaar, Hendrik Kaljujärv, Henri Hütt, Mailiis Laur, Rommi Ruttas, Aleksander Väljamäe, Maike Lond ja Kaie Olmre.


1.juuli - K O O S - Anatoli Tafitšuk/Emer Värk -  Rakveres, Rakvere Teatrikinos

ESIETENDUS!
Taust:
Kui ma oleksin uks, sulguksin vaikselt ja igaveseks.
Videolavastus “K O O S” on poeetiline draama, mille fookus on inimestel, kes otsivad väljapääsu
üksildusest. “K O O S” keskendub kujundlikele, intuitiivsetele piltidele ja allegooriatele. Neile sekundeerib puhastatud ja täpne sõnaline osa. Sellise muinasjutulise ja argipäevase sünteesi või siis “maagilise realismi” võlujõul kaardistame me üksinduse ja üksilduse erinevaid faase, mis peegeldavad hetkel ühiskonnas toimuvat – sotsiaalne distantseerumine, üksindus kui tegelik pandeemia, ärevus, teadmatus tuleviku ees jne. Loo keskseks teljeks on Üksilduse Printsi ja kuller Liisa vaheline maailmade konflikt. Need muinasjutulised tegelased esindavad üksindusest toituva meelelaadi vastaspooluseid – tume ja hele, negatiivne ja positiivne, yin ja yang. Prints püüab oma võrgutavate monoloogide ja julge visuaalse eneseväljendusega lummates eraldada inimesi tumma üksildusse. Liisa aga on osanud oma üksinduse muuta õnnetoovaks tööriistaks. Ta pakub üksildastele lootust, näitab teed õnnele ja õpetab tegema vahet üksilduse ja üksinda olemise vahel. Me toome esitajad ja publiku kokku üle videosilla, liikudes sinna, kuhu suundub new television 'i arendamine. Lähtudes teatri põhimõttest, et kõik toimub siin ja praegu, põhineb lavastus “K O O S” lubadusel, et kõik toimub reaalajas, publiku silmade ees, otse-eetris. Seetõttu ei kasutata lavastuses varasemalt ette salvestatud materjali. Lavastajate aktiivne osalemine ei piirdu lavastusprotsessiga, vaid jätkub etenduse kestel läbi tehnilise lahenduse ja tänapäeva videokonverentsi loogikast tuleneva mittelineaarse montaažikeele. Kestus: 70 min. Lavastus on eesti keeles
Tegijad:
Autorid ja lavastajad: Anatoli Tafitšuk / Emer Värk
Dramaturg: Taavi Eelmaa
Osades: Liisa Saaremäel, Rene Köster, Aleksander Eelmaa, Tiina Tauraite, Liis Lindmaa, Rain Tolk ja Taavi Eelmaa
Helilooja: Renzo van Steenbergen
Kujundus: Mihkel Ilus
Koreograaf: Rene Köster
Tehnilised lahendused: Emer Värk ja Mikk-Mait Kivi
Live-montaaž: Anatoli Tafitšuk ja Emer Värk
Helitehnik: Madis Kaljulaid
Valgusmeister: Margus Ruhno
Operaatorid: Meelis Mikker ja Simmo Saska
Rekvisiitor: Mihkel Ilus
Graafiline disainer: Aimur Takk
Kommunikatsioon: Elina Naan
Produtsent: Loore Martma


1.juuli - Planet Alexithymia - Karl Saks/Kanuti Gildi Saal/eˉlektron, Rakveres, Rakvere Teatri väikses saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Eksperiment C: “Leet-turteltuvipaar on asetatud valgesse kastpuuri, kust järk-järgult
kõrvaldatakse üha pikemaks ajaks emaslind. Paar päeva pärast liigikaaslasest emaslinnu
kõrvaldamist on isane leet-turteltuvi valmis paarituma valge kodutuviga, keda ta on seni
täielikult ignoreerinud. Mõne aja pärast on ta valmis esitama oma kummarduse ja kuristava
häälemängu tuvitopisele, veel hiljem piisab postamendile asetatud rullikeeratud tolmusest
rätist, haamrist ja mustast kindast. Pärast nädalatepikkust üksikvangistust suunab ta oma
paaritusliigutused kastpuuri tühjale nurgale, kus rõhtsate kantide kokkusaamiskoht pakub
vähemalt optilist pidepunkti”. Keha, mis on surutud keskkonda või teadvus, mis on surutud kehasse, peab tegelema rutiini ja pragmaatiliste kordustega – olgu see black box’is, vanglas või põllumaal. Sealt tulenev taastekkiv jada ja fenomen, kuidas keha ja psühholoogia olukorraga kohanevad või mitte, on
lavastuse fookuseks. “Planet Alexithymia” on teadusulmeline vaate- ja kuuldemäng, mis ammutab informatsiooni eksperimentidest, protseduuridest, sündroomidest ja diagnoosidest. (Aleksitüümia on subkliiniline fenomen, mis hõlmab endas emotsionaalse teadlikkuse puudumist või täpsemalt raskusi tunnete tuvastamisel ja kirjeldamisel ning nende eristamisel emotsionaalsest erutusest tulenevatest kehalisest aistingutest.) Kestus: 60 minutit.
Tegijad:
Autor, esitus, helikujundus: Karl Saks
Dramaturg, valguskujundus: Maike Lond Malmborg
Laval: Ruslan Stepanov
Tehniline tugi: Kalle Tikas
Projektijuht: Maarja Kalmre


1.juuli - TEKHNE - Sveta Grigorjeva/Inglikoor - Rakveres, Rahu Hallis (Rahu tänaval)

ESIETENDUS!
Taust:
Sveta Grigorjeva uuslavastus võtab lähtealuseks detaili ja selle kuratlikkuse. Kirglikult. „Kui kaugele on võimalik täpsusega minna?” küsib lavastaja. "TEKHNE" on etüüd ühele kehale ja mitmele häälele, etüüd mitmele kehale, ühele häälele. Grigorjeva kommenteerib: „Ma võtan ja töötan must-valgega, et siis libiseda üle – sinna, prakku, nende kahe vahele, kolmandasse või isegi neljandasse kohta. Seal, kus aeg liigub teistmoodi, seal, kus ei saa enam aru, mis on ekspressionism, mis on impressionism, mis on subjekt, mis on objekt, mis on materiaalne, mis on immateriaalne. Ma otsin uut liikumist, uut keelt, uut hingamist. Hingan sisse vana, et hingata välja uus. Hingata välja värske. Töötan ühelt poolt keha kui arhiiviga, teisalt keha kui futuristliku võimalusega.“ TEKHNE reisib erinevate reaalsuste vahel. TEKHNE on mürgise rütmi geto-gümnastika. TEKHNE on kindaheide. TEKHNE on konformism. TEKHNE on aristokraatlikult pillav. TEKHNE on väikekodnalikult kitsi. TEKHNE on sukeldumine alateadvusse. TEKHNE on esimene hingetõmme pärast pinnale kerkimist. TEKHNE on uus-tuus-metamorfoos. TEKHNE otsib kohta, kus ta saab. Ja lükkab selle sisse.
TEKHNE on Grigorjeva senise karjääri ortodokseim teos – ja sestap, eelmiste lavastustega võrreldes, – tema radikaalseim lavastus. Ta võtab aluseks ja toimetab suures osas vaid kehaga.
Kestus: 45 minutit
Tegijad:
Etenduse esitaja ja lavastaja: Sveta Grigorjeva
Dramaturg: Kerli Ever
Kunstnikud: Arthur Arula (lava), Reelika Palk (valgus), Martin Kirsiste (heli)


1.juuli - Elevandi kõrts - Vana Baskini Teater - Lääne-Virumaal, Jäneda Pullitallis

ESIETENDUS!
Taust:
Kõrtsid pole eestlaste elus olnud ainult tühipaljad joomakohad. Läbi sajandite – teated esimestest maakõrtsidest siinkandis pärinevad juba 15. sajandist – on kõrtsis vahetatud uudiseid, mõistetud õigust, ravitsetud tõbesid ja sinna keerulistel aegadel varju mindud. Siit on alati abi saadud ja omasid on siin alati hoitud: kohtul kohtu õigus, kirikul kiriku õigus ja kõrtsil kõrtsi õigus – kui parafraseerida Tammsaaret. Sel ajal, kui ümberringi toimus suur ajalugu, tõusis kõrtsis ikka esiplaanile väikeste inimeste suured eludraamad. "Elevandi kõrtsi" lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul keeruline, kui mitte lausa võimatu. Jäädes oma kõrtsipidamise plaanidega üksipäini, hakkab Ants lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi – aastatesse 1941, 1915, 1905, 1900 ja lõpuks 1702. Aegadesse, mil kõrts pidi suutma olla rohkem ja suurem kui kõrts ning mil murrangulised ajaloosündmused murdsid ka elusaatusi.
Näidendis on kasutatud pärimust erinevate Eesti kõrtside ajaloost. Muuhulgas on teada fakt, et sellenimeline kõrts on tegelikult olemas olnud ning asus näidendi mängupaigast, Jäneda Pullitalliteatrist, vaid mõne kilomeetri kaugusel Aravete aleviku lõunaosas Kurisoo mõisa maadel. Näidendis on kasutatud veelgi detaile Hanno Talvingu koostatud raamatust "Eesti kõrtsid", ent näidendi tegevuspaik on väljamõeldud koht, kus askeldavad tegelased, keda pole kunagi olnud ning kellega juhtuvad dramaatilised sündmused pole tegelikkuses kunagi aset leidnud. "Elevandi kõrts" on seitsmest pildist koosnev ajamäng, kus neli näitlejat (Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik) kehastavad rohkem ligemale kahtkümmet erinevat tegelast läbi erinevate ajastute. See, mis on olnud enne meid, aitab Antsul lõpuks leida lahenduse mitmele ülimalt tänapäevasele probleemile. Laiemas vaates tegelebki "Elevandi kõrts" suurte üldinimlike küsimustega. Et me ei tohi unustada seda, mis oli enne meid. Kui kaugele on inimene valmis minema kaitsmaks oma last või peret? Kuidas saavutada mõistmine erinevate põlvkondade vahel? Kui tuhanded surevad, kas siis on ühe inimese päästmisel tähtsust?
Tegijad:
Autor ja lavastaja Gerda Kordemets
Kunstnik Jaak Vaus.
Osades: Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Terje Pennie (Ugala Teater), Katariina Ratasepp, Märt Koik.


1.juuli - Lootuskiir pimeduses - Sundown Productions - Saku vallas, Rehe küünis

Taust:
Ühel pimedal, tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Alumise korruse elanikud on juba evakueeritud, sest möllav torm on paisutanud akende all voolava jõe vee ohtlikult kõrgele, ähvardades muuta kogu ümbruskonna möllavaks veteväljaks. Oodates koos katastroofist pääsemist, avanevad tasapisi vanaprouade elatud elude keerdkäigud, õnnestumised ja ebaõnnestumised, hirmud ja veendumused. Siis saabubki päästeingel – vabatahtlik abistaja Hope, kelle ülesandeks on toimetada elanikud evakuatsioonibussi, mis kahjuks kunagi ei saabu – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Nii jäävadki viis vanadaami ja üks noor naine, kes ujudagi ei oska, vangi tormist ja veetõusust ohustatud hoonesse, ootama oma saatust. Kas on mida oodata? Kas on parem saatusele alistuda või võtta ohjad enda kätte? Igal ühel neist on kaasas pika elu jooksul omandatud tarkuste, oskuste ja leidlikkuse pagas, mida ohtlikus olukorras kasutada. Olla vana ei tähenda olla  tuim, nüri, loll ja lootusetu.  Unustatud? Jah, vist küll. Meie eakate tegelaste eksistentsikriis ühelt poolt ja sotsiaalne hüljatus teiselt poolt asetavad nad olukorda, kus nad peavad otsustama – kas me tahame tulevikku? Kas meil on tulevikku? Kas minna hukule vastu või teha seda, mida nad on teinud terve elu – võidelda oma olemasolu eest. Ja nad võitlevad.
Tegijad:
Autor: Sandi Toksvig (orig. Silver Lining)
Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm
Kunstnik ja kostüümikunstnik: Ann Lumiste
Osades: Ene Järvis, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Mari Lill (Eesti Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševits
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte, aga veelgi lühemalt - täitsa ok, aga ilmselt rohkem meeldib pisut vanemaealisele publikule:
https://www.instagram.com/p/Bzxpg_GJMC8OvSDYbWWSxqVz2IArC6-JgyGxc80/


1.juuli - Kuldkalake - Projektiteater Banaanikala - Lääne-Nigula vallas, Kirimäe külas, Kirimäe Rahvamõisas

Taust:
Etendus on elava muusikaga ja seda on võimalik ning sobilik mängida nii suuremale publikule laval suuremas kohas kui ka klassiruumis või elutoas, nii sees kui väljas. Lavastus on osa võtnud mitmest teatrifestivalist nii Eestis kui väljaspool (Soomes, Venemaal, Valgevenes), lisaks oleme etendust käinud mängimas välismaal elavatele eestlastele: Strasbourgis, Pariisis, Frankfurdis, Brüsselis ja Luksemburgis. Eestis mängime koolides, lasteaedades, rahvamajades, mõisates, raamatukogudes, väikesaartel, festivalidel, laatadel ja mujal üle Eesti. Aasta oli 1833, kui Puškin “Kuldkalakese” kirjutas valitsesid kirjanduses ja muusikas suured tunded – romantism. Oli valsi võidukäik. Küsimustele – Miks ikkagi eit tahtis nii väga lossi!, ilusaid riideid, valitsejannaks? Või ehk ka ilusat muusikat, valssi. Kas nüüd, ligi 200 aastat hiljem on inimeste soovid ikka samasugused? – saab publik mõistuloos oma sõna sekka öelda. Meie etendusel kuulevad vaatajad Chopini muusikat. Muusika on elav ja kostüümid nii kui päriselt sel ajal olid. Lavastaja-näitleja Allan Kress: „Soovisin, et etendusel oleks ka nö. laiemalt väärtustav moment, milleks antud juhul on siis Puškin ja tema värsid. Ideeks on, et ilmekalt väljatooduna, eristatuna, jääb vaatajatele meelde midagi ka aja- ja kirjandusloost. Põhjuseks eelkõige aeg ja mälestus, mil ise koolis käisin ning mitmed asjad jäid „kuiva“ õpetus- ja selgitusstiili pärast arusaamatuks ja siis ka õppimata. Võõralt kõlada võivaid sõnu nagu „küna“, „häärber“ jms me selgitame.“ Lavastus on nooremale publikule vanuses ca 3–11 eluaastat. Ja täiskasvanuile. Etenduse pikkus: 35–40 minutit.
Tegijad:
laval: näitleja Allan Kress ja pianist Ulla Mölder või kitarrist Timur Ilikajev
tõlkija: Kalju Kangur
lavastaja: Allan Kress
kunstnik: Jana Wolke
liikumisseadja: Ülle Toming
muusikalised kujundajad: Ulla Mölder ja Allan Kress


1.juuli - Ma olen paks - Tallinnas, Urban baris

Taust:
Mitu korda oled seda lauset kuulnud? Mitu korda ise öelnud? Mis tunne see tegelikult on? Keegi ei ütle “Ma olen paks!” lihtsalt niisama. Selle lause taga on alati midagi katkist. Sageli on selleks normaalse, intelligentse inimese ülitundlik sotsiaalne närv, mis tajub liigset survet teistele meeldida ja sel eesmärgil teatud moel välja näha. Meid ümbritsevad pidevalt õpetused, kuidas alla võtta. Pildid ühtmoodi kehadest, mis teistsugused kehad valeks kuulutavad. Ja nii me veedamegi oma päevi “õige” keha poole püüeldes — trenn, toit, salatrikid, imenipid. Keerutame peegli ees ja otsime riideid, mis “valed” vormid varjaks. Katsetame poose, et “õigem” välja näha. Sest see peaks meid õnnelikuks tegema. “Õige” kehaga oleksime rõõmsad, edukad ja armastatud. Kuid tegelikkuses, oma keha pidevalt kritiseerides ja “valeks” tunnistades me vaid hävitame iseend tükk-haaval, vabatahtlikult. Me lammutame oma Mina, lõigume selle pisikesteks tükkideks ja lahustame need oma ettekujutuses “õigest”. Just sellest räägibki lavastus “Ma olen paks!”. See on isiklik lugu sellest, kui katki võib olla üks terve inimene. Naine või mees, noor või vana, XS või XL.
Tegijad:
Autor: Piret Eesmaa
Lavastaja: Auri Jürna
Laval: Piret Eesmaa


2.juuli - Sinust saab tantsija! - Sõltumatu Tantsu Lava/eˉlektron - Rakveres, Rakvere Teatri proovisaalis

ESIETENDUS!
Taust:
Kelleks oled võimeline saama ja millal? Mis võiks anda julguse ja tekitada tahte väljuda valmismustritest, loobuda etteloodud rollidest? Liis Varese uus lavastus on mõtteline järg lavastusele „Hingake! Ärge hingake!” (esietendus 18.10.2018 Sõltumatu Tantsu Laval). Autor jätkab keha kui materjali uuringuid, lubades ühes ruumis kohtuda neil, kelle elud on eri vajadustega. Sel korral on fookuses kogenud lavaprofessionaalid, naised, kes naudivad peatusi, kuid kelle tung on edasi liikuda. Nad liiguvad justkui eri kiirusel ja vastupidistes suundades, kuid lavaruumis tuleb neil kohtuda. Kohtuda teisega iseendas. Kestus 1h 15min. Etendus on eesti keeles.
Tegijad:
Lavastaja: Liis Vares
Etendajad: Helen Reitsnik, Katariina Unt
Kunstnik: Kristi Kongi
Helikujundaja: Ekke Västrik
Valguskujundaja: Siim Reispass
Dramaturg: Taavet Jansen


2.juuli - Paratamatus elada ühel ajal - Von Krahli Teater -  Rakveres, Spordikirikus

Taust:
Ühel hilisel ennelõunal ilmus areenile kuulus sportlane. Ta ei olnud enam endine. Haigus oli räsinud teda juba mitu aastat ning palju polnud enam jäänud. Ta köhatas ja silus kortsu tõmmanud vana kulunud kirjadega spordijaki natuke sirgemaks. Siis vaatas ta ringi tühjal staadionil, mis talle kunagi oli tähendanud nii palju. Tema kõrvu kostusid fanfaaride hääled, pulbitseva publiku lärm ning treeneri kirglikud karjed. Oli novembri lõpp, õhk oli niiske. “Kas te olete üldse märganud,” ütles kuulus sportlane vaikselt, “kui ilus on Tallinna vanalinn?” Lauri Lagle lavastus “Paratamatus elada ühel ajal” algab hetkel, mil kõik on lõppemas. Inimesed on kogunenud ning valmistuvad millekski. Ent uued horisondid ei avane veel niipea. Nagu meie eludki, pole see jutustus, vaid hetked elatud eludest – ning nendest, mis alles ees. Lavastuse pealkiri on parafraas Peeter Mudisti maali pealkirjast. Esietendus 28. novembril 2019 Von Krahli Teatris. Etenduse pikkus on 2 tundi ja 10 minutit. Etendus on ilma vaheajata. Etendusel tehakse laval üks suits.
Tegijad:
Lavastaja: LAURI LAGLE
Laval: MARI ABEL, INGMAR JÕELA, RASMUS KALJUJÄRV, MART KOLDITS, JÖRGEN LIIK, MARKUS TRUUP, MARIKA VAARIK
Kunstnik: KAIRI MÄNDLA
Dramaturg: EERO EPNER
Valguskujundaja: SIIM REISPASS
Helikujundaja: ARTJOM ASTROV
Videokunstnik: MARIA ELISAVETA ROOSALU
Kommentaar: 
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte, aga veelgi lühemalt - seda tükki ma ei soovita:
https://www.instagram.com/p/B6fxmgLpKmuEc_Imp5C9cgVTmzlkSyjnJKri680/


2. juuli - Elu on parim meelelahutus - Tallinnas, Restoranis Maikrahv

Taust:
Teatriõhtusöögil naudime Vaariku enda kirjutatud, lavastatud ja esitatud monotükki, mis võtab lähema vaatluse alla inimelu väärtused. „Me oleme siin maailmas ju esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. Elu on parim meelelahutus! Pärast surma jõuab mossitada küll.“ Õhtusöögi algus kl 19:00, Etenduse algus kl 20:00
Ükski etendus varasemaga ei sarnane, sest publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida, diskuteerida ja küsimusi esitada.
Tegijad:
Laval autor: Andrus Vaarik
Kommentaar:
Kui ma seda kunagi nägin, kirjutasin pärast etendust nii:
Rahvusraamatukogus toimus täna Andrus Vaariku "tõelise mina" stand-up: "Elu on parim meelelahutus"... Andrus on ikka täiega nunnu. Kuigi ise väidab, et tal olla elus olnud vaid 3 mõtet, siis ega 3 mõttega üle 2 tunni inimeste meelt ei lahuta... Seal kiilases peas on ikka väga palju rohkem neid mõtteid peidus ja nendel kohtumisõhtutel avab ta ennast ja oma mõttemaailma pisut ning palju jätab ka räägitavate ridade vahele, mis tegi sellest etendusest veel omakorda palju sisukama. Mõnusalt palju ütleb ka otse ja lataki vasta vahtimist, aga mõnedest asjadest ilmselt kes ei tea, ei saa ka aru (mitte et siis aru saaks, et aru ei saanud :) ). Oli see nüüd siis teater või mitte - vahet pole, aga huvitav oli. Vaarikut on alati huvitav kuulata (ja vaadata). Ja ega ta edevus ei lubanud - natuke nendel edevamatel hetkedel pidi ikka "mängima" ka. Lisaks anekdoote - suurem osa enda elust (nendest ju suuremas osas etendus koosneski), aga lõppu üks mustemast mustem veel aplausile otsa. Üldse tahtis vahepeal morbiidsusega kurameerida, ent ikka läbi huumoriprisma... A ju mida vanemaks inimene saab, seda rohkem seda s tähega sõna elus ka on... sõbrad, vanemad, õpetajad jne... Eks huumor aitabki paljustki üle. Eluterve suhtumine. Tuleb ainult endal elus see lust üles leida. Andruse õnne valem tundubki olevat see, et ta teeb tööd, mis talle meeldib... see "mängimine" polegi õigupoolest tema jaoks töö, vaid õnn ise. Ise väitis küll pidevalt, et ta olla loll näitleja, et mis temast üldse kuulata või uskuda... aga tegelikult ikka kuratlikult tark - on osanud oma elu elada selliseks, et saab seda ise nautida ja mis peamine, tegeleda asjadega, mis talle meeldivad.... ja keegi ei saa tulla ütlema, kas see mis ta teeb või mõtleb või ütleb on õige või vale. Küllakutse esitas ka (koos aadressiga), seega tuleks Pärnumaal suvel ringikolades minna ja talle üks kalli teha... ta lubas kasvõi nädalaks jääda... ja vähemalt kohvi pakub ta ka... iseasi kas tõesti kõik need tuhanded inimesed, kellele ta seda esitanud on (või alles esitab) ära ka mahuvad


2.juuli - Mida mehed naistele ei räägi - Lifelesson - üle Eesti

Taust:
On saladusi, mida mees naisele kunagi ei avalda ja valdkondi, millest ka kõige jutukam mees vaikib. Vestlusõhtul kisume kõik valgustkartvad teemad kapist välja rambivalguse kätte ja lahkame endale omasel humoorikal ja rabavalt otsekohesel moel. Räägime avameelselt sellest, mis peitub meeste sügavamates hingesoppides ning sellest, kuidas me tegelikult naist ja tema käitumist näeme, tajume ja tõlgendame. Mis on meeste suurimad hirmud ja salasoovid? Mis suurimad rõõmud ja fantaasiad? Seda kõike käsitleme läbi eluliste näidete ja huumori. Selleks, et naiste-meeste teineteisemõistmise vahel ei laiutaks sügav kuristik, vaid et see oleks pigem väike kraavike, millest lihtne üle hüpata. Olete lahkelt palutud sõna sekka ütlema! Muidugi on mõttevahetuses osalemine rangelt vabatahtlik. Kusjuures kõik jääb nende seinte vahele. Me ei salvesta ega lindista. Ürituse kestus on 2,5 h. Vaheaeg 20 min.
Tegijad:
Laval: MARGUS VAHER, JESPER PARVE ja EERO SPRIIT


3.juuli - Agulihärrad - Teater Kilk - Põlvamaal, Mooste folgikoda

ESIETENDUS!
Taust:
Inimene on ülepeakaela üks väga huvitav nähtus. Võiks lausa öelda, et mõistatus. Agulihärrad Argo Aadli ja Indrek Ojari on võtnud lahata kõige tähtsamad küsimused siin elus. Kes see inimeseloom õieti on? Millest ta koosneb? Miks on ta selline nagu ta on? Ja mis asja siin maamuna peal ajab? Ja nüüd kutsuvad nad kõiki huvilisi Rahvusooper Estonia kammersaali, et oma põhjalike analüüside tulemusi lahkesti jagada. Ettekandmisele tulevad mitut-setut sorti näitlikustamised. Ja kavas on ka mõningad lihtsad ja lustakad vigurdused inimloomuse ainetel. “Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel” on lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperi- ja operetitähti võis järgmisel hetkel näha rahvahulkade ees kõikvõimalike pila- ja pilkelaule esitamas. Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.
Tegijad:
Laval: Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Indrek Ojari (Tallinna Linnateater)
Dramaturg ja lavastaja: Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Laulude arranžeerija: Jaak Jürisson
Valguskujundaja: Priidu Adlas


3.juuli - Kirvetüü - Vanemuine - Tartus, Kammivabriku sündmuskeskuses, Teguri tn. 28a

Taust:
Pildike Setumaa külaelust pärast Eesti taasiseseisvumist.
Mis saab siis, kui miski, mis juhtus lapsepõlves, mõjutab sind kogu ülejäänud elu? Kui riigikorra muutumine keerab kogu senise elukorralduse pea peale? Kui kaamoslik sügis laotub üle majade ja põldude? Kui surnud hakkavad kõndima elavate seas ja esemed vahetavad omatahtsi asukohta? „Kirvetüü” jutustab väikesest setu kogukonnast, mis peale Eesti taasiseseisvumist oma jätkusuutlikkuse eest peab seisma. Sovhoos on lagunenud ja lihtne töötegemine asendunud musta äriga, mis üksikud väga rikkaks, kuid enamuse lootusetult vaeseks jätab. Elustuvad minevikuhõngulised elupildid, mille värvikasse sootsiumisse kuuluvad nii kohalik külalollike, perssekukkunud ärimees, kooperatiivpoodnik, noor õpetajanna, surma piiril balansseeriv posija kui ka alalhoidlik raamatukogutädi. Kellele elatud elu, kellele seninägematu eksootika, kellele valus sild olnust olevasse. Sest enam hullemaks minna ei saa – või saab? „Kirvetüü“ sai Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel I preemia. Näidend räägib setu keeles Eesti väikeküla elanike ausa ja inimliku loo, millest ei puudu lopsakas ja kohati valus huumor. Ka näidendivõistluse žürii liikmed tõstsid esile näitemängu mõnusat huumorit, mahlakust ning apokalüptilist trööstitust.
Tegijad:
Autor: Ott Kilusk
Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Ain Mäeots
Kunstnik: Iir Hermeliin
Osades: Andres Mähar, Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Ott Sepp, Veiko Porkanen, Liina Tennosaar, Ain Mäeots, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Ragne Pekarev, Kaia Skoblov, Saara Nüganen, Merle Jääger, Silvi Jansons, Agu Trolla, Mairo Libba, Hannes Hanimägi, Hubert Uku Prank, Ronald Mäeots, Rauno Koorts
Kommentaar:
2019 SUVE (ja terve AASTA) LEMMIK! Kindel soovitus - mastaapne ja võimas ajastupilt, mahlane tekst ja väga sisukas! LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2019/07/kirvetuu-vanemuine.html


3.juuli - Hotell laibaga - Endla - Pärnus, Teater Endla suures saalis

Taust:
Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget - endine baaridaam Pretty, koleeriline kokk Horst, idealistlik Jayashree, koristamisraevus Ingolf ja hajevil Tädike - sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida! „Hotell laibaga“ autoriteks on kaheksa saksa krimikirjanikku, kes selle mõrvakomöödia 2018. aasta suvel kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani. Kestus koos vaheajaga 1 h 50 min. Esietendus 7. märtsil 2020 Endla Teatri Suures saalis. 
Tegijad:
lavastaja - Enn Keerd
autorid - Die Acht (Peter Godazgar, Kathrin Heinrichs, Carsten Sebastian Henn, Jürgen Kehrer, Tatjana Kruse, Ralf Kramp, Sandra Lüpkes, Sabine Trinkaus)
tõlkija - Anne-Ly Sova
kunstnik - Liina Unt
valguskunstnik - Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
osades - Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Helene Vannari, Ireen Kennik, Kadri Rämmeld, Indrek Taalmaa, Priit Loog, Tambet Seling


3.juuli - WhiteWash - Jarmo Reha/Vaba Lava - Rakveres, Tsentrumis

ESIETENDUS!
Taust:
Identiteedil on palju kihte, aga on kiht, millest ei pääse, ka siis mitte, kui see on sotsiaalne konstruktsioon. Oma subjektiivse sisetundega, mis ei mahu ühegi sildi alla, oled oma nahas ikka üksi, olgu ümber nii palju valgust kui tahes. Bulgaaria analüütik Ivan Krastev on öelnud, et "lääne" ja "ida" suhe on nagu jäljendaja ja tema ideaali suhe. Kas "ida" ainus võimalus on olla "lääne" sohipoeg – same, same, but different? Ja kui mängu tuleb rassiküsimus, nahaküsimus, aga tulgu pealegi, – kas whitewash on "ida" ainus võimalus? Valge nahk, valge mask? Kuhu minna, kui oled valge, aga mõned valged on valgemad kui teised? Eks ikka sinna, kust oleme tulnud – pimedusse, tühjusesse. "WhiteWash" on performatiivne sööst identiteetide mutiauku. Kestus 70 minutit. Etendus on eesti keeles.
Tegijad:
Idee, lavastus, esitus: Jarmo Reha
Helilooja: Markus Robam
Valgus- ja videokunstnik: Mikk-Mait Kivi
Valguslahenduse ideed: Emer Värk
Kunstnik: Madlen Hirtentreu
Tekstid ja dramaturgia: Laur Kaunissaare
Lavastuse assistent: Tuuli Raadik
Produtsent: Eneli Järs


3.juuli - Alibi - Rakvere Teater - Rakveres, Rakvere Teatri väikses saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Eneseõigustus ühes vaatuses.
ühte kindlasse ja puhtasse kohta tulevad viis eestlast. nad on erinevad. neil on erinevad minevikud, arusaamad, poliitilised vaated, aga nad peavad asjades kokku leppima, sest muidu edasi minna ei saa, ka tagasi ei saa. tuleb leida võimalused ja vahendid koostööks. tuleb püüda ja pingutada, et iseendast ja teistest aru saada, et saada aru, mis üldse toimub. olukord on sarnane kosmonautide/astronautide väljaõppele, kus kursandid peavad eduka tulemuse nimel omaenda egotsentrika miinimumi viima, samas empaatiavõimet kasvatama ja olema suutlikud üheskoos otsuseid tegema. on selline asi üldse võimalik? kas siin on õhus üks suuremat sorti lööming või dramaatiline leppimine? kõik on võimalik.
Lavastus sünnib koostöös trupiga.
Tegijad:
Lavastaja ja kunstnik: Andres Noormets
Kostüümikunstnik: Maarja Viiding
Valgus: Arne Maasi
Osades: Jaune Kimmel, Anneli  Rahkema, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Toomas Suuman


3.juuli - Stendhali sündroom - Teater Kelm - Rakveres, Rakvere Teatrikinos

ESIETENDUS!
Taust:
Minu armukesed loovad mind. Ja mina neid. Ja kui kunstnik on tundnud, et olen valmis (ja ma alati usaldan oma armukesi), siis lubab ta ka teistel inimestel mind vaadata. Mõnikord ehitatakse minu eksponeerimiseks isegi eraldi hooneid. Neid kutsutakse muuseumiteks. Seal ma siis olen ja inimesed tulevad mind vaatama. Kui ma neile eriti meeldin, siis teevad nad minust oma telefoniga pilti.
Mõnele aga mõjun ma iseäralikult. Mõni vaatab mind ja tunneb, et süda puperdab, jalad lähevad nõrgaks, võivad isegi hallutsinatsioonid tekkida. Arstid on sellele tundele isegi nime andnud - Stendhali sündroom. Stendhali järgi. Karl Koppelmaa uus autorilavastus võtab ette kõige sagedasema armukolmnurga (kunsti)ajaloos. Etendus on eesti keeles.
Tegijad:
Autor-lavastaja KARL KOPPELMAA
Lavakunstnikud JOHANNES VALDMA, KAROLIINA KULL
Valguskunstnik MARTIN KOLDITS
Helikunstnik ILJA MASSALOV
Laval KARL ROBERT SAAREMÄE, LOVIISE KAPPER, ELENA KOIT


3.juuli - Mul oli nõbu - Vaba Lava - Rakveres, Rahu Hallis (Rahu tn.)

ESIETENDUS!
Taust:
Aeg, mil kurjategijad valitsesid, tundub olevat möödanik. Praegusel ajal jääb mulje, et need kurjategijad on enda organisatsioonid legaliseerinud ja äritsevad nüüd seaduskuulekalt. Kuid võib-olla ei ole organiseeritud kuritegevus meie riikides põrmugi enda võimu kaotanud. See on lihtsalt kadunud meie tähelepanufookusest. Lavastuse “Mul oli nõbu” toovad lavale lavastaja Valters Sīlis ja näitekirjanik Rasa Bugavičute – Pēce. Rasa on pooleldi lätlane ja pooleldi leedulane, elab ning töötab Lätis, aga suurem osa tema kõige lähedasematest pereliikmetest on Leedus elavad leedulased. See on lugu Rasast ja tema nõost Deimantasest. Nas kasvasid koos üles – Rasast sai näitekirjanik, tema nõost sai Kaunase maffia üks juhtfiguure, kelle tapsid 2015. aastal arvatavasti kaks Eesti palgamõrtsukat. Kestus 1h 40min. Lavastus on eesti keeles.
Tegijad:
LAVASTAJA Valters Sīlis (LV)
DRAMATURG Rasa Bugavičute – Pēce (LV)
TÕLKIJA Contra
KUNSTNIK Uģis Bērziņš (LV)
VIDEOKUJUNDAJA Laura Romanova
VALGUSKUJUNDAJA Priidu Adlas
LAVAL Rea Lest ja Henrik Kalmet


3.juuli - Lighter Than Woman - Kristina Norman/Kanuti Gildi Saal - Rakveres, Rakvere Teatri suures saalis

Taust:
"Lighter Than Woman" on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.
Tegijad:
Autor ja esitaja: Kristina Norman
Dramaturg: Laur Kaunissaare
Kunstnik, etenduste läbiviimine: Erik Norkroos
Fotod: Erik Norkroos, Epp Kubu
Koreograafiline tugi: Joanna Kalm, Karolin Poska
Helilooja: Jēkabs Nīmanis
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Osalejad: Isadora Angelini, Ivana Abbondanza, Halina Fomiceva, Liubov Sandulovych, Nataliya Sandu, Victoria Bilivska, Mariia Filonenko, Mayya Romashchenko, Rina Pancaldi
Tõlked: Maarja Kangro, Tom Karik, Pearu Helenurm


4.juuli - Vedelvorst - Endla - Pärnus, Teater Endla suures saalis

Taust:
Ühel kenal suvisel päeval saabub Laisavere kroonuvalla Näsnäruda tallu suur õnnesõnum: Sarve Mats, see suur vembumees ja kaaberjaan, kes hobustega parseldas ning linade ja takuga laatadel raha kokku ajas, on ära surnud ja testamendiga oma ristipojale, Näsnäruda noorperemehele Kustavile suure päranduse jätnud! Aga nagu igal õnnel, on ka sellel oma konks küljes – päranduse pälvib Kustav vaid juhul, kui ta naise majja toob ja pisipere hakkama paneb ... Igale teisele mehele poleks see probleem, eriti kui pruudikandidaat koos õnnesõnumiga kaasa tuuakse, kuid Näsnäruda Kustav pole mingi tavaline mees. „Vedelvorst ja venimus viimse varbani, metsaliseks magab enese,“ arvavad temast teised. Kustav ise aga näeb oma pidevas pikutamises midagi sootuks suuremat kui lihtne laisklemine, või nagu ta ise ütleb: „Muld ja materjaan on, mis meis tagasi ihkab magama, nagu ta magas enne maailma loomist." Kas ja kuidas Sarve Matsi saadetud õnn siiski Näsnäruda õuele jõuab ning millist rolli selles mängivad Kustavi ema Mari, saarlasest sulane Joosep, atsakas teenijatüdruk Maali, karjapoiss Eedo, Ristmetsa peremees Tanel ja tema tütar Tiiu, seda tuleb publikul aga juba teatrisaali vaatama tulla. Kestus koos vaheajaga 2 h 25 min. Esietendus 1. juunil 2018 Endla Teatri Suures saalis. NB! Laval suitsetatakse!
Tegijad:
lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - Hugo Raudsepp
kunstnik - Illimar Vihmar
muusikaline kujundaja - Ingomar Vihmar
valguskujundaja - Karmen Tellisaar
osades - Carmen Mikiver, Sander Rebane, Sten Karpov, Ireen Kennik, Lauri Mäesepp, Jaan Rekkor, Fatme Helge Leevald
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - üllatavalt lahe oli!):
https://www.instagram.com/p/BmLjGBAF8aaYO-ejPSpIcikFr0_wmqGgVI-GMY0/


7.juuli - Metsas ei kuule Su karjumist keegi - Vana Baskini Teater - Harjumaal, Laulasmaa Spa õuel

Taust:
Gertrud Larsson (s. 1972) on Stockholmis elav näitekirjanik, lavastaja, raadiohääl ja koomik. Ta on kirjutanud üle kümne näidendi, millest enamus on erinevates Rootsi teatrites ka lavale jõudnud, lisaks veel kuuldemänge ja lühemaid, tihti satiirilisi, lavatekste. Autor ise on oma komöödiale “Blavingar“ (Kodutütred) lisanud tunnuslauseks „Metsas ei kuule su karjumist keegi“. See sobib suurepäraselt ka meie suvelavastuse pealkirjaks, sest oleme näidendi tegevuse toonud kohalikku metsa. On ju vahel ka meil olnud tunne, nagu karjuksime keset inimmetsa, kus keegi me muresid enam kuulda ei võta.
Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette kujutada osanud ning muutub painavaks õudusunenäoks. Vaadates nende kolme naise lugu, kerkib esile mitmeid küsimusi. Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii et maa must. See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka, ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.
Etenduse kestus 2h koos vaheajaga.
Tegijad:
Autor: Gertrud Larsson
Tõlkija: Liis Aedmaa
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Helgi Sallo, Anne Veesaar, Katrin Karisma
Kommentaar:
Umbes 3 aastat tagasi mängiti seda materjali pealkirjaga "Me olime Kodutütred" Saueaugu Teatritalus, Margus Kasterpalu lavastusena ja ühtlasi ka teiste näitlejatega (Garmen Tabor, Kristel Leesmend, Külli Teetamm).


7.juuli - Mina olin siin - Fine5 - Kadrioru Kunstimuuseumis

Taust:
Audio-kinesteetiline installatsioon 12 käele.
See lavastus on nii füüsilisest kui ka vaimsest puudutustest ning selle vastuvõtust. Idee autor Olga Zitluhina leiab, et elu möödub väga kiiresti ja küsib, kas jõuame selle jooksul kedagi päriselt puudutada või oleme kontaktis ainult puuteekraanidega? See on lavastus sellest, kuidas läbi kokkupuute ja puudutuse jõuda iseendani, kuidas puudutada Igavikku endas.
Piletite ostmiseks on vaja kirjutada: info@fine5.ee
Tegijad:
Koreograafia: Olga Zitluhina (Läti) ja tantsijad
Tantsijad: Richard Beljohin, Simo Kruusement, Argo Liik, Tiina Ollesk, Olga Privis, Helen Reitsnik.
Valgusmeister: Ants Kurist
Helikujundus: Valentin Siltsenko
Kostüümid: Kirill Safonov
Konsultant: Renee Nõmmik
Kommentaar:
Pärast etenduse nägemist kirjutasin sellest nii:
https://www.instagram.com/p/B2g5uCwpQlJ3gqm7wauz_FaRrAGveXsJhzBtb00/


9.juuli - Õnnelik tund - Pullitalliteater - Jänedal, Pullitalliteatris

Taust:
Ühel suveõhtul lähevad Rutt ja Sulev õhtust sõõma Eestimaa kolkas asuvasse kõrtsi "Ära mõtle". Sulevil on midagi hinge peal, täna kavatseb ta selle välja öelda. Täiesti juhuslikult tulevad samasse kohta õhtustama ka Kerli ja Priit. Kerli usub, et see õhtu muudab tema elu.
Kõrtsis on kõrtsimees Simmu ja just tänasest sinna tööle asunud uus tüdruk Sulle.
Neil kõigil on oma elu ja oma lood. Ja juhtub, et nad satuvad kokku ühes õnnelikus tunnis, mil valed otsused lihtsalt ei saa teoks.
Tegijad:
Jaan Tätte komöödias mängivad Andrus Vaarik, Liis Lass ja Argo Aadli Tallinna Linnateatrist, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg (Teater Endla) ja Jessica Agneta Kari.
Lavastaja Gerda Kordemets, muusikaline kujundaja Markus Robam.
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2019/06/onnelik-tund-pullitalliteater.html


9.juuli - Mitte praegu, kallis! - Endla - Pärnus, Teater Endla suurel laval

Taust:
Ontlikule kasukameistrile Arnold Crounchile meeldib, kui igapäevaelu allub rangetele reeglitele. Tüüne rutiini ähvardab aga pea peale paisata tema äripartneri Gilbert Bodley liiderlikkus. Abikaasade ja armukeste värvika seltskonna lootusetult sassis armusuhted ja arusaamatused kallihinnalise naaritsakasukaga tekitavad kaose, milles korra loomine langeb just ümbritseva maailma silmakirjalikkusest ja pahelisusest jahmunud Crounchi õlule. Tegelased poevad kasukatesse ja kappidesse ning neist uuesti välja, et mitte valel hetkel vales seltskonnas valele inimesele vahele jääda. Endla publikulemmik 2017. Kestus koos vaheajaga 2 h 5 min. Esietendus 22. oktoobril 2016 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad:
lavastaja - Ingomar Vihmar
autorid - Ray Cooney ja John Chapman
tõlkija - Hannes Villemson
kunstnik - Liina Unt
osades - Märt Avandi, Kleer Maibaum, Ireen Kennik, Saara Nügenen, Jaan Rekkor, Ott Raidmets, Tambet Seling, Indrek Taalmaa, Kersti Kreismann, Juta Ild, Carita Vaikjärv
Kommentaar:
Selline masside naerutaja, a la kehvamehe Ray Cooney... ptüi, see ongi ju Ray Cooney. Meeldib neile, kellele selline lihtsamat sorti huumor peale läheb. Tüüpnäide - teatri enda jaoks niiöelda rahalehm, mis massid kohale toob, et siis saaks selle arvelt head teatrit ka teha. Minule ei meeldinud (headest ja isegi lemmiknäitlejate osavõtust hoolimata) üldse.


9.juuli - Henrik Normani usumatud seiklused New Yorgis - Henrik Norman - Pärnus, Pärnu turu turuplatsil

Taust:
Esmakordselt muutub üks väikelinna turg teatrilavaks, nagu ammustel aegadel tehti turul teatrit nii on jälle võimalik ühel kaunil suveõhtul nautida turul teatrielamusi. Tänasel päeval, kui meil enam reisida pole võimalik ja lennukid ei lenda viib meid Henrik Normann New Yorki. Küll tema juba teab, kuidas meid kohale lennutada. Hendrik Normanni poolt Broadwayl kirja pandud tekst põhineb tõestisündinud lool. Pärast äpardusi lennujaamas, kummalisi intsidente lennukis ja konflikte vastuvõtulauas ei oleks ta eales uskunud, et visiit New Yorki saab edasi veel ainult hullemaks minna. Enam ei jäänud muud üle, kui kõik üles kirjutada. Äratundmisrõõmu jagub kõigile, kes ise vähegi maailmas ringi reisinud on. Väikesed liialdused teenivad ainult üht eesmärki – vaatajatel peab lõbus olema. Lavale astuvad ka mitmed riigijuhid ja avaliku elu tegelased, sest kes oskaks neid veel paremini parodeerida kui mees-nagu-orkester Henrik Normann ise!
Tegijad:
Autor-näitleja: Henrik Norman


11.juuli - Mäng - Kellerteater - Tallinnas, Kellerteatri saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Udune sügisõhtu vanas Inglismaa häärberis. Kuulus põnevuskirjanik on külla kutsunud oma abikaasa noore armukese. Peremees, kes armastab kavalat mängu ja ülepakutud teatraalsust hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid. See ettepanek käivitab sündmuste ahela, millel on ettearvamatud tagajärjed. Lavastuse aluseks on inglise kirjaniku Anthony Shafferi näidend “Sleuth”, mille järgi on tehtud kaks mängufilmi. Režissöör Joseph L. Mankiewicz’i 1972. aasta põnevusfilmis mängis kirjanikku inglise lavatäht Laurence Olivier ja naise armukest noor Michael Caine. 2007. aastal Kenneth Branagh’i vändatud trilleri duoks oli soliidsesse ikka jõudnud Michael Caine ja sarmikas Jude Law. Geniaalse näidendi Kellerteatri versiooni toovad lavale Vahur ja Britt Urbla Keller, kes on teinud ühiselt hulga põneva atmosfääriga lavastusi.
Tegijad:
autor - ANTHONY SHAFFER
lavastaja - VAHUR KELLER
kunstnik - BRITT URBLA KELLER
helikujundaja - VAHUR KELLER
valguskunstnik - BRITT URBLA KELLER, RENE TOPOLEV
tõlkinud - MALLE KLAASSEN
laval - MEELIS KUBO, ANDRES ROOSILEHT / nuku


14.juuli - Kadri - Emajõe Suveteater - Tartus, Staadioni 48 hoovis

Taust:
Muusikaline vabaõhulavastus
Emajõe Suveteatri menukas Silvia Rannamaa noortejutustuse ainetel valminud lavastus „Kadri“ jõuab sel suvel taas publiku ette. Lavastus pakub muudki kui nostalgilist heldimust ning puudutab ka XXI sajandi muresid. Olgugi et „Kadri“ on tituleeritud noortejutustuseks, keerleb selle põhiprobleemistik ümber nähtuse, mis vanust ei küsi – ja see on õnn. Loo arhetüübiks on muinasjutt inetust pardipojast, kes ilmub Rannamaa tekstis kiusatud koolitüdruku kujul. Lavastuses otsib teismeline Kadri väljapääsu alaväärsusest, kiusamisest, kehvadest oludest ning igatseb oma kaotatud vanemate armastust ja hoolitsust. „Kadri“ on lugu eneseleidmisest, muutumisest inetust pardipojast unistuste luigeks, hallist hiirekesest printsessiks. Põlvkonnad - sõjajärgne ja stagnatsiooniaegne, võitjate ja lumehelbekeste, X, Y ja Z - kõik nad vahetuvad, kuid noore inimese armumised ja pettumused, unistused ja püüdlused, rõõmud ja mured, võidud ning kaotused on ikka endised. „Kadri“ on kauneim näide sellest, et „naerata ometi, ja maailm naeratab sulle vastu“. Sooja huumori, erakordsete sündmuste ja tabavate karakteritega „Kadri“ etendub Emajõe Suveteatri uues mängukohas Tartus, Staadioni tänav 48, 1878. aastal ehitatud ajaloolise hoonekompleksi pargis.
Etendus kahes vaatuses, kestusega 2 tundi ja 15 minutit
Tegijad:
Lavastaja Andres Dvinjaninov
Dramatiseerija Aidi Vallik
Kunstnik Arthur Arula
Muusika autor Toomas Lunge
Liikumisjuht Heili Lindepuu
Mängivad Leila Säälik, Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Külliki Saldre (Vanemuine), Riho Kütsar (Vanemuine), Ella Cecilia Claesson, Robin Haga, Laure Kiivit, Marie Kiivit, Emily Susanna Knotts, Mairo Libba, Hella Niitra, Maarja-Liis Nurja, Karl Kristjan Puusepp, Sandra Reigo, Stella Seim, Kärt Tõnissaar ja Maaria Õun.
Kommentaar:
Hea lastekas/noortekas, mis on väärt vaatamine ka täiskasvanutele! LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2019/07/kadri-emajoe-suveteater.html


15.juuli - Pimekohting - Komöödiateater - üle Eesti

Taust:
Jäta eelarvamused ja tule Pimekohtingule! Kes ei ihkaks enda kõrvale seda ainsat ja õiget! Aga kui elu pole sind veel unistuste kaasaga kokku viinud, jääb üle riskida pimekohtinguga. Pimekohting on nagu vene rulett, kus võid kaotada elu või hoopis võidukas bingomäng, mis teeb sind hoobilt rikkaks. Iial ei tea, kas kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajal ootab sind tütar või ema. Kui asi kapitaalselt kihva keerab, trehvad unistuste printsi asemel hoopis oma eksabikaasat. Samas võid komistada jackpotile – sent surmale võlgu miljonäri näol, kelle varandusele saad ilma suurema vaevata käpa peale panna. Nii otsivad ka selle loo kangelased oma unelmate kaaslast. Kui kõrged on ootused, kellest unistatakse ja milliseks kujuneb reaalsus? Kas loodetust kehvemaks või kõiki ootusi ületavaks? Soov õnne leida ei küsi vanusest, väljanägemisest ega rahakoti paksusest. Elu ongi loterii, mille õnnelik võitja võid olla just sina! Pimekohtingus leiab tapvat riski ja joovastavat seiklust – see on meie ajastu olulisim sotsiaalne innovatsioon. Seepärast visake telefonid käest ja sulgege Facebook, sest tänapäeva suurim väljakutse on humoorikas „Pimekohting“! Seda nägemata pole teil enam pisimatki lootust õnnelikuks paarisuhteks! Kaks näitlejat – Marika Korolev ja Henrik Normann – vahetavad käigupealt kostüüme ja parukaid ning astuvad üles kaheteistkümnes värvikas rollis.
Tegijad:
Teksti autor: Ivo Parbus
Lavastaja: Rednar Annus
Kunstnik: Riina Andresen
Laval: Marika Korolev, Henrik Norman


15.juuli - Tema taevaliku Õnneküla potitehas - Ajateater - Harjumaal, Keila kihelkonnas, Ohtu mõisa tallihoones

ESIETENDUS!
Taust:
Pottsepmeistri talus, kust üsna hiljuti vanaperemees taevastele radadele on lahkunud, jätkab tema maiseid tegemisi täis elujõus lesknaine Epp. Sama katuse all on ametis ka kaks meesterahvast: meister Mihkel ja õpipoiss Jass. Jasmiinid õitsevad, ritsikad siristavad, õhk on suvest ja tunnetest paks, käib elutants, kaaslase otsimine – tedremäng. Talust  saab elu näitelava, igal osalisel on siin oma võtted ja oma roll. Selles mängus on kõik võtted lubatud, valiku teeb üks. Taas elustub Ohtu mõisa tallihoone teatritegemiseks, viies meid seekord 1930-ndatesse, Lood, mis räägivad suhetest, valikutest, inimestest, ei aegu. Vallaku novell “Epp Pillapardi Punjaba potitehas” inspireeris läti lavastajat Lauris Gundarsit nii, et ta kirjutas sellest oma versiooni “Tema taevaliku Õnneküla potitehas”, mille Ajateater nüüd Eestis vaatajate ette toob.
Tegijad:
Autor: P.Vallak/L.Gundars
Lavastaja: Peep Maasik
Kunstnik: Karmo Mende
Muusika: Hendrik Kaljujärv
Koreograaf: Egely Pruuli
Näitlejad: Katrin Valkna, Pääru Oja ( Eesti Draamateater), Tarvo Sõmer ( Rakvere Teater)


16.juuli - Armastusest mälukaotuseni - Vana Baskini Teater - Lohusalu sadamas (ja ehk mujalgi?)

ESIETENDUS!
Tegijad:
Autor: Valentin Krasnogorovi
Lavastaja: Eero Spriit
Mängivad: Tõnu Kilgas, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg.


16.juuli - Sinised kilesussid jalas - Kammerteater/Hansahoovi Teater - Tartus, Hansahoovis

Taust:
Monokomöödia kahes osas
Rahvalemmik juba 10 aastat! VIIMANE avalik etendus!
Naljakas ja tempokas karakterite kaskaad, kus üks näitleja kehastab nii mehi kui naisi, noori ja vanu ning ümberkehastumine toimub publiku silme all. Ühendavaks läbivaks teemaks on raha ja tegelaskujude suhestumine rahasse praeguses ühiskonnas. Etendus kestab koos vaheajaga 2h
Alla 14. a. mittesoovitav.
Tegijad:
Autor: Andrus Kivirähk
Osades: Indrek Taalmaa
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: http://danzumees.blogspot.com/2017/06/sinised-kilesussid-jalas-tallinna.html


17.juuli - Printsess Moon - Alle-Saija Teatristuudio - Põlvamaal, Alle-Saija teatritalus

ESIETENDUS!
Taust:
Viktooria on väike maakuningriik, kus lihtsad ja toredad inimesed elavad oma rahulikku igapäevaelu. Ühel päeval tuleb aga teade, et Viktooria peab korraldama järgmise printsesside maailmameistrivõistluse, kus võistlevad kõige tähtsamad printsessid üle maa. Ka Viktooria peab omalt poolt printsessi võistlema saatma. See aga tähendab kuningriigi jaoks suurt probleemi, sest seal pole ühtegi printsessi. Kuid suur võistlus on ukse ees ja uhked printsessid kohe Viktooriasse jõudmas ... Muusikaline koguperelavastus "Printsess Moon"  on lõbus ja liikuv fantaasialugu, mille toob välja Alle-Saija Teatristuudio.
Tegijad:
Autor ja lavastaja: Ingrid Ulst.
Muusika autorid: Ingrid Ulst ja Tiit Saluveer.
Kunstnik: Elise Nigul.
Koreograaf ja liikumisjuht: Reelika Poroson.
Osades harrastusnäitlejad. Kaasa teevad ka Kirsi Ponitalu ponid.


17.juuli - Pimpinone - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Koomiline lühiooper.
Lavastaja Auri Jürna: „Telemanni „Pimpinone" on lugu teenijannast ja tema uuest ülemusest, klassikaline lugu kavalast ja ambitsioonikast alluvast ning heasoovlikust, aga kergeusklikust rikkurist. Nad saavad kokku võrdväärsete, kuid erinevate lootustega, ometi lõpetab üks õnneliku ja võiduka ning teine pettunu ja allaheitlikuna. Kontsertlavastuse peamine eesmärk on esile tuua virtuooslik, mitmetahuline, dramaatiline muusika. Lavastuslik pool püüab näidata tegelasi, kes algselt on justkui nukud, justkui joonistatud ja ühetasandilised, kuid kelle inimlikkus lõpuks publiku ühele või teisele poolele võidavad. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga?"
Tegijad:
Autor: G.P. Telemann
Lavastaja: Auri Jürna
Osades: Vespetta- Anneliis Volmer, Pimpinone- Kristjan-Jaanek Mölder
Pianist: Aarne Talvik


18.juuli - Jutt jumala õige - Teater Nuutrum - Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Vainupea kabelis

ESIETENDUS!
Taust:
Ühel palaval juulikuu hommikul ärkab ta oma järjekordsel sünnipäeval. Vähemalt ta ise arvab, et täna võib ta sünnipäev olla. Kuid keda külla kutsuda, kui pea kõik su ümbert lahkunud on? Ei jää muud üle, kui veeta päev jumala seltsis - selleks pea ju ise usklik olema? See on südantsoojendav lugu kõige isiklikematest tunnetest, headusest ja kurjusest ning üksindusest. Või hoopis sõprusest?
Tegijad:
Autor: Miina Piir
Lavastaja: Jaanus Nuutre
Peaosas: Harry Kõrvits
Kunstnik: Jana Wolke
Helikujundajad: Lauri Närep (Sammalhabe) ja Jürgen-Kristoffer Korstnik
Valguskujundaja: Robin Täpp
Etenduse juht: Inge Kaseleht


18.juuli - Elu ja armastus - Endla - Pärnus, Teater Endla suurel laval

Taust:
Irma Vainu on üheksateistkümnendat eluaastat käiv neiu, kelle ees on lahti kogu maailm. Ta on äsja oma kodualevikus gümnaasiumi lõpetanud ja nii head lõputunnistust kui temal polnud mitte kellelgi. Nii hea lõputunnistusega inimese ees peab maailm lahti olema, isegi kui ta ema on vaid vaene popsieit, usub Irma. Sellise lõputunnistusega võib sõita kasvõi Inglismaale või minna linna kursustele, õppida ja saada haritud naiseks. Ja just seda Irma teha kavatsebki, kuigi Kalmu Eedi pakub talle oma südant ja roose ja lubab teda kasvõi mitu aastat oodata. Aga Irma ei ole nagu teised tüdrukud, kes muust ei mõtle kui poistest ja armastusest ja on kanges mehelemineku valus. Nemad muidugi ehiks end roosidega, paneks neid rinda just südame juurde, aga nendel polnud ka sugugi nii head lõputunnistust kui Irmal. Irmal pole tarvis roose ega armastust, temal on hoopis teine tee! Nii lähebki üheksateistkümnendat eluaastat käiv Irma Vainu linna ja kohtub seal Rudolf Ikkaga. Endla publikulemmik 2019. Kestus koos vaheajaga 3 h. Esietendus 3. novembril 2018 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad:
lavastaja - Aare Toikka (VAT Teater)
autor - Andrus Kivirähki näidend A. H. Tammsaare romaani järgi
kunstnik - Pille Jänes
valguskunstnik - Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Ardo Ran Varres
koreograaf - Marge Ehrenbusch
lavavõitluse koreograaf - Tanel Saar (VAT Teater)
videokujundaja - Argo Valdmaa
osades - Saara Nüganen, Märt Avandi, Ott Raidmets, Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Ago Anderson
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minul on kahetised tunded selle teatrielamuse järel, oli asju mis meeldisid, aga ei jäänud kõigega rahule):
https://www.instagram.com/p/Bq8UNfBgSGdQMJVv-ZYfo6GdYvYDiwMHhuPIh80/


18.juuli - Susanna saladus - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Koomiline lühiooper.
Krahv Gil kahtlustab oma abikaasat abielu reetmises. Ta tahab oma naist teolt tabada… ja tababki, kuid Susanna saladus on hoopis midagi muud.
Tegijad:
Autor: E. Wolf-Ferrari
Lavastaja: Thomas Wiedenhofer
Osades: Susanna- Anu-Mari Uuspõld, Krahv Gil- Janari Jorro
Pianist: Anneli Tohver


20.juuli - Pettsoni ja Finduse rebasejaht - Teatribuss - Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Linnuse külas, Lammasmäe puhkekeskuses

Taust:
Üksildane ja eraklik Pettsoni-taat ja tema elavaloomuline kass Findus elavad koos ühes väikeses talus ja teevad oma igapäevaseid toimetusi. Ühel päeval saabub Naaber Gustavson teatega, et külas on ringi luusimas rebane, kes kanu varastab. Kuidas Pettson ja Findus oma kanad päästavad? Nii suur kui väike vaataja saab vastuse Sven Nordqvisti fantaasiarohkel ja lõbusal lool põhineval koguperelavastusel “Pettsoni ja Finduse Rebasejaht.
Tegijad:
Tõlkija – Ülle Kiivet
Dramatiseerija – Urmas Lennuk
Lavastaja – Marko Mäesaar
Kunstnik – Marge Martin
Muusika – Andres Vago
Osades: Margus Grosnõi (Rakvere Teater), Meelis Sarv, Katrin Kalma, Marko Mäesaar
Muusikud: Kadri Laube, Dimitra Giannakaina, Eliisabet Raju, Andres Vago
Kommentaar: 
Kunagi kui nägin, kirjutasin sellest nii: Olin üllatunud kui lahe see oli! Lapsele meeldis ka. Margus Grosnõi ja Katrin Kalma lõid eriti laineid, aga kogu see kuke ja kanade värk ning laulud ja muusika ka... No ega Findusel ka viga olnud :) Vahva lastekas igas mõttes. Sobib nautimiseks vabas õhus.


22.juuli - Oh jumal - Eesti Draamateater - Viinistu kabelis

Taust:
Intelligentset huumorit täis näitemäng, mille keskmes on psühholoog nimega Ingel. Ühel päeval tuleb Ingli vastuvõtule patsient, kes palub end nimetada „Jotiks”. Õige pea selgub, et tegu on vanajumala endaga. Jumalal on sügav depressioon ning vaid Ingel saab teda aidata. Kuidas veenda Jumalat, et ta ei hävitaks kõike, mis ta eales loonud on? Kuidas aidata ja lohutada kedagi, kellele tahaks ainult etteheiteid teha? „Oh jumala” autor on Iisraeli näitekirjanik Anat Gov ning näidendi on heebrea keelest tõlkinud Margus Alver. Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 5 minutit. Esietendus 29. veebruaril 2020 väikeses saalis.
Tegijad:
Lavastaja → Mehis Pihla
Kunstnik → Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Muusikaline kujundaja → Teele Pärn
Tõlkinud → Margus Alver
Osades → Ain Lutsepp, Harriet Toompere ja Franz Malmsten (külalisena).


24.juuli - Õitsev meri - Kuressaare Teater - Saaremaal, Vikil, Mihkli Talumuuseumi õuel

ESIETENDUS
Taust:
Avatud südamed õitsevad armastusele. Nagu tuuled merel on ka inimsaatused heitlikud ning muutlikud. Ei aita vanemate tarkus, manitsused ega õpetussõnad, noor inimene käib ise oma valitud teel eksides ja komistades ning siis taas õigele rajale tagasi pöörates. August Mälk jutustab kirgliku ning liigutava loo noore inimese armastusest, elukarastusest ja eneseleidmisest. Saaremaa tunnustatud ning armastatud kirjamees on kirjutanud läbi lihtsa rannarahva eluolu suurte tunnete õitsemisest. Kui õitseb armastus siis õitseb ka meri! 2020. aasta suvel tähistab Kuressaare Teater August Mälgu romaani "Õitsev meri" ainetel valminud samanimelise lavastuse väljatoomisega kirjaniku 120. sünniaastapäeva.
Tegijad:
Etenduse lavastaja on Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Osades: Loviise Kapper, Grete Jürgenson (Rakvere Teater), Jaune Kimmel (Rakvere Teater), Elar Vahter (Rakvere Teater), Piret Rauk, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Arvi Mägi, Kiiri Tamm (Ugala Teater), Tanel Ting, Markus Habakukk, Jürgen Gansen jt.


24.juuli - Jaanituli - Müüdud Naer - Võrumaal, Navi külas, Tamme talus

ESIETENDUS
Taust:
"Jaanituli" on lugu armetust elu nautlemisest ja elusast elufilosoofiast. See on sotsiaalne peegelpilt meie naabrite elust, arvatavasti ka stiilselt ja harvem iseenda peoõhtutest! See on lugu kahest Ida-Võrumaa vennast, kes on otsustanud oma saatust muuta, sest pruut ja vend tahavad hoolitsetud saada. Nad tahavad saada õnnelikuks, sest me ju teame, et korteri ukse taga on elu selgem ja õhk värskem. Aga kus on elupäästev võti, mis avab ukse? Lavastus on Rünno Saaremäe näidendi "Jaanituli" Võromaine tõlgendus.
Tegijad:
Lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere Teater)
Kunstnik Mailiis Laur
Muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa
Näitlejad Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Agu Trolla, Paula Solvak, Silvi Jansons.


26.juuli - Isamaa pääsukesed - Eesti Draamateater - Viinistul, Viinistu katlamajas

Taust:
"Isamaa pääsukesed" on Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistöö ning kuulub EV 100 teatrisarja "Sajandi lugu". Eesti Vabariik saab 100-aastaseks ja sel puhul otsustab näitering "Virmaline" tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali "Isamaa pääsukesed". Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema.
Esietendus 15. juunil 2018 Keila kultuurikeskuses.
Tegijad:
Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Priit Pedajas
Kunstnik Pille Jänes
Muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits
Muusikaseadete autor Tõnis Kõrvits
Repetiitor Malle Maltis
Valguse kujundaja Raido Talvend
Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule meeldis!):
https://www.instagram.com/p/BkP_eFvlJrKPOs3sBWb7qAB6-gQrr2mr1zgCc00/


27.juuli - Juudit - RAAAM - Tallinnas, Püha Katariina kirikus

Taust:
A.H.Tammsaare on öelnud: „Meie ikka tapame neid, keda armastame.” Tallinnas Püha Katariina kirikus etendub Tammsaare piiblilegendist lähtuv näidend „Juudit”. Näidendi teemad on väga kaasaegsed – võimuiha, sõda, kirg, armastus, ebaõnnestumise hirm… Miks Juudit tapab Olovernese, keda ta kirglikult armastab? Muidugi on see lavastus ja näidend ka naisest, tema psühholoogiast ja tunnetest, läbielamistest enne ja pärast Olovernese pea maharaiumist. Lavastaja Airat Abusakhmanov (1974) on baškiir, lavastajana tuntud nii omal maal kui ka Venemaal. Ta ise ütleb: „Minu jaoks pole tänapäeva kangelane ühemõtteline figuur, ideaal. See tähendab tihti ohvreid ja eneseohverdamist.” Põnevust annab seekordsele lavastusele juurde ka see, et teater R.A.A.A.M. ja produtsent Märt Meos kutsuvad Eesti klassikat lavastama järjekordselt välislavastaja.
Kestvus 2h 30min koos vaheajaga
Tegijad:
Autor - ANTON HANSEN TAMMSAARE
Lavastaja - AIRAT ABUSAKHMANOV
Kunstnik - ERVIN ÕUNAPUU
Helilooja - ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik - PRIIDU ADLAS
Koreograafia ja liikumine - RENEE NÕMMIK ja TIINA OLLESK (Fine5 tantsuteater)
Etenduse juht - TUULI RAADIK
Laval - RIINA MAIDRE, ÜLLAR SAAREMÄE, ELINA REINOLD, KRISTO VIIDING, MARKUS TRUUP, RAIMO PASS (Eesti Draamateater)
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule meeldis!):
https://www.instagram.com/p/BzQFE9_JrmfWT9r-jVrnd4qySLhupcE1RshaX80/


31.juuli - Vana klaver, ehk Suusabaasis on tantsupidu - Thors Production - Põlvamaal, Kiidjärve mõisapargis

ESIETENDUS!
Taust:
Kalmer Tennosaar oli üks Eesti esimesi poptähti, kelle sametine hääl viis une tuhandetelt naistelt. Pärast seda, kui Kalmerist sai Eesti Televisiooni esimene meesdiktor, vallutas ta peagi kõik suuremad estraadilavad nii siin- kui sealpool Nõukogude Liidu riigipiiri. Tema välimus püüdis pilku: Elvise maneeridega, naeratav härrasmees, kena ja alati hästi riides. Eriti kuulsaks sai ta bel canto stiilis itaalia lauludega: Cuccucia, Solenzara, Volare jpt. Tuntust lisasid ka Karulaane jenka, Ristikhein, Postipoiss, Just nii, kui enne, Jamaika hällilaul, Vana klaver ja palju teisi laule. Enneolematult suur populaarsus saabus aga laste laulukonkursiga „Entel-tentel“, mis oli üks paljudest muusikasaadetest, mida "onu Kalmer " tollases noorukeses ETV-s toimetas ja juhtis. Muusikal „Vana klaver“ on ühe legendi teekond läbi 60ndate aastate kuni tänapäevani välja. Kalmer Tennosaare kõrval näeme Eesti muusika märgilisi tegelasi nagu Georg Ots, Heli Lääts, Onu Bella, Jaak Joala jt. Tema parimate sõprade hulka kuulusid tollased telelegendid Valdo Pant, Hardi Tiidus ja õepoeg Mati Talvik ning Nõukogude Liidu kangelane, kosmonaut German Titov. See on lugu lihtsast ja südamlikust maapoisist, kellest saab saatuse tahtel lavatäht ja tuhandete lemmik. See on lugu vastamata armastuse elukestvast valust ja romantilistest unistustest, liivajooksnud suhetest, suurest ja väikesest õnnest.
Tegijad:
PEAOSADES: Sepo Seeman ja Kalle Sepp
OSADES: Peeter Oja, Inga Lunge, Liina Tennosaar, Ingrid Margus, Saara Nüganen, Priit Strandberg, Veikko Täär jt.
AUTOR: Ott Kilusk
LAVASTAJA: Ain Mäeots
MUUSIKAJUHT: Siim Aimla
KUNSTNIK: Karmo Mende
KOREOGRAAF: Britt Kõrsmaa


31.juuli - Röövel Hotzenplotz - NUKU - üle Eesti

Taust:
Pöörane röövlimürgel praevorstide ja paukseentega
Otfried Preussleri raamatu „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” põhjal. On üks väike linnake, kus kõik on imehästi: sõbrad Kasperl ja Seppel püüavad kala ja teevad tempe; Kasperli vanaema praeb neile neljapäeviti vorste ja hapukapsaid; ülemvahtmeister Dimpfelmoser patrullib keskväljakul; selgeltnägija proua Schlotterbeck näeb maagilise kristallkuuli kaudu kõike, mis parasjagu maailmas toimub... Ning pritsimajas istub luku taga linnaelanike hirm, kohutav röövel Hotzenplotz. Ühel täiesti tavalisel neljapäeval pääseb Hotzenplotz aga vabadusse ning pistab Kasperli vanaema majas nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on valmistanud Kasperlile ja Seppelile. Sõbrad seda asja juba nii ei jäta – alatu vorstivaras tuleb kinni nabida! Algab hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab. Sõpruse, mängurõõmu ja huumori toel saab ületada kõikvõimalikud takistused ning piiluda ka kõige hirmuäratavamate maskide taha. Esietendus 15. septembril 2019 Ferdinandi saalis. Vanusele 7+ (oodatud on ka lasteaedade vanimad rühmad). Ühes vaatuses, kestus u 1 h 10 min
Tegijad:
Mängivad: Anti Kobin, Sander Roosimägi, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla
Autor Otfried Preussler
Tõlkija Vladimir Beekman
Dramatiseerija Priit Põldma
Lavastaja Mirko Rajas
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Rütmikonsultant Reigo Ahven
Laulusõnade autor Helena Läks
Valguskunstnik Emil Kallas
Liikumisjuht Hanna Junti
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: http://danzumees.blogspot.com/2019/09/roovel-hotzenplotz-nuku.html


Võimalik, et Kinoteater mängib juuli lõpus (ja augustis) ka "vihanemees.com"


AUGUST

1.august - Esimene armastus - Eesti Draamateater - Viinistu seenekasvatuse siseõu

ESIETENDUS!
Taust:
Dokumentaallavastus „Esimene armastus“ räägib koos esimese Eesti Vabariigiga ja ka koos uue vabadusega sündinud inimeste armastuslugudest. Vanade ja noorte armastusest, endistest ja praegustest oludest. Kas tänapäeva noored kohtuvad ainult Tinderis? Miks lähevad tänapäeval abielud lahku? Kas neljakümnendatel oodati pulmadeni? Kus noored armunud aega veetsid, kui maa oli tühjaks pommitatud? Mis tunne on esimest korda armuda? Kuidas see maitseb? Kas oli hirmus ka? Lavastaja Mari-Liis Lill ja autor Andra Teede on mõlemad tuntud sotsiaalse dokumentaalteatri autoritena. Seekord räägib nende lavastus armastusest. Soojast, magusast, ilusast, valusast ja talumatust armastusest. Sellest esimesest, mis määrab tegelikult kõik järgnevad.
Tegijad: 
Lavastaja → Mari-Liis Lill (külalisena)
Kunstnik → Nele Sooväli (külalisena)
Valguskunstnik → Priidu Adlas (külalisena)
Koreograaf → Ingmar Jõela (külalisena)
Helilooja → Veiko Tubin (külalisena)
Osades → Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Teele Pärn, Marian Heinat, Kaie Mihkelson, Martin Veinmann.

1.august - Nagu süldikeeduvesi - Endla - Pärnus, Endla suurel laval

ESIETENDUS!
Taust:
„Nagu süldikeeduvesi“ on eriolukorra ajal valminud algupärand, mille tegevus ei asetu minevikku ega
tulevikku. Samas ei ole see ka nüüd ja praegu, vaid meile lähedal, aga mitte siinsamas. Humoorika teksti varjus esitatakse palju küsimusi selle kohta, kuidas see inimeseks olemine siis ikkagi käib. Maailma piiritu olemus on pisikesele inimesele üksinda mõistmiseks hoomamatult suur ja tundmatu. Õnn on see, kui on olemas oma väike kogukondlik kindlus, kuhu saab selle kõige eest varjuda. Omavahelised reeglid on lihtsad: armastada, hoida, märgata, olla toeks, austada. Kuidas hinnata igaühe väärikust, tugevusi ja hoida silm peal teineteise helladel kohtadel hoolimata sellest, milline on parasjagu maailm teisel pool plankaeda või tapeedi taga – see on suur oskus ja kunst. Lavastus on pilguheit ühe väikese kogukonna tegemistele, mis ei sõltu „parema elu“ illusoorsete reklaamloosungitega hiigelkorporatsioonide hävitavast rahaihalusest. Nendel inimestel lihtsalt ei ole raha. Need inimesed ei oma vajadust olla ilmtingimata osa enneolematutest überinnovaatilistest megakultuuriprojektidest. Nad laulavad ise. Neil ei ole tehnikamaailma viimaseid nanotehnoloogilisi multi-kulti-x-vidinaid. Neil pole isegi panni. Aga neil on plastiliini, pooleliitrine purk ja vasktoru. Nad ei söö metroseksuaalsete hipsterite roherestoranides viimse detailini taldrikule triibutatud toortoitu. Peotäiest jahust saab ka söönuks. Ei ole moodsat nutiküüru, gluteenitalumatust ega poreksiat. Aga nad teavad täisväärtusliku elu retsepti.
Teatri kodulehelt leiab ka selle "Täisväärtusliku elu retsepti"! :)
Tegijad:
lavastaja - Kaili Viidas
autor - Ott Kilusk
kunstnik - Liina Unt
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
laulude autorid - Ott Kilusk, Feliks Kütt
valguskunstnik - Margus Vaigur
osades - Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets, Sander Rebane, Kleer Maibaum, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik


1.august - Eesti matus - Vene Teater - Viimsi Vabaõhumuuseum

Taust:
Andrus Kivirähk - Eesti kaasaja populaarseim romaani-, novelli-, näite- ja lastekirjanik. Tema teoste isikupärane huumor, sotsiaalne närv ja midagi ainult Kivirähkile omast, on temast teinud tõelise rahvakirjaniku, kelle kohta on ka öeldud: "Eestis ei ole ühtegi kirjanduspreemiat, mida Andrusele omistatud ei oleks".  Kivirähki näidendi "Eesti matus" tõi Vene Teatris lavale näitleja ja lavastajana (nüüd ka poliitikuna) tuntud Üllar Saaremäe.  Tuues analoogia Andrusele omistatud kirjanduspreemiatega, võiks Üllari kohta öelda: "Eestis ei ole teatripreemiat, mida Üllar Saaremäele omistatud ei oleks."  Sünkroontõlge eesti keelde. Soovitatav vanus 14+
Etendus kestab 2 tundi ja 30 minutit (ühe vaheajaga)
Tegijad:
Üllar Saaremäe - Lavastaja
Vadim Fomitšev - Kunstnik
Siim Randla - Helilooja
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Larissa Tšerkassova - Lavastaja abi
Osades: Eduard Tee, Katrin Sutt, Larissa Savankova, Artjom Garejev, Sergei Tšerkassov, Leonid Ševtsov, Juri Žilin, Jelena Jakovleva, Jekaterina Kordas/Marina Malova
Kommentaar:
Eesti Draamateatris on see teise lavastusena olnud juba üle 10 aasta mängukavas, ehk eesti rahva poolt palavalt armastatud. Vene Teatris pidavat aktsendid teised olema ja seega ka kogu lavastuse tunnetus. Ise näinud ei ole ja kaasarääkida ei oska.


2.august - Praegu pole aeg armastamiseks - RAAAM - Tõstamaa mõisas

Taust:
Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord. “Praegu pole aeg armastamiseks” on kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Sõjad, religioon, masside arvamus, lisaks poliitika, seisuslikud erinevused, mood, virtuaalne tegelikkus. Ja paistab nii, et inimkond jätkab asjade väljamõtlemist, mis meid üksteisest eraldavad. Põhineb Guilherme Figueiredo näidendil “Um Deus dormiu lá em casa” (Maja, kus magas jumal). Lugu tugineb vanakreeka müüdile armukadedast sõjapealikust Amphitryonist, tema imekaunist naisest Alkmenest ja kavalatest jumalatest. Lavastus nomineeriti 2018. aasta Eesti teatriauhindadele parima lavastuse, parima meespeaosatäitja ja parima naispeaosatäitja kategoorias, Harriet Toompere sai parima naiskõrvalosatäitja laureaadiks. Oktoobris 2018 võitis Peterburi suurima teatrifestivali “Balti Maja” publikulemmiku auhinna väikese vormi kategoorias.
Esietendus 5. juulil 2017 Kolga mõisas / Kestvus 2h 45min koos vaheajaga
Tegijad:
Lavastaja - DAMIR SALIMZIANOV (Udmurtia)
Kunstnik - ERVIN ÕUNAPUU
Muusikaline kujundaja - ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik - PRIIDU ADLAS
Etenduse juht - TUULI RAADIK
Laval - KRISTO VIIDING, MARI-LIIS LILL  või INGRID MARGUS, HARRIET TOOMPERE (Eesti Draamateater), MARTIN KÕIV, OTT KARTAU, TÕNN LAMP (Tallinna Linnateater)
Kommentaar:
2017 SUVE LEMMIK! Ühtlasi ka üks selle suve kindlamaid soovitusi - 5-tärni-tükk! LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2017/07/praegu-pole-aeg-armastamiseks-raaam.html


6.august - Leivi-siira armastuse lugu - Luke Mõisa Teater - Tartumaal, Nõo vallas, Luke Mõisapargi Kultuuriaias

Taust:
Ma võtan su kaasa – lubad? Näitan, et maailm on päriselt hea ja tore. Näitan, et on olemas inimesed, kes ei taha sulle halba vaid armastavad sind täpselt sellisena nagu sa oled. Tuled? Lähme!
„Leivi“ – kaemus ühe väikese murtud ja eksinud leevikese sisemusse. Tema hinge ja ellu.
Kas väikeseid leevikesi saab veel päästa? Kas üldse tohib sellist üüratut tegu ette võtta ilma, et õrna süütut olendit veel rohkem vigastaks? „Leivi“ – siira armastuse lugu. Lavastus on võitnud 2019/2020 hulgaliselt tunnustust ja auhindu. Etenduse pikkus 1 tund ilma vaheajata. Soovitav lapse vanus alates 12. eluaastast.
Tegijad:
Laval: Anne-Mai Tevahi ja Janno Puusepp
Etendus on inspireeritud Vassily Sigarevi näidendist „Gupike”


7.august - Katkuhaud - Ugala - Viljandis, Ugala Teatri väikses saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Üle pika aja kohtuvad kaks naist, kelle põimunud elusaatustes on peidus üks saladus. Kui lavastuse peategelane oli 6-aastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80-aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida. Ühe olulisema kaasaegse eesti kirjaniku Ene Mihkelsoni mitmete auhindadega pärjatud ajaloolise romaani „Katkuhaud“ toob publiku ette Priit Pedajas, kelle lavastajatee 41 aastat tagasi Ugala lavalaudadelt algas. See lugu, mida tihti on võrreldud Sofi Oksaneni romaaniga „Puhastus“, koorub lahti nagu sibul ja toob meieni ühe perekonna loo, aga ka terve eesti rahva loo elusaatustest ja valikutest 20. sajandi teise poole alguses.
Tegijad:
Autor: Ene Mihkelson
Dramatiseerija ja lavastaja: Priit Pedajas (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskujundaja: Sander Aleks Paavo
Osades: Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor, Merle Liinsoo


7.august - Kõike head, vana toriseja - Rakvere Teater - Rakveres, Rakvere Teatri suures saalis, hiljem üle Eesti

ESIETENDUS!
Taust:
Tuomas Kyrö on soomlaste Andrus Kivirähk, kuid ta ei kirjuta eestlastest, vaid soomlastest.
Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga nii mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale muidugi järelehüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise? Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Pärandi jagamine – kindlasti tuleb see asi ise korda ajada. Ja mis kõige tähtsam – vana Toriseja kohustus on lugeda üles kõik need vead, mida tema ümbritsevad on elu jooksul korda saatnud. Tõele au andes tuleb siiski etteruttavalt tunnistada – ka vana Toriseja on elus ühe korra eksinud. Või siis kaks. Oleneb, kuidas asjale vaadata. Loodetavasti paneb lavastus mõtlema Helsingi-Tallinna tunneliehitajaid, et kas poleks kasulikum see tulevane vennasrahvaste sild rajada hoopis Rakvere ja Helsingi vahele?
Tegijad:
Autor: Tuomas Kyrö („Ilosia aikoja, Mielensäpahoittaja”)
Lavastaja: Eili Neuhaus
Kunstnik: Reili Evart
Valgus: Märt Sell
Muusikaline kujundaja: Hando Põldmäe
Tõlkija: Kadri Jaanits
Dramatiseerija: Urmas Lennuk
Osades: Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter


10.august - Tallinna Linnateater alustab oma sisehooajaga, piletimüük algab juuli alguses ja kava selgub peatselt.


11.august - Pardijaht - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Muusikaline tragikomöödia-farss. 12+
Lavastaja oma tööst: „Pardijaht“ on XX sajandi vene dramaturgia üks keerulisemaid teoseid. Selles on kuulda Tšehhovi teatri vastukajasid ja kaasaja teravaid helisid. Aeg ei ole näidendis ühetaoline. Olemuselt on see huikamine mineviku ja oleviku vahel: peategelane taastab mälus fragmente sellest, mis kunagi oli. Zilov on justkui ümbruskonna tavalisest ajast välja kukkunud. Seda võib muidugi seletada raske kassiahastusega, aga Zilov ei käinud ka varem oma ajaga ühes rütmis. Ta elab pidevas ootuses ega tea isegi, mida ta ootab... Aleksandr Vampilovi teos jätkab vene kirjanduse traditsiooni ja samal ajal kiikab selle tulevikku, milles nii tegevus kui tegevusetus on ühtviisi hukatuslikud, milles on kadunud oht elule, kuid säilinud oht hingele. Nõukogude konteksti asetatud tegelaskuju kaotab üha rohkem inimlikke jooni. Võrreldes Tšehhovi Ivanoviga on Zilov ilmne degenerant, kes muudab isegi enesetapu farsiks. Meie juhtumis võib Zilovi lugu nimetada paigaljooksuks või suletud ringiks. Kogu tegevus on viidud restorani, kus igavese pidulaua taga mängitakse läbi Zilovi tragöödia.
Restoranis kõlab loomulikult muusika, nõukogude ajastu laulud, mis aitavad aduda möödunud sajandi 70. aastate atmosfääri. Suletud ringist pole väljapääsu – ainult elu lõpetamine enesetapu läbi... Esietendus 19. aprillil 2018
Tegijad:
Autor: Aleksandr Vampilov
Lavastaja: Kamran Shahmardan
Kunstnik: Valeri Polunovski
Etenduses osalevad: Ksenia Agarkova, Natalja Dõmtšenko, Aleksandr Ivaškevitš, Alina Karmazina, Dmitri Kordas, Dmitri Kosjakov, Natalja Murina, Ilja Nartov, Aleksandr Okunev, Andres Puustusmaa.


12.august - Libahunt - Eesti Noorte Muusikaliteater - Türil, Türi Kultuurikeskuses

Taust:
Muusikal Libahunt on Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi nägemus August Kitzbergi näidendist “Libahunt”, mille versioonidel Eesti kultuuriloos, teatrimaastikul ja kinoekraanil on keeruline järge pidada. Armastus kolme noore ja vägagi erineva inimese vahel, võõra rahva mõistmine ja omaks võtmine ning igatsus millegi kauge, kuid ilusama järele on igikestvad teemad, mille Kitzberg on kaunilt kätkinud eestlaslikult rahuliku loomu ning küllalti koletisliku ja hirmu külvava talvega.
Tegijad:
Lavastaja ja kunstnik: Kaarel Orumägi
Koreograafid: Marie Loviise Mänd ja Karl Jakob Bartels
Kostüümikunstnik: Rebecca Christal Õunap
Grimmiala juht: Eliise Reimaa 
Valguskunstnik: Karl Vilks 
Helirežissöör: Sulev Liiva 
Osades: Kärt Anton või Kaia-Liisa Kesler, Janet Vavilov, Jaagup Tuisk, Britt-Kahtleen Mere, Tarmo Hints, Hille Savi, Berit Biene, Vallo Marten Villipuu, Marie Loviise Mänd, Mark Oja, Richard Sepajõe, Mariann Lukka, Johanna-Elise Kabel, Kristi-Liis Orupõld, Triin Pirso, Simona Victoria Vool, Elis Tallmeister, Maria Helena Seppik, Loora-Eliise Kaarelson, Elise Jalonen, Johannes Martin Saar, Keijo-Johann Norden, Karl-Mathias Saarse, Hannes Villers, Samuel Koppel, Eghert-Sören Nõmm, Karl Pärloja, Herta Soro, Elis Reis, Maris Ootsing ja Lisandra Leemets


13.august - Käest kätte - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Komöödia. Soovitatav vanus 16+
Noore vene dramaturgi Anton Finki lõbusas, iroonilises ja samas filosoofilise kandepinnaga näidendis säilib intriig loo lõpuni. Kerge komöödia kannab endas sügavalt inimlikke allhoovusi ning toob vaatajateni ootamatuid ja äärmuslikke pöördeid. Näidend on leidnud tunnustust ka draamakonkursil – 2015. aastal valiti see rahvusvahelise konkursi “Vremja dramõ, 2015, suvi“ nominendiks. Komöödia "Anda ära mees“ läbivaks teemaks on aegumatult aktuaalne küsimus – kuidas säilitada kogu abielu vältel mehe ja naise vahel lähedased ja südamlikud suhted.
Näidendi kangelanna otsustab selle probleemi lahendamisel kasutada tavatut lähenemist ja julgeb seejuures teha nalja nii enda kui lähedaste üle. Miks üldse jahenevad abikaasade vahelised suhted. Sellele küsimusele vastates satume tihti vastamisi illusioonidega. Suhet on vaja kogu aeg hoida ning sellega tegeleda. Et lõke põleks, on vaja lõket valvata, seda kohendada, lisada sinna puid jm. Ka abielu on vaja valvata ja hoida, kuid tihti arvavad inimesed, et abielu õnne aluseks on armumine.
Eeldatakse, et kui kohtad seda "üht ja õiget" sujub kõik iseenesest. Kui aga juhtub, et kõik ei suju argipäevade ühtlases reas enam nii hästi, siis ilmselt on põhjus selles, et elukaaslaseks valiti eksikombel vale inimene. See on lihtne põhjendus ning mugav illusioon, kuid ühtlasi abielude purunemise levinud põhjus, mis tüürib abielu krahhini. Õnneks leidub igale probleemile lahendus, kui seda otsida. Esietendus 28. detsembril 2019.
Tegijad:
Autor: A. Fink
Osades Aleksandr Žilenko, Anna Markova, Marina Malova, Tatjana Manevskaja, Aleksandr Domowoy
Anna Markova - Lavastaja
Jekaterina Sedova - Kunstnik
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Olga Privis - Koreograaf
Tatjana Kaur - Lavastaja abi


13.august - Lõpp hea, kõik hea - Theatrum - Tallinnas, Theatrumis

ESIETENDUS!
Tegijad:
Shakespeare?
Lavastaja: Kristjan Üksküla
Hetkel veel rohkem infot ei ole...


13.august - Miks Jeppe joob? - Rakvere Teater - Rakvere Teatri väikses saalis

Taust:
Seda ei tea mitte keegi. Seda ei tea president ega linnapea. Isegi sotsiaaldemokraadid mitte. Seda ei tea ka võrdõiguslikkuse volinik. Seda ei tea ka Jumal taevas. Aga Jeppe teab. Naine vingub  Tööd pole  Kui on - siis palk vilets  Ülemused õiendavad  Naabrimees on ihnuskoi  Ilm on halb  Selga pole midagi panna  Kingad katki  Sagedasti on silma all sinikas  Käi muudkui jala  Taskus auk  Pea valutab  Käru varastati ära  Puhkust pole  Soomes ainult käind  Koer hammustas  Aken läks katki  Puud lõhkumata  Kogu aeg nohu  Müts kadus ära  Kõrvad loperdavad tuule käes  Armuke läks koledaks  Keegi sõna ei kuula  Aga – võtad pitsi,  elu hoobilt nagu lill.  Lendleb, lõhnab, sumiseb,  ümberringi mängib pill. Esietendus 7. juunil 2019 Kolgaküla rahvamajas Harjumaal.
Tegijad:
Autor: Ludvig Holberg „Jeppe på bjerget”
Tõlkija: Arvo Alas
Lavastaja: Hendrik Toompere (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Eduard Salmistu, Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena), Imre Õunapuu
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: http://danzumees.blogspot.com/2019/06/miks-jeppe-joob-rakvere-teater.html


13.august - Müller peab lahkuma - VAT Teater - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Lapsesuu ei valeta. Aga lapsevanema oma?
Lapsevanemad on kogunenud klassijuhataja tundi selge eesmärgiga – tagandada õpetaja Müller! Klassijuhataja  on kaotanud klassi üle igasuguse kontrolli ning toetava õppekeskkonna asemel valitseb anarhia. Kurjad keeled räägivad, et selle taga on probleemid õpetaja isiklikus elus. Lapsevanemad ei saa silmi kinni pigistada, kui mängus on nende maimukeste tulevikuväljavaated. Nende ehmatuseks ei kavatse kogenud pedagoog aga oma saatusega leppida, vaid asub vasturünnakule. Tuntud saksa autor Lutz Hübner kirjeldab terava huumoriga lapsevanemate heitlusi haridusmaastikul. Eduühiskonnas tähendab heasse kooli pääsemine helge tuleviku kindlustamist. Seepärast tormavad täiskasvanud lahingusse nii raevukalt, et tasapisi hakkab segamini minema, kelle nimel üldse võideldakse. Selles sõjas on rindejooned ammu segamini paisatud. Enam ei saa sellestki aru, kas pedagoog on liitlase või vastase rollis. Kellel oleks seejuures veel jaksu pärida, mida lapsed ise soovivad? „Müller peab lahkuma!” jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus suureks hitiks. 2015. aastal valmis näidendi põhjal ka menufilm. Eesti lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold. Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 40 minutit. Esietendus: 9. novembril 2016 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
Tegijad:
Autor: Lutz Hübner
Tõlkija: Mihkel Seeder
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Triin Hook
Osades: Elina Reinold, Liisa Pulk, Maria Avdjuško või Kärt Kross-Merilo, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar
Kommentaar:
Kunagi kui nägin, kirjutasin sellest nii: Oluline tükk inimeste lühinägelikkusest ja egost lähtumisest. Eriti siis kui asi puudutab lapsi. Nägemata enda musta mina on teisi alati lihtsam süüdistada. Elina Reinoldilt väga tugev roll. Avdjuškot oli hea näha üle pika aja laval ja Tanel Saar on minu meelest alati hea, nii ka seekord. Midagi oli siiski puudu, mis ühe tärni sellelt ära võttis. Jah, ma tean, esiteks see, et olles 3 lapse isa, ei tulnud see vanemate nõmedus üllatusena (kõik need 100 lastevanemate koosolekut, mis on läbi ja üle elatud endal...) ja teiseks see, et selle lõpp-puändi ma ütlesin juba tükk aega enne lõppu oma teatrikaaslasele ära ja täpselt nii läkski. Jah, midagi sealt otseselt teada ei saa, kõik on vana tuttav, olgugi, et kirjutatud pole eestlase poolt, on teemad ilmselt universaalsed üle maailma ja sellepärast ikkagi oluline vaatamine. Ja selle "uue" asemel hulgaliselt äratundmist.


14.august - Alias - VAT Teater - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Sõnaseletusmäng ühes vaatuses
Julia ning Piret on klassiõed. Julia on nautinud terve elu kuulsust ja tähelepanu, naeratanud ajakirjade esikaantel ning säranud seltskonnaüritustel. Kõik tunnevad ja teavad teda. Piret, vastupidi, on elanud peaaegu nähtamatult. Inimesed lihtsalt ei pane teda tähele ning isegi fotodel jääb ta tavaliselt kellegi selja taha. Pärast paljusid aastaid saavad kaks klassiõde jälle kokku. Ning hakkavad mängima „Aliast“. Lihtne seltskonnamäng osutub aga efektiivsemaks inimhingemuukijaks kui kõmureporterid või vilunud psühholoogid. Peaasi, et naised ei hülgaks mängimise põhireeglit – kunagi ei tohi unustada, et mängitakse. Autor Andrus Kivirähk ja lavastaja Aare Toikka jätkavad VAT Teatris intiimse kahe tegelase draama traditsiooni (varasemalt „Karin ja Pearu” ning „Ingel, ingel, vii mind taeva”), et anda vaatajale võimalus uurida väga lähedalt inimeseks olemise hirme ja rõõme. Esietendus: 29. septembril 2016 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis. Etendus on ühes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 5 minutit
Tegijad:
Autor: Andrus Kivirähk
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Kristel Maamägi
Valguskunstnik: Sander Põllu
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Muusikaline kujundaja: Peeter Rebane
Osades: Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Piret Rauk (Kuressaare Linnateater) ja Tanel Saar
Kommentaar:
Kunagi kui nägin, kirjutasin sellest nii: Kivirähki lugu üksindusest. Magushapu, ehk kurb ja naljakas üheaegselt. Minu meelest Merle Palmiste parim roll üldse kunagi (või vähemalt sama hea kui "Kured läinud, kurjad ilmad"). Ja vähemalt üle mitme viimase aasta. Nii valus ja nii sügav ja nii teistsugune kui on harjunud teda nägema. Lahe, et on olemas teistsuguseid inimesi, kes meie elu rikastavad. Toikka on kahe naise mängu toonud nii hästi lavale, et tõesti oleks justkui ise kolmandana seal nendega koos mängimas ja selle kummalise inimese lahedaid Aliase-mängu seletusi nautimas. Mängisin mõni päev enne selle etenduse nägemist ise ühel sünnipäeval Aliast ja tundsin ära selle, et teinekord on vajagi tegelikult natuke ringiga seletada selles mängus, et teised mängijad ära ei arvaks. Selles on seega päris korralik tõepõhi ka all. Ja üksi on ka võimalik mängida, aga see on ikkagi kurvem kui mitmekesi...


15.august - Goodbye, Berlin! - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Road story garage concert. Soovitatav vanusele 14+
Lavalugu “Goodbye, Berlin!“ põhineb saksa kirjaniku Wolfgang Herrndorfi bestselleriks kujunenud noorteromaanil “Tschick“. Akustilist live-kontserti meenutavas muusikalises lavastuses on kesksel kohal tuntud rock-hitid, mida näitlejad laval esitavad. Muusika taustal rullub lahti lugu kahe 14-aastase noormehe seiklustest pikal teekonnal varastatud autoga. Road-movie stiilis suveseikluse käigus õpivad poisid mõistma iseennast, maailma, sõprust ning armastust. Peategelane Maik, kelle pilgu läbi lugu jutustatakse, on kinnise loomuga nohiklik teismeline. Tal ei ole sõpru, küll aga on tal kodus palju probleeme (alkohoolikust ema, truudusetu isa). Maik on salaja armunud klassi kõige populaarsemasse tüdrukusse, kuid ei julge seda kunagi välja näidata. Seiklused saavad alguse pärast seda kui Maik sõbruneb klassivennaga, kel hüüdnimeks Tschick. Uus sõber on vene emigrantide perest pärit keerulise sotsiaalse taustaga noormees Andrei Tschichatschow, kes varastab auto, millega poisid kahekesi mässumeelsele teekonnale asuvad. Noormeeste erinev sotsiaalne päritolu ja taust kaotavad igasuguse tähenduse küsimuste ees, millega neil ootamatul reisil silmitsi tuleb seista – olulisele kohale tõusevad armumine ja julgus. Teekonnal avastab Maik enda jaoks, mida tähendab sõprus, mis on armastus ja mida kujutab endast pühendumine. Seikluse käigus kohtavad noormehed väga erinevaid inimesi. Teiste seas tüdrukut nimega Isa, kes esialgu tundub noormeestele metsikuna ning kellesse Maik hiljem armub. Ühel hetkel tunnistab ka Tschick Maikile, et... Kui kaugele nad oma teekonnal jõuavad? Millise kogemuse uued sõbrad pöörasest suveseiklusest kaasa võtavad? “Tschick. Goodbye Berlin“ aitab mõista teismeliste tundeid ning nende keerulist teekonda enda tundmaõppimisel ja väärtustamisel. See on lugu täiskasvanuks saamisest.
Tegijad:
Polina Solotowizki - Lavastaja
Natalija Shurganova - Koreograaf
Aleksandr Žedeljov - Muusikaline kujundus,kitarriõpetaja
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Anna Dõtõna - Hääleseade
Jekaterina Egorova - Lavastaja abi
Mihhail Nikitin - löökpilliõpetaja
Osades: Aleksandr Žilenko, Viktor Marvin, Anna Markova, Karin Lamson, Aleksandr Kutšmezov


18.august - Operetikuningas Imre Kalman - Rahvusooper Estonia - Jõhvi kontserdimajas

Taust:
Kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust. Muusika Imre Kálmáni operettidest. Esietendus 9. jaanuaril 2019. „Pool lehekülge Ferenc Liszti partituuri kaalub üles kõik minu kirjutatud ja veel kirjutamata operetid.“ Nõnda on öelnud ungari operetihelilooja Imre Kálmán, kellele tema kaasaegsed andsid nime Operetikuningas. Kohe oma esimese operetiga „Sügismanöövrid“ (1909) tõestas Kálmán, et tema näol on tegemist äärmiselt andeka operetikomponistiga ning tema järgnevad teosed vaid kinnitasid seda fakti. Viisimeistrina oli ta ületamatu – kauneid ja sütitavaid meloodiaid pudenes nagu varrukast. Jalutuskäikude ajal tegi ta vahel äkki peatuse, et kirjutada üles mõni pähe kerkinud viisijupp. Sama juhtus ka laiaulatuslike lõunasöökide ajal lugematutele sugulastele, kui helilooja haaras äkki salvräti, et see siis noote täis kritseldada. „Mustlasprimaš“ (1912), „Tšaardašivürstinna“ ehk „Silva“ (1915), „Karnevalihaldjas“ (1917), „Bajadeer“ (1921), „Krahvinna Mariza“ (1924), „Tsirkusprintsess“ (1926), „Hertsoginna Chicagost“ (1928), „Montmartre’i kannike“ (1930) – need on tuntuimad tema operettidest. Saatus kihutas Kálmáni aga tagant ja pani teda proovile. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks tema kõige lõbusamates operettides kõlavad nõnda selgelt traagilised noodid. Kaheosaline kontsertlavastus räägib Imre Kálmáni elust, loomingust ja armastusest, milles kõlavad muusikalood pakuvad kindlasti meeldivat äratundmisrõõmu.
Kestus 2 h 45 min, üks vaheaeg
Tegijad:
Peaosades Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Imre Kálmáni rollis Hans Miilberg ja tema abikaasa Vera rollis Helgi Sallo. Teistes osades Janne Ševtšenko, Helen Lokuta, Heli Veskus, Kristel Pärtna, Kristina Vähi, Juuli Lill, Triin Ella, Rauno Elp, René Soom, Urmas Põldma, Mehis Tiits jpt.
Dirigendid: Lauri Sirp, Jüri Alperten, Risto Joost
Lavastaja ja idee autor: Jaak Jõekallas
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Koreograaf: Hedi Pundonen
Kostüümid: Ülle Kogerman
Animatsioon: Chris Männik


18.august - Kosmonautika päev - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Komöödia. Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde. Etenduse kestus: 1 tundi ja 20 minutit
Alla 14 a. mittesoovitatav NB! Etenduses kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid.
Külaklubisse kogunevad tulevase peo proovi tegema kolm vananevat, elult räsida saanud sõbrannat. Iga aasta organiseerivad nad oma jõududega Kosmonautika päeva pidustusi. Peavad sütitavaid kõnesid Gagarinist ja Koroljovist, mängivad ennastunustavalt akordioni ja trimbeldavad balalaikat. Proov vastu pidupäeva möödub viinaga kolmele ja südamelt ära juttudega, millest kasvavad välja tulised vaidlused, vahel lastakse käiku ka rusikad. Lõpeb kõik aga ikkagi kallistuste ja kõrgete unistustega. Ainult, et need naised unistavad möödunud aegade kategoorias, otsides selles kauges ja ebareaalses ajas ebamaiselt kosmilisi õnnemomente. Lõpuks on kõik seotud ikkagi kolme naise lugudega armastusest, kaotusest ja ebaõnnest. Lihtne ja liigutav.
Tegijad:
Autor: Jevgeni Ungard
Lavastaja: Denis Husnijarov (Peterburi)
Kunstnik: Nikolai Slobodjannik (Peterburi)
Osatäitjad: Ljubov Agapova, Larissa Savankova, Elena Tarassenko


19.august - Kuritöö ja karistus - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Soovitatav vanusele 12+ Etenduse kestvus 2 tundi ja 40 minutit, ühe vaheajaga
Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ on üks psühholoogilise ja kriminaalromaani tippsaavutusi maailmakirjanduses. Mida kujutab endast inimene enese sees? Kuidas tekib inimese sees südametunnistus, tegu, eneseteadvus? Igor Lõssov jätkab vaatajatelt suure tunnustuse saavutanud lavastuses „Öö Evale“ alustatud teemat. Fjodor Dostojevski suur paradoks seisneb selles, et ta ise pidas end puhtalt vene kirjanikuks, aga osutus üheks kõige tähtsamaks maailmakirjanduse loojaks. Tal on kogu maailmas mitte ainult lugejaid ja vaatajaid, vaid ka järgijaid, kes kasutavad just tema meetodit haige, külmasaanud hinge uurimiseks. Iga ajastu, iga kirjandus-, teatri-, seejärel ka filmiepohh leiab Dostojevski teostest midagi, mis aitab mõista toimuvat, aitab mõista kaasaega. See näitab, et tema looming on geniaalne. Igor Lõssovi lavastatud „Kuritööd ja karistust“ tuleks nimetada „Üleastumiseks ja karistuseks“, kuna Dostojevskit pikka aega ja süvenenult uurinud lavastaja räägib laval just sellest, kuidas inimene on oma eesmärkide saavutamiseks sunnitud mingist piirist üle astuma – astuma üle teise inimese, üle iseenda või otsima teid ja võimalusi üleastumiseks teisi jäljendades.
Kui me ringi vaatame, siis saame kurvastusega aru, et niimoodi nüüdisaegne maailm üles ehitatud ongi… Esietendus 20. veebruaril 2016 aastal.
Tegijad:
Igor Lõssov - Instseneering ja lavastus
Izabella Kozinskaja - Kunstnik
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Jekaterina Egorova - Lavastaja abi
Osades: Julia Zozulja, Sergei Tšerkassov, Viktor Marvin, Natalia Murina, Jelena Tarassenko, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Okunev, Jelena Jakovleva, Anna Sergejeva, Liilia Šinkarjova


21.august - Õhtu Lehariga - Vanemuine - Tartus, Vanemuise Teatri väikses majas

ESIETENDUS!
Taust:
Operetiõhtu
La Belle Époque’iks nimetatakse meeliülendavat ajajärku Euroopa ajaloos, mil valitses rahu, majanduslik heaolu ning õitsesid kaunid kunstid. Iseäranis kuldsena tunnetati seda vahetult järgnenud I maailmasõja koleduste taustal, kuid toona loodud ilu pole vähimalgi määral tuhmunud tänagi.
Just selles ajas sündis Franz Lehári oivaline ning sütitav muusika oma imeliste meloodiate, ideederikkuse ja värskusega.  "Hea publik – meid innustas seda õhtut looma muusika universaalne ilu. Soovime, et XX sajandi alguse kaunite meloodiate õrna võlujõudu nautides unustate mõneks ajaks argimured. Tulge koos meiega kaasa elama tulistele tunnetele, meeliköitvatele meloodiatele ja sümfooniaorkestri vahetule ja värvikale esitusele, sest valss on loodud täitma hinge naeru, rõõmu ning magusa hurmaga…" - Endel Nõgene ja Fabrice Gibert
Tegijad: 
Muusikajuht ja dirigent: Endel Nõgene
Dirigent: Martin Sildos
Lavastaja-koreograaf: Fabrice Gibert
Kunstnik: Maarja Meeru
Valguskujundaja: Imbi Mälk
Solistid: Pirjo Jonas, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson
Viiulisolist: Vlad Campean
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester


21.august - Daamid - Endla - Pärnus, Teater Endla väikses saalis

Taust:
Läti teatriauhindadel 2016. aasta parima algupärase näidendi preemia võitnud „Daamid“ toob vaatajate ette ühe ebatavalise õhtu kolme täiesti tavalise naise elus. Õhtu, mis on täis dramaatilisi ja valusaid hetki ning väga äratuntavat igapäevast koomikat. See, kui sa oma igapäevarutiinis põrkud mõne keerulise või pettumust tekitava teemaga, on alati ootamatu. Ka siis, kui sa tegelikult tead, et millalgi see juhtub. „Daamid“ on lugu just sellisest ootamatust hetkest ühe pere naiste – vanaema, ema ja hilisteismelise tütre – elus. Õhtust, mis muudab nende kõigi elusid. Kestus 1 h 20 min (etendus on ühes vaatuses). Esietendus 5. oktoobril 2019 Endla Teatri Küünis.
Tegijad: 
lavastaja - Enn Keerd
autor - Justīne Kļava
tõlkija - Contra 
kunstnik - Liina Unt 
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt 
valguskunstnik - Kasper Jürimäe
osades - Lii Tedre, Karin Tammaru, Jane Napp
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule väga meeldis!):
https://www.instagram.com/p/B8FBHsqpl9fQoeH_4FONAr621I1sJBRqBn_t100/


22.august - Vanuse viiskümmend varjundit - Karlova Teater - Tartus, Karlova Teatris

Taust:
Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest. 
Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust? Me vananeme, kas tahame seda, või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja kaalu? Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud pea nelikümmend aastat. Nüüd, oma kuuekümneviienda, vabandust, 56. eluaasta lävel räägib ta eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust. Lavastus põhineb rootsi kirjaniku ja arsti Rickard Fuchsi menukil „Sa ei näe nii vana välja!“ („Du ser inte så gammal ut!“). Fuchsi raamatuid on Rootsis müüdud üle 2 miljoni ja teda on avaldatud kaheksateistkümnes riigis. Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmiavavasse ja raputavalt naljakasse komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas! PS Uskuge, esimese halli juuksekarva leidmine ei ole tingimata maailma lõpp! Esietendus 30. novembril 2019 Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu)
Tegijad: 
AINES - RICKARD FUCHS
LAVASTAJA - ANDRES DVINJANINOV
LAVAL ANDRES - DVINJANINOV


23.august - Kui Anija mehed Tallinnas käisid - Piibe Teater - Anija mõisas

ESIETENDUS!
Taust:
Ajalooline draama Eesti mehe enesekesksusest ja läbipõlemisest. Vilde lool on kaks poolt – helge tee tuleviku poole ja probleemide ilmudes raske ja valus kukkumine. Mõlemad teekonnad jõuavad näidendis vaatajani.
Tegijad:
Autor Eduard Vilde
Dramatiseering Arlet Palmiste
Lavastaja Jaanus Nuutre
Peaosades: Mihkel Tikerpalu, Liis Haab ja Siret Tuula
Näitlejad: Heidi Pähn, Inge Kaseleht, Jane Lauter,
Kristjan Arunurm, Margus Illi-Illik, Riho Antsmäe, Tauri Põlda, Vane Üksküla


24.august - Paide Teatri ja Von Krahli Teatri ühislavastus.

ESIETENDUS!
Tegijad:
Lavastaja Mart Koldits, laval Paide boibänd
Hetkel veel rohkem infot pole...


26.august - Habras ilu - Fine5 - Sakala 3 teatrimajas

ESIETENDUS!
Hetkel veel rohkem infot pole...


26.august - Tango - Endla - Pärnus, Teater Endla väikses saalis

Taust:
Artur: „Ma lähen hulluks! Tuled koju, leiad eest mingid kahtlased tüübid, moraalse laostumise, kaose, kahemõttelised vahekorrad, ja nüüd tuleb välja, et ema ka ... Ei, ei, millest see ometi tuleb, ja kuhu see kõik viib ...“ Kui miski pole enam võimalik, sest kõik on võimalik, siis läheb raskeks, tunneb Artur. Väga raskeks. Eriti, kui sa oled noor, andekas ja paljutõotav mees, kelle soontes pulbitsev veri lausa nõuab mässamist kõige seniolnu vastu. Aga mille vastu mässata siis, kui maailm on juba uueks loodud, kui su enda vanemad on juba purustanud kõik sotsiaalsed normid ja ühiskondlikud konventsioonid? Kui su onu on veidrik, vanaema kirglik kaardimängusõltlane ja Edek ... Noh, Edekile tuleb lihtsalt peale passida. Ei, sellisel maailmal pole Arturile midagi pakkuda ning nii jõuab ta ainuvõimaliku lahenduseni, mis vastuseisu võimalikuks teeb – ta otsustab taastada maailma, milles kehtivad taas kõik need reeglid, mille peal tema vanemad oma noorusmässu teostasid. Või nagu ütleb Edek: „Mitu pauku ühte auku!“ Kestus koos vaheajaga 2 h 15 min. Esietendus 25. jaanuaril 2020 Endla Teatri Küünis.
Tegijad: 
lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - Sławomir Mrožek
tõlkija - Aleksander Kurtna
kunstnik - Illimar Vihmar
valguskunstnik - Chris Kirsimäe (TÜ VKA), juhendaja Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Ingomar Vihmar
tantsuõpetaja - Liis-Katrin Avandi
osades - Ott Raidmets, Kleer Maibaum, Peeter Tammearu, Lii Tedre, Jaan Rekkor, Saara Nüganen, Nils Mattias Steinberg


27.august - Millest tekivad triibud - Eesti Draamateater - Tallinnas, Vilde muuseumis

ESIETENDUS!
Taust:
Muuga mõisas, kus Eduard Vilde sai oma „esimesed triibulised”, näeb väike Eduard ilmutust: lossi vestibüülis kõrgub Veenuse kuju, kes, olgugi et käteta, on nii suur ja kaunis, paljas ning kättesaamatu. Eduard tõotab endale see naine üles leida ja alustab oma Veenuse otsinguid, mis jätavad tema südamesse rohkelt triipe ja hingele paitusi. Lavastuses põimuvad Eduard Vilde elu ja tema raamatute tegelased. Korraga – kui tahaks hakata rahus kirjutama oma kodus, mida Eesti riik on talle pikalt lubanud ja viimaks andnud – sajavad Vilde töötuppa sisse kõik tema naised, kes ei taha hästi äragi mahtuda. Tuleb esimene abikaasa, kes lubab end tappa morfiiniga, kogu aeg on kohal teine abikaasa, kes peidab praeahjus revolutsionääride revolvreid. Elu eelõhtul saabub kütkestav juuditar ning paneb vana Vilde väsinud südame loperdama nagu oleks autol kiirteel lõhkenud rehv. Lisaks tuleb isa, kelle tõttu kutsuti Vildet kupja pojaks, ilmuvad Konstantin Päts ja Juhan Liiv, Mahtra sõjast saabuvad talupojad paluvad kirjutada neile tehtud ülekohtust, end näitavad Ludvig Sander ja Tiit Piibeleht, Eeva Marland, Mäeküla piimamees lüpsikuga…
Tegijad:
Lavastaja ja kunstnik → Urmas Vadi (külalisena)
Kostüümikunstnik → Triinu Pungits (külalisena)
Valguskunstnik → Priidu Adlas (külalisena)
Osades → Inga Salurand, Indrek Sammul, Kristo Viiding


27.august - Pidusöök - Endla - Pärnus, Teater Endla väikses saalis

Taust:
Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi." Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr. „Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr). Kestus koos vaheajaga 2 h 20 min. Esietendus 23. oktoobril 2019 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad: 
autorid, lavastajad - Kinoteater (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik)
kunstnik - Illimar Vihmar
kostüümikunstnik - Marie Vinter
koreograaf - Rauno Zubko
valguskunstnik - Ivar Piterskihh
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
osades - Sten Karpov, Märt Avandi, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Sander Rebane, Sepo Seeman, Carmen Mikiver
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule meeldis):
https://www.instagram.com/p/B4N7ozpJrovYZBnSlfF9l_HcKSDJADmH1qgF1w0/


28.august - Kaalud - Vanemuine - Tartus, Sadamateatris

ESIETENDUS!
Taust:
Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis. Jevgeni Griškovetsi öö kahes osas.
Neli eri vanuses meest istuvad haigla sünnitusosakonna ooteruumis ja räägivad. Elust, tööst, naistest, õnnest, tähtkujudest. Kolm neist on mitmekordsed isad, üks aga esmakordselt isaks saamas. See, et kõik nad valmistuvad hetkel uue ilmakodaniku sündimise imeks, muudab mehed tavalisest emotsionaalsemaks, kirglikumaks ja haavatavamaks. See on läbinisti helge lugu, mis tuletab meelde, et valdav enamik inimestest on ilusad ja head. Kaasaja Venemaal superstaariks tõusnud dramaturg, romaanikirjanik, näitleja ja stsenarist Jevgeni Griškovets alustas kunagi oma erakordse siirusega mängitud autobiograafiliste ühe-mehe-tükkidega („Kuidas ma sõin koera”), mida mängiti hilisõhtuti teatri puhvetis. Tänapäeval koguvad tema monolavastused ja sooloõhtud publikut mitmetuhandelistes kontserdisaalides. Õige sageli ka Eestis, kus viimaste aastate jooksul on lavale jõudnud mitu tema näidendit. „Kaalud” on üks tema uuemaid teoseid, mis jõudis Moskva Kunstiteatris publiku ette 2017. aastal.
Tegijad:
Autor: Jevgeni Griškovets
Tõlkija: Sven Karja
Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Tiit Palu
Kunstnik: Maarja Meeru
Valguskujundaja: Andres Sarv
Osades: Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor


29.august - Windsori lõbusad naised - Endla - Pärnus, Teater Endla suurel laval

Taust:
Maailmakuulus komöödia viib publiku väiksesse Windsori linnakesse ning räägib loo abielust, rikkusest, armukadedusest ja valedest. Väikelinnas peatuv härra John Falstaff otsustab oma kahaneva pangaarve täitmiseks võrdselt võrgutada kaks linnakese jõukaimat naist. Millega veetlevalt vananev alkohoolik aga arvestada ei oska, on naiste abikaasade armukadedus ning prouade endi ettevõtlikkus. Nutikate naiste osavate niiditõmmetega kaasneb paras ports jama Falstaffile ning rohkelt naeru nii naistele endile kui publikulegi. Endla publikulemmik 2020. Kestus koos vaheajaga 2 h 30 min. Esietendus 4. mail 2019 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad: 
lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - William Shakespeare
tõlkija - Georg Meri
kunstnik - Jaanus Vahtra 
valguskunstnik - Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Ingomar Vihmar
osades - Peeter Tammearu, Carita Vaikjärv, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Gert Raudsep, Tamber Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Karl-Andreas Kalmet, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Sander Rebane, Sepo Seeman, Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Jaan Rekkor, Ingomar Vihmar
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - Shakespeare'i solkimine, tõeliselt halb teater):
https://www.instagram.com/p/BxcaOVjpqDgl8CrG3nt-e9HPAp1JwXXivIM9PY0/


29.august - Tantsutund - Endla - Pärnus, Teater Endla väiksel laval

Taust:
Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust. Kestus 1 h 50 min (etendus on ühes vaatuses). Esietendus 21. aprillil 2018 Endla Teatri Küünis.
Tegijad: 
lavastaja - Enn Keerd
autor - Mark St Germain
tõlkija - Andra Aaloe
kunstnik - Liina Unt
koreograaf - Renate Keerd
valguskunstnik - Margus Vaigur
videokunstnik - Argo Valdmaa
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
osades - Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule väga meeldis, isegi üllatavalt palju):
https://www.instagram.com/p/B1ja8TcpwE79gFrCXdd46r98zFPkrGniTX-x4Y0/


Augusti teisel poolel arvatavasti - Põgenik - RAAAM - Maardu külje all, Rootsi-Kallavere küla muuseumis


Kanuti Gildi Saal alustab hooaega augusti lõpus.


TOP10 
Neist, mis juba 2020 suvekuudel mängitavatest lavastustest praeguseks nähtud - soovitan neid kõiki (alates "punastest", ehk kõige "kuumematest"):

1.-2. Praegu pole aeg armastamiseks - R.A.A.A.M.

1.-2. Kirvetüü - Vanemuine

3. Õnnelik tund - Pullitalliteater

4.-5. Isamaa pääsukesed - Eesti Draamateater

4.-5. Alias - VAT Teater

6. Juudit - R.A.A.A.M.

7. Daamid - Endla

8. Lootuskiir pimeduses - Sundown Productions

9. Pidusöök - Endla

10. Kadri - Emajõe Suveteater



Minu isiklik SUVETEATER 2020 kavas (kronoloogiliselt)

Hotell laibaga - Endla

Nagu süldikeeduvesi - Endla


(tärnidega märgitud elamuste kohta kirjutan siin blogis pärast nägemist peegelduse)