kolmapäev, 29. juuli 2020

Jutt jumala õige - Teater Nuutrum


Sõit Vainupeale (Haljala vallas, Lääne-Virumaal) läbi Lahemaa Rahvuspargi, on juba elamus omaette. Maaliline koht, Eestimaa põhjarannikul, kus puud muutuvad üha madalamaks ning kui siis lõpuks mere äärde välja jõuad, asub seal ka üks kena pühakoda - Vainupea kabel. Ei teadnudki enne, et selles on näiteks filmitud üks 10 aasta taguseid lemmikfilme, norrakate-rootslaste "Kongen av Bastøy" (Kuradisaare kuningas), kus teiste seas mängis ka näiteks Stellan Skarsgård - poistekoloonia karmikäelist juhti.

Sedapuhku on Vainupea kabelis Stellani eakaaslane (küll paar aastat noorem) Harry Kõrvits jumala käänuliste teedega kimpus. Autoriks vaimuliku taustaga Miina Piir, kelle näidendit on ka varem Eesti lavale toodud, nimelt Tartus, lavastajaks Peeter Volkonski ja peaosas Ants Ander (praeguseks tema viimane roll). Ja kuigi olemuslikult on selle sisuks niiöelda ühe vana mehe vestlused jumalaga, pole see lugu tegelikult oma sügavas sisemuses mitte otseselt jumala-usust, ega ka mitte jumalast, vaid eelkõige ikkagi inimesest. Üksindusest, elust, armastusest, perest, sõpradest ja sellest, mis tegelikult on tähtis, see mis meile kätte jääb elu viimases osas - mälestustest. Ja inimlikkuse olemusest - ükskõik kui vanad me oleme, ikka vajame me kedagi teist, olgu selleks või "jumal", kellega vestelda. Peaasi, et see toimuks meie enda tahtest, meie enda valitud tingimustel. "Ego surm", milleni autor oma looga välja jõuab, näidates ühe inimese hirmu läbi tema jaoks "selle kehastust" siin maamunal, on see kõige hullem, see kõige kardetum, see kõige viimane. Parem ja ennem siis juba päris surm, mil (loodetavasti) saab oma naise ja sõprade juurde...

Kogu selle tutvustuse juures on vast ehk kummalinegi mõelda ja veelgi kummalisem ilmselt aru saada, et tegelikult on tegemist üsna lõbusa ning kui lõpp kõrvale jätta, siis kohati isegi helge looga. Vanamehel on ju veel olemas ka poeg, kes teda aeg-ajalt külastab ning oma papsi eest muretseb. Ja muidugi "jumal", kes on vaatet parim vestluskaaslane üldse - kuulab ja vaidleb isegi kaasa, kui rääkija sisetunne niimoodi ütleb. Teised sõbrad on kõik juba "ülakorrusele" edasi liikunud. Isegi armastatud naine on juba teispoolsuses ees ootamas. Kuid mehel on olnud pikk ja täisväärtuslik elu seljataga, sealt on nii mõndagi sünnipäevakoogi ja -kohvi kõrvale jumalaga vestlustes lauale panna, mille üle mälestusi mõlgutada või mille üle kasvõi lõpmatuseni filosofeerida. Kõik need teemad ja küsimused puudutavad ka meist igaüht iseenda elu pinnalt ja selles mõttes on see tekst universaalne ning mõjub mõtteid ja kaasanoogutamist, vastuvaidlemist ja/või äratundmist tekitavalt mistahes vanuses inimesele. Tekstilises mõttes mitmete tuttavate klišeelike ütlustega, a la "jumal sa näed ja sa ei mürista", aga needki muudavad loo veelgi tuttavlikumaks-lähedasemaks. Seejuures üks eriline maiuspala (kui alles lähed seda vaatama, siis kuula tähelepanelikult ja otsi see sealt tekstist üles!), mis vähemalt siinkirjutaja kõrvu paitas, nimelt kui Harry alustab rõhutatult üht repliiki "Hea sõbra jaoks...."... ning lause edasi liigub küll hoopis teises suunas, ent pea sees läks see ometi sealt edasi "on valla, mu uksed ja mu hing" ning jälle tõmbab vähemalt minuealised ja vanemad vaatajad omakorda tegelase teekonna sisse veelgi sügavamale kaasa...

Harry on nagu ilmutus viimastel aastatel oma teatrilavale naasemisega mänginud vähemalt juba kolmandat aastat jutti oma rollidega end teatriaasta parimate sekka. 2018 - "Meretagune paradiis", 2019 - "Tasa, vaikselt sõudvad pilved" (mõlemad Kuressaare Teatris) ja nüüd 2020 saab see teekond väärilise järje Teater Nuutrumis "Jutt jumala õige" näol. (Ei saa siinkohal jätta kiitmast ka tema karikatuurset sutsakat "Talve" filmis!) Kuigi lavastaja (ja verivärske teatrijuht - on see ju Eestimaa uue teatri "Teater Nuutrum" esimene esietendus) Jaanus Nuutre ise tema tegelase pojana paar korda ka lavalt läbi käib, on see suures osas peaaegu, et monoetendus. Ja Harry kannab seda kindlalt. Esietenduse päris alguses oli selline, vaid millisekundi kestev võõristav tunne, et kuidas see nüüd minema hakkab, kas tegelane jutustab lugu vaatajatele või on ta ikka "seal ruumis" oma jumalaga kahekesi... aga kui jutt jooksma hakkas, siis oli see huvitavalt loodud sümbioos neist kahest tundest, mis antud kontekstis töötas lavsatuse ja loo tarbeks hästi. Olgugi, et Harry tegelane on seal tõesti oma jumalaga kahekesi või isegi "üksida tema palge ees"... siis ometi läheneb ta oma rollile mängulise võtmega ning seeläbi saab ka publik vaadata "mängu", mitte ühe inimese kuivi sisemonolooge, mida häälega välja öeldakse. Ja see mäng, mida Harry pakub on võluv. Emotsionaalne, aga mitte ülemängitud. Selle piiri ligidal liikuv, aga kiivalt hoitud realistlikuna. Umbes nagu kelle tahes vanaisa omaette maal askeldades endamisi arutades "endast targemaga" või umbes nii :) Tema ekspressiivne näomiimika annab nii palju dünaamikat lavastusele ja kannab seda tegevustikku ja ometi ei muutu üleloomulikuks. Ühel teisel, maailmamastaabis "miljon-maski-minutis-mehel", ehk Jim Carrey'l oleks Harrylt palju selles suhtes õppida, kuidas mitte muutuda ebaloomulikuks, tobedaks ja lasta seda asja üle võlli, ehk niiöelda käest. Harry seob vaataja veel tihedamalt oma mänguga enda pihku. Lausa nii kõvasti, et ei saa hetkeksi temalt pilku kõrvale lasta, sest lihtsalt ei raatsi, kuna muidu tekib tunne, et midagi sellest niigi lühiajalisest heast läheb veel kaduma. 

Kui Harryt seal kabelis askeldamas vaadata, siis võrdlemisi kammerlikus - piiratud ja väikses mänguruumis ning ma ei tea kui rohkem- või vähemteadlikult lavastaja Jaanus Nuutre suunatult või näitleja enda valikutest tingitult, muutus ta vaheldumisi küll suuremaks, kui mängis lava eesotsas, inimestele lähemal ja siis jälle väiksemaks, kui liikus laval sügavamale, ent see, paaris filosoofilise tekstiga viis mõtted paratamatult ka selle juurde, et meie elud on vahel meid ennast rohkem ja siis jälle vähem täis. Kord on inimene suurem, siis jälle väiksem. Tegelikult ju ei midagi fenomenaalset, nii ongi ja ometi seda teatrit vaadates seda mõtestada ning enda jaoks paralleele tõmmata annab avastamisnaudingut ka minimalistlikule režiile suurema plaani. Sest mida seal väikses kabelis palju ikka "lavastada" olekski võimalik, rohkem lavale "seada". Ja ometi on Jaanusel omad väiksed trumbid taskus. Minule meeldib sellises olukorras tuua võrdlus luulekogudega. Loed mõnda luuleraamatut ja no paratamatult kõik raamatu luuletused ju kunagi ei "mõju". Luuleraamat või -kogu muutub, aga automaatselt "heaks" (väärtuslikuks), kui leiad sealt kasvõi selle ühegi üles, mis sügavale soonde lõikab. Siin, üsna alguses on Jaanus koos valguskujundaja Robin Täpp'iga lavastanud sisse "jumaliku sekkumise". On selline hetk, mil kogu kabelis tuled nagu kustuks ja samas vilgatab tumesinise värvusega tuli sisse. See on millisekundi täpsusega õigel hetkel, mil peategelane on lava ees keskel seljaga, käed välja sirutatud ning ta vibutab oma sõrmi külgedele. Ja see (vähemalt esietendusel) oli nii täpne, nii targalt leitud hetk, nii vaimustav, et ausalt öelda rohkem minu jaoks polnudki vaja, et seda lavastustööd kõrgelt hinnata. Vot see oli "fenomenaalne"! Jah, eks seal ole muud lavastuslikku ka, aga "selline" hetk on klassist "aasta lavastushetked teatris". Sellepärast isegi oli natuke kahju, et kui sama efekti teine kord kasutatakse, siis see ei ole enam nii täpne, ega ka sisuga 101% haakuv ning oleks tahtnud, et see oleks jäänudki selleks "ainsaks" korraks. Või kui, siis tegelikult on küll veel üks teine koht lavastuses, kuhu see sobiks - siis kui poeg nagu puudutaks isa maalitud maali ja justnagu toimuks midagi "jumalikult" seletamatut... kuigi ka siis on see ju juba tegelikult "varem" (ilmselt just selle teise kasutatud valgusefekti ajal) toimunud, sest pojal jääb vaid imestada... [täpsustus: Selgus, et see teine kord oli tegemist tehnilise viperusega! -tunduski imelik, eks ikka juhtub... no oligi "PÄRIS" jumalik sekkumine!]

Rääkides sellest maalist, siis selle näitamine/nägemine on üks lavastuse tipphetki. Publik saalis suisa kahises tollel silmapilgul. Nimelt Hannes Võrno on maalinud heategevusliku oksjoni tarbeks ühe asukohaga seotud imeilusa maali, mida etenduse jooksul näidatakse vaid põgusa hetke (pärast saab seda minna muidugi täpsemalt uurima-vaatama ja fotot maalist saab näha ka Teater Nuutrumi FB lehe seinal) ja kõigil on võimalik teha oma salajane pakkumine pärast etendust, pannes pakutava summaga sedel etenduse juhi Inge Kaselehe käes olevasse karpi. Salajase oksjoni võitja, ehk suurima summa pakkunu saab maali endale ja see raha kasutatakse Vainupea kabeli katuse renoveerimiseks. 

Ilus mõte. Ilus teatrielamus. Ilusate, inimlike väärtustega sisu. Ilus mäng.

Hinnang: 4- (tegelikult võiks hinnang olla ka kõrgem, antud juhul on selle suurimaks mõjutajaks tema väiksus-kammerlikkus-lühidus. Teisalt ka igapäevafilosoofia, ehk mõtted, mida nagunii juba oled mõelnud ja mõtled paratamatult üha uuesti ja uuesti. Aga nagu näha, siis ma siin proovin seletada, miks see hinnang pole kõrgem, ehk leian õigustusi endale, miks pole hinnanguks andnud 4 või 4+... Ehk seegi näitab selle elamuse tegelikku väärtust - see on tegelikult "kõrgem" ja väga hea ning minu arvates igati soovituslik vaatamine! Eelkõige Harry mängu pärast ja just nende äratundmiste, kas siis enda või oma lähedaste, eelkõige vanemate ja vanavanemate läbi. Muidugi ka tekstis mainitud lavastuses toimuva "jumaliku hetke" pärast. Ent lisaks veel huvitav asukoht, mis eriti suveteatrile annab sellise tabavuse tõttu palju juurde. Usutavasti sobib ka Kuressaarde, kus seda septembris mängitakse ja mujalegi kammerlikesse mängukohtadesse. 
Jah, jutt jummala õige, et "Jutt jumala õige" igatahes tasub vaatamist-kogemist-kaasamõtlemist.)


Tekst lavastuse FB lehelt (fotode autor olen ise):

Ühel palaval juulikuu hommikul ärkab ta oma järjekordsel sünnipäeval. Vähemalt ta ise arvab, et täna võib ta sünnipäev olla. Kuid keda külla kutsuda, kui pea kõik su ümbert lahkunud on? Ei jää muud üle, kui veeta päev Jumala seltsis - selleks ei pea ju ise usklik olema? 
See on südantsoojendav lugu kõige isiklikematest tunnetest, headusest ja kurjusest ning üksindusest. Või hoopis sõprusest?

Esietendus: 18. juuli

Lavastaja: Jaanus Nuutre
Laval: Harry Kõrvits
Kunstnik: Jana Wolke
Helikujundajad: Lauri Närep (Sammalhabe) ja Jürgen-Kristoffer Korstnik
Valguskujundaja: Robin Täpp
Etenduse juht: Inge Kaseleht
Autor: Miina Piir

kolmapäev, 22. juuli 2020

Mäng - Kellerteater


Kui sain esimest korda teada, et Kellerteatri järgmine uuslavastus saab olema "Mäng", tõusis kohe elevus selle pealkirja pärast. Krimka ja "mäng" - see ei saa olla muud kui põnevate pööretega kriminaalne tango, kus mängitakse nii laval kui ka "publikuga". Alles mõni aeg hiljem tekkis ühendus, et see on ju Anthony Shaffer'i "Mäng" - see sama "mäng", mida lapsepõlves sai Rakvere Teatris nähtud ja praeguseks nii magusalt mälestusromantiliselt on tõusnud kuldse klassika staatusesse, tänu toonastele "suurtele" näitlejatele - Eldor Valterile ja Volli Kärole, kes omavahel tolles Teet Hanschmidti lavastuses maid jagasid. Ja siis tekkis HIRM - kuidas tänased näitlejad neid suuri saapaid täita suudavad? Võrdlused saavad ju olema paratamatud ja võimatu, et need tulevad Kellerteatri kasuks...

Igatahes ühel ilusal ja sumedal juulikuuõhtul seal Uue-tänava vanas püssirohuaidas, "Mäng"u päris (mitte "mängu" :)) esikalt end leidsin ja täiesti teistmoodi atmosfääris ei tulnud Rakvere Teatri versiooniga võrdlused meeldegi. See siin on täiesti isemoodi tunnetusega, täiesti isemoodi kassi-hiire mäng - kuigi jah, põhimõtteliselt ju ikka ka "kord Vestmann all, siis Piibeleht peal ning siis jälle vastupidi". Sest nagu sellistes lugudes ikka - see kelle käes on püss, see tellib ju muusika... ainult, et see "püss", ei pruugi alati olla vaid materiaalne, vaid ka ülekantud tähenduses "võimupositsioon"... Inimesed on ju psühholoogilised loomad ja nad oskavad teineteisega mängida ka tunnete või näiteks strateegiliste nõksudega.

Sedapuhku on teatrijuht Vahur Keller ise lavastanud põnevusžanrite paletist just nimelt kriminaalsete käikudega loo. Psühholoogilised mängud 2 mehe vahel, kes teineteist kordamööda üle trumpavad närvikõdi tekitamisega. Andres Roosileht on siin meister-krimikirjanik, kes on kutsunud endale külla tema naisega abielluda sooviva italiaano-juurtega playboy. 

Ainult, et kes kellega parajasti “mängib”, selles on küsimus! :)

Andreselt saame siin juba teise uue suurepärase rolli käesoleval aastal (lisaks "Tuulte pöörises"). Milline mänguhoog ja vorm tal praegu on - imekspandav! Ja "Mäng"ule kohaselt on see justnimelt väga "mänguline". Niiöelda "karakterroll", milliseid on võimalik tavaliselt näha oma karikatuursuse ja säriseva mängu tõttu vaid lühema lavaajaga kõrvalosades - need lihtsalt muidu särisevad kiirest ära ja siis on kustunud, aga Andres kannab välja terve etenduse ja hoiab oma tegelase pidevalt kuuma ja kõrvetavana tänu oma suurepärasele häälele, mille intonatsioonimängud on tase omaette, aga eriti just liigutuselised detailid teevad sellest omaette meistriteose. Silme ette ja mällu sööbis näiteks misanstseen, mil ta tegelane kasutab omadussõna "nõrk", mille juurde näitleja teeb maheda, kätega linnutiibade ülalt alla imiteeriva liigutuse... ja selliseid pisidetaile on see roll tal täis. Teisalt jälle see mitmetasandiline olek, mis ühelt poolt annab mõista, et tegemist on "gentle giant" tüübiga, ehk "õrna hiiglasega", ent ometi kui see sama tüüp Sul ühe kämblaga kuklast hoiab ja teisega püssitoru vastu pead surub ning olukord on "õrnusest" kaugel, siis tekib hirm, mis salaja kusagilt kraevahelt sisse lipsab ning ihukarvad püsti tõstab - tõeline nauding sellist mängulist mängu vaadata. 

Partneriks mustkunstnik Meelis Kubo, kes sedapuhku laval muud nähtavat võlutrikki ei tee, peale iseenese näitlejaks muutmise... Ja see tuleb tal täitsa mõnusalt välja. Vahur kohe oskab värsket verd tuua meie draamanäitlejate ridadesse (vrdl sama teatri varasemates lavastustes mänginud Rahel Ollisaar). Sest eks ole ka “värske veri” draamadebüüdi näol üks selle lavaloo väärtuseid. Võib-olla päris alguses oli aimata (võib-olla) esimese sõnalise rolli esikanärvi (kuigi midagi otseselt näha ei olnud, see tunne tekkis vaid tervikrollile mõeldes).  Teises vaatuses tuleb tal eriti oma karakternäitleja võimed proovile panna ja seda veel sellise meistri kõrval, nagu Andres, aga teise vaatuse teises pooles oli märgata “lahtimängimist” ja lõpp oli juba puhas kuld, mida verivärske draamanäitleja ise ka ilmselge naudinguga võttis ning see publikugi täiesti oma mänguga kaasa kiskus. Lisaks on täiesti usutav muide, et selline casanova, kes on laval teise tegelase naise südame võitnud, võiks vabalt ka mitmete publikus istuvate naiste südamed kiiremini põksuma panna :)

Britt Urbla Keller hiilgab siin taas oma kostüümivalikuga! 70ndate omapärad + "need punased saapad!", sest eks näinud see näidendki näitekirjaniku sulest ilmavalgust 1970 ja tegijad on toonast tunnetust ka oma esiteetikas au sees pidanud. Lisaks oli Shaffer nomineeritud lausa Oscarile näidendist adapteeritud filmistsenaariumiga. Olgu lisatud, et ta võitis nii näidendi, kui ka paar aastat hiljem stsenaariumi eest maailma ühed prestiižseimad krimikirjandusauhinnad (Edgar Awards). Ent ka kogu saalikujundus, eelkõige oma suurte maalidega, tekitavad atmosfääri ja annavad aimu, et tegemist on väga rikka ja eduka krimikirjaniku koduga. Lisades teatava kõverpeegliga ristduaalsust kirjanikust tegelase eripärale ja sellele, mida nendel maalidel on kujutatud (rääkimata väikestest stiilirõhutustest, a la apelsinid maalil ning ka maali ees kirjaniku toas). Laval vilksatab ka üks vahva Sandra Lange groteskne mask ning lisaks kohtame veel üht uut näitlejat laval - Elmo Kibuse - kes küll (erinevalt oma partneritest) ilmselt kedagi ära ei peta (ta on nimelt "politsei-uurija rollis"), ent on kindlasti üks siinse mängulise mängu trumpidest. 

Lõpetuseks jätaksin õhku ühe küsimärgi - nimelt paratamatult ei saanud lahti mõttest, kuidas kogu lavalugu oleks mõjunud teistpidi saalis mängituna. Kindlasti on lavastaja ja kunstnik selle omavahel läbi arutanud ja kas siis kunstilistel või "praeguse viiruse aja" (vaatajad on sedasi vähem kokkupressitud) oludest tingitult otsustanud seda pikkupidi saalis mängida. Eks see annab ju tegelastele ruumi rohkem liikumiseks ja seeläbi enam õhku lavale, rääkimata kogu kujunduse mahtumisest paremini. Ent ometi kokkupressitumalt, intiimset sisu jõustavamalt ning pikkade meesnäitlejate justkui veelgi kokkupressitum variant oleks tagantjärgi mõeldes olnud antud juhul täiesti õigustatud ja lausa veelgi kammerlikumaks muutev? 

Hinnang: 4- (Üks väga hea roll ja teine vägagi arvestatav draamanäitlejadebüüt ning päris mõnus mänguline keemia nende kahe mängija vahel - mõlemad lähevad teineteisega kaasa ja just selline partnerlus laval töötabki ja lööb laineid, mis publikuni jõuavad. Puhas meelelahutus, nagu loeks mõnda head krimiromaani ja üks üllatus ajab teist taga. Kindlasti oleks hinnang minu puhul pügala võrra kõrgem, kui see sisu oleks tundmatu, seega need, kes seda materjali sellest siinsest lavastusest alles avastavad, saavad kindlasti veelgi tugevama elamuse osaliseks. Kindlasti tasub hoiduda kõikvõimalikest näidendi teksti lahkavatest artiklitest ja arvustustest, sest siis saab see mäng olema eriti avastuslik. Olen proovinud igati hoiduda ka enda tekstis sisulistest pööretest, aga paraku jah, see on just üks neid selliseid lavastusi, et kui te isegi siinset lugesite, siis olete lugenud juba "liiga palju".)


Tekst lavastuse kodulehelt (siinsete fotode autor on Siim Vahur):

Anthony Shaffer
MÄNG
psühhotriller

2,5h / vaheajaga

autor
ANTHONY SHAFFER

lavastaja
VAHUR KELLER

kunstnik
BRITT URBLA KELLER

helikujundaja
VAHUR KELLER

valguskunstnik
RENE TOPOLEV
BRITT URBLA KELLER

maskikunstnik
SANDRA LANGE

tõlkinud
MALLE KLAASSEN

laval
MEELIS KUBO
ELMO KIBUSE
ANDRES ROOSILEHT / noorsooteater

esietendus 9. juulil 2020 Kellerteatris

Udune sügisõhtu vanas Inglismaa häärberis. Kuulus põnevuskirjanik on külla kutsunud oma abikaasa noore armukese. Peremees, kes armastab kavalat mängu ja ülepakutud teatraalsust hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid. See ettepanek käivitab sündmuste ahela, millel on ettearvamatud tagajärjed.

Lavastuse aluseks on inglise kirjaniku Anthony Shafferi näidend “Sleuth”, mille järgi on tehtud kaks mängufilmi. Režissöör Joseph L. Mankiewicz’i 1972. aasta põnevusfilmis mängis kirjanikku inglise lavatäht Laurence Olivier ja naise armukest noor Michael Caine. 2007. aastal Kenneth Branagh’i vändatud trilleri duoks oli soliidsesse ikka jõudnud Michael Caine ja sarmikas Jude Law.

Geniaalse näidendi Kellerteatri versiooni toovad lavale Vahur ja Britt Urbla Keller, kes on teinud ühiselt hulga põneva atmosfääriga lavastusi.

TÄHELPANU! Etenduses kasutatakse valju heli ja lavasuitsu, mis on tervisele kahjutu.

reede, 26. juuni 2020

NUKU ---> EESTI NOORSOOTEATER



Paar nädalat tagasi kutsus NUKU kokku paarkümmend teatrist kirjutavat inimest. Lisaks olid saalis mõned oma teatri lavastajad ja näitlejad. Teemaks uus hooaeg ja ajakirjanikel võimalus küsitleda teatrirahvast uue hooaja ja muidugi ka kõigil muudel teemadel. Tegemist oli hommikupoolikuga, siis kui tavapäraselt selles majas etendused algavad ning täpselt kell 11 läks lahti ka pisike lavalugu selle ürituse sissejuhatuseks. Rosita Raua imeilusa kunstilise esteetikaga, mõne aasta taguse, suurepäraselt NUKUs lavastatud Teatriliidu aastaauhindade jagamisel kasutatud maskide ja kostüümidega loodud lugu teatri olemuslikkusest, mis kandis kindlasti igale saalis istujale enda peas tekitatud mõtteseoseid. Siinkirjutaja luges sealt välja teatri mitmenäolisuse. Selle, et NUKUteater on nii isale kui pojale, väiksele kui suurele, nii sellele, kes raamatuid loeb ja lugusid otsib, kui sellele, kes vaatab maailma oma nurga pealt, tahab mõelda ja visuaalist vaimustuda kui ka neile, kes on natuke rohkem "raamis" kinni ja ootab sirgjoonelisemat, selgemat lugu ja/või nägemust. Ehk lõppkokkuvõttes nii vanale kui noorele - pole vahet, milline Sa välja näed - kui Su hing on noor, mõistad Sa selle maja keelt ning saad siit kindlasti rikastava elamuse.

Tegelikult juba mõtlesin, et ei kirjutagi üldse kogu sellest ettevõtmisest midagi, sest uudisväärtust minul jagada pole, kuna teater samal ajal kogu info nagunii ise ka juba enne kestahes üritusel osalenud "kirjutajaid" eetrisse paiskas. Isegi veelgi üksikasjalikumalt, kui seda seal kohapeal üles kirjutada jõudis. Sealhulgas kogu järgmise hooaja uuslavastuste info, mida ma ise kõige rohkem sellelt ürituselt ootasin. Ka pakutud etendus ise oli väga minimalistlik ja sellest mingit pikemat peegeldust kirjutada ei tundugi väga vajalik. Kõigele lisaks on see ka youtube'is kogu oma ilus ilusti üleval

Kirjutama ajendas mind siiski hoopis see üleskeerutatud torm tolle päeva vast ühe vahedama uudise ümber. Jah, see va nimemuutus... 

Ega ma muidu ka SELLEL teemal sõna ei võtaks, aga olles selle teatriga käsikäes ise kasvanud, on ka minu enda sees pisike segadusetorm. Selgitan, mida mõtlen. 

Jah, see imelik tunne, kuidas lapspõlv nagu natuke käest võetakse nimevahetusega, see on kusagil ka minu sügaval sees olemas. Tegemist on ju MEIE armsa, läbi aastakümnete tegutseva NUKUteatriga... ükskõik, kas seal on kõik, osalt või vaid vähesed mängitavast repertuaarist nukulavastused. Muide mu enda vanim laps, kes ka nii mõnedki korrad "noorte"lavastusi käinud minuga koos vaatamas, iga kord ütleb rõhutatult, "mis nukuteater see on - seal ju ei tehta teatrit nukkudega!" Sestap oligi väga rahul kui järsku NUKK ka osales "Lemuel Pitkini demonteerimises"...

Ise olen viimastel aastatel pea kõiki (välja arvatud päris beebidele mõeldud) NUKU lavastusi suure huviga käinud vaatamas. Seda juba sellepärast, et olen heas mõttes sisse elanud kogu lasteteatrimaailma, luues seoseid nii varasema loomingu kui ka teiste teatrite lastele pakutavaga. Kuid eelkõige sellepärast, et teater on viimastel aastatel saanud nagu uue hingamise. Kunstiline tase on väga kõrgele tõusnud, sest tegijate ambitsioonid pakkuda maailmaklassi laste- ja noorteteatrit on selgelt tunnetatav ja kõigile ju silmaga näha! Võtame või näiteks lavastused "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal", "Pollyanna" ja "Momo" - on küll LASTEkirjanduse maailmaklassika dramatiseeringud, aga see dramaturgiline, lavastuslik ja mängu tase on nii kõrge, et on igas mõttes võrreldavad mistahes täiskasvanutele mõeldud lavastuse (intellektuaalse ja kunstilise) tasemega. Teisalt põnevalt tänapäevastatud "Krõll", eriline ja ilus "Vari", vahvalt mänguline "p(ÖÖ)" ja kõik Helle Laas'i pisemale publikule eelkõige mõeldud, kõige ehtsamate nukuteatritraditsioonide järgi tehtud nunnumast nunnumad lavalood on nii armsad ning mõnusad vaatamised ka vanematel koos ja läbi oma laste silmade. Kasvatavad ja arendavad mitte ainult lapsi, vaid nende vanemaid ka. Ja muuhulgas seovad lapse vanematega kui ka vanemaid lastega veelgi tugevamalt - kooskogemise ja hiljem arutamise rõõm on mitmekordne ja kogu pere elu rikastav. NUKU on pakkunud ka eelkõige täiskasvanutele mõeldud lavastusi viimasel ajal päris mitmeid, näiteks kohe meenuvad väga head "Ajarefrään", "Bon Voyage" - mis mõjuvad vast eelkõige just täiskasvanud vaataja teatrisoonele pulssitõstvalt. Ja muidugi kõik sealt vahepealt, nagu "Tuulte pöörises", "Noored hinged" jne... Teatrit tõesti kõigile, kellel hing noor, ehk soov ning tahtmine kultuuri ammutada visuaalsest ja vaimsest, arendada edasi enda nii emotsionaalset, psühholoogilist, sotsiaalset kui ratsionaalset intelligentsust läbi teatri vaatamise ja seeläbi tõeliselt nende lugude nägemise ja kogemise oma enda sisemaailmas. Eks see "arenemissoovgi" ju üks selge tõestus "nooreks" olemise kohta... "Vanad" arvavad, et nad teavad juba niigi kõike, on kõike kogenud/näinud ja neil pole enam midagi uut avastada, ega leida siin päikse all... 

Jah, aga kas selleks on tõesti vaja teatri nime vahetada? Las olla see NUKU... laste- ja noorteteatri alanimetusega... nagunii kutsub rahvasuu seda "nukuteatriks"... isegi kui prooviti küll ENT-d vahepeal ja nüüd juba mõnda aega NUKU-t... Ärge võtke meilt meie lapsepõlve...

Kuid siis vaataks seda asja natuke mujalt kui enda mätta otsast. Nimelt tänapäeva noore inimese tunnete ja maailmavaate läbi. Praegu... ja tegelikult juba mõnda aega juba on "nukkudega" mängimine niiöelda "titekas". Jah, see on okei lastele, no enamvähem kuni kooliminekuni... Oma laste pealt ütleks, et isegi aasta-paar esimestest algklassidest... Kui võtame, et beebiteater on kuni 3-4 aastastele ja sealt edasi siis niiöelda päris nukuteater 3-7 aastastele... päris pisike ja lühike aeg, kas pole? Jah, eks seda võib sealt otsast venitada, aga tänapäeva lastega on see värk, et kui miski on natukenegi viltu, siis on lihtne võtta arvuti - mängud ja sotsiaalne suhtlus ülejäänud maailmaga ning keerata teatrile pigem selg. See on niigi ajast ja arust... vaja siis veel teismelisena "nukuteatrisse" ronida... mõelda vaid kui keegi klassikaaslane kuuleb... Või siis kiruda mõnda õpsi, kes tahab klassiga veel "nukkudega mängimist" vaatama viia...isegi kui seal nukkudega ei mängita...

Olen 3 lapse isa. Kaks vanemat neist ei tunne valehäbi ning nad tuleksid meelsasti minuga mistahes nimega NUKU või nukuteatri etendust vaatama, kui need on "mõeldud" täiskasvanutele. Nemad saavad aru, et see, mis selle teatri nime taga peitub, on tegelikult laiem pakutav kunst kui mõnes teises, peamiselt täiskasvanutele mängivas teatrimajas. 

Minu noorim, ehk 13-aastane tütar on, aga hoopis teisest puust. Sealt enne tema vanust liigub mingi põlvkonnavahetuse künnis. Ehk siis tänapäeva "noor" on mingis mõttes hoopis isemoodi elukas. Ta oli umbes 10-aastane kui ma viimane kord sain ta pool vastutahtmist "nukuteatrisse" kaasa veetud. Tema enda sõnul, ta pole ju "enam titt", et käiks nukuteatris... kuigi vaatasime täiesti temale eakohast lavastust (millest muide ma ise ka vaimustusin), liiatigi teatas ta ka veel tolle sama aasta lõpus, et tema terve aasta lemmik oligi seesama - tollel korral nähtud "Timm Thaler ehk Müüdud naer"! Ja ometi... uus aeg, uue sisemaailmaga noored... ja see nimi võib vabalt olla võtmeks, mis pühib eest nähtamatu takistuse tollesse teatrisse minekul.

Mida siis kõigest sellest kokku arvata? Esiteks, keegi ei võta ära minult minu lapsepõlve teatri nime vahetades. See on ja see jääb. Kõik need lapsepõlve mälestused, mis on seotud selle teatri ja teatri näitlejate ja lavastustega - need ei kao kuhugile praeguse nimevahetusega, kui ma ise neid armsaks ja au sees pean. Pigem annab see võimaluse saada oma teismeline jälle kaasa mõnda lavastust vaatama - enam ei pea ta minema "nukuteatrisse", vaid hoopis "noorsooteatrisse". Tõsi, minu lapsepõlvega oli seotud hoopis üks teine teater, mis kandis seda sama nime. Aga mis siis? Ka see ja sealsed lavastused on kusagil teatrimälus olemas. Ja seda samast nimest hoolimata siiski hoopis teise teatrina. See, seal mälestustes on küll mingis mõttes seotud tänase Linnateatriga, ent ometi isegi nendes kahes teatris on praeguseks hetkeks mingi tugev ja selge vahe sees, ehk Tallinna Linnateater on ka siiski nagu mingi "teine" teater kui oli toonane Eesti Noorsooteater. Ja ega ka selles varasemas "Eesti Noorsooteatris" ainult "noortele" lavastatud - seal oli nii lastele- noortele- kui ka täiskasvanutele... isegi vanainimestele mõeldud lavastusi... 

Kõigele lisaks annab ju see praegune nimevahetus võimaluse teha mõnel teisel teatritegijal Eestisse Eesti Nukuteatri nime kandev teater! Eestis on ju ka Vene Nuku Teater... 

Ega siis nimi teatrit riku. Teater on ikka nii hea kui selles tegutsevad inimesed ning nende poolt loodud repertuaar. Mina igatahes ütlen TERE TULEMAST Eesti Noorsooteatrile ja ootan põnevusega, mida endised "nukukad" ja nüüdsed "noortekad" teatris pakuvad. Selgelt esitatud sõnumitega, millega teatri juhid ka välja on öelnud - väärtused jäävad - ikka pakutakse lastele ja noortele kõrgetasemelist teatrit edasi. Ka Eesti Noorsooteatri lavastustes on jätkuvalt olulisel kohal visuaalteatri väljendusvahendid: nuku-, objekti-, materjali-, maski-, digitaal-, multimeedia- ja füüsiline teater. Usun, et see teatav sisemine kammitsus, mis võis tegijatel nimest olla tingitud ning nüüdseks enam pole, annab veelgi tugevamad tiivad ja jõu teha just sellist kunsti, mida teha tahetakse. Ning see on ju tõeliselt hea kunsti sündimise eelduseks, kas pole?! Lõpetuseks ei saa mainimata jätta, et ülimalt hea meel on ka selle üle, et rasketest aegadest hoolimata on kõik need armsad inimesed, keda viimastel aastatel on õppinud nägu või nimepidi tundma selles teatris nii laval, lava taga, kui ka publikut teenindamas, on ka uuel hooajal teatris alles! 

31.juulist alates Eesti Noorsooteater. Ajaga tulebki kaasas käia. Kui päris sügavuti sellele mõelda, siis kas seegi pole mitte väga selge märk oma publiku austamisest!

esmaspäev, 1. juuni 2020

Maikuu 2020 - teatrikuu kokkuvõte


Nüüd kui on juba tunne, et kohe-kohe saab jälle päris teatrisse, on igasugune ekraanilt teatrivaatamise isu kadunud. Sestap kogunes neid "ekraanifiltri kaudu nähtud teatrietendusi" maikuus kõigest 7. Need seitse ka mitte päris "teatrid" kõik, vaid osalt nagu rohkem "telesaated", ehk kokkulõigatud ja seega ei lähe nad minu jaoks päris teatrina arvessegi. Kuigi mõni neist ju andiski päris mõnusa elamuse.

Järjepidevuse huvides teen siiski veel maikuu kohta selle väikse kokkuvõtte ära. Etteruttavalt ütlen juunikuu kohta, et siis enam ei teagi, kas on üldse midagi kokku võtta, sest tundub, et ka teatrid on hakanud seda veebiteatri platvormi vältima (va. üks Tallinna Linnateatri lavastus, mis järgmisel kuul esietendub, kuid mille kohapealvaatamise piletist ma paraku piletite müükituleku ajal toimunud koosoleku tõttu ilma jäin). ERRi arhiiv on ju täis head teatrit, aga seda ei saa võtta võrdelisena päris teatrisaalis teatri kogemisega niikuinii.

Kuid kuna ka kõige suurima maikuu teatrielamuse andnud lavastus on veel praegugi teatri mängukavas ja nii mõnigi hea elamus ju kogunes veel ning väärt töö vajab kiitmist, siis seekord toon veel maikuu kokkuvõttena need parimad esile. Ühtlasi on tegemist väikse juubeliga - see on minu 20 "kuukokkuvõte"! :) Omamoodi ju tore nähtu üle veel korra tagasi sügavamalt mõelda ja eristada terad aganatest. Järgmine kord tuleb kuukokkuvõte siis kui kasvõi korra õnnestub otse lavalt midagi näha.


SUURIM TEATRIELAMUS

"Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM LAVASTAJA

Toomas Edur "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM NAISPEAOSA
ei saagi maikuu eest seda tiitlit välja anda - vt. parim kõrvalosa.


PARIM MEESPEAOSA

Indrek Taalmaa "Oranžis tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM NAISKÕRVALOSA

Katrin Pärn "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid
Haide Männamäe "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid
Jaune Kimmel "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


PARIM MEESKÕRVALOSA

Ago Anderson "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid
Aarne Soro "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


PARIM ALLA 30-AASTANE NÄITLEJA

Jaune Kimmel "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


PARIM INDIE-TEATER

Tallinna Kammerteater "Oranžid tropid kõrvas"


PARIM MUUSIKA-TANTSU-EKSPERIMENTAALNE LAVASTUS

"Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM MONOTEATER

"Oranžid tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM KOMÖÖDIA

"Oranžid tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM KUNSTNIK

Liina Keevallik "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM HELILOOJA

Tauno Aints "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM TEATRILAVASTUSES KASUTATUD EESTIKEELNE LAUL (mida varem pole kuulnud)

"Ära mine närvi" - Metsakutsu, etendusest "Oranžid tropid kõrvas" Tallinna Kammerteater


PARIM KOREOGRAAFIA TANTSULAVASTUSES

Toomas Edur "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM TANTSIJA TANTSUETENDUSES

Sergei Upkin "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia (kõrvalosas!)
Alena Shakatula "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM(AD) MUUSIK(UD)

Rahvusooper Estonia orkester "Modigliani - neetud kunstnik" Rahvusooper Estonia


PARIM KODUMAINE DRAMATURGIA

Urmas Vadi/Piret Jaaks/Ott Kilusk/Mart Aas "Eesti teatri päästmine" Erinevad Eesti teatrid


MAIKUU 2020 PARIM TEATER

Rahvusooper Estonia


Ülalkasutatud foto on maikuus kõige suurema teatrielamuse kinkinud Rahvusooper Estonia etendusest "Modigliani - neetud kunstnik" (foto on autoriviiteta pressifoto ja pärineb Estonia kodulehelt).

pühapäev, 31. mai 2020

Suveteater 2020



Kogusin kokku meie kolmel suvekuul pakutavad teatrilavastused. Reastasin need selle kuupäeva järgi, mil seda esimest korda suvekuudel esitatakse (01.08 täpsustus: mugandasin hetkel järgmise etenduse kuupäeva järgi). Kuigi jah, kõik need pole otseselt nö. "suveteatrid", ehk mõnda neist mängitakse ka peale augustit teatrisaalides edasi, aga kuna juuni kuni august on tavaliselt need põhilised "puhkusekuud" ja seega rohkem aega ja võimalust teatrit nautida üle Eesti, siis ei teinud erandeid. Juurde lisasin viited oma peegeldustele, juhul kui olen varem juba vastavat lavastust näinud ja eriti soovituslike kohta toon eraldi välja TOP10 nendest, mida on õnnestunud juba varem näha (selle leiab siit kogu Eesti teatrite suvise mängukava lõpust).

Toon koos pealkirjaga ära ka lühidalt, millega teatrid ise soovitavad sellele lavastusele tähelepanu pöörata. Loomulikult leiab siit ka suveteatritele eriti olulise - ehk toimumiskoha info ning vastava lavastuse põhiliste tegijate nimed.

Täiendan nimekirja kui selgub detaile juurde või kui ilmneb, et midagi veel lisandub või kui midagi ära peaks jääma. Nüüdsest kuni suve lõpuni leiab mugavalt viite siia, ehk "Suveteater 2020" juurde kohe blogi paremalasuva tulba ülemisest otsast.

NB! Toon ära vaid esimese ja viimase kuupäeva, millal vastavat lavastust etendatakse - tavaliselt mängitakse seda veel peale mainitud kuupäevade mitmeid kordi.

Praeguse seisuga juuni algusest kuni augusti lõpuni toimub Eestimaa teatrilavadel 41 ESIETENDUST!



AUGUSTIS

1.-19.august - Soolo kahele - TheArter - Harjumaal, Kolga Mõisa rehe all ja Tartus, Hansahoovis

ESIETENDUS
Taust:
Suvetendus kahes osas.
Egon ja Indrek keeravad laval kokku supi mis tuleb publikul ära süüa.
Etenduse läbivaks teemaks on "ELU ON NAUTIMISEKS!"
Tegijad:
Laval: EGON NUTER ja INDREK TAALMAA ning elav muusika.


1.-16.august - Vana klaver, ehk Suusabaasis on tantsupidu - Thors Production - Põlvamaal, Kiidjärve mõisapargis

ESIETENDUS!
Taust:
Kalmer Tennosaar oli üks Eesti esimesi poptähti, kelle sametine hääl viis une tuhandetelt naistelt. Pärast seda, kui Kalmerist sai Eesti Televisiooni esimene meesdiktor, vallutas ta peagi kõik suuremad estraadilavad nii siin- kui sealpool Nõukogude Liidu riigipiiri. Tema välimus püüdis pilku: Elvise maneeridega, naeratav härrasmees, kena ja alati hästi riides. Eriti kuulsaks sai ta bel canto stiilis itaalia lauludega: Cuccucia, Solenzara, Volare jpt. Tuntust lisasid ka Karulaane jenka, Ristikhein, Postipoiss, Just nii, kui enne, Jamaika hällilaul, Vana klaver ja palju teisi laule. Enneolematult suur populaarsus saabus aga laste laulukonkursiga „Entel-tentel“, mis oli üks paljudest muusikasaadetest, mida "onu Kalmer " tollases noorukeses ETV-s toimetas ja juhtis. Muusikal „Vana klaver“ on ühe legendi teekond läbi 60ndate aastate kuni tänapäevani välja. Kalmer Tennosaare kõrval näeme Eesti muusika märgilisi tegelasi nagu Georg Ots, Heli Lääts, Onu Bella, Jaak Joala jt. Tema parimate sõprade hulka kuulusid tollased telelegendid Valdo Pant, Hardi Tiidus ja õepoeg Mati Talvik ning Nõukogude Liidu kangelane, kosmonaut German Titov. See on lugu lihtsast ja südamlikust maapoisist, kellest saab saatuse tahtel lavatäht ja tuhandete lemmik. See on lugu vastamata armastuse elukestvast valust ja romantilistest unistustest, liivajooksnud suhetest, suurest ja väikesest õnnest.
Tegijad:
PEAOSADES: Sepo Seeman ja Kalle Sepp
OSADES: Peeter Oja, Inga Lunge, Liina Tennosaar, Ingrid Margus, Saara Nüganen, Priit Strandberg, Veikko Täär jt.
AUTOR: Ott Kilusk
LAVASTAJA: Ain Mäeots
MUUSIKAJUHT: Siim Aimla
KUNSTNIK: Karmo Mende
KOREOGRAAF: Britt Kõrsmaa


1.-22.august - Röövel Hotzenplotz - NUKU - üle Eesti

Taust:
Pöörane röövlimürgel praevorstide ja paukseentega
Otfried Preussleri raamatu „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” põhjal. On üks väike linnake, kus kõik on imehästi: sõbrad Kasperl ja Seppel püüavad kala ja teevad tempe; Kasperli vanaema praeb neile neljapäeviti vorste ja hapukapsaid; ülemvahtmeister Dimpfelmoser patrullib keskväljakul; selgeltnägija proua Schlotterbeck näeb maagilise kristallkuuli kaudu kõike, mis parasjagu maailmas toimub... Ning pritsimajas istub luku taga linnaelanike hirm, kohutav röövel Hotzenplotz. Ühel täiesti tavalisel neljapäeval pääseb Hotzenplotz aga vabadusse ning pistab Kasperli vanaema majas nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on valmistanud Kasperlile ja Seppelile. Sõbrad seda asja juba nii ei jäta – alatu vorstivaras tuleb kinni nabida! Algab hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab. Sõpruse, mängurõõmu ja huumori toel saab ületada kõikvõimalikud takistused ning piiluda ka kõige hirmuäratavamate maskide taha. Esietendus 15. septembril 2019 Ferdinandi saalis. Vanusele 7+ (oodatud on ka lasteaedade vanimad rühmad). Ühes vaatuses, kestus u 1 h 10 min
Tegijad:
Mängivad: Anti Kobin, Sander Roosimägi, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla
Autor Otfried Preussler
Tõlkija Vladimir Beekman
Dramatiseerija Priit Põldma
Lavastaja Mirko Rajas
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Rütmikonsultant Reigo Ahven
Laulusõnade autor Helena Läks
Valguskunstnik Emil Kallas
Liikumisjuht Hanna Junti
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: http://danzumees.blogspot.com/2019/09/roovel-hotzenplotz-nuku.html


1.-23.august - Esimene armastus - Eesti Draamateater - Viinistu seenekasvatuse siseõu

ESIETENDUS!
Taust:
Dokumentaallavastus „Esimene armastus“ räägib koos esimese Eesti Vabariigiga ja ka koos uue vabadusega sündinud inimeste armastuslugudest. Vanade ja noorte armastusest, endistest ja praegustest oludest. Kas tänapäeva noored kohtuvad ainult Tinderis? Miks lähevad tänapäeval abielud lahku? Kas neljakümnendatel oodati pulmadeni? Kus noored armunud aega veetsid, kui maa oli tühjaks pommitatud? Mis tunne on esimest korda armuda? Kuidas see maitseb? Kas oli hirmus ka? Lavastaja Mari-Liis Lill ja autor Andra Teede on mõlemad tuntud sotsiaalse dokumentaalteatri autoritena. Seekord räägib nende lavastus armastusest. Soojast, magusast, ilusast, valusast ja talumatust armastusest. Sellest esimesest, mis määrab tegelikult kõik järgnevad.
Tegijad: 
Lavastaja → Mari-Liis Lill (külalisena)
Kunstnik → Nele Sooväli (külalisena)
Valguskunstnik → Priidu Adlas (külalisena)
Koreograaf → Ingmar Jõela (külalisena)
Helilooja → Veiko Tubin (külalisena)
Osades → Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Teele Pärn, Marian Heinat, Kaie Mihkelson, Martin Veinmann.

1.-19.august - Nagu süldikeeduvesi - Endla - Pärnus, Endla suurel laval

ESIETENDUS!
Taust:
„Nagu süldikeeduvesi“ on eriolukorra ajal valminud algupärand, mille tegevus ei asetu minevikku ega
tulevikku. Samas ei ole see ka nüüd ja praegu, vaid meile lähedal, aga mitte siinsamas. Humoorika teksti varjus esitatakse palju küsimusi selle kohta, kuidas see inimeseks olemine siis ikkagi käib. Maailma piiritu olemus on pisikesele inimesele üksinda mõistmiseks hoomamatult suur ja tundmatu. Õnn on see, kui on olemas oma väike kogukondlik kindlus, kuhu saab selle kõige eest varjuda. Omavahelised reeglid on lihtsad: armastada, hoida, märgata, olla toeks, austada. Kuidas hinnata igaühe väärikust, tugevusi ja hoida silm peal teineteise helladel kohtadel hoolimata sellest, milline on parasjagu maailm teisel pool plankaeda või tapeedi taga – see on suur oskus ja kunst. Lavastus on pilguheit ühe väikese kogukonna tegemistele, mis ei sõltu „parema elu“ illusoorsete reklaamloosungitega hiigelkorporatsioonide hävitavast rahaihalusest. Nendel inimestel lihtsalt ei ole raha. Need inimesed ei oma vajadust olla ilmtingimata osa enneolematutest überinnovaatilistest megakultuuriprojektidest. Nad laulavad ise. Neil ei ole tehnikamaailma viimaseid nanotehnoloogilisi multi-kulti-x-vidinaid. Neil pole isegi panni. Aga neil on plastiliini, pooleliitrine purk ja vasktoru. Nad ei söö metroseksuaalsete hipsterite roherestoranides viimse detailini taldrikule triibutatud toortoitu. Peotäiest jahust saab ka söönuks. Ei ole moodsat nutiküüru, gluteenitalumatust ega poreksiat. Aga nad teavad täisväärtusliku elu retsepti.
Teatri kodulehelt leiab ka selle "Täisväärtusliku elu retsepti"! :)
Tegijad:
lavastaja - Kaili Viidas
autor - Ott Kilusk
kunstnik - Liina Unt
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
laulude autorid - Ott Kilusk, Feliks Kütt
valguskunstnik - Margus Vaigur
osades - Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets, Sander Rebane, Kleer Maibaum, Karin Tammaru, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik


1.-9.august - Eesti matus - Vene Teater - Viimsi Vabaõhumuuseumis

Taust:
Andrus Kivirähk - Eesti kaasaja populaarseim romaani-, novelli-, näite- ja lastekirjanik. Tema teoste isikupärane huumor, sotsiaalne närv ja midagi ainult Kivirähkile omast, on temast teinud tõelise rahvakirjaniku, kelle kohta on ka öeldud: "Eestis ei ole ühtegi kirjanduspreemiat, mida Andrusele omistatud ei oleks".  Kivirähki näidendi "Eesti matus" tõi Vene Teatris lavale näitleja ja lavastajana (nüüd ka poliitikuna) tuntud Üllar Saaremäe.  Tuues analoogia Andrusele omistatud kirjanduspreemiatega, võiks Üllari kohta öelda: "Eestis ei ole teatripreemiat, mida Üllar Saaremäele omistatud ei oleks."  Sünkroontõlge eesti keelde. Soovitatav vanus 14+
Etendus kestab 2 tundi ja 30 minutit (ühe vaheajaga)
Tegijad:
Üllar Saaremäe - Lavastaja
Vadim Fomitšev - Kunstnik
Siim Randla - Helilooja
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Larissa Tšerkassova - Lavastaja abi
Osades: Eduard Tee, Katrin Sutt, Larissa Savankova, Artjom Garejev, Sergei Tšerkassov, Leonid Ševtsov, Juri Žilin, Jelena Jakovleva, Jekaterina Kordas/Marina Malova
Kommentaar:
Eesti Draamateatris on see teise lavastusena olnud juba üle 10 aasta mängukavas, ehk eesti rahva poolt palavalt armastatud. Vene Teatris pidavat aktsendid teised olema ja seega ka kogu lavastuse tunnetus. Ise näinud ei ole ja kaasarääkida ei oska.


2.-11.august - Praegu pole aeg armastamiseks - R.A.A.A.M. - Pärnumaal, Tõstamaa mõisas

Taust:
Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord. “Praegu pole aeg armastamiseks” on kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Sõjad, religioon, masside arvamus, lisaks poliitika, seisuslikud erinevused, mood, virtuaalne tegelikkus. Ja paistab nii, et inimkond jätkab asjade väljamõtlemist, mis meid üksteisest eraldavad. Põhineb Guilherme Figueiredo näidendil “Um Deus dormiu lá em casa” (Maja, kus magas jumal). Lugu tugineb vanakreeka müüdile armukadedast sõjapealikust Amphitryonist, tema imekaunist naisest Alkmenest ja kavalatest jumalatest. Lavastus nomineeriti 2018. aasta Eesti teatriauhindadele parima lavastuse, parima meespeaosatäitja ja parima naispeaosatäitja kategoorias, Harriet Toompere sai parima naiskõrvalosatäitja laureaadiks. Oktoobris 2018 võitis Peterburi suurima teatrifestivali “Balti Maja” publikulemmiku auhinna väikese vormi kategoorias.
Esietendus 5. juulil 2017 Kolga mõisas / Kestvus 2h 45min koos vaheajaga
Tegijad:
Lavastaja - DAMIR SALIMZIANOV (Udmurtia)
Kunstnik - ERVIN ÕUNAPUU
Muusikaline kujundaja - ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik - PRIIDU ADLAS
Etenduse juht - TUULI RAADIK
Laval - KRISTO VIIDING, MARI-LIIS LILL  või INGRID MARGUS, HARRIET TOOMPERE (Eesti Draamateater), MARTIN KÕIV, OTT KARTAU, TÕNN LAMP (Tallinna Linnateater)
Kommentaar:
2017 SUVE LEMMIK! Ühtlasi ka üks selle suve kindlamaid soovitusi - 5-tärni-tükk! LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2017/07/praegu-pole-aeg-armastamiseks-raaam.html


2.-19.august - Lüpstud - Sundown Entertainment - Harjumaal, Kiili vallas, Nabala mõisa aias kõigepealt ja hiljem veel paaris kohas üle Eesti

ESIETENDUS!
Taust:
Tragikomöödia, orig. "Milked". Kaks noort lapsepõlvesõpra otsivad oma kohta elus ja suunda, kuhu edasi liikuda. Tundub, et elu on kusagil mujal... Ajaloolase haridusega Paul otsib meeleheitlikult tööd - meedias, reklaamis, kus iganes, sest ülikooli kraad ei kindlusta töökohta. Tundub, et Snowy on tööotsimisest juba loobunud. Uitades kodukoha ümbruses leiab ta haige jõuetu lehma, kellele ta paneb nimeks Sandy. Snowy otsustab lehma päästa ja suudab ka Pauli oma aktsiooni kaasata. Kui Sandy ravimine ei õnnestu, siis tuleb üritada ta kannatused lõpetada. Kahjuks kukub Snowy lehmapäästmine läbi nagu Pauli tööotsimise saagagi. - Tõsijutt, Paul. Saame. Me saame asjade kulgu muuta. Kujuta ette. Kujuta ette tunnet, kui me teda aitame? Kui näeme teda minema kõndimas üle põllu. Jah? Minema kõndides päikseloojangusse või midagi. Sammub minema oma sõprade juurde. Eks? Ja need kõik uudistavad, et Sandy! Kus sa olid? Ja tema vastab, et tüdrukud, mul oli raske olukord, aga paar tõelist kangelast päästsid mu. Mul on teile väike nõuanne. Kui inimest näete, ärge jooske minema. Teate miks? Nad on kuradi geniaalsed. Kujutad sa seda endale ette? See oleks vaimustav. See on igal juhul parem, kui lihtsalt…
Tegijad:
Autor: Simon Longman
Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm
Kunstnik: Tiina Alver
Tõlkija: Katrin Hammer
Osades: Mart Toome (Tallinna Linnateater) ja Mart Müürisepp (NUKU)


2.-30.august - Mamma lood - Raplamaal, Märjamaa vallas, Luhtre Turismitalus

Taust:
Mamma lood on kolinud mandrile. Kõik vahvad lood ja paljudele äratundmist pakkuv monoetendus. Kõik lood on päriselt sündinud ja imekspandavalt lõbusad, mis kunagi juhtus Hiiumaal. Alates väikese poisi saunas käikudest, kooliaastatest, Tallinnas konservatooriumiõpingutest ja abiellumisest. Mamma tööst, harjumustest, haigusest, suitsetamisest ja paljust muust. Õnn on kasvada vanaemaga.
Tegijad:
Autor-lavastaja-esitaja: Margus Tabor
Kommentaar:
Minule väga Marguse soe huumor istub. Pisut nostalgitsemist lapsepõlveradadel kõigi jaoks, kes ka lapsena suved maal vanaema juures veetnud. Marguse "mamma" oli ka "üks eriline" :) Pisut pikemalt saab lugeda etendusjärgsest vahetust arvamusest siit: https://www.instagram.com/p/BvU_lUqDmJG1ziTFrO-OsB598O3GuUaiifugyI0/


3.-15.august - Metsas ei kuule Su karjumist keegi - Vana Baskini Teater - Harjumaal, Laulasmaa Spa õuel ja üle Eesti

Taust:
Gertrud Larsson (s. 1972) on Stockholmis elav näitekirjanik, lavastaja, raadiohääl ja koomik. Ta on kirjutanud üle kümne näidendi, millest enamus on erinevates Rootsi teatrites ka lavale jõudnud, lisaks veel kuuldemänge ja lühemaid, tihti satiirilisi, lavatekste. Autor ise on oma komöödiale “Blavingar“ (Kodutütred) lisanud tunnuslauseks „Metsas ei kuule su karjumist keegi“. See sobib suurepäraselt ka meie suvelavastuse pealkirjaks, sest oleme näidendi tegevuse toonud kohalikku metsa. On ju vahel ka meil olnud tunne, nagu karjuksime keset inimmetsa, kus keegi me muresid enam kuulda ei võta.
Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette kujutada osanud ning muutub painavaks õudusunenäoks. Vaadates nende kolme naise lugu, kerkib esile mitmeid küsimusi. Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii et maa must. See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka, ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.
Etenduse kestus 2h koos vaheajaga.
Tegijad:
Autor: Gertrud Larsson
Tõlkija: Liis Aedmaa
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Helgi Sallo, Anne Veesaar, Katrin Karisma
Kommentaar:
Umbes 3 aastat tagasi mängiti seda materjali pealkirjaga "Me olime Kodutütred" Saueaugu Teatritalus, Margus Kasterpalu lavastusena ja ühtlasi ka teiste näitlejatega (Garmen Tabor, Kristel Leesmend, Külli Teetamm).


3.-15.august - Pettson ja Findus telkimas - Teatribuss - Tartus, Teatri Kodu sisehoovis

Taust:
Elava muusikaga vabaõhulavastus
Pettson ja Findus kutsuvad seekord kõiki lapsi ja nende vanemaid Tartu Teatri Kodu sisehoovile telkima. Selles vahvas kogupere suvelavastuses, milles kõlavad lõbusad laulud ning saatjaks on kohapeal väike live-bänd „Kanadekodu“, saame kaasa elada kass Finduse ja vanamees Pettsoni tegemistele talus, kus parajat elevust tekitavad ka seal elavad kanad ja kukk. Pettson on hakanud memuaare kirjutama ega leia väikese Finduse jaoks aega. Kuidas kass oma taadi tähelepanu püüab ja talle elutarkusi õpetab, saab näha etenduses. Tere tulemast telkima! Kestus: 1 h 45 min koos väikese vaheajaga. Vanusele: 4+
Tegijad:
Autor: Sven Nordqvist
Tõlkija: Ülle Kiivet
Dramaturg: Veikko Täär
Lavastaja: Marko Mäesaar
Kunstnik: Marge Martin
Laulusõnad: Kati Mäesaar
Muusikaline Kujundus: Toomas Lunge
Osades: Karol Kuntsel (Vanemuise Teater), Katrin Kalma, Marin Mägi Efert, Marko Mäesaar 
Laval live-bänd „Kanadekodu“ koosseisus Kadri Laube, Dimitra Giannakaina, Eliisabet Raju, Andres Vago


3.-15.august - Sandi õnnistus - Tartu Üliõpilasteater - üle Eesti, aga peamiselt Lõuna-Eestis

Taust:
Lavastus “Sandi õnnistus” kasutab omapärast kompositsioonilist teatrikeelt. Näitlejate verbaalse kõne osatähtsus on viidud miinimumini, loo sisu antakse edasi muusikariistade, kujude, žestide, liikumistega ning vahetekstidega orkestrist, aimates niimoodi järele tummfilmi esteetikat. Lavastuse alustekstideks on M. J. Eiseni, J. Kunderi jt kogutud eesti rahva muinasjutud. Etenduse pealkiri on inspireeritud paljudes eesti muinasjuttudes levinud ambivalentsest motiivist, kus ebamaine jõud sekkub maisesse ellu nii, et tegelased omavad võimalust teatavaks eetiliseks või ka praktiliseks valikuks. Kas see osutub lõpuks sandi õnnistuseks või sandiks õnneks - see jääb nii tegelase kui vaataja jaoks alati mõistatuseks, alati avatuks. Lavastus pälvis veebruaris Viljandis toimunud üleriigilisel festivalil „Tudengite
teatripäevad 2018” publiku lemmiku preemia. Kestus 40 minutit
Tegijad:
Osades: Peeter Piiri, Enor Niinemägi, Kristjan Tammi, Mart Alaru, Kelly Kittus, Rutt Vare, Annabel Berg või Katrin Kalma
Lavastaja: Enor Niinemägi


4.-7.august - Aiapäkapikk - Sõltumatu Tantsu Lava - Tallinnas, STL-i ja Fotografiska hoovis

ESIETENDUS
Taust:
Miks tabab inimest sageli kirg ehitada ja luua midagi uut? Miski üleloomulik tõmme materjali poole, millest võib kergesti saada sõltuvus. Ei ole midagi joovastavamat kui värske puidu lõhn. See meelitab, lummab ja hüpnotiseerib. Ehitada maja, ehitada aed, saun, puukuur, veranda, laud, tool, trepp. Lõppu ei näigi tulevat. Ja kui kõik on valmis, jääb veel paigutada aia õigesse nurka aiapäkapikk, kes iga su õnnestumisel ja ebaõnnestumisel silma peal hoiab. Sind kiidab või hukka mõistab. "Aiapäkapikk" on kummastav armastuslugu ehitamisest. Tantsulavastuse keskmes on salapärane Aiapäkapikk, kes jagab oma isikliku raadiosaate GnoomFM kaudu äraspidiseid juhiseid, kuidas ehitada tuleks, ning valib muusikat, mille rütmis ehitama peaks. Nõnda kujuneb müütilisest kangelasest hoopis triksterlik diktaator, kes on varjatud groteskse maski taha. Lavastus võtab luubi alla ühiskondliku edasipürgimise ning levinud mõttemustrid. Kas pidev ehitamine on edu või salamisi ligihiiliv langus ja häving?AIAPÄKAPIKK on järg tantsulavastusele "Kuidas ehitada aiapäkapikku?" – eelneva lavastuse nägemine ei ole antud kontekstis vajalik. Vaatama on oodatud kõik!
Tegijad:
Lavastaja: Kadri Sirel
Etendajad/tantsijad: Joonas Tagel, Kaisa Kattai, Valeria Januškevitš, Arolin Raudva
Aiapäkapikk: Ragnar Uustal
Lavastuskunstnik: Helena Keskküla
Helilooja: Endamisi Salamisi
Valguskunstnik: Karolin Tamm
Helitehnik: Marko Odar
Tehnik: Hendrik Põlluste


4.-13.august - Pimekohting - Komöödiateater - üle Eesti

Taust:
Jäta eelarvamused ja tule Pimekohtingule! Kes ei ihkaks enda kõrvale seda ainsat ja õiget! Aga kui elu pole sind veel unistuste kaasaga kokku viinud, jääb üle riskida pimekohtinguga. Pimekohting on nagu vene rulett, kus võid kaotada elu või hoopis võidukas bingomäng, mis teeb sind hoobilt rikkaks. Iial ei tea, kas kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajal ootab sind tütar või ema. Kui asi kapitaalselt kihva keerab, trehvad unistuste printsi asemel hoopis oma eksabikaasat. Samas võid komistada jackpotile – sent surmale võlgu miljonäri näol, kelle varandusele saad ilma suurema vaevata käpa peale panna. Nii otsivad ka selle loo kangelased oma unelmate kaaslast. Kui kõrged on ootused, kellest unistatakse ja milliseks kujuneb reaalsus? Kas loodetust kehvemaks või kõiki ootusi ületavaks? Soov õnne leida ei küsi vanusest, väljanägemisest ega rahakoti paksusest. Elu ongi loterii, mille õnnelik võitja võid olla just sina! Pimekohtingus leiab tapvat riski ja joovastavat seiklust – see on meie ajastu olulisim sotsiaalne innovatsioon. Seepärast visake telefonid käest ja sulgege Facebook, sest tänapäeva suurim väljakutse on humoorikas „Pimekohting“! Seda nägemata pole teil enam pisimatki lootust õnnelikuks paarisuhteks! Kaks näitlejat – Marika Korolev ja Henrik Normann – vahetavad käigupealt kostüüme ja parukaid ning astuvad üles kaheteistkümnes värvikas rollis.
Tegijad:
Teksti autor: Ivo Parbus
Lavastaja: Rednar Annus
Kunstnik: Riina Andresen
Laval: Marika Korolev, Henrik Norman


6.-8.august - Leivi-siira armastuse lugu - Luke Mõisa Teater - Tartumaal, Nõo vallas, Luke Mõisapargi Kultuuriaias

Taust:
Ma võtan su kaasa – lubad? Näitan, et maailm on päriselt hea ja tore. Näitan, et on olemas inimesed, kes ei taha sulle halba vaid armastavad sind täpselt sellisena nagu sa oled. Tuled? Lähme!
„Leivi“ – kaemus ühe väikese murtud ja eksinud leevikese sisemusse. Tema hinge ja ellu.
Kas väikeseid leevikesi saab veel päästa? Kas üldse tohib sellist üüratut tegu ette võtta ilma, et õrna süütut olendit veel rohkem vigastaks? „Leivi“ – siira armastuse lugu. Lavastus on võitnud 2019/2020 hulgaliselt tunnustust ja auhindu. Etenduse pikkus 1 tund ilma vaheajata. Soovitav lapse vanus alates 12. eluaastast.
Tegijad:
Laval: Anne-Mai Tevahi ja Janno Puusepp
Etendus on inspireeritud Vassily Sigarevi näidendist „Gupike”


6.-9.august - Haapsalu legend - Valge Daami suveteater - Haapsalu piiskopilinnuses

Taust:
Ridala valla piirimail elav vaene talutüdruk Maila ootab hiies oma kallimat. Ridala vanema poeg Olev peaks jõudma kohe-kohe Rootsist koju, kuid Maila kaunis laul jääb kõrvu hoopis linnuse sõjasulasele Jonathanile. Mailale võiks see kohtumine päris täbarasti lõppeda, kui mitte üks eesti soost munk ta kaitseks välja ei astuks. Haapsalu linnusesse peaks õige varsti saabuma piiskop Hermann, kuid toomkooli poistekoori juht Isa Benedikt kurdab, et tal on koorist puudu tiiskant. Kellermeistri hinnang linnuse varudele pole kaugeltki optimistlik ning foogt käsib nuhelda iga talupoega, kes kümnist ei maksa. Paraku ei õnnestu ei linnuses ega ka Ridala mail kõik kaugeltki nii nagu asjaosalised seda sooviksid… Kestus: 1h30min (ilma vaheajata)
Tegijad:
Näidend ja laulutekstid: Paul Kilgas
Lavastajad: Anneli Aken ja Indrek Pangsepp
Kunstnik: Riina Andresen (Vanhanen)
Helilooja: Gennadi Taniel
Võitlusstseenid: Margo Teder (VAT Teater)
Maila (Valge Daami) osas Annabel Triebstock
Produtsent: Anneli Aken
Inspitsent: Pille Kippel
Valgustehnika: E&T Valgus
Helitehnika: Maivel Heli- ja Valgustehnika
Õmblustööd: Annemai Mänd
Grimm: Hurmi Krikk
Lavaehituse juht: Indrek Pangsepp


6.-16.august - Kassi-hiire mäng - LendTeater - Elvas, LendTeatris

ESIETENDUS!
Taust:
Lavastus uurib naise psühholoogia keerdkäike, aga raske on öelda, kellele see lavastus on huvitavam, kas meestele või naistele. Detektiivuurimusena kirjutatud näidendis vahetavad kohti “timukad” “ohvritega”, “kassid” “hiirtega”. Väidetavalt saab petmist andestada, reetmist aga mitte, ent kuidas nende vahel vahet teha…? Mida saab ja mida ei saa andestada ka oma kõige lähedasematele – see on lavastuse põhiteemaks. Lavastus on kahes vaatuses ja kestab poolteist tundi.
Tegijad:
Autor: Aleksandr Mardan
Tõlkija: Margus Möll
Lavastaja: Jaak Allik
Kunstnik: Jaak Vaus
Helikujundaja: Mikk Sügis
Mängivad: Ülle Sillamäe, Kaidi Koppel, Airé Pajur


6.-28.august - Agulihärrad - Teater Kilk - Üle Eesti

ESIETENDUS!
Taust:
Inimene on ülepeakaela üks väga huvitav nähtus. Võiks lausa öelda, et mõistatus. Agulihärrad Argo Aadli ja Indrek Ojari on võtnud lahata kõige tähtsamad küsimused siin elus. Kes see inimeseloom õieti on? Millest ta koosneb? Miks on ta selline nagu ta on? Ja mis asja siin maamuna peal ajab? Ja nüüd kutsuvad nad kõiki huvilisi Rahvusooper Estonia kammersaali, et oma põhjalike analüüside tulemusi lahkesti jagada. Ettekandmisele tulevad mitut-setut sorti näitlikustamised. Ja kavas on ka mõningad lihtsad ja lustakad vigurdused inimloomuse ainetel. “Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel” on lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperi- ja operetitähti võis järgmisel hetkel näha rahvahulkade ees kõikvõimalike pila- ja pilkelaule esitamas. Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.
Tegijad:
Laval: Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Indrek Ojari (Tallinna Linnateater)
Dramaturg ja lavastaja: Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Laulude arranžeerija: Jaak Jürisson
Valguskujundaja: Priidu Adlas


7.-29.august - Katkuhaud - Ugala - Viljandis, Ugala Teatri väikses saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Üle pika aja kohtuvad kaks naist, kelle põimunud elusaatustes on peidus üks saladus. Kui lavastuse peategelane oli 6-aastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80-aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida. Ühe olulisema kaasaegse eesti kirjaniku Ene Mihkelsoni mitmete auhindadega pärjatud ajaloolise romaani „Katkuhaud“ toob publiku ette Priit Pedajas, kelle lavastajatee 41 aastat tagasi Ugala lavalaudadelt algas. See lugu, mida tihti on võrreldud Sofi Oksaneni romaaniga „Puhastus“, koorub lahti nagu sibul ja toob meieni ühe perekonna loo, aga ka terve eesti rahva loo elusaatustest ja valikutest 20. sajandi teise poole alguses.
Tegijad:
Autor: Ene Mihkelson
Dramatiseerija ja lavastaja: Priit Pedajas (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskujundaja: Sander Aleks Paavo
Osades: Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor, Merle Liinsoo


7.-9.august - Jutt jumala õige - Teater Nuutrum - Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Vainupea kabelis

ESIETENDUS!
Taust:
Ühel palaval juulikuu hommikul ärkab ta oma järjekordsel sünnipäeval. Vähemalt ta ise arvab, et täna võib ta sünnipäev olla. Kuid keda külla kutsuda, kui pea kõik su ümbert lahkunud on? Ei jää muud üle, kui veeta päev jumala seltsis - selleks pea ju ise usklik olema? See on südantsoojendav lugu kõige isiklikematest tunnetest, headusest ja kurjusest ning üksindusest. Või hoopis sõprusest?
Tegijad:
Autor: Miina Piir
Lavastaja: Jaanus Nuutre
Peaosas: Harry Kõrvits
Kunstnik: Jana Wolke
Helikujundajad: Lauri Närep (Sammalhabe) ja Jürgen-Kristoffer Korstnik
Valguskujundaja: Robin Täpp
Etenduse juht: Inge Kaseleht


7.-26.august - Kõike head, vana toriseja - Rakvere Teater - Rakvere Teatri suures saalis, hiljem üle Eesti

ESIETENDUS!
Taust:
Tuomas Kyrö on soomlaste Andrus Kivirähk, kuid ta ei kirjuta eestlastest, vaid soomlastest.
Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga nii mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale muidugi järelehüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise? Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Pärandi jagamine – kindlasti tuleb see asi ise korda ajada. Ja mis kõige tähtsam – vana Toriseja kohustus on lugeda üles kõik need vead, mida tema ümbritsevad on elu jooksul korda saatnud. Tõele au andes tuleb siiski etteruttavalt tunnistada – ka vana Toriseja on elus ühe korra eksinud. Või siis kaks. Oleneb, kuidas asjale vaadata. Loodetavasti paneb lavastus mõtlema Helsingi-Tallinna tunneliehitajaid, et kas poleks kasulikum see tulevane vennasrahvaste sild rajada hoopis Rakvere ja Helsingi vahele?
Tegijad:
Autor: Tuomas Kyrö („Ilosia aikoja, Mielensäpahoittaja”)
Lavastaja: Eili Neuhaus
Kunstnik: Reili Evart
Valgus: Märt Sell
Muusikaline kujundaja: Hando Põldmäe
Tõlkija: Kadri Jaanits
Dramatiseerija: Urmas Lennuk
Osades: Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter


7.-19.august - Isamaa pääsukesed - Eesti Draamateater - Viinistu katlamajas

Taust:
"Isamaa pääsukesed" on Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistöö ning kuulub EV 100 teatrisarja "Sajandi lugu". Eesti Vabariik saab 100-aastaseks ja sel puhul otsustab näitering "Virmaline" tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali "Isamaa pääsukesed". Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema.
Esietendus 15. juunil 2018 Keila kultuurikeskuses.
Tegijad:
Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Priit Pedajas
Kunstnik Pille Jänes
Muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits
Muusikaseadete autor Tõnis Kõrvits
Repetiitor Malle Maltis
Valguse kujundaja Raido Talvend
Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule meeldis!):
https://www.instagram.com/p/BkP_eFvlJrKPOs3sBWb7qAB6-gQrr2mr1zgCc00/


08.-19.august - Oh jumal - Eesti Draamateater - Viinistu kabelis

Taust:
Intelligentset huumorit täis näitemäng, mille keskmes on psühholoog nimega Ingel. Ühel päeval tuleb Ingli vastuvõtule patsient, kes palub end nimetada „Jotiks”. Õige pea selgub, et tegu on vanajumala endaga. Jumalal on sügav depressioon ning vaid Ingel saab teda aidata. Kuidas veenda Jumalat, et ta ei hävitaks kõike, mis ta eales loonud on? Kuidas aidata ja lohutada kedagi, kellele tahaks ainult etteheiteid teha? „Oh jumala” autor on Iisraeli näitekirjanik Anat Gov ning näidendi on heebrea keelest tõlkinud Margus Alver. Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 5 minutit. Esietendus 29. veebruaril 2020 väikeses saalis.
Tegijad:
Lavastaja → Mehis Pihla
Kunstnik → Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Muusikaline kujundaja → Teele Pärn
Tõlkinud → Margus Alver
Osades → Ain Lutsepp, Harriet Toompere ja Franz Malmsten (külalisena).


8.-15.august - Mitte praegu, kallis! - Endla - Pärnus, Teater Endla suurel laval

Taust:
Ontlikule kasukameistrile Arnold Crounchile meeldib, kui igapäevaelu allub rangetele reeglitele. Tüüne rutiini ähvardab aga pea peale paisata tema äripartneri Gilbert Bodley liiderlikkus. Abikaasade ja armukeste värvika seltskonna lootusetult sassis armusuhted ja arusaamatused kallihinnalise naaritsakasukaga tekitavad kaose, milles korra loomine langeb just ümbritseva maailma silmakirjalikkusest ja pahelisusest jahmunud Crounchi õlule. Tegelased poevad kasukatesse ja kappidesse ning neist uuesti välja, et mitte valel hetkel vales seltskonnas valele inimesele vahele jääda. Endla publikulemmik 2017. Kestus koos vaheajaga 2 h 5 min. Esietendus 22. oktoobril 2016 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad:
lavastaja - Ingomar Vihmar
autorid - Ray Cooney ja John Chapman
tõlkija - Hannes Villemson
kunstnik - Liina Unt
osades - Märt Avandi, Kleer Maibaum, Ireen Kennik, Saara Nügenen, Jaan Rekkor, Ott Raidmets, Tambet Seling, Indrek Taalmaa, Kersti Kreismann, Juta Ild, Carita Vaikjärv
Kommentaar:
Selline masside naerutaja, a la kehvamehe Ray Cooney... ptüi, see ongi ju Ray Cooney. Meeldib neile, kellele selline lihtsamat sorti huumor peale läheb. Tüüpnäide - teatri enda jaoks niiöelda rahalehm, mis massid kohale toob, et siis saaks selle arvelt head teatrit ka teha. Minule ei meeldinud (headest ja isegi lemmiknäitlejate osavõtust hoolimata) üldse.


10.-25.august - Südameharjutus - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri väikses saalis

Taust:
Mida teha, kui tunned, et su süda on abieluaastate jooksul sulgunud ja sa ei suuda ega taha seda enam oma abikaasale avada? Kas võtta armuke, sukelduda töösse, pühenduda lastele, minna lahku … või proovida leida lootusekübet suhtenõustaja juures? Joana ja Valentin otsustavad viimase variandi kasuks. Daniel Glattaueri näidend on südamlik komöödia teineteisest võõrandunud abielupaarist ja terapeudist, kes paneb nad üsna ootamatusse olukorda. Esietendus: 19. jaanuar 2019. Kestus: kahes vaatuses, 2 tundi 10 minutit
Tegijad: 
Autor: Daniel Glattauer
Lavastaja: Peeter Tammearu
Tõlkija: Piret Pääsuke
Kunstnik: Martin Mikson
Valguskujundaja: Merily Loss
Osades: Piret Kalda, Andres Raag ja Kaspar Velberg
Kommentaar:
Lühidalt - minule meeldis. Vahetult pärast nägemist kirjutatud peegelduse leiab siit: https://www.instagram.com/p/BtArvlzAXsgL6iEoLLEepbiTWDLugXyCA0MsNs0/


10.-11.august - Kolm õde - Jakobimäe Kultuurikoja õpilased - Tartumaal, Nõo vallas, Luke mõisapargi valitseja majas

ESIETENDUS!
Taust:
Kus on õnn? Kuhu ta on jäänud? Või on ta püüdmatu, kättesaamatu kaugus merede ja taevaste taga? Õnne ei ole, ei tulegi? Või on ta siinsamas, kogu aeg meid saatmas, ootamas, et teda nähtaks, teda tajutaks? Jakobi Mäe Kultuurikoja näitestuudio vanema rühma õpilased on koos käinud ühe aasta ning neid seob armastus teatri vastu. See on rühma esimene ühine avalik ülesastumine. Rühma juhendaja on Vanemuise teatri näitleja Priit Strandberg. “Usun, et õpilasele on eriti tähtis tegeleda hea näidendiga, mille sisu on ajatu ning mis pakub palju avastamise- ja mängurõõmu ning ilu. Õnne äratundmine, tema otsimine ning ootamine on teemana meile kõigile oluline. Inimene on loodud endalt küsima “miks?” ja otsima oma elule mõtet. Seda teevad ka Tšehhovi tegelased, mis teeb nad meile arusaadavaks ja armastusväärseks oma väiksuses ja suuruses, kurbuses ja naeruväärsuses, ilus ja valus.”
Jakobi Mäe Kultuurikoja näitestuudio alustas 2018. aastal. Seal tegutseb kolm vanuserühma, keda õpetavad Vanemuise näitlejad Linda Kolde, Veiko Porkanen ja Priit Strandberg.
Tegijad:
Autor: Anton Tšehhov
Osades: Mirjam Aavakivi, Iris Viru, Helo Kaplinski, Laura Aurora Vahtra, Liisu-Johanna Olgo, Elo Saal, Laura Saks, Alexandra Herger, Markus Andreas Auling, Madis Martin Kasterpalu, Kaarup Mihkal Tabas, Martin Metsanurk, Madis Reemann, Henri Tabur, Einar Susi, Saamel Sonn


11.-12.august - Pardijaht - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Muusikaline tragikomöödia-farss. 12+
Lavastaja oma tööst: „Pardijaht“ on XX sajandi vene dramaturgia üks keerulisemaid teoseid. Selles on kuulda Tšehhovi teatri vastukajasid ja kaasaja teravaid helisid. Aeg ei ole näidendis ühetaoline. Olemuselt on see huikamine mineviku ja oleviku vahel: peategelane taastab mälus fragmente sellest, mis kunagi oli. Zilov on justkui ümbruskonna tavalisest ajast välja kukkunud. Seda võib muidugi seletada raske kassiahastusega, aga Zilov ei käinud ka varem oma ajaga ühes rütmis. Ta elab pidevas ootuses ega tea isegi, mida ta ootab... Aleksandr Vampilovi teos jätkab vene kirjanduse traditsiooni ja samal ajal kiikab selle tulevikku, milles nii tegevus kui tegevusetus on ühtviisi hukatuslikud, milles on kadunud oht elule, kuid säilinud oht hingele. Nõukogude konteksti asetatud tegelaskuju kaotab üha rohkem inimlikke jooni. Võrreldes Tšehhovi Ivanoviga on Zilov ilmne degenerant, kes muudab isegi enesetapu farsiks. Meie juhtumis võib Zilovi lugu nimetada paigaljooksuks või suletud ringiks. Kogu tegevus on viidud restorani, kus igavese pidulaua taga mängitakse läbi Zilovi tragöödia.
Restoranis kõlab loomulikult muusika, nõukogude ajastu laulud, mis aitavad aduda möödunud sajandi 70. aastate atmosfääri. Suletud ringist pole väljapääsu – ainult elu lõpetamine enesetapu läbi... Esietendus 19. aprillil 2018
Tegijad:
Autor: Aleksandr Vampilov
Lavastaja: Kamran Shahmardan
Kunstnik: Valeri Polunovski
Etenduses osalevad: Ksenia Agarkova, Natalja Dõmtšenko, Aleksandr Ivaškevitš, Alina Karmazina, Dmitri Kordas, Dmitri Kosjakov, Natalja Murina, Ilja Nartov, Aleksandr Okunev, Andres Puustusmaa.


12.-26.august - Mäng - Kellerteater - Tallinnas, Kellerteatri saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Udune sügisõhtu vanas Inglismaa häärberis. Kuulus põnevuskirjanik on külla kutsunud oma abikaasa noore armukese. Peremees, kes armastab kavalat mängu ja ülepakutud teatraalsust hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid. See ettepanek käivitab sündmuste ahela, millel on ettearvamatud tagajärjed. Lavastuse aluseks on inglise kirjaniku Anthony Shafferi näidend “Sleuth”, mille järgi on tehtud kaks mängufilmi. Režissöör Joseph L. Mankiewicz’i 1972. aasta põnevusfilmis mängis kirjanikku inglise lavatäht Laurence Olivier ja naise armukest noor Michael Caine. 2007. aastal Kenneth Branagh’i vändatud trilleri duoks oli soliidsesse ikka jõudnud Michael Caine ja sarmikas Jude Law. Geniaalse näidendi Kellerteatri versiooni toovad lavale Vahur ja Britt Urbla Keller, kes on teinud ühiselt hulga põneva atmosfääriga lavastusi.
Tegijad:
autor - ANTHONY SHAFFER
lavastaja - VAHUR KELLER
kunstnik - BRITT URBLA KELLER
helikujundaja - VAHUR KELLER
valguskunstnik - BRITT URBLA KELLER, RENE TOPOLEV
tõlkinud - MALLE KLAASSEN
laval - MEELIS KUBO, ANDRES ROOSILEHT / nuku


12.-26.august - Libahunt - Eesti Noorte Muusikaliteater - Türi Kultuurikeskuses

Taust:
Muusikal Libahunt on Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi nägemus August Kitzbergi näidendist “Libahunt”, mille versioonidel Eesti kultuuriloos, teatrimaastikul ja kinoekraanil on keeruline järge pidada. Armastus kolme noore ja vägagi erineva inimese vahel, võõra rahva mõistmine ja omaks võtmine ning igatsus millegi kauge, kuid ilusama järele on igikestvad teemad, mille Kitzberg on kaunilt kätkinud eestlaslikult rahuliku loomu ning küllalti koletisliku ja hirmu külvava talvega.
Tegijad:
Lavastaja ja kunstnik: Kaarel Orumägi
Koreograafid: Marie Loviise Mänd ja Karl Jakob Bartels
Kostüümikunstnik: Rebecca Christal Õunap
Grimmiala juht: Eliise Reimaa 
Valguskunstnik: Karl Vilks 
Helirežissöör: Sulev Liiva 
Osades: Kärt Anton või Kaia-Liisa Kesler, Janet Vavilov, Jaagup Tuisk, Britt-Kahtleen Mere, Tarmo Hints, Hille Savi, Berit Biene, Vallo Marten Villipuu, Marie Loviise Mänd, Mark Oja, Richard Sepajõe, Mariann Lukka, Johanna-Elise Kabel, Kristi-Liis Orupõld, Triin Pirso, Simona Victoria Vool, Elis Tallmeister, Maria Helena Seppik, Loora-Eliise Kaarelson, Elise Jalonen, Johannes Martin Saar, Keijo-Johann Norden, Karl-Mathias Saarse, Hannes Villers, Samuel Koppel, Eghert-Sören Nõmm, Karl Pärloja, Herta Soro, Elis Reis, Maris Ootsing ja Lisandra Leemets


12.-13.august - Inimesed, kohad ja asjad - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Taevalaval

Taust:
„Narkootikumid ja alkohol ei ole mind mitte kunagi alt vedanud. Nad on mind alati armastanud. On olemas keemilised ühendid, mille ma saan suunata oma vereringesse ning mis muudavad maailma täiuslikuks. See on ainus absoluutne tõde. Ma käitun nõmedalt, sest te tahate seda kõike mult ära võtta.”
Emma elas oma elu lahedaimaid aastaid. Nüüd on ta võõrutusravikliinikus. Esimene samm tervenemise suunas on oma probleemi tunnistamine. Aga probleem ei ole Emmas, probleem on kõigis teistes. Ta peab rääkima tõtt, kuid ta on piisavalt tark teadmaks, et sellist asja ei ole olemas. Kui iseenese mürgitamine tundub olevat ainus viis, kuidas selles modernses maailmas ellu jääda, siis miks peaks üldse keegi tahtma veel kunagi kaineks saada?
Duncan Macmillan (snd 1980) on Briti näitekirjanik ja lavastaja. Lisaks näidenditele on ta kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariumeid. Tema näidend „Inimesed, kohad ja asjad” nomineeriti 2016. aastal Olivieri auhinnale parima uue näidendi kategoorias. Lavastus on alla 12-aastastele mittesoovitatav. Esietendus: 29. oktoobril 2016. Kestus: 3 tundi 15 minutit, kahes vaatuses
Tegijad: 
Autor: Duncan Macmillan
Lavastaja ja tõlkija: Diana Leesalu
Kunstnik: Jaagup Roomet
Kostüümikunstnik: Liis Plato
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Veiko Tubin
Valguskujundaja: Emil Kallas
Liikumisjuht: Märt Agu
Videokujundaja: Emer Värk
Helikujundaja: Arbo Maran
Osades: Evelin Võigemast, Piret Kalda, Andres Raag, Argo Aadli, Indrek Ojari, Kaspar Velberg või Tõnn Lamp, Henrik Kalmet, Maiken Schmidt, Priit Pius ja Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad
Kommentaar:
Lühidalt - minule VÄGA-VÄGA meeldis. Nii fantaariarikast lavastustööd draamaetendusele, samas väga hästi mängitud ja sügavasisulist ja olulist lugu - kõike ühes lavastuses kohtab teatris harva.


12.-13.august - Müller peab lahkuma - VAT Teater - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Lapsesuu ei valeta. Aga lapsevanema oma?
Lapsevanemad on kogunenud klassijuhataja tundi selge eesmärgiga – tagandada õpetaja Müller! Klassijuhataja  on kaotanud klassi üle igasuguse kontrolli ning toetava õppekeskkonna asemel valitseb anarhia. Kurjad keeled räägivad, et selle taga on probleemid õpetaja isiklikus elus. Lapsevanemad ei saa silmi kinni pigistada, kui mängus on nende maimukeste tulevikuväljavaated. Nende ehmatuseks ei kavatse kogenud pedagoog aga oma saatusega leppida, vaid asub vasturünnakule. Tuntud saksa autor Lutz Hübner kirjeldab terava huumoriga lapsevanemate heitlusi haridusmaastikul. Eduühiskonnas tähendab heasse kooli pääsemine helge tuleviku kindlustamist. Seepärast tormavad täiskasvanud lahingusse nii raevukalt, et tasapisi hakkab segamini minema, kelle nimel üldse võideldakse. Selles sõjas on rindejooned ammu segamini paisatud. Enam ei saa sellestki aru, kas pedagoog on liitlase või vastase rollis. Kellel oleks seejuures veel jaksu pärida, mida lapsed ise soovivad? „Müller peab lahkuma!” jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus suureks hitiks. 2015. aastal valmis näidendi põhjal ka menufilm. Eesti lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold. Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 40 minutit. Esietendus: 9. novembril 2016 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
Tegijad:
Autor: Lutz Hübner
Tõlkija: Mihkel Seeder
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Triin Hook
Osades: Elina Reinold, Liisa Pulk, Maria Avdjuško või Kärt Kross-Merilo, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar
Kommentaar:
Kunagi kui nägin, kirjutasin sellest nii: Oluline tükk inimeste lühinägelikkusest ja egost lähtumisest. Eriti siis kui asi puudutab lapsi. Nägemata enda musta mina on teisi alati lihtsam süüdistada. Elina Reinoldilt väga tugev roll. Avdjuškot oli hea näha üle pika aja laval ja Tanel Saar on minu meelest alati hea, nii ka seekord. Midagi oli siiski puudu, mis ühe tärni sellelt ära võttis. Jah, ma tean, esiteks see, et olles 3 lapse isa, ei tulnud see vanemate nõmedus üllatusena (kõik need 100 lastevanemate koosolekut, mis on läbi ja üle elatud endal...) ja teiseks see, et selle lõpp-puändi ma ütlesin juba tükk aega enne lõppu oma teatrikaaslasele ära ja täpselt nii läkski. Jah, midagi sealt otseselt teada ei saa, kõik on vana tuttav, olgugi, et kirjutatud pole eestlase poolt, on teemad ilmselt universaalsed üle maailma ja sellepärast ikkagi oluline vaatamine. Ja selle "uue" asemel hulgaliselt äratundmist.


13.-14.august - Käest kätte - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Komöödia. Soovitatav vanus 16+
Noore vene dramaturgi Anton Finki lõbusas, iroonilises ja samas filosoofilise kandepinnaga näidendis säilib intriig loo lõpuni. Kerge komöödia kannab endas sügavalt inimlikke allhoovusi ning toob vaatajateni ootamatuid ja äärmuslikke pöördeid. Näidend on leidnud tunnustust ka draamakonkursil – 2015. aastal valiti see rahvusvahelise konkursi “Vremja dramõ, 2015, suvi“ nominendiks. Komöödia "Anda ära mees“ läbivaks teemaks on aegumatult aktuaalne küsimus – kuidas säilitada kogu abielu vältel mehe ja naise vahel lähedased ja südamlikud suhted.
Näidendi kangelanna otsustab selle probleemi lahendamisel kasutada tavatut lähenemist ja julgeb seejuures teha nalja nii enda kui lähedaste üle. Miks üldse jahenevad abikaasade vahelised suhted. Sellele küsimusele vastates satume tihti vastamisi illusioonidega. Suhet on vaja kogu aeg hoida ning sellega tegeleda. Et lõke põleks, on vaja lõket valvata, seda kohendada, lisada sinna puid jm. Ka abielu on vaja valvata ja hoida, kuid tihti arvavad inimesed, et abielu õnne aluseks on armumine.
Eeldatakse, et kui kohtad seda "üht ja õiget" sujub kõik iseenesest. Kui aga juhtub, et kõik ei suju argipäevade ühtlases reas enam nii hästi, siis ilmselt on põhjus selles, et elukaaslaseks valiti eksikombel vale inimene. See on lihtne põhjendus ning mugav illusioon, kuid ühtlasi abielude purunemise levinud põhjus, mis tüürib abielu krahhini. Õnneks leidub igale probleemile lahendus, kui seda otsida. Esietendus 28. detsembril 2019.
Tegijad:
Autor: A. Fink
Osades Aleksandr Žilenko, Anna Markova, Marina Malova, Tatjana Manevskaja, Aleksandr Domowoy
Anna Markova - Lavastaja
Jekaterina Sedova - Kunstnik
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Olga Privis - Koreograaf
Tatjana Kaur - Lavastaja abi


13.-27.august - Lõpp hea, kõik hea - Theatrum - Tallinnas, Theatrumi saalis

ESIETENDUS!
Taust:
“Kõik on hea, mis lõppeb hästi” (inglise vanasõna)
Kas au on ostetav ja ihu müüdav?
Kas armastuseks sundida saab keegi
või kergem oleks väljal tuuli püüda 
või usk viib läbi kaelamurdva teegi?
Kas rüütellikkus - see on rauast rüü?
Kas mood on olla mõjukate moodi?
Kas see, kel lasub hingel hirmus süü,
ka millegi jaoks siia ilma loodi?
Kas õukond jääbki alatiseks õue?
Kas moemees kaob nii kiiresti kui mood?
Kas halastus on see, kui ronib põue
meil teiste viletsus ja nende lood?
Kas sisemine ilu paistab välja?
Kas välisest saab küllastuda silm?
Kas lihalik saab kustutada nälga
või hingejanus ägab see maailm?
Kas välja öeldud sõna sees on tahe
ja liikumine selle tahte poole?
Kui voorus läheb uhkeks, aitab pahe
ja näitab koha kätte inimsoole?
Te ärge teda enne äratage,
te ärge eksitage - tema hurm
on hukutav - sest ärge unustage,
et armastus on tugev nagu surm.
Tegijad:
VHK Teatrikooli diplomilavastus
Autor William Shakespeare
Tõlkija Georg Meri
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Kristjan Üksküla
Kunstnik Marit Ilison
Valguskujundaja Helvin Kaljula
Lavaline liikumine Tiina Mölder
Lavavõitlus Indrek Sammul
Produtsent Aive Sarapuu
Osades: Hele-Riin Palumaa, Miriam Peterson, Sirel Tammisto, Mari Ann Valkna, Mathias Ausmeel, Joonas Koff, Laurits Muru, Kristjan Paul Kadarik, Jens-Patrik Rand (12. teatriklass), Marta Lee Krall ja Erik Hermaküla (11. teatriklass), Aleksander Siim ja Ruben Zaštšerinski (10. teatriklass), Rhett Kütsen ja Andri Suga (teatriklassi vilistlased), Hans Kinnas (12. keeleklass)


13.-23.august - Miks Jeppe joob? - Rakvere Teater - Rakvere Teatri väikses saalis

Taust:
Seda ei tea mitte keegi. Seda ei tea president ega linnapea. Isegi sotsiaaldemokraadid mitte. Seda ei tea ka võrdõiguslikkuse volinik. Seda ei tea ka Jumal taevas. Aga Jeppe teab. Naine vingub  Tööd pole  Kui on - siis palk vilets  Ülemused õiendavad  Naabrimees on ihnuskoi  Ilm on halb  Selga pole midagi panna  Kingad katki  Sagedasti on silma all sinikas  Käi muudkui jala  Taskus auk  Pea valutab  Käru varastati ära  Puhkust pole  Soomes ainult käind  Koer hammustas  Aken läks katki  Puud lõhkumata  Kogu aeg nohu  Müts kadus ära  Kõrvad loperdavad tuule käes  Armuke läks koledaks  Keegi sõna ei kuula  Aga – võtad pitsi,  elu hoobilt nagu lill.  Lendleb, lõhnab, sumiseb,  ümberringi mängib pill. Esietendus 7. juunil 2019 Kolgaküla rahvamajas Harjumaal.
Tegijad:
Autor: Ludvig Holberg „Jeppe på bjerget”
Tõlkija: Arvo Alas
Lavastaja: Hendrik Toompere (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Eduard Salmistu, Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena), Imre Õunapuu
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: http://danzumees.blogspot.com/2019/06/miks-jeppe-joob-rakvere-teater.html


13.august - Kujutluse võim, ehk koomiliste sketšide õhtu - Improteater Impeerium - Vana-Antsla Teatriaidas

Taust:
Imperaalid aitavad kirjanikul lõpetada uut hitt-näidendit! Spetsiaalselt antud õhtuks kirjutab etenduse alguse palavalt armastatud ja loetud kirjanik INDREK HARGLA. Etendus saab alguse kirjaniku sulest – näitekirjanik kirjutab etenduse esimese stseeni. Sünnivad esimesed tegelased, tegevuspaik, käivitub sündmustik. Näitlejad aga näevad teksti esimest korda alles laval, kui nad seda publikule esitama asuvad. Kuhu lugu edasi liigub ja millega lõpeb, on improteatrile kohaselt juba improviseeritud ja selgub kohapeal. Missugune Indrek Hargla looming aga impronäitlejaid etendusel tabab – see selgub alles kohapeal. Improviseeritud komöödiaetendus on kahes vaatuses ning kestab koos 1 vaheajaga 1 tund ja 45 minuti.
Tegijad:
Laval on antud õhtul valik impronäitlejaid koos muusiku ja valgustajaga, kes kogu lavastuse jooksul kaasa improviseerivad. 


14.-15.august - See hetk - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Hobuveskis

Taust:
Inimesed ei taha lahti lasta. Nad mõtlevad, et see on mingi viga. Nad mõtlevad, et kõik peaks kestma igavesti… Me ei tea kunagi, kauaks on meile aega antud. Me ei saagi seda teada. Aga mis siis, kui ikkagi teaksime? Kas elaksime siis kuidagi teisiti? Mis olid need kunagi tegemata jäänud teod või täitumata unistused – kes seda enam mäletab. See pole enam oluline. Tähtis on see hetk, siin ja praegu. 
Inimlikkusest ja elujanust pakatav „See hetk“ on 2013. aastal lavastajadebüüdi teinud Alo Kõrve teine lavastus, mis esietendub käesoleva aasta kevadel. Michael Cristofer (snd 1945) on ameerika näitekirjanik, režissöör ja näitleja. Tema näidendit The Shadow Box on pärjatud Tony auhinna (1977) ja Pulitzeri preemiaga (1977). Samanimeline telefilm (rež Paul Newman) võitis 1981. aastal Kuldgloobuse. Esietendus: 2. aprill 2016. Kestus: 2 tundi 30 minutit, kahes vaatuses
Tegijad: 
Autor: Michael Cristofer
Lavastaja: Alo Kõrve
Tõlkija: Triin Sinissaar
Kunstnik: Nele Sooväli
Helilooja: Veiko Tubin
Valguskujundaja: Emil Kallas
Helikujundaja: Arbo Maran
Liikumisjuht: Joel Juht
Osades: Tõnn Lamp, Margus Tabor, Piret Kalda, Andrus Vaarik, Epp Eespäev, Kaspar Velberg, Helene Vannari, Maiken Pius või Liis Lass, Aksel Ojari (külalisena) või Oliver-Marcus Reimann (külalisena)
Kommentaar:
Lühidalt - see on üks parimaid asju üldse hetkel Eesti lavadel. Väga mõjuv! Pikema peegelduse leiab siit: http://danzumees.blogspot.com/2017/03/see-hetk-tallinna-linnateater.html 


14.-27.august - Sõsara sõrmeluud - Teatriühendus Misanzen - Tallinnas, Krulli masinatehas (Kopli 70A juures)

ESIETENDUS!
Taust:
Kui Lääne-Euroopa disain-muinasjuttudes on loo kangelaseks enamasti mees ning naine on pigem vaatleva subjekti rollis, siis eesti pärimuslugudes haarab sageli naine oma elutee kujundamise enda kätesse. “Sõsara sõrmeluud” sünnib Misanzenile iseloomuliku visuaalteatri käekirjaga. Lavastuses mängitakse varju-, maski, nuku-, audio-, tantsu- ja objektiteatri vahendite ja võimalustega. Teatriõhtu elamuse teevad eriliseks silent-disco kõrvaklapid, mille kaudu edastatakse lavastuse maagiline helimaastik. Igale etendusele järgneb lisaprogrammina “vaikne reiv”, mille kunstiliseks juhiks on silent-disco kuninganna Kat Sun. Lavastaja Helen Rekkor: “Meile kõigile teada-tuntud Lääne-Euroopa disain-muinasjuttudes on loo kangelaseks enamasti mees ning naine on pigem passiivne, ent kogumikus esindatud Eesti pärimuslugude kohaselt võib naine haarata oma elutee enda kätesse, ehkki see ei ole reegel. Lavastusse valitud muinasjutud on kogutud vahemikus 1931-1955 ning oma osa mängivad naise kujutamisel neis lugudes põimunud ajalis-kultuurilised kihistused. Muinasjuttude vanemad kihistused võivad viidata muinasaegsele matrilineaarsele elukorraldusele ning hilisemates annab tooni ristiusuga omastatud patriarhaalne enesestmõistetavus. Motiive leidub nii muinasaegsest animistlikust maailmakäsitlusest kui ka tõlkekirjandusest ja filmisüžeedest ammutatud narratiividest, samuti pole haruldased laenud vene legendidest ja imemuinasjuttudest. Ka oleneb naise saatus ja staatus vestja taustsüsteemist ja maailmavaatest. Neis küllaltki hämarais lugudes võib kohata nii libaloomi kui tuhkatriinusid, reetlikke lähedasi kui afääre teispoolsusega, pritsib pisaraid ja verd. Teatriühendus Misanzen tõlgib neid muinasjutte lavareaalsusesse kõneldes meile iseloomulikku otsingulist visuaalset teatrikeelt.”

Tegijad: 
Laval astuvad üles Rauno Kaibiainen, Sandra Lange, Kristian Põldma, Ajjar Ausma, Maarja Tammemägi ja Kat Sun. 
Lavastuse lavastaja ja dramatiseerija on Helen Rekkor, 
kostüümikunstnik Maarja Pabunen, 
lavakunstnik Joanna Juhkam, 
maskikunstnik Sandra Lange, 
koreograaf Kristjan Rohioja, 
helilooja ja helikujundaja Villem Rootalu, 
valguskunstnik Priidu Adlas ja 
tehniliste lahenduste eest vastutab Mikk Mengel.


14.august - Indrek Hargla ekslusiivsetel tekstidel - Improteater Impeerium - Vana-Antsla Teatriaidas

Taust:
Etendus improteatri lühivormi mängudega – lühikesed improviseeritud sketšid, kus näitlejad pannakse ootamatutesse olukordadesse. Näha saab kohapeal sündivaid kaasahaaravaid stseene, humoorikaid tegelasi, lauluhitte jm. Etenduse kulgu saab iga pealtvaataja ise soovi korral suunata. Improteatri võlu peitub ootamatustes ja see on meelierutavalt vaimukas! Sobib ideaalselt ka improga esmatutvujale. 
Improviseeritud komöödiaetendus on kahes vaatuses ning kestab koos 1 vaheajaga 1 tund ja 45 minuti.
Tegijad:
Laval on antud õhtul valik impronäitlejaid koos muusiku ja valgustajaga, kes kogu lavastuse jooksul kaasa improviseerivad. 


14.-15.august - Alias - VAT Teater - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Sõnaseletusmäng ühes vaatuses
Julia ning Piret on klassiõed. Julia on nautinud terve elu kuulsust ja tähelepanu, naeratanud ajakirjade esikaantel ning säranud seltskonnaüritustel. Kõik tunnevad ja teavad teda. Piret, vastupidi, on elanud peaaegu nähtamatult. Inimesed lihtsalt ei pane teda tähele ning isegi fotodel jääb ta tavaliselt kellegi selja taha. Pärast paljusid aastaid saavad kaks klassiõde jälle kokku. Ning hakkavad mängima „Aliast“. Lihtne seltskonnamäng osutub aga efektiivsemaks inimhingemuukijaks kui kõmureporterid või vilunud psühholoogid. Peaasi, et naised ei hülgaks mängimise põhireeglit – kunagi ei tohi unustada, et mängitakse. Autor Andrus Kivirähk ja lavastaja Aare Toikka jätkavad VAT Teatris intiimse kahe tegelase draama traditsiooni (varasemalt „Karin ja Pearu” ning „Ingel, ingel, vii mind taeva”), et anda vaatajale võimalus uurida väga lähedalt inimeseks olemise hirme ja rõõme. Esietendus: 29. septembril 2016 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis. Etendus on ühes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 5 minutit
Tegijad:
Autor: Andrus Kivirähk
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Kristel Maamägi
Valguskunstnik: Sander Põllu
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Muusikaline kujundaja: Peeter Rebane
Osades: Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Piret Rauk (Kuressaare Linnateater) ja Tanel Saar
Kommentaar:
Kunagi kui nägin, kirjutasin sellest nii: Kivirähki lugu üksindusest. Magushapu, ehk kurb ja naljakas üheaegselt. Minu meelest Merle Palmiste parim roll üldse kunagi (või vähemalt sama hea kui "Kured läinud, kurjad ilmad"). Ja vähemalt üle mitme viimase aasta. Nii valus ja nii sügav ja nii teistsugune kui on harjunud teda nägema. Lahe, et on olemas teistsuguseid inimesi, kes meie elu rikastavad. Toikka on kahe naise mängu toonud nii hästi lavale, et tõesti oleks justkui ise kolmandana seal nendega koos mängimas ja selle kummalise inimese lahedaid Aliase-mängu seletusi nautimas. Mängisin mõni päev enne selle etenduse nägemist ise ühel sünnipäeval Aliast ja tundsin ära selle, et teinekord on vajagi tegelikult natuke ringiga seletada selles mängus, et teised mängijad ära ei arvaks. Selles on seega päris korralik tõepõhi ka all. Ja üksi on ka võimalik mängida, aga see on ikkagi kurvem kui mitmekesi...


14.august - Mina olin siin - Fine5 - Tallinnas, Kadrioru Kunstimuuseumis

Taust:
Audio-kinesteetiline installatsioon 12 käele.
See lavastus on nii füüsilisest kui ka vaimsest puudutustest ning selle vastuvõtust. Idee autor Olga Zitluhina leiab, et elu möödub väga kiiresti ja küsib, kas jõuame selle jooksul kedagi päriselt puudutada või oleme kontaktis ainult puuteekraanidega? See on lavastus sellest, kuidas läbi kokkupuute ja puudutuse jõuda iseendani, kuidas puudutada Igavikku endas.
Piletite ostmiseks on vaja kirjutada: info@fine5.ee
Tegijad:
Koreograafia: Olga Zitluhina (Läti) ja tantsijad
Tantsijad: Richard Beljohin, Simo Kruusement, Argo Liik, Tiina Ollesk, Olga Privis, Helen Reitsnik.
Valgusmeister: Ants Kurist
Helikujundus: Valentin Siltsenko
Kostüümid: Kirill Safonov
Konsultant: Renee Nõmmik
Kommentaar:
Pärast etenduse nägemist kirjutasin sellest nii:
https://www.instagram.com/p/B2g5uCwpQlJ3gqm7wauz_FaRrAGveXsJhzBtb00/


14.-23.august - Kapten Mihkel - R.A.A.A.M. - neljas erinevas kohas üle Eesti

Taust:
Purjelaevade taglastuses on selline tross – tormivaier. Sellest saab kinni hoida, et torm inimest pardalt merre ei kannaks. Iga inimese elus on omad „vaierid“ – need aitavad püsida elumere pardal– vanemad, armastus, sõbrad, lapsed – igaühel oma. Tragikomöödia „Kapten Mihkel“ peategelasel on peale selle kõige veel üks tähtis „vaier“ – huumorimeel, mis aitab üle elada kõige keerukamaid elutorme. Lavastusus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal. Etendus kestab 1 tund ja 10 minutit. 
Tegijad:
Kapten Mihkel- ARGO AADLI (Tallinna Linnateater)
Autor- lavastaja Damir Salimzianov (Udmurtia)
Kunstnik Riina Vanhanen
Muusikline kujundaja Ardo Ran Varres
Valguskujundaja Priidu Adlas
Etenduse juht Tuuli Raadik
Kommentaar:
Isemoodi rakursi alt lugu, mis on tuttav filmist "Siin me oleme". Minu jaoks oli midagi, aga samas oli puudu ka. Siin on mõned minu mõtted vahetult pärast etenduse vaatamist: https://www.instagram.com/p/B2wra4Npk40F-ZWfDvpFkzLryzzcInFNVHuKgQ0/


15.august - Romantiline komöödia - Improteater Impeerium - Vana-Antsla Teatriaidas

Taust:
Romantiline komöödia on žanr, mis on naerutanud ja liigutanud publikut nii teatris kui filmis. Improviseeritud etendus räägib millestki, mis puudutab meid kõiki – armastusest. Siirad, romantilised ja südamlikud suhtelood, mille inspiratsiooniks on elu ise koos selles peituva ilu ja valuga. Ja nagu me kõik teame, võib neis situatsioonides peituda palju koomikat! Trupi eesmärk on lavale tuua täispikk improviseeritud narratiiv nii komöödia-kui ka draamalavastuse kujul. Milline on loo struktuur ja ülesehitus, selle määrab loomulikult publik, nagu ühes improviseeritud näitemängus kohane. Näitlejad ammutavad inspiratsiooni Hollywoodi romantilistest filmidest, Woody Alleni linateostest ja publiku endi elust. Nii sünnibki improviseeritud romantiline komöödia, mis viib armastuse tõusude ja mõõnade radadele. Komöödiaetendus pakub kõigile, kes on armunud või kunagi armastust tundnud, kaasaelamiseks südantsoojendavat äratundmisrõõmu, tuues hinge nii rõõmu kui pisaraid. Improviseeritud komöödiaetendus on kahes vaatuses ning kestab koos 1 vaheajaga 1 tund ja 45 minutit.
Tegijad:
Laval on antud õhtul valik impronäitlejaid koos muusiku ja valgustajaga, kes kogu lavastuse jooksul kaasa improviseerivad. 
Kommentaar:
Minule on kõik Improteater Impeeriumi improshowd meeldinud siiani (lemmikud siiani on "Rõud-trip" ja selline etendus, mil Contra esimese stseeni neile kätte andis), mida on õnnestunud teatrisaalis näha. Need erinevad formaadid on vahvad ning eks see ole ju paljuski kinni kuidas just sellel õhtul lugu voolama hakkab.... aga just nende tegijate kätes võtab see ikka ja alati väga vahvad tuurid sisse. 


15.-16.august - Goodbye, Berlin! - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Road story garage concert. Soovitatav vanusele 14+
Lavalugu “Goodbye, Berlin!“ põhineb saksa kirjaniku Wolfgang Herrndorfi bestselleriks kujunenud noorteromaanil “Tschick“. Akustilist live-kontserti meenutavas muusikalises lavastuses on kesksel kohal tuntud rock-hitid, mida näitlejad laval esitavad. Muusika taustal rullub lahti lugu kahe 14-aastase noormehe seiklustest pikal teekonnal varastatud autoga. Road-movie stiilis suveseikluse käigus õpivad poisid mõistma iseennast, maailma, sõprust ning armastust. Peategelane Maik, kelle pilgu läbi lugu jutustatakse, on kinnise loomuga nohiklik teismeline. Tal ei ole sõpru, küll aga on tal kodus palju probleeme (alkohoolikust ema, truudusetu isa). Maik on salaja armunud klassi kõige populaarsemasse tüdrukusse, kuid ei julge seda kunagi välja näidata. Seiklused saavad alguse pärast seda kui Maik sõbruneb klassivennaga, kel hüüdnimeks Tschick. Uus sõber on vene emigrantide perest pärit keerulise sotsiaalse taustaga noormees Andrei Tschichatschow, kes varastab auto, millega poisid kahekesi mässumeelsele teekonnale asuvad. Noormeeste erinev sotsiaalne päritolu ja taust kaotavad igasuguse tähenduse küsimuste ees, millega neil ootamatul reisil silmitsi tuleb seista – olulisele kohale tõusevad armumine ja julgus. Teekonnal avastab Maik enda jaoks, mida tähendab sõprus, mis on armastus ja mida kujutab endast pühendumine. Seikluse käigus kohtavad noormehed väga erinevaid inimesi. Teiste seas tüdrukut nimega Isa, kes esialgu tundub noormeestele metsikuna ning kellesse Maik hiljem armub. Ühel hetkel tunnistab ka Tschick Maikile, et... Kui kaugele nad oma teekonnal jõuavad? Millise kogemuse uued sõbrad pöörasest suveseiklusest kaasa võtavad? “Tschick. Goodbye Berlin“ aitab mõista teismeliste tundeid ning nende keerulist teekonda enda tundmaõppimisel ja väärtustamisel. See on lugu täiskasvanuks saamisest.
Tegijad:
Polina Solotowizki - Lavastaja
Natalija Shurganova - Koreograaf
Aleksandr Žedeljov - Muusikaline kujundus,kitarriõpetaja
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Anna Dõtõna - Hääleseade
Jekaterina Egorova - Lavastaja abi
Mihhail Nikitin - löökpilliõpetaja
Osades: Aleksandr Žilenko, Viktor Marvin, Anna Markova, Karin Lamson, Aleksandr Kutšmezov


15.august - Koomiliste sketšide õhtu ehk millal Sina viimati südamest naersid - Improteater Impeerium - Raplas, Nõiamäe kohvikus

Taust:
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise algavast kontserdist osa saada, aga juhuslikult satuvad lavale, otse sadade pealtvaatajate silme ette ning ei saa sealt enne tulema, kui kõik trikid on ette näidatud. See on teaterietendus nagu tsirkus või tsirkuseetendus nagu teater ehk eesti teatriklounid Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus. Etenduses näeb tasakaalutrikke ja akrobaatikat, viguriga laule ja ehedaid klounitempe. Selle lavastusega on Piip ja Tuut pool ilma läbi käinud. Kestus 50 min. Peredele. 
Tegijad:
Autorid, lavastajad, näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross


16.august - Piip ja Tuut kontserdil - Piip ja Tuut Teater - Hiiumaal, Reigi külas, Ratturi talus

Taust:
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise algavast kontserdist osa saada, aga juhuslikult satuvad lavale, otse sadade pealtvaatajate silme ette ning ei saa sealt enne tulema, kui kõik trikid on ette näidatud. See on teaterietendus nagu tsirkus või tsirkuseetendus nagu teater ehk eesti teatriklounid Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus. Etenduses näeb tasakaalutrikke ja akrobaatikat, viguriga laule ja ehedaid klounitempe. Selle lavastusega on Piip ja Tuut pool ilma läbi käinud. Kestus 50 min. Peredele. 
Tegijad:
Autorid, lavastajad, näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross


16.-29.august - Elevandi kõrts - Vana Baskini Teater - Lääne-Virumaal, Jäneda Pullitallis

ESIETENDUS!
Taust:
Kõrtsid pole eestlaste elus olnud ainult tühipaljad joomakohad. Läbi sajandite – teated esimestest maakõrtsidest siinkandis pärinevad juba 15. sajandist – on kõrtsis vahetatud uudiseid, mõistetud õigust, ravitsetud tõbesid ja sinna keerulistel aegadel varju mindud. Siit on alati abi saadud ja omasid on siin alati hoitud: kohtul kohtu õigus, kirikul kiriku õigus ja kõrtsil kõrtsi õigus – kui parafraseerida Tammsaaret. Sel ajal, kui ümberringi toimus suur ajalugu, tõusis kõrtsis ikka esiplaanile väikeste inimeste suured eludraamad. "Elevandi kõrtsi" lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul keeruline, kui mitte lausa võimatu. Jäädes oma kõrtsipidamise plaanidega üksipäini, hakkab Ants lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi – aastatesse 1941, 1915, 1905, 1900 ja lõpuks 1702. Aegadesse, mil kõrts pidi suutma olla rohkem ja suurem kui kõrts ning mil murrangulised ajaloosündmused murdsid ka elusaatusi.
Näidendis on kasutatud pärimust erinevate Eesti kõrtside ajaloost. Muuhulgas on teada fakt, et sellenimeline kõrts on tegelikult olemas olnud ning asus näidendi mängupaigast, Jäneda Pullitalliteatrist, vaid mõne kilomeetri kaugusel Aravete aleviku lõunaosas Kurisoo mõisa maadel. Näidendis on kasutatud veelgi detaile Hanno Talvingu koostatud raamatust "Eesti kõrtsid", ent näidendi tegevuspaik on väljamõeldud koht, kus askeldavad tegelased, keda pole kunagi olnud ning kellega juhtuvad dramaatilised sündmused pole tegelikkuses kunagi aset leidnud. "Elevandi kõrts" on seitsmest pildist koosnev ajamäng, kus neli näitlejat (Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik) kehastavad rohkem ligemale kahtkümmet erinevat tegelast läbi erinevate ajastute. See, mis on olnud enne meid, aitab Antsul lõpuks leida lahenduse mitmele ülimalt tänapäevasele probleemile. Laiemas vaates tegelebki "Elevandi kõrts" suurte üldinimlike küsimustega. Et me ei tohi unustada seda, mis oli enne meid. Kui kaugele on inimene valmis minema kaitsmaks oma last või peret? Kuidas saavutada mõistmine erinevate põlvkondade vahel? Kui tuhanded surevad, kas siis on ühe inimese päästmisel tähtsust?
Tegijad:
Autor ja lavastaja Gerda Kordemets
Kunstnik Jaak Vaus.
Osades: Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Terje Pennie (Ugala Teater), Katariina Ratasepp, Märt Koik.


17.-18.august - Enigma variatsioonid - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri väikses saalis

Taust:
Väikesel Norra mere saarel, suure maailma saginast eemal elab ekstsentriline kirjanik, Nobeli preemia laureaat Abel Znorko. Kui tavaliselt on tema viljeldavaks žanriks olnud filosoofiline romaan, siis tema viimane raamat koosneb kirglikest armastuskirjadest, mida ta on vahetanud paljude aastate jooksul kellegi Eva Larmori nimelise naisega. Ühel päeval saabub kirjanikuga intervjuud tegema väikese maakonnalehe ajakirjanik Erik Larsen, kellel on raamatu kangelanna kohta mitmeid küsimusi esitada. Sealt saab alguse psühholoogiline kassi-hiire mäng ümber armastuse ja valede, kusjuures rollid vahetuvad nii mitmelgi korral. Esietendus: 14. detsember 2019
Tegijad: 
Autor: Éric-Emmanuel Schmitt
Lavastaja: Artjom Garejev (Vene Teater)
Tõlkija: Margus Alver
Kunstnik: Rosita Raud (NUKU Teater)
Valguskujundaja: Teet Orupõld
Videokujundaja: Nikolai Alhazov
Osades: Egon Nuter ja Andrus Vaarik
Kommentaar:
Lühidalt - minule see mõnusalt rikkalikult üllatavate pööretega draama VÄGA meeldis. Vahetu peegelduse pärast nägemist leiab siit: https://www.instagram.com/p/B6VsvP3pQTJEbMqHwGGZwessnvwjjF8weL8GeI0/


17.-19.august - Kommuun - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Põrgulaval

Taust:
Abielupaar Erik ja Anna otsustavad proovida lillelaste eluviisi ning kolida ühes teismelise tütre Freja ja paari väljavalituga suurde majja, alustamaks kooselu ühise katuse all. Nad eeldavad, et kõik värske kommuuni liikmed on võluvad, tolerantsed, targad, soojad ja lahked inimesed. Mis saaks valesti minna? Samal ajab otsib uue elukorralduse keskel üksi jäänud Freja oma identiteeti täiskasvanute maailmas, kus kõik on lubatud … „Kommuun“ jõudis esmakordselt lavale 2011. aastal Viini Burgtheateris. Thomas Vinterbergi ja Mogens Rukovi kahasse kirjutatud näidend on inspireeritud Vinterbergi kommuunis veedetud lapse- ja nooruspõlvest. Esietendus: 7. detsember 2019
Tegijad: 
Autorid: Thomas Vinterberg, Mogens Rukov
Lavastaja: Elmo Nüganen
Tõlkija: Eva Velsker
Kunstnik: Kristjan Suits
Kostüümikunstnik: Reet Aus
Valguskujundaja: Neeme Jõe
Muusikalised kujundajad: Riina Roose, Jaak Jürisson
Osades: Hele Kõrve, Indrek Ojari, Rain Simmul, Külli Teetamm, Marko Matvere (külalisena), Sandra Uusberg, Ursula Ratasepp, Andres Raag, Aurora Aleksandra Künnapas (külalisena)
Kommentaar:
Lühidalt - minule meeldis ja mida rohkem aega nägemisest on kulunud, olen sellele tagasi mõelnud ja meeldib veelgi rohkem. Lühidalt saab vahetu, pärast etenduse nägemist kirjutatud peegelduse siit: https://www.instagram.com/p/B6NLAQ-JmM880H-D2QuOnNhK8EOE7TiTpVmwtE0/  Ja pikema lahtimõtestuse siit: http://danzumees.blogspot.com/2019/12/kommuun-tallinna-linnateater.html
Pärast etenduse nägemist soovitan vaadata teemale lisaks Telia TVst või mõnest teisest netilaenutusest Eesti dokfilmi nimega "Südamering".


18.-31.august - John - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Hobuveskis

Taust:
Jenny ja Eliase mõneaastases kooselus on kätte jõudnud heitlikud ajad. Õhus on suured ja väikesed valed, mõistmatus, haavumised. Sellegipoolest püüavad noored oma suhet taas kokku lappida. Pärast tänupüha tähistamist Jenny lapsepõlvekodus Ohios otsustavad nad tagasiteel New Yorki veeta paar päeva ajaloolises Gettysburgi linnakeses, mida Ameerika kodusõja huviline Elias on alati külastada igatsenud. Nad peatuvad väikeses võõrastemajas, mida peab üksildane vanem naine. Üksildus on teema, mis puudutab kõiki selle näitemängu tegelasi, üksijäämine võib olla justkui kummitav painaja, mis tekitab hirmu, aga samas ka miski, mis toob vabadust ja rahu. Esietendus: 6. oktoober 2018. Kestus: kahes vaatuses, 2 tundi 30 minutit
Tegijad: 
Autor: Annie Baker
Lavastaja: Mehis Pihla
Tõlkija: Triin Sinissaar
Kunstnik ja valguskujundaja: Kristjan Suits
Osades: Liis Lass, Märt Pius, Anu Lamp, Helene Vannari
Kommentaar:
Lühidalt - täitsa okei oli, kuigi mitte just Linnateatri lemmikuid. Vahetu peegelduse pärast nägemist leiab siit: https://www.instagram.com/p/BpSFtuUghPoSFeZUI7kdYmMGsG_5sW7U_WNPKE0/


18.august - Operetikuningas Imre Kalman - Rahvusooper Estonia - Jõhvi kontserdimajas

Taust:
Kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust. Muusika Imre Kálmáni operettidest. Esietendus 9. jaanuaril 2019. „Pool lehekülge Ferenc Liszti partituuri kaalub üles kõik minu kirjutatud ja veel kirjutamata operetid.“ Nõnda on öelnud ungari operetihelilooja Imre Kálmán, kellele tema kaasaegsed andsid nime Operetikuningas. Kohe oma esimese operetiga „Sügismanöövrid“ (1909) tõestas Kálmán, et tema näol on tegemist äärmiselt andeka operetikomponistiga ning tema järgnevad teosed vaid kinnitasid seda fakti. Viisimeistrina oli ta ületamatu – kauneid ja sütitavaid meloodiaid pudenes nagu varrukast. Jalutuskäikude ajal tegi ta vahel äkki peatuse, et kirjutada üles mõni pähe kerkinud viisijupp. Sama juhtus ka laiaulatuslike lõunasöökide ajal lugematutele sugulastele, kui helilooja haaras äkki salvräti, et see siis noote täis kritseldada. „Mustlasprimaš“ (1912), „Tšaardašivürstinna“ ehk „Silva“ (1915), „Karnevalihaldjas“ (1917), „Bajadeer“ (1921), „Krahvinna Mariza“ (1924), „Tsirkusprintsess“ (1926), „Hertsoginna Chicagost“ (1928), „Montmartre’i kannike“ (1930) – need on tuntuimad tema operettidest. Saatus kihutas Kálmáni aga tagant ja pani teda proovile. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks tema kõige lõbusamates operettides kõlavad nõnda selgelt traagilised noodid. Kaheosaline kontsertlavastus räägib Imre Kálmáni elust, loomingust ja armastusest, milles kõlavad muusikalood pakuvad kindlasti meeldivat äratundmisrõõmu.
Kestus 2 h 45 min, üks vaheaeg
Tegijad:
Peaosades Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Imre Kálmáni rollis Hans Miilberg ja tema abikaasa Vera rollis Helgi Sallo. Teistes osades Janne Ševtšenko, Helen Lokuta, Heli Veskus, Kristel Pärtna, Kristina Vähi, Juuli Lill, Triin Ella, Rauno Elp, René Soom, Urmas Põldma, Mehis Tiits jpt.
Dirigendid: Lauri Sirp, Jüri Alperten, Risto Joost
Lavastaja ja idee autor: Jaak Jõekallas
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Koreograaf: Hedi Pundonen
Kostüümid: Ülle Kogerman
Animatsioon: Chris Männik


18.august - Kosmonautika päev - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Komöödia. Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde. Etenduse kestus: 1 tundi ja 20 minutit
Alla 14 a. mittesoovitatav NB! Etenduses kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid.
Külaklubisse kogunevad tulevase peo proovi tegema kolm vananevat, elult räsida saanud sõbrannat. Iga aasta organiseerivad nad oma jõududega Kosmonautika päeva pidustusi. Peavad sütitavaid kõnesid Gagarinist ja Koroljovist, mängivad ennastunustavalt akordioni ja trimbeldavad balalaikat. Proov vastu pidupäeva möödub viinaga kolmele ja südamelt ära juttudega, millest kasvavad välja tulised vaidlused, vahel lastakse käiku ka rusikad. Lõpeb kõik aga ikkagi kallistuste ja kõrgete unistustega. Ainult, et need naised unistavad möödunud aegade kategoorias, otsides selles kauges ja ebareaalses ajas ebamaiselt kosmilisi õnnemomente. Lõpuks on kõik seotud ikkagi kolme naise lugudega armastusest, kaotusest ja ebaõnnest. Lihtne ja liigutav.
Tegijad:
Autor: Jevgeni Ungard
Lavastaja: Denis Husnijarov (Peterburi)
Kunstnik: Nikolai Slobodjannik (Peterburi)
Osatäitjad: Ljubov Agapova, Larissa Savankova, Elena Tarassenko


19.-31.august - Põgenik - R.A.A.A.M. - Harjumaal, Rootsi-Kallavere Küla Muuseumis

Taust:
Jaan Kaplinski nägemuslik ning emotsionaalne tekst eestlusest ja eesti inimese väärtushinnangutest. Lugu vabaduseihast, inimväärikuse säilitamisest ning rahvusena püsimajäämisest.Võitlusest nii välise kui sisemise orjuse vastu. Oleme saanud vabaks või kammitseb meid jätkuvalt mürgina verreimbunud orjahing? Traagiliste sündmuste ahel paigutub küll sajandite tagusesse mõisaorjuse aega, kuid peegeldab üldistavalt ka meie tänase inimese hingemaastikku. Etendused toimuvad siseruumis.
Etenduse hind sisaldab muuseumi piletit.
Tegijad:
Tõnise rollis - Kristo Viiding
Lavastaja - Madis Kalmet
Kunstnik - Kristiina Põllu
Valguskunstnik - Priidu Adlas
Muusikaline kujundus - Peeter Konovalov
Etenduse juht - Tuuli Raadik


19.-29.august - Poeesia ja vägivald - Supersonicum - Tallinnas, ARS Kunstilinnakus (Pärnu mnt)

Taust:
Lavastuses „Poeesia ja vägivald“ kohtuvad inimene ja masin territooriumil, mis jääb väljapoole suuri narratiive. On masin, mis on loodud meie endi näo järele. Meil puudub ambitsioon triumfeerida tema abil oma liigikaaslaste üle. Me ei tee vähimatki katset inimkonna päästmiseks salakavala tehnoloogia küüsist. Me ei suru masinale peale inimeste keelt. Masinale antakse võimalus väljenduda masina keeles. Tõsi, küsimusi esitame resoluutses toonis. See, mida me masinaga teeme, on ühtaegu ilus ja õõvastav. Perversne ja esteetiline. Koomiline ja traagiline. TÄHELEPANU! Alla 14-aastased on etendusele oodatud vanema vastutusel. 
Tegijad:
Lavastaja, objektide autor, helikujundaja – Erik Alalooga
Kostüümikunstnik – Urmas Lüüs
Liikumisjuht – Anni Zupping
Etendajad – Anni Zupping, Katrin Kubber, Eline Selgis, Stella Kruusamägi
Valguskujundaja – Karolin Tamm
Produtsent – Eline Selgis


19.august - Kuritöö ja karistus - Vene Teater - Tallinnas, Vene Teatri väikses saalis

Taust:
Soovitatav vanusele 12+ Etenduse kestvus 2 tundi ja 40 minutit, ühe vaheajaga
Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ on üks psühholoogilise ja kriminaalromaani tippsaavutusi maailmakirjanduses. Mida kujutab endast inimene enese sees? Kuidas tekib inimese sees südametunnistus, tegu, eneseteadvus? Igor Lõssov jätkab vaatajatelt suure tunnustuse saavutanud lavastuses „Öö Evale“ alustatud teemat. Fjodor Dostojevski suur paradoks seisneb selles, et ta ise pidas end puhtalt vene kirjanikuks, aga osutus üheks kõige tähtsamaks maailmakirjanduse loojaks. Tal on kogu maailmas mitte ainult lugejaid ja vaatajaid, vaid ka järgijaid, kes kasutavad just tema meetodit haige, külmasaanud hinge uurimiseks. Iga ajastu, iga kirjandus-, teatri-, seejärel ka filmiepohh leiab Dostojevski teostest midagi, mis aitab mõista toimuvat, aitab mõista kaasaega. See näitab, et tema looming on geniaalne. Igor Lõssovi lavastatud „Kuritööd ja karistust“ tuleks nimetada „Üleastumiseks ja karistuseks“, kuna Dostojevskit pikka aega ja süvenenult uurinud lavastaja räägib laval just sellest, kuidas inimene on oma eesmärkide saavutamiseks sunnitud mingist piirist üle astuma – astuma üle teise inimese, üle iseenda või otsima teid ja võimalusi üleastumiseks teisi jäljendades.
Kui me ringi vaatame, siis saame kurvastusega aru, et niimoodi nüüdisaegne maailm üles ehitatud ongi… Esietendus 20. veebruaril 2016 aastal.
Tegijad:
Igor Lõssov - Instseneering ja lavastus
Izabella Kozinskaja - Kunstnik
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Jekaterina Egorova - Lavastaja abi
Osades: Julia Zozulja, Sergei Tšerkassov, Viktor Marvin, Natalia Murina, Jelena Tarassenko, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Okunev, Jelena Jakovleva, Anna Sergejeva, Liilia Šinkarjova


20.august - Naistepäev - Müüdud naer - Võrus, Stedingu majas

Taust:
Kontsert-lavastus „Naistepäev“ on muusikaline pihtimus naistele, pühendusega lõuna-eesti meestelt. Margus Konnula ehk Contra luulele kirjutatud lood kõnelevad eelkõige armastusest, naistest ja elust. Tema humoorikas looming annab võimaluse vaadelda eelpool nimetatuid teemasid värskemalt ja kergemalt. Loodav muusikaline materjal seotakse šketside ja vahetekstidega ühtseks tervikuks.
Tegijad: 
Autor: Contra
Esitajad: Agu Trolla, Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Vootele Ruusmaa ja Margus Grosnõi (Rakvere Teater).


20.-22.august - WhiteWash - Jarmo Reha/Vaba Lava - juulis Rakveres, Tsentrumis, augustis Tallinnas, Sveta Baaris

ESIETENDUS!
Taust:
Identiteedil on palju kihte, aga on kiht, millest ei pääse, ka siis mitte, kui see on sotsiaalne konstruktsioon. Oma subjektiivse sisetundega, mis ei mahu ühegi sildi alla, oled oma nahas ikka üksi, olgu ümber nii palju valgust kui tahes. Bulgaaria analüütik Ivan Krastev on öelnud, et "lääne" ja "ida" suhe on nagu jäljendaja ja tema ideaali suhe. Kas "ida" ainus võimalus on olla "lääne" sohipoeg – same, same, but different? Ja kui mängu tuleb rassiküsimus, nahaküsimus, aga tulgu pealegi, – kas whitewash on "ida" ainus võimalus? Valge nahk, valge mask? Kuhu minna, kui oled valge, aga mõned valged on valgemad kui teised? Eks ikka sinna, kust oleme tulnud – pimedusse, tühjusesse. "WhiteWash" on performatiivne sööst identiteetide mutiauku. Kestus 70 minutit. Etendus on eesti keeles.
Tegijad:
Idee, lavastus, esitus: Jarmo Reha
Helilooja: Markus Robam
Valgus- ja videokunstnik: Mikk-Mait Kivi
Valguslahenduse ideed: Emer Värk
Kunstnik: Madlen Hirtentreu
Tekstid ja dramaturgia: Laur Kaunissaare
Lavastuse assistent: Tuuli Raadik
Produtsent: Eneli Järs


21.-23.august - Õhtu Lehariga - Vanemuine - Tartus, Vanemuise Teatri väikses majas

ESIETENDUS!
Taust:
Operetiõhtu
La Belle Époque’iks nimetatakse meeliülendavat ajajärku Euroopa ajaloos, mil valitses rahu, majanduslik heaolu ning õitsesid kaunid kunstid. Iseäranis kuldsena tunnetati seda vahetult järgnenud I maailmasõja koleduste taustal, kuid toona loodud ilu pole vähimalgi määral tuhmunud tänagi.
Just selles ajas sündis Franz Lehári oivaline ning sütitav muusika oma imeliste meloodiate, ideederikkuse ja värskusega.  "Hea publik – meid innustas seda õhtut looma muusika universaalne ilu. Soovime, et XX sajandi alguse kaunite meloodiate õrna võlujõudu nautides unustate mõneks ajaks argimured. Tulge koos meiega kaasa elama tulistele tunnetele, meeliköitvatele meloodiatele ja sümfooniaorkestri vahetule ja värvikale esitusele, sest valss on loodud täitma hinge naeru, rõõmu ning magusa hurmaga…" - Endel Nõgene ja Fabrice Gibert
Tegijad: 
Muusikajuht ja dirigent: Endel Nõgene
Dirigent: Martin Sildos
Lavastaja-koreograaf: Fabrice Gibert
Kunstnik: Maarja Meeru
Valguskujundaja: Imbi Mälk
Solistid: Pirjo Jonas, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson
Viiulisolist: Vlad Campean
Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester


21.-28.august - Daamid - Endla - Pärnus, Teater Endla väikses saalis

Taust:
Läti teatriauhindadel 2016. aasta parima algupärase näidendi preemia võitnud „Daamid“ toob vaatajate ette ühe ebatavalise õhtu kolme täiesti tavalise naise elus. Õhtu, mis on täis dramaatilisi ja valusaid hetki ning väga äratuntavat igapäevast koomikat. See, kui sa oma igapäevarutiinis põrkud mõne keerulise või pettumust tekitava teemaga, on alati ootamatu. Ka siis, kui sa tegelikult tead, et millalgi see juhtub. „Daamid“ on lugu just sellisest ootamatust hetkest ühe pere naiste – vanaema, ema ja hilisteismelise tütre – elus. Õhtust, mis muudab nende kõigi elusid. Kestus 1 h 20 min (etendus on ühes vaatuses). Esietendus 5. oktoobril 2019 Endla Teatri Küünis.
Tegijad: 
lavastaja - Enn Keerd
autor - Justīne Kļava
tõlkija - Contra 
kunstnik - Liina Unt 
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt 
valguskunstnik - Kasper Jürimäe
osades - Lii Tedre, Karin Tammaru, Jane Napp
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule väga meeldis!):
https://www.instagram.com/p/B8FBHsqpl9fQoeH_4FONAr621I1sJBRqBn_t100/


21.august - Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri väikses saalis

Taust:
Kaasaegse portugali autori Tiago Rodriguese näitemäng viib meid rännakule mööda rahvarohket suurlinna koos üheksa-aastase tüdrukuga, keda tema pika kasvu tõttu on vahel kutsutud Kaelkirjakuks. Varaküps tüdruk, kes isa õhutusel püüab oma maailma läbi mõistete ja sõnade mõtestada, leiab end keerulisest olukorrast. Tema ema on hiljuti surnud ja isa on kaotanud töö. Tal on vaja kirjutada referaat kaelkirjakute elust, kuid nende kodus on Discovery kanal kinni keeratud. Isa kinnitab talle, et kõik läheb hästi, aga isasid ei saa alati uskuda. Niisiis otsustab tüdruk võtta toetuseks kaasa oma parima sõbra, ropu suuga mängukaru nimega Judy Garland, ning otsida üles ainsa inimese, kes saab teda aidata – peaministri. „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“ on vaimukas, nukker ja humoorikas lugu, mis seob lapsepõlve külluslikku fantaasiat sotsiaalsetest probleemidest kubiseva suurlinna argireaalsusega. Näitekirjanik, lavastaja ja näitleja Tiago Rodrigues on Dona Maria II nimelise Portugali Rahvusteatri kunstiline juht. Esietendus: 14. november 2015. Etendus kestab: 2 tundi 40 minutit, kahes vaatuses. NB! Lavastus on alla 14-aastastele mittesoovitatav. Näidendis kasutatakse ohtralt vulgaarset kõnepruuki.
Tegijad: 
Autor: Tiago Rodrigues
Lavastaja: Diana Leesalu
Tõlkija: Kristiina Jalasto
Kunstnik: Annika Lindemann
Helilooja ja helikujundaja: Veiko Tubin
Helikujundaja: Arbo Maran
Valguskujundaja: Reelika Palk
Osades: Hele Kõrve, Margus Tabor, Indrek Ojari ja Priit Pius
Kommentaar:
Lühidalt - minule meeldis. Läks hinge ka, aga andis ka võimalusi naerda.


21.august - Luikvalge - Lendteater - Haapsalu linnuses, Alatsikivi lossis

Taust:
August Strindberg on selle näidendi pühendanud oma kolmandale abikaasale, näitlejanna Harriet Bosse´le, kes oli temast pea kolmkümmend aastat noorem. Aastasadu on räägitud muinasjutte ning neis väljendatud oma igatsust armastuse järele ja õnneootust – muinasjutt on unelm, kus võimatu saab võimalikuks ja kõik ilusad unistused täituvad. “Luikvalge” on muinasjutuline lavastus, kus armastus on kõikvõimas – armastus on  tugevam kui surm ning armastuse headus võidab kurja väe. Lavastus sobib nii täiskasvanud vaatajale kui ka lastele alates 10-ndast eluaastast. August Strindbergi “Luikvalge” on Jaan Toominga armastuse-triloogia kolmas lavastus LendTeatris, eelmised kaks triloogia osa olid Harold Pinteri “Armuke” ja Edward Albee´ “Abielumäng”.
Tegijad:
Autor August Strindberg
Lavastaja Jaan Tooming
Laval Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis, Anne Türnpu, Kaido Kivi, Katrin Kivi


21.-28.august - Elu ja armastus - Endla - Pärnus, Teater Endla suurel laval

Taust:
Irma Vainu on üheksateistkümnendat eluaastat käiv neiu, kelle ees on lahti kogu maailm. Ta on äsja oma kodualevikus gümnaasiumi lõpetanud ja nii head lõputunnistust kui temal polnud mitte kellelgi. Nii hea lõputunnistusega inimese ees peab maailm lahti olema, isegi kui ta ema on vaid vaene popsieit, usub Irma. Sellise lõputunnistusega võib sõita kasvõi Inglismaale või minna linna kursustele, õppida ja saada haritud naiseks. Ja just seda Irma teha kavatsebki, kuigi Kalmu Eedi pakub talle oma südant ja roose ja lubab teda kasvõi mitu aastat oodata. Aga Irma ei ole nagu teised tüdrukud, kes muust ei mõtle kui poistest ja armastusest ja on kanges mehelemineku valus. Nemad muidugi ehiks end roosidega, paneks neid rinda just südame juurde, aga nendel polnud ka sugugi nii head lõputunnistust kui Irmal. Irmal pole tarvis roose ega armastust, temal on hoopis teine tee! Nii lähebki üheksateistkümnendat eluaastat käiv Irma Vainu linna ja kohtub seal Rudolf Ikkaga. Endla publikulemmik 2019. Kestus koos vaheajaga 3 h. Esietendus 3. novembril 2018 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad:
lavastaja - Aare Toikka (VAT Teater)
autor - Andrus Kivirähki näidend A. H. Tammsaare romaani järgi
kunstnik - Pille Jänes
valguskunstnik - Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Ardo Ran Varres
koreograaf - Marge Ehrenbusch
lavavõitluse koreograaf - Tanel Saar (VAT Teater)
videokujundaja - Argo Valdmaa
osades - Saara Nüganen, Märt Avandi, Ott Raidmets, Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Ago Anderson
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minul on kahetised tunded selle teatrielamuse järel, oli asju mis meeldisid, aga ei jäänud kõigega rahule):
https://www.instagram.com/p/Bq8UNfBgSGdQMJVv-ZYfo6GdYvYDiwMHhuPIh80/


22.august - Vanuse viiskümmend varjundit - Karlova Teater - Tartus, Karlova Teatris

Taust:
Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest. 
Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust? Me vananeme, kas tahame seda, või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja kaalu? Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud pea nelikümmend aastat. Nüüd, oma kuuekümneviienda, vabandust, 56. eluaasta lävel räägib ta eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust. Lavastus põhineb rootsi kirjaniku ja arsti Rickard Fuchsi menukil „Sa ei näe nii vana välja!“ („Du ser inte så gammal ut!“). Fuchsi raamatuid on Rootsis müüdud üle 2 miljoni ja teda on avaldatud kaheksateistkümnes riigis. Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmiavavasse ja raputavalt naljakasse komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas! PS Uskuge, esimese halli juuksekarva leidmine ei ole tingimata maailma lõpp! Esietendus 30. novembril 2019 Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu)
Tegijad: 
AINES - RICKARD FUCHS
LAVASTAJA - ANDRES DVINJANINOV
LAVAL ANDRES - DVINJANINOV


23.-30.august - Kui Anija mehed Tallinnas käisid - Piibe Teater - Anija mõisas

ESIETENDUS!
Taust:
Ajalooline draama Eesti mehe enesekesksusest ja läbipõlemisest. Vilde lool on kaks poolt – helge tee tuleviku poole ja probleemide ilmudes raske ja valus kukkumine. Mõlemad teekonnad jõuavad näidendis vaatajani.
Tegijad:
Autor Eduard Vilde
Dramatiseering Arlet Palmiste
Lavastaja Jaanus Nuutre
Peaosades: Mihkel Tikerpalu, Liis Haab ja Siret Tuula
Näitlejad: Heidi Pähn, Inge Kaseleht, Jane Lauter,
Kristjan Arunurm, Margus Illi-Illik, Riho Antsmäe, Tauri Põlda, Vane Üksküla


24.-26.august - Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner - Kanuti Gildi Saal - Tallinnas, Kanuti Gildi Saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Hetkel pole palju rohkem infot. Ilmselt on tegemist esialgselt Baltoscandalil esietenduma pidanud jätkuga Workshopile. Kestus on 90 minutit.
Tegijad:
Autorid-esitajad: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner
Dramaturg: Maria Arusoo
Valguskunstnik, tehniline direktor: Oliver Kulpsoo
Helikunstnik: Artjom Astrov
Produtsent: Annika Üprus


24.-25.august - Vihmausside elust - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Taevalaval

Taust:
Kaks sootaime, sama lähtekoht, sama ülespoole pürgimine. Ja kaks keelt, eri kogemustemaailma peegeldust. Elav keel – sootaime keel. Surnud keel – see, mis pidi andma talle pileti kultuurimaailma valitsevasse klassi. Ta seisab, nägu anuvalt selle valitseva rühma poole pööratud, seab ennast nende stiili, stiilitunde, kanoniseeritud maitse järgi, apelleerib nende poole, roomab nende ees tähelepanuärataval viisil. (Aga valitsev intellektuaalne eliit ei taha, et tema ees roomataks tähelepanuärataval viisil, ta tahab, et tema ees roomataks diskreetselt, märkamatult, tasakesi kenasti silmatorkamatult vingerdades.) Ja samal ajal, otsekui möödaminnes, kirjutab ta muinasjutte. Tolles teises keeles. Pisut stiilitult, pisut juhuslikult. Tolles keeles, mis pärineb maailmast, kus ta üles kasvas, kus ta juured olid. (P. O. Enquist)
Per Olov Enquisti näitemängus „Vihmausside elust“ saabub ühel 1856. aasta õhtupoolikul Taani Kuningliku Teatri direktori Johan Ludvig Heibergi ja tema esinäitlejannast abikaasa Johanne Luise Heibergi juurde koju üks veidrikuks peetav ja sügavas melanhooliahoos siplev noormees, keda tuntakse tema imetabaste muinasjuttude järgi, kuid kes ise soovib saada tõsiseltvõetavaks näitekirjanikuks ning otsib pääsu Taani kultuurieliidi hulka. Tema nimi on Hans Christian Andersen. Härra Heiberg palub oma naisel külaline ära kuulata, teda pisut lohutada ning siis võimalikult kiiresti minema saata. Põgusast kohtumisest kasvab aga õhtust öösse kulgev vestlus, mis paljastab nii mõnegi lakitud pinna alt mineviku porised jäljed. Esietendus: 2. märts 2019. Kestus: kahes vaatuses, 2 tundi 30 minutit
Tegijad: 
Autor: Per Olov Enquist
Lavastaja: Diana Leesalu
Tõlkija: Arnold Ravel
Kunstnik: Karmo Mende
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Veiko Tubin
Koreograaf: Maiken Schmidt
Valguskunstnik: Emil Kallas
Osades: Hele Kõrve, Sander Roosimägi (Eesti Noorsooteater), Rain Simmul, Helene Vannari või Anne Reemann
Kommentaar:
Lühidalt - minule meeldis. Natuke pikemalt leiab vahetult pärast nägemist kirjutatud peegelduse siit: https://www.instagram.com/p/Bury1N8Alt6rMhSUN7ZPXmVGhIWs8md-Ajwq8c0/


26.-27.august - Habras ilu - Fine5 - Tallinnas, Sakala 3 teatrimajas

ESIETENDUS!
Taust:
Kultuurkapitali õppejõu loometoetuse stipendiaadi Tiina Olleski loomeuuring "HABRAS ILU" mis vormub lavastuseks. Tiina Ollesk: "Tööprotsessi inspiratsiooniallikaks oli parkinsonismist mõjutatud keha jälgimine: vaadeldes oma ema, kuidas ta mõte töötas, kuidas ta liikus ja toimis, märkasin tema teistsuguses kehakasutuses midagi väga kõnekat. Tema hapras olemises oli erilisust ja loomulikkust, mis inspireerisid mind koreograafina. Uurimistöö on seotud piirangutega ja teistsuguste võimalustega, mida loovad nii Parkinsoni tõbi kui ka elu ise. Esialgne plaan oli töötada parkinsonsimi sümptomitega inimestega, kuid covid-periood seadis füüsilised piirid ja piirangud inimeste vahele ning praegu on lavastuse loomise protsessi kaasatud 4 professionaalset tantsijat. Tööd selle lavastusmaterjaliga on mõjutanud isolatsioon ja distants, mis on lisaks uurimistöös käsitletud ideedele andnud võimaluse end rohkem kuulata ja hetkeks kaugeneda kõigest, mida varjutab hirm argise sagimise ja hakkamasaamise ees."
"Habras ilu" -  see on olemise rännak ja elamine hapras staadiumis; õigus olla muutuv.
Tegijad:
Tiina Ollesk (koreograaf) 
Kristina Viirpalu (kunstnik) 
Valentin Sintsenko (muusika)
Ants Kurist (valgus)
Kaasategevad tantsijad: Helen Reitsnik, Olga Privis, Renee Nõmmik, Simo Kruusement


26.-27.august - Tango - Endla - Pärnus, Teater Endla väikses saalis

Taust:
Artur: „Ma lähen hulluks! Tuled koju, leiad eest mingid kahtlased tüübid, moraalse laostumise, kaose, kahemõttelised vahekorrad, ja nüüd tuleb välja, et ema ka ... Ei, ei, millest see ometi tuleb, ja kuhu see kõik viib ...“ Kui miski pole enam võimalik, sest kõik on võimalik, siis läheb raskeks, tunneb Artur. Väga raskeks. Eriti, kui sa oled noor, andekas ja paljutõotav mees, kelle soontes pulbitsev veri lausa nõuab mässamist kõige seniolnu vastu. Aga mille vastu mässata siis, kui maailm on juba uueks loodud, kui su enda vanemad on juba purustanud kõik sotsiaalsed normid ja ühiskondlikud konventsioonid? Kui su onu on veidrik, vanaema kirglik kaardimängusõltlane ja Edek ... Noh, Edekile tuleb lihtsalt peale passida. Ei, sellisel maailmal pole Arturile midagi pakkuda ning nii jõuab ta ainuvõimaliku lahenduseni, mis vastuseisu võimalikuks teeb – ta otsustab taastada maailma, milles kehtivad taas kõik need reeglid, mille peal tema vanemad oma noorusmässu teostasid. Või nagu ütleb Edek: „Mitu pauku ühte auku!“ Kestus koos vaheajaga 2 h 15 min. Esietendus 25. jaanuaril 2020 Endla Teatri Küünis.
Tegijad: 
lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - Sławomir Mrožek
tõlkija - Aleksander Kurtna
kunstnik - Illimar Vihmar
valguskunstnik - Chris Kirsimäe (TÜ VKA), juhendaja Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Ingomar Vihmar
tantsuõpetaja - Liis-Katrin Avandi
osades - Ott Raidmets, Kleer Maibaum, Peeter Tammearu, Lii Tedre, Jaan Rekkor, Saara Nüganen, Nils Mattias Steinberg


26.-31.august - Macbeth - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Põrgulaval

Taust:
Ühes spordiklubis varastatakse kassast raha ja uueks juhatuse liikmeks saab Macbeth. Oma uneprobleemiga naisele järele andes sooritab ta kuriteo, millest ei ole enam tagasipöördumist. Hargnevad sündmused, mis tuletavad kummastava järjekindlusega meelde Šoti kuningamänge tuhatkond aastat tagasi, ületades võimuiharuselt puhuti neidki. Noor Soome lavastaja Antti Mikkola kasutab oma töös „ülekirjutamise“ tehnikat – sarnaselt on ta varasemalt lavastanud „Romeo ja Julia (2014) ning „Kuningas Leari“ (2013). Sarnasel meetodil on nüüd ka „Macbeth“ toodud keskaegsete võimumängude maailmast kaasaja konteksti. Mikkola viimaste tööde hulka kuuluvad Tampere teatrifestivalile valitud "Rakkaita pettymyksiä rakkaudessa" (2016) ning Telakka Teateris ja Tampere töölisteatris lavale tulnud "Ei voi auttaa, sori" (2016). 2015. aastal sai Mikkola Olavi Veistäjä-nimelise Soome Kultuurkapitali preemia. Tähelepanu! Lavastuses kasutatakse rohkelt tugevaid valgusefekte, strobovalgust, valju muusikat, lavasuitsu (lavasuits on tervisele kahjutu) ning suitsetatakse.
Lavastus on alla 12-aastastele mittesoovitatav. Esietendus: 18. märts 2017. Kestus: 3 tundi, kahes vaatuses
Tegijad: 
Autorid: William Shakespeare / Antti Mikkola
Lavastaja ja dramatiseeringu autor: Antti Mikkola
Tõlkijad: Kulno Süvalep, Jaan Kross, Paavo Piik
Dramaturg: Paavo Piik
Kunstnik: Karmo Mende
Video- ja valguskujundaja: Tiiti Hynninen
Osades: Alo Kõrve, Hele Kõrve, Kaspar Velberg või Priit Pius, Argo Aadli, Andero Ermel, Andrus Vaarik, Indrek Ojari, Mart Toome, Tõnn Lamp, Andres Raag, Maiken Pius, Piret Kalda, Külli Teetamm, Rasmus Ermel (külalisena) või Kristian Mustonen (külalisena)
Kommentaar:
Lühidalt - minule meeldis, kuigi see on lavastus, mis ajab inimesed kahte leeri... isegi Linnateatri austajad... sest see on üks üsna isemoodi asi Linnateatri ülejäänud repertuaariga võrreldes. Rohkem sinna No-teatri ja Von Krahli suunda...


26.august - Hotell laibaga - Endla - Pärnus, Teater Endla suures saalis

Taust:
Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget - endine baaridaam Pretty, koleeriline kokk Horst, idealistlik Jayashree, koristamisraevus Ingolf ja hajevil Tädike - sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida! „Hotell laibaga“ autoriteks on kaheksa saksa krimikirjanikku, kes selle mõrvakomöödia 2018. aasta suvel kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani. Kestus koos vaheajaga 1 h 50 min. Esietendus 7. märtsil 2020 Endla Teatri Suures saalis. 
Tegijad:
lavastaja - Enn Keerd
autorid - Die Acht (Peter Godazgar, Kathrin Heinrichs, Carsten Sebastian Henn, Jürgen Kehrer, Tatjana Kruse, Ralf Kramp, Sandra Lüpkes, Sabine Trinkaus)
tõlkija - Anne-Ly Sova
kunstnik - Liina Unt
valguskunstnik - Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
osades - Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Helene Vannari, Ireen Kennik, Kadri Rämmeld, Indrek Taalmaa, Priit Loog, Tambet Seling


27.august - Pidusöök - Endla - Pärnus, Teater Endla väikses saalis

Taust:
Mis juhtub, kui kokku saavad kuus pohmeluses vaevlevat Vana-Kreeka meest? Nad hakkavad veini jooma ja armastusest rääkima. Või nagu ütleb Sokrates, üks pidulistest: „Iga mees peaks abielluma – hea naine teeb ta õnnelikuks, halb naine teeb tast filosoofi." Ajal, mil arvamusliidritele meeldib rääkida sadu ja tuhandeid aastaid kehtinud tavadest ja väärtustest, lähevad Endla Teater ja Kinoteater tagasi kõige algusesse – lääne tsivilisatsiooni ja demokraatia hälli Ateenasse aastal 416 eKr. „Pidusöök“ on ajalooline komöödia, mille aluseks on kaks lääne mõtteloo kullafondi kuuluvat teost: Platoni „Symposion“ (ca 385-370 eKr) ja Xenophoni „Symposion“ (ca 360 eKr). Kestus koos vaheajaga 2 h 20 min. Esietendus 23. oktoobril 2019 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad: 
autorid, lavastajad - Kinoteater (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik)
kunstnik - Illimar Vihmar
kostüümikunstnik - Marie Vinter
koreograaf - Rauno Zubko
valguskunstnik - Ivar Piterskihh
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
osades - Sten Karpov, Märt Avandi, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Sander Rebane, Sepo Seeman, Carmen Mikiver
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule meeldis):
https://www.instagram.com/p/B4N7ozpJrovYZBnSlfF9l_HcKSDJADmH1qgF1w0/


28.august - Kaalud - Vanemuine - Tartus, Sadamateatris

ESIETENDUS!
Taust:
Uus vene näidend, milles noored ja mitte enam nii noored isad kohtuvad ühe sünnitusmaja ooteruumis. Jevgeni Griškovetsi öö kahes osas.
Neli eri vanuses meest istuvad haigla sünnitusosakonna ooteruumis ja räägivad. Elust, tööst, naistest, õnnest, tähtkujudest. Kolm neist on mitmekordsed isad, üks aga esmakordselt isaks saamas. See, et kõik nad valmistuvad hetkel uue ilmakodaniku sündimise imeks, muudab mehed tavalisest emotsionaalsemaks, kirglikumaks ja haavatavamaks. See on läbinisti helge lugu, mis tuletab meelde, et valdav enamik inimestest on ilusad ja head. Kaasaja Venemaal superstaariks tõusnud dramaturg, romaanikirjanik, näitleja ja stsenarist Jevgeni Griškovets alustas kunagi oma erakordse siirusega mängitud autobiograafiliste ühe-mehe-tükkidega („Kuidas ma sõin koera”), mida mängiti hilisõhtuti teatri puhvetis. Tänapäeval koguvad tema monolavastused ja sooloõhtud publikut mitmetuhandelistes kontserdisaalides. Õige sageli ka Eestis, kus viimaste aastate jooksul on lavale jõudnud mitu tema näidendit. „Kaalud” on üks tema uuemaid teoseid, mis jõudis Moskva Kunstiteatris publiku ette 2017. aastal.
Tegijad:
Autor: Jevgeni Griškovets
Tõlkija: Sven Karja
Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Tiit Palu
Kunstnik: Maarja Meeru
Valguskujundaja: Andres Sarv
Osades: Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor


28.august - Lohe needus - Eesti Draamateater - Tallinnas, Eesti Draamateatri suures saalis

Taust:
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 1 tund ja 50 minutit. Helen Käiti samanimelise raamatu ainetel.
Janne ja Joosep leiavad müstilise loitsuraamatu, mis võtab õe ja venna endaga kaasa võlumaailma. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Peagi selgub aga kohutav tõde – Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud kohutava lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid. Nüüd ootab kogu rahvas, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid! Õde-venda ootab ees hirmuäratav seiklus täis võlukunsti, fantastilisi olendeid ja suuri eneseületusi. Lavastus sobib lastele alates koolieast. Esietendus 30. novembril 2018 suures saalis.
Tegijad: 
Autor Mehis Pihla
Lavastaja Kersti Heinloo
Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Valguskunstnik Airi Eras
Muusika autor ja helikujundaja Ardo Ran Varres
Liikumisjuht Raho Aadla
Osades: Teele Pärn, Christopher Rajaveer, Viire Valdma, Liisa Saaremäel, Aleksander Eelmaa, Inga Salurand, Pääru Oja, Sander Roosimägi.
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule väga meeldis. 28.08 on tegemist Viire Valdma juubelietendusega ning eriti just Viire lausa särab siin!):
https://www.instagram.com/p/BrSqVdOg_RpBEqnHSWe8XoFYsSdzH1T_gLoi200/


28.-29.august - Mineku eel - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatri Taevalaval

Taust:
Mõni paar jääb kokku vaid mõneks aastaks, mõni paarikümneks. André ja Madeleine on elanud koos enam kui pool sajandit. Näib pea võimatu kujutada neid ette teineteiseta – neist on saanud üks. Ent kellelgi pole aja eest pääsu ning paratamatult kergitavad mõtted tulevikust üles küsimuse: mis juhtub siis, kui üks lahkub enne teist? Esietendus: 27. oktoober 2018. Kestus: ühes vaatuses, 1 tund 50 minutit
Florian Zeller (s 1979) on prantsuse romaani- ja näitekirjanik. Ta on hetkel üks mängitumaid autoreid kogu maailmas. Tallinna Linnateatris lavale jõudev „Mineku eel“ on segu tragöödiast ja farsist, milles autor alatihti vaatajal tooli alt tõmbab. See on labürint, kus me jahime tõde, aga niipea, kui tundub, et oleme tal sabast kinni saanud, võtab see teise vormi ja libiseb minema.
Tegijad: 
Autor: Florian Zeller
Lavastaja: Hendrik Toompere (Eesti Draamateater)
Tõlkija: Kadi Herkül
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Osades: Anne Reemann, Andrus Vaarik, Elisabet Reinsalu, Sandra Uusberg, Ursula Ratasepp, Priit Pius
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule VÄGA meeldis):
https://www.instagram.com/p/BpjIwWiAjUi9fx9ViQeFEyW6a2G5Tjhuqd-rs00/


28.-29.august - supersocial - Kanuti Gildi Saal - Tartus, Elektriteatris(28.08), rongijaamas(29.08)

Taust:
Osalusteatri ja sotsiaalse koreograafia lavastus, mis vaatleb, kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond vaba arvamuse kujunemist ja sellele kindlaksjäämist. Kas meie põhimõtted jäävad vankumatuks ka sotsiaalse surve all või mitte? Kas me arvame kodus üksi teki all sama, mida suuremas grupis või kogukonnas? Kas ja kuidas toimib see füüsiliselt distantsilt? Mille nimel tasub teha kompromisse ja milline on demokraatia tervis laiemalt? Etendusel luuakse parasjagu kehtivate distantsireeglitega arvestav mõnus ja avatud keskkond, milles osalejad saavad kujundada ja väljendada oma vaateid poliitiliselt ja ühiskondlikult põletavatel teemadel ning positsioneerivad end läbi arvamuste ja tegude. “supersocial” annab igaühele võimaluse saada iseenda sotsiaalseks superkangelaseks, kes päästab maailma just nii palju, kui parajasti soovib, suudab või viitsib. Kedagi ei sunnita, aga ega midagi ei juhtu ka, kui keegi midagi ette ei võta. Iga etendus toimub erinevas paigas. Etendused on tasuta, eelregistreerumine Tallinna mängukordadele algab augustis. Eesti ja inglise keeles. Kestus: 90’ 
Tegijad: 
Autorid, etendajad: Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere
Etendajad: Maryn-Liis Rüütelmaa jt
Heli: Dillon Sutherland
Kunstnik: Mari Škerin
Valgus ja tehnilised lahendused: Henry Kasch
Projektijuht: Kaie Küünal


29.august - Windsori lõbusad naised - Endla - Pärnus, Teater Endla suurel laval

Taust:
Maailmakuulus komöödia viib publiku väiksesse Windsori linnakesse ning räägib loo abielust, rikkusest, armukadedusest ja valedest. Väikelinnas peatuv härra John Falstaff otsustab oma kahaneva pangaarve täitmiseks võrdselt võrgutada kaks linnakese jõukaimat naist. Millega veetlevalt vananev alkohoolik aga arvestada ei oska, on naiste abikaasade armukadedus ning prouade endi ettevõtlikkus. Nutikate naiste osavate niiditõmmetega kaasneb paras ports jama Falstaffile ning rohkelt naeru nii naistele endile kui publikulegi. Endla publikulemmik 2020. Kestus koos vaheajaga 2 h 30 min. Esietendus 4. mail 2019 Endla Teatri Suures saalis.
Tegijad: 
lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - William Shakespeare
tõlkija - Georg Meri
kunstnik - Jaanus Vahtra 
valguskunstnik - Margus Vaigur
muusikaline kujundaja - Ingomar Vihmar
osades - Peeter Tammearu, Carita Vaikjärv, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Gert Raudsep, Tamber Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Karl-Andreas Kalmet, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Sander Rebane, Sepo Seeman, Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Jaan Rekkor, Ingomar Vihmar
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - Shakespeare'i solkimine, tõeliselt halb teater):
https://www.instagram.com/p/BxcaOVjpqDgl8CrG3nt-e9HPAp1JwXXivIM9PY0/


29.august - Tantsutund - Endla - Pärnus, Teater Endla väiksel laval

Taust:
Ühel õhtul koputab noor ja edukas Aspergeri sündroomiga maateaduste professor naaberkorteris elava tantsijanna uksele ning pakub talle ühe tantsutunni eest ulmelist rahasummat. Karjääri lõpetavast jalavigastusest taastuv tantsijanna avabki ukse ning alguse saab eneseületamist nõudev ning humoorikaid, ootamatuid ja südamlikke avastusi täis suhe, mis seab uude valgusse nii mõndagi sellest, mida me oleme harjunud „normaalseks“ pidama. See on lugu ühest ebatavalisest suhtest ja armastuse tervendavast jõust. Kestus 1 h 50 min (etendus on ühes vaatuses). Esietendus 21. aprillil 2018 Endla Teatri Küünis.
Tegijad: 
lavastaja - Enn Keerd
autor - Mark St Germain
tõlkija - Andra Aaloe
kunstnik - Liina Unt
koreograaf - Renate Keerd
valguskunstnik - Margus Vaigur
videokunstnik - Argo Valdmaa
muusikaline kujundaja - Feliks Kütt
osades - Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule väga meeldis, isegi üllatavalt palju):
https://www.instagram.com/p/B1ja8TcpwE79gFrCXdd46r98zFPkrGniTX-x4Y0/



Juba toimunud ja suvised mängukorrad on tänaseks möödas:

Parimad palad - Tallinna Kammerteater - Tallinnas, Paju Villas (Vabaduse pst.88)

Taust:
Hubast atmosfääri ja maitsvat toitu rikastab naeru ja rõõmsa tujuga tuntud näitleja Indrek Taalmaa. Indrek esitab parimaid palasid oma monoetendustelt, kehastudes erinevateks karakteriteks, nii targaks kui lolliks, kokaks kui kliendiks, sõbraks kui naabriks. Kõike seda läbi mõnusa huumoriprisma ja äratundmisrõõmu :)
Tegijad:
Indrek Taalmaa

Inimese hääl - Tallinna Linnateater - Tallinna Linnateatris ja otseülekandena veebis

ESIETENDUS!
Taust:
Naine ja telefon. Vaevalt, et Jean Cocteau oskas 1928. aastal „Inimese häält“ kirjutades ennustada, kui suure rolli vallutab telefon meie elus pea sadakond aastat hiljem. Ometi suutis ta oma monodraamaga tabada midagi, mis kõnetab meid ootamatu teravusega just nüüd, sel kummalisel eriolukorra-kevadel, mil isolatsioon ja vajadus inimliku läheduse järele on saanud uue tähenduse. „Inimese hääl“ räägib naisest, kes helistab mehele, keda ta armastab. Jean Cocteau „Inimese hääl“ etendus esmakordselt 1930. aastal Pariisi teatris Comédie-Française. Selle põhjal on valminud ka film ja ooper. Ameerika televersioonis aastast 1967 mängis Naise osa Ingrid Bergman, 1993. aasta Eesti Raadio kuuldemängus Anu Lamp. Tallinna Linnateatri lavastuses astub üles Evelin Võigemast. „Inimese hääl“ on spetsiaalselt võrgukeskkonna jaoks valmiv lavastus, mida mängitakse Tallinna Linnateatri Lavaaugus, kuid mis jõuab publikuni platvormi elisastage.ee kaudu. Tänu teatritele kehtestatud piirangute leevendamisele saame pakkuda väikesele arvule külastajatele võimalust jälgida etendust ka kohapeal.
Kestus: 1 tund
Tegijad:
Jean Cocteau - AUTOR
Kristjan Suits - KUNSTNIK-LAVASTAJA
Tatjana Hallap - TÕLKIJA
Arbo Maran - HELIKUJUNDAJA
Jüri Nael - KOREOGRAAF
Osades: Evelin Võigemast
Kommentaar: 
Mainimata on jäetud, et see on varem Eestis tehtud ka telelavastusena, mille lavastas Vilja Palm ning mängis võrratu Ines Aru (leitav ka ERRi arhiivist). Vaataks küll, kui pilet saali õnnestub saada (olin tööl koosolekul, ei õnnestunud :(), sest mängitakse vaid kolm korda ja igale etendusele müüakse vaid 56 piletit. Lisaks saab osta pileti ja vaadata ka (NB! otseülekandena, ehk järelvaatamisvõimaluseta!) veebist elisastage.ee vahendusel.

Maal, mis tantsib - Goltsman Ballet - Tallinna vanalinnas, Helios Hall (Sauna 1)

Taust:
Goltsman Balleti interdistsiplinaarne tantsulavastus on osa multimeedia näitusest #MONET2KLIMT
Näituse käigus klassikalise muusika saatel elustuvad Gustav Klimti, Claude Monet ning Vincent van Goghi kujundid mitte ainult ekraanidel, vaid ka ruumis. Muusika ja liikumine, maalikunst ja video: suland, kooskõla, harmoonia. Ekraanil liikuvad kujundid, ruumis liikuvad kehad, muusikat kõlab õhus. Maalikunsti ja liikumise suland, mis ümbritseb vaatajaid ning viib neid endaga kaasa värvilisse ja maagilisse maailma.
Kestus: 45 minutit
Tegijad:
Lavastaja-koreograaf: Maria Goltsman
Tantsivad: Märt Agu, Maria Goltsman, Sandra Laura Luhtein, Jelena Tode, Eva-Maria Kangro, Olga Grishina, Ksenija Gudoshnikova, Kärt Kurvits, Aida Marin
Kommentaar: 
LOE PIKEMALT SIIT (lühidalt - see on üks eriline elamus!):
http://danzumees.blogspot.com/2019/08/maal-mis-tantsib-goltsman-ballet.html

Baariteraapia - Kaisa Selde ja Mart Müürisepp - Paide Vallimäel, Ajastukeskuse suverestoranis Ajastute toidud

Taust:
Näitlejad ütlevad lavastuse kohta järgmist: "Umbes 90% lauludest, kirjandusest ja lavastustest räägib armastusest. Me ei ole vähemus, seega sellest räägime ka meie – naise ja mehe vahelistest suhetest. Meil on see kõik, mis armastusega kaasneb läbi käidud. Kohtumine, armumine, armastamine ja lahku minemine. Maailmas on küll miljoneid kalu, kuid kuidas me alati selle sama konksu otsa satume?"
Tegijad:
Laval: Kaisa Selde ja Mart Müürisepp

Romeo & Julia #5 - eˉlektron/Kanuti Gildi Saal - Rakvere Teatri suures saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Suur osa kogetavast informatsioonist salvestatakse sensoorses mälus ja seda ei teadvustata. Silm
on võimas sensor – visuaalset infot jõuab ajju liiga palju liiga kiirelt ja suurem osa visuaalses
keskuses toimuvast töötlusest jääb esialgu teadvustamata – assotsiatsioonikorteks asub nähtut
tõlgendama väikese viivitusega. Visuaalset materjali väga tihedalt esitades saab stimuleerida
inimese kujutluspilte ja salvestada temasse informatsiooni, millest ta isegi teadlik pole.
Teadvustamatult salvestatud infot natuke aega hiljem stimuleerides on võimalik esile kutsuda
emotsionaalseid reaktsioone.
Kuidas meie teadmised inimese neuroloogilistest eripäradest ning teadvuse ja teadvustamatuse
filtrist Romeosse ja Juliasse puutuvad? Romeo ja Julia lugu on hea materjal selleks, et nende
protsessidega eksperimenteerida. Nii nagu Romeo ja Julia käekäiku mõjutasid protsessid, mis
olid nende võimusest väljas, mõjutavad meid nähtamatult protsessid, mis on peidus pimeduses
meie sees. On teada, mis juhtub Shakespeare’i kuulsa näidendi V vaatuses (ja kui ei ole, saab
järele vaadata). Aga milliseid kognitiivseid protsesse see käivitab, me veel ei tea. Võimalik, et
alalävisest kogemusest kasvabki välja narratiiv, mida saab ära tunda. Aga võimalik ka, et juhtub
midagi muud, midagi ootamatut. See ongi alalävise kogemuslikkusega katsetamise eesmärk. Me
ei seisa kindlal pinnal ja ka vaataja ei seisa kindlal pinnal. Me kõik püüame virvatulesid ja enne
etendust ei tea keegi, kas nad üldse on seekord kohal. Mis see seal vilksatas nägemisvälja äärel?
Ei tea, süda vist lõi liiga kõvasti...
eˉlektron on poolenisti virtuaalne, poolenisti füüsiline platvorm, mis liidab etenduskunstide ja
teaduse otsingulisi tegevusi. eˉlektroni sisu on kunstnike ja teadlaste koostöö. Sellel koostööl on
loomingulise laboratooriumi vorm – tehakse midagi, mida kumbki ilma teiseta tehtud ei saaks.
Tööriistad ja eeldused on erinevad, aga nii teadlase kui kunstniku jaoks on peamine edasiviiv
jõud uudishimu. Kestus 30 minutit. Lavastus on eesti keeles.
Tegijad:
Taavet Jansen, Andres Tenusaar, Hendrik Kaljujärv, Henri Hütt, Mailiis Laur, Rommi Ruttas, Aleksander Väljamäe, Maike Lond ja Kaie Olmre.

K O O S - Anatoli Tafitšuk/Emer Värk - Rakvere Teatrikinos

ESIETENDUS!
Taust:
Kui ma oleksin uks, sulguksin vaikselt ja igaveseks.
Videolavastus “K O O S” on poeetiline draama, mille fookus on inimestel, kes otsivad väljapääsu
üksildusest. “K O O S” keskendub kujundlikele, intuitiivsetele piltidele ja allegooriatele. Neile sekundeerib puhastatud ja täpne sõnaline osa. Sellise muinasjutulise ja argipäevase sünteesi või siis “maagilise realismi” võlujõul kaardistame me üksinduse ja üksilduse erinevaid faase, mis peegeldavad hetkel ühiskonnas toimuvat – sotsiaalne distantseerumine, üksindus kui tegelik pandeemia, ärevus, teadmatus tuleviku ees jne. Loo keskseks teljeks on Üksilduse Printsi ja kuller Liisa vaheline maailmade konflikt. Need muinasjutulised tegelased esindavad üksindusest toituva meelelaadi vastaspooluseid – tume ja hele, negatiivne ja positiivne, yin ja yang. Prints püüab oma võrgutavate monoloogide ja julge visuaalse eneseväljendusega lummates eraldada inimesi tumma üksildusse. Liisa aga on osanud oma üksinduse muuta õnnetoovaks tööriistaks. Ta pakub üksildastele lootust, näitab teed õnnele ja õpetab tegema vahet üksilduse ja üksinda olemise vahel. Me toome esitajad ja publiku kokku üle videosilla, liikudes sinna, kuhu suundub new television 'i arendamine. Lähtudes teatri põhimõttest, et kõik toimub siin ja praegu, põhineb lavastus “K O O S” lubadusel, et kõik toimub reaalajas, publiku silmade ees, otse-eetris. Seetõttu ei kasutata lavastuses varasemalt ette salvestatud materjali. Lavastajate aktiivne osalemine ei piirdu lavastusprotsessiga, vaid jätkub etenduse kestel läbi tehnilise lahenduse ja tänapäeva videokonverentsi loogikast tuleneva mittelineaarse montaažikeele. Kestus: 70 min. Lavastus on eesti keeles
Tegijad:
Autorid ja lavastajad: Anatoli Tafitšuk / Emer Värk
Dramaturg: Taavi Eelmaa
Osades: Liisa Saaremäel, Rene Köster, Aleksander Eelmaa, Tiina Tauraite, Liis Lindmaa, Rain Tolk ja Taavi Eelmaa
Helilooja: Renzo van Steenbergen
Kujundus: Mihkel Ilus
Koreograaf: Rene Köster
Tehnilised lahendused: Emer Värk ja Mikk-Mait Kivi
Live-montaaž: Anatoli Tafitšuk ja Emer Värk
Helitehnik: Madis Kaljulaid
Valgusmeister: Margus Ruhno
Operaatorid: Meelis Mikker ja Simmo Saska
Rekvisiitor: Mihkel Ilus
Graafiline disainer: Aimur Takk
Kommunikatsioon: Elina Naan
Produtsent: Loore Martma

Planet Alexithymia - Karl Saks/Kanuti Gildi Saal/eˉlektron, Rakvere Teatri väikses saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Eksperiment C: “Leet-turteltuvipaar on asetatud valgesse kastpuuri, kust järk-järgult
kõrvaldatakse üha pikemaks ajaks emaslind. Paar päeva pärast liigikaaslasest emaslinnu
kõrvaldamist on isane leet-turteltuvi valmis paarituma valge kodutuviga, keda ta on seni
täielikult ignoreerinud. Mõne aja pärast on ta valmis esitama oma kummarduse ja kuristava
häälemängu tuvitopisele, veel hiljem piisab postamendile asetatud rullikeeratud tolmusest
rätist, haamrist ja mustast kindast. Pärast nädalatepikkust üksikvangistust suunab ta oma
paaritusliigutused kastpuuri tühjale nurgale, kus rõhtsate kantide kokkusaamiskoht pakub
vähemalt optilist pidepunkti”. Keha, mis on surutud keskkonda või teadvus, mis on surutud kehasse, peab tegelema rutiini ja pragmaatiliste kordustega – olgu see black box’is, vanglas või põllumaal. Sealt tulenev taastekkiv jada ja fenomen, kuidas keha ja psühholoogia olukorraga kohanevad või mitte, on
lavastuse fookuseks. “Planet Alexithymia” on teadusulmeline vaate- ja kuuldemäng, mis ammutab informatsiooni eksperimentidest, protseduuridest, sündroomidest ja diagnoosidest. (Aleksitüümia on subkliiniline fenomen, mis hõlmab endas emotsionaalse teadlikkuse puudumist või täpsemalt raskusi tunnete tuvastamisel ja kirjeldamisel ning nende eristamisel emotsionaalsest erutusest tulenevatest kehalisest aistingutest.) Kestus: 60 minutit.
Tegijad:
Autor, esitus, helikujundus: Karl Saks
Dramaturg, valguskujundus: Maike Lond Malmborg
Laval: Ruslan Stepanov
Tehniline tugi: Kalle Tikas
Projektijuht: Maarja Kalmre

TEKHNE - Sveta Grigorjeva/Inglikoor - Rakveres, Rahu Hallis (Rahu tänaval)

ESIETENDUS!
Taust:
Sveta Grigorjeva uuslavastus võtab lähtealuseks detaili ja selle kuratlikkuse. Kirglikult. „Kui kaugele on võimalik täpsusega minna?” küsib lavastaja. "TEKHNE" on etüüd ühele kehale ja mitmele häälele, etüüd mitmele kehale, ühele häälele. Grigorjeva kommenteerib: „Ma võtan ja töötan must-valgega, et siis libiseda üle – sinna, prakku, nende kahe vahele, kolmandasse või isegi neljandasse kohta. Seal, kus aeg liigub teistmoodi, seal, kus ei saa enam aru, mis on ekspressionism, mis on impressionism, mis on subjekt, mis on objekt, mis on materiaalne, mis on immateriaalne. Ma otsin uut liikumist, uut keelt, uut hingamist. Hingan sisse vana, et hingata välja uus. Hingata välja värske. Töötan ühelt poolt keha kui arhiiviga, teisalt keha kui futuristliku võimalusega.“ TEKHNE reisib erinevate reaalsuste vahel. TEKHNE on mürgise rütmi geto-gümnastika. TEKHNE on kindaheide. TEKHNE on konformism. TEKHNE on aristokraatlikult pillav. TEKHNE on väikekodnalikult kitsi. TEKHNE on sukeldumine alateadvusse. TEKHNE on esimene hingetõmme pärast pinnale kerkimist. TEKHNE on uus-tuus-metamorfoos. TEKHNE otsib kohta, kus ta saab. Ja lükkab selle sisse.
TEKHNE on Grigorjeva senise karjääri ortodokseim teos – ja sestap, eelmiste lavastustega võrreldes, – tema radikaalseim lavastus. Ta võtab aluseks ja toimetab suures osas vaid kehaga.
Kestus: 45 minutit
Tegijad:
Etenduse esitaja ja lavastaja: Sveta Grigorjeva
Dramaturg: Kerli Ever
Kunstnikud: Arthur Arula (lava), Reelika Palk (valgus), Martin Kirsiste (heli)

Kuldkalake - Projektiteater Banaanikala - Lääne-Nigula vallas, Kirimäe külas, Kirimäe Rahvamõisas

Taust:
Etendus on elava muusikaga ja seda on võimalik ning sobilik mängida nii suuremale publikule laval suuremas kohas kui ka klassiruumis või elutoas, nii sees kui väljas. Lavastus on osa võtnud mitmest teatrifestivalist nii Eestis kui väljaspool (Soomes, Venemaal, Valgevenes), lisaks oleme etendust käinud mängimas välismaal elavatele eestlastele: Strasbourgis, Pariisis, Frankfurdis, Brüsselis ja Luksemburgis. Eestis mängime koolides, lasteaedades, rahvamajades, mõisates, raamatukogudes, väikesaartel, festivalidel, laatadel ja mujal üle Eesti. Aasta oli 1833, kui Puškin “Kuldkalakese” kirjutas valitsesid kirjanduses ja muusikas suured tunded – romantism. Oli valsi võidukäik. Küsimustele – Miks ikkagi eit tahtis nii väga lossi!, ilusaid riideid, valitsejannaks? Või ehk ka ilusat muusikat, valssi. Kas nüüd, ligi 200 aastat hiljem on inimeste soovid ikka samasugused? – saab publik mõistuloos oma sõna sekka öelda. Meie etendusel kuulevad vaatajad Chopini muusikat. Muusika on elav ja kostüümid nii kui päriselt sel ajal olid. Lavastaja-näitleja Allan Kress: „Soovisin, et etendusel oleks ka nö. laiemalt väärtustav moment, milleks antud juhul on siis Puškin ja tema värsid. Ideeks on, et ilmekalt väljatooduna, eristatuna, jääb vaatajatele meelde midagi ka aja- ja kirjandusloost. Põhjuseks eelkõige aeg ja mälestus, mil ise koolis käisin ning mitmed asjad jäid „kuiva“ õpetus- ja selgitusstiili pärast arusaamatuks ja siis ka õppimata. Võõralt kõlada võivaid sõnu nagu „küna“, „häärber“ jms me selgitame.“ Lavastus on nooremale publikule vanuses ca 3–11 eluaastat. Ja täiskasvanuile. Etenduse pikkus: 35–40 minutit.
Tegijad:
laval: näitleja Allan Kress ja pianist Ulla Mölder või kitarrist Timur Ilikajev
tõlkija: Kalju Kangur
lavastaja: Allan Kress
kunstnik: Jana Wolke
liikumisseadja: Ülle Toming
muusikalised kujundajad: Ulla Mölder ja Allan Kress

Ma olen paks - Tallinnas, Urban baris

Taust:
Mitu korda oled seda lauset kuulnud? Mitu korda ise öelnud? Mis tunne see tegelikult on? Keegi ei ütle “Ma olen paks!” lihtsalt niisama. Selle lause taga on alati midagi katkist. Sageli on selleks normaalse, intelligentse inimese ülitundlik sotsiaalne närv, mis tajub liigset survet teistele meeldida ja sel eesmärgil teatud moel välja näha. Meid ümbritsevad pidevalt õpetused, kuidas alla võtta. Pildid ühtmoodi kehadest, mis teistsugused kehad valeks kuulutavad. Ja nii me veedamegi oma päevi “õige” keha poole püüeldes — trenn, toit, salatrikid, imenipid. Keerutame peegli ees ja otsime riideid, mis “valed” vormid varjaks. Katsetame poose, et “õigem” välja näha. Sest see peaks meid õnnelikuks tegema. “Õige” kehaga oleksime rõõmsad, edukad ja armastatud. Kuid tegelikkuses, oma keha pidevalt kritiseerides ja “valeks” tunnistades me vaid hävitame iseend tükk-haaval, vabatahtlikult. Me lammutame oma Mina, lõigume selle pisikesteks tükkideks ja lahustame need oma ettekujutuses “õigest”. Just sellest räägibki lavastus “Ma olen paks!”. See on isiklik lugu sellest, kui katki võib olla üks terve inimene. Naine või mees, noor või vana, XS või XL.
Tegijad:
Autor: Piret Eesmaa
Lavastaja: Auri Jürna
Laval: Piret Eesmaa

Sinust saab tantsija! - Sõltumatu Tantsu Lava/eˉlektron - Rakvere Teatri proovisaalis

ESIETENDUS!
Taust:
Kelleks oled võimeline saama ja millal? Mis võiks anda julguse ja tekitada tahte väljuda valmismustritest, loobuda etteloodud rollidest? Liis Varese uus lavastus on mõtteline järg lavastusele „Hingake! Ärge hingake!” (esietendus 18.10.2018 Sõltumatu Tantsu Laval). Autor jätkab keha kui materjali uuringuid, lubades ühes ruumis kohtuda neil, kelle elud on eri vajadustega. Sel korral on fookuses kogenud lavaprofessionaalid, naised, kes naudivad peatusi, kuid kelle tung on edasi liikuda. Nad liiguvad justkui eri kiirusel ja vastupidistes suundades, kuid lavaruumis tuleb neil kohtuda. Kohtuda teisega iseendas. Kestus 1h 15min. Etendus on eesti keeles.
Tegijad:
Lavastaja: Liis Vares
Etendajad: Helen Reitsnik, Katariina Unt
Kunstnik: Kristi Kongi
Helikujundaja: Ekke Västrik
Valguskujundaja: Siim Reispass
Dramaturg: Taavet Jansen

Paratamatus elada ühel ajal - Von Krahli Teater -  Rakveres, Spordikirikus

Taust:
Ühel hilisel ennelõunal ilmus areenile kuulus sportlane. Ta ei olnud enam endine. Haigus oli räsinud teda juba mitu aastat ning palju polnud enam jäänud. Ta köhatas ja silus kortsu tõmmanud vana kulunud kirjadega spordijaki natuke sirgemaks. Siis vaatas ta ringi tühjal staadionil, mis talle kunagi oli tähendanud nii palju. Tema kõrvu kostusid fanfaaride hääled, pulbitseva publiku lärm ning treeneri kirglikud karjed. Oli novembri lõpp, õhk oli niiske. “Kas te olete üldse märganud,” ütles kuulus sportlane vaikselt, “kui ilus on Tallinna vanalinn?” Lauri Lagle lavastus “Paratamatus elada ühel ajal” algab hetkel, mil kõik on lõppemas. Inimesed on kogunenud ning valmistuvad millekski. Ent uued horisondid ei avane veel niipea. Nagu meie eludki, pole see jutustus, vaid hetked elatud eludest – ning nendest, mis alles ees. Lavastuse pealkiri on parafraas Peeter Mudisti maali pealkirjast. Esietendus 28. novembril 2019 Von Krahli Teatris. Etenduse pikkus on 2 tundi ja 10 minutit. Etendus on ilma vaheajata. Etendusel tehakse laval üks suits.
Tegijad:
Lavastaja: LAURI LAGLE
Laval: MARI ABEL, INGMAR JÕELA, RASMUS KALJUJÄRV, MART KOLDITS, JÖRGEN LIIK, MARKUS TRUUP, MARIKA VAARIK
Kunstnik: KAIRI MÄNDLA
Dramaturg: EERO EPNER
Valguskujundaja: SIIM REISPASS
Helikujundaja: ARTJOM ASTROV
Videokunstnik: MARIA ELISAVETA ROOSALU
Kommentaar: 
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte, aga veelgi lühemalt - seda tükki ma ei soovita:
https://www.instagram.com/p/B6fxmgLpKmuEc_Imp5C9cgVTmzlkSyjnJKri680/

Elu on parim meelelahutus - Tallinnas, Restoranis Maikrahv

Taust:
Teatriõhtusöögil naudime Vaariku enda kirjutatud, lavastatud ja esitatud monotükki, mis võtab lähema vaatluse alla inimelu väärtused. „Me oleme siin maailmas ju esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. Elu on parim meelelahutus! Pärast surma jõuab mossitada küll.“ Õhtusöögi algus kl 19:00, Etenduse algus kl 20:00
Ükski etendus varasemaga ei sarnane, sest publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida, diskuteerida ja küsimusi esitada.
Tegijad:
Laval autor: Andrus Vaarik
Kommentaar:
Kui ma seda kunagi nägin, kirjutasin pärast etendust nii:
Rahvusraamatukogus toimus täna Andrus Vaariku "tõelise mina" stand-up: "Elu on parim meelelahutus"... Andrus on ikka täiega nunnu. Kuigi ise väidab, et tal olla elus olnud vaid 3 mõtet, siis ega 3 mõttega üle 2 tunni inimeste meelt ei lahuta... Seal kiilases peas on ikka väga palju rohkem neid mõtteid peidus ja nendel kohtumisõhtutel avab ta ennast ja oma mõttemaailma pisut ning palju jätab ka räägitavate ridade vahele, mis tegi sellest etendusest veel omakorda palju sisukama. Mõnusalt palju ütleb ka otse ja lataki vasta vahtimist, aga mõnedest asjadest ilmselt kes ei tea, ei saa ka aru (mitte et siis aru saaks, et aru ei saanud :) ). Oli see nüüd siis teater või mitte - vahet pole, aga huvitav oli. Vaarikut on alati huvitav kuulata (ja vaadata). Ja ega ta edevus ei lubanud - natuke nendel edevamatel hetkedel pidi ikka "mängima" ka. Lisaks anekdoote - suurem osa enda elust (nendest ju suuremas osas etendus koosneski), aga lõppu üks mustemast mustem veel aplausile otsa. Üldse tahtis vahepeal morbiidsusega kurameerida, ent ikka läbi huumoriprisma... A ju mida vanemaks inimene saab, seda rohkem seda s tähega sõna elus ka on... sõbrad, vanemad, õpetajad jne... Eks huumor aitabki paljustki üle. Eluterve suhtumine. Tuleb ainult endal elus see lust üles leida. Andruse õnne valem tundubki olevat see, et ta teeb tööd, mis talle meeldib... see "mängimine" polegi õigupoolest tema jaoks töö, vaid õnn ise. Ise väitis küll pidevalt, et ta olla loll näitleja, et mis temast üldse kuulata või uskuda... aga tegelikult ikka kuratlikult tark - on osanud oma elu elada selliseks, et saab seda ise nautida ja mis peamine, tegeleda asjadega, mis talle meeldivad.... ja keegi ei saa tulla ütlema, kas see mis ta teeb või mõtleb või ütleb on õige või vale. Küllakutse esitas ka (koos aadressiga), seega tuleks Pärnumaal suvel ringikolades minna ja talle üks kalli teha... ta lubas kasvõi nädalaks jääda... ja vähemalt kohvi pakub ta ka... iseasi kas tõesti kõik need tuhanded inimesed, kellele ta seda esitanud on (või alles esitab) ära ka mahuvad

Alibi - Rakvere Teater - Rakvere Teatri väikses saalis

ESIETENDUS!
Taust:
Eneseõigustus ühes vaatuses.
ühte kindlasse ja puhtasse kohta tulevad viis eestlast. nad on erinevad. neil on erinevad minevikud, arusaamad, poliitilised vaated, aga nad peavad asjades kokku leppima, sest muidu edasi minna ei saa, ka tagasi ei saa. tuleb leida võimalused ja vahendid koostööks. tuleb püüda ja pingutada, et iseendast ja teistest aru saada, et saada aru, mis üldse toimub. olukord on sarnane kosmonautide/astronautide väljaõppele, kus kursandid peavad eduka tulemuse nimel omaenda egotsentrika miinimumi viima, samas empaatiavõimet kasvatama ja olema suutlikud üheskoos otsuseid tegema. on selline asi üldse võimalik? kas siin on õhus üks suuremat sorti lööming või dramaatiline leppimine? kõik on võimalik.
Lavastus sünnib koostöös trupiga.
Tegijad:
Lavastaja ja kunstnik: Andres Noormets
Kostüümikunstnik: Maarja Viiding
Valgus: Arne Maasi
Osades: Jaune Kimmel, Anneli  Rahkema, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Toomas Suuman

Stendhali sündroom - Teater Kelm - Rakvere Teatrikinos

ESIETENDUS!
Taust:
Minu armukesed loovad mind. Ja mina neid. Ja kui kunstnik on tundnud, et olen valmis (ja ma alati usaldan oma armukesi), siis lubab ta ka teistel inimestel mind vaadata. Mõnikord ehitatakse minu eksponeerimiseks isegi eraldi hooneid. Neid kutsutakse muuseumiteks. Seal ma siis olen ja inimesed tulevad mind vaatama. Kui ma neile eriti meeldin, siis teevad nad minust oma telefoniga pilti.
Mõnele aga mõjun ma iseäralikult. Mõni vaatab mind ja tunneb, et süda puperdab, jalad lähevad nõrgaks, võivad isegi hallutsinatsioonid tekkida. Arstid on sellele tundele isegi nime andnud - Stendhali sündroom. Stendhali järgi. Karl Koppelmaa uus autorilavastus võtab ette kõige sagedasema armukolmnurga (kunsti)ajaloos. Etendus on eesti keeles.
Tegijad:
Autor-lavastaja KARL KOPPELMAA
Lavakunstnikud JOHANNES VALDMA, KAROLIINA KULL
Valguskunstnik MARTIN KOLDITS
Helikunstnik ILJA MASSALOV
Laval KARL ROBERT SAAREMÄE, LOVIISE KAPPER, ELENA KOIT

Mul oli nõbu - Vaba Lava - Rakveres, Rahu Hallis (Rahu tn.)

ESIETENDUS!
Taust:
Aeg, mil kurjategijad valitsesid, tundub olevat möödanik. Praegusel ajal jääb mulje, et need kurjategijad on enda organisatsioonid legaliseerinud ja äritsevad nüüd seaduskuulekalt. Kuid võib-olla ei ole organiseeritud kuritegevus meie riikides põrmugi enda võimu kaotanud. See on lihtsalt kadunud meie tähelepanufookusest. Lavastuse “Mul oli nõbu” toovad lavale lavastaja Valters Sīlis ja näitekirjanik Rasa Bugavičute – Pēce. Rasa on pooleldi lätlane ja pooleldi leedulane, elab ning töötab Lätis, aga suurem osa tema kõige lähedasematest pereliikmetest on Leedus elavad leedulased. See on lugu Rasast ja tema nõost Deimantasest. Nas kasvasid koos üles – Rasast sai näitekirjanik, tema nõost sai Kaunase maffia üks juhtfiguure, kelle tapsid 2015. aastal arvatavasti kaks Eesti palgamõrtsukat. Kestus 1h 40min. Lavastus on eesti keeles.
Tegijad:
LAVASTAJA Valters Sīlis (LV)
DRAMATURG Rasa Bugavičute – Pēce (LV)
TÕLKIJA Contra
KUNSTNIK Uģis Bērziņš (LV)
VIDEOKUJUNDAJA Laura Romanova
VALGUSKUJUNDAJA Priidu Adlas
LAVAL Rea Lest ja Henrik Kalmet

Lighter Than Woman - Kristina Norman/Kanuti Gildi Saal - Rakvere Teatri suures saalis

Taust:
"Lighter Than Woman" on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.
Tegijad:
Autor ja esitaja: Kristina Norman
Dramaturg: Laur Kaunissaare
Kunstnik, etenduste läbiviimine: Erik Norkroos
Fotod: Erik Norkroos, Epp Kubu
Koreograafiline tugi: Joanna Kalm, Karolin Poska
Helilooja: Jēkabs Nīmanis
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Osalejad: Isadora Angelini, Ivana Abbondanza, Halina Fomiceva, Liubov Sandulovych, Nataliya Sandu, Victoria Bilivska, Mariia Filonenko, Mayya Romashchenko, Rina Pancaldi
Tõlked: Maarja Kangro, Tom Karik, Pearu Helenurm

Henrik Normani usumatud seiklused New Yorgis - Henrik Norman - Pärnu turu turuplatsil

Taust:
Esmakordselt muutub üks väikelinna turg teatrilavaks, nagu ammustel aegadel tehti turul teatrit nii on jälle võimalik ühel kaunil suveõhtul nautida turul teatrielamusi. Tänasel päeval, kui meil enam reisida pole võimalik ja lennukid ei lenda viib meid Henrik Normann New Yorki. Küll tema juba teab, kuidas meid kohale lennutada. Hendrik Normanni poolt Broadwayl kirja pandud tekst põhineb tõestisündinud lool. Pärast äpardusi lennujaamas, kummalisi intsidente lennukis ja konflikte vastuvõtulauas ei oleks ta eales uskunud, et visiit New Yorki saab edasi veel ainult hullemaks minna. Enam ei jäänud muud üle, kui kõik üles kirjutada. Äratundmisrõõmu jagub kõigile, kes ise vähegi maailmas ringi reisinud on. Väikesed liialdused teenivad ainult üht eesmärki – vaatajatel peab lõbus olema. Lavale astuvad ka mitmed riigijuhid ja avaliku elu tegelased, sest kes oskaks neid veel paremini parodeerida kui mees-nagu-orkester Henrik Normann ise!
Tegijad:
Autor-näitleja: Henrik Norman

Sada sekundit südaööni - Must Kast - Tallinnas, Ülemiste Citys (Sepapaja 10)

ESIETENDUS!
Taust:
Musta Kasti ja Edward von Lõnguse koostöölavastus, mis esietendub ühes Lõnguse esimese isikunäituse avamisega Tallinnas. Lavastuse alusmaterjal kombineerib kunstniku töid ja Johannese nägemusi Uue Testamendi ilmutusraamatust. Et Lõnguse ideeks on luua oma töödest äraspidine pühakoda tarbimiskultusele, sisustab Must Kast selle koja rituaalse lavastusega, mis mängib sama temaatikaga. Lavastus on irooniline tarbimiskultuuri pühitsus, mida ei sega sadade teadlaste ennustused maailmalõpust. See on maailmalõpu pidu, ruumiline kogemus, mis ehk tuletab meelde ühele avatavale suurteosele inspiratsiooni andnud Surmatantsu motot: memento mori. Suurnäitus ja lavastus toimuvad 1899. aastal ehitatud tehases, kus toodeti tuumaelektrijaamadele keemilis-tehnoloogilist seadmestikku ehk toideti nähtust, mis seab ühele kaalukausile inimeste kasvava energia- ja tarbimisvajaduse ning teisele elu ja ohutuse. Ka ajastus on aktuaalne - maailm on sel kevadel palju läbi teinud ja Lõnguse maailmalõpu kirjeldus maandunud uude, igas mõttes valulikku olukorda. Kas maailmalõpu sekundid hakkavad nüüd veel kiiremini tiksuma? Vanusele 16+ Lavastus etendub sel suvel kuuel korral Tallinnas Ülemiste City's Edward von Lõnguse näituse “Viimsepäeva katedraal” ja Tallinn Biennaali raames
Tegijad:
Lavastaja / Dramaturg Kaija M Kalvet 
Kunstnik Inga Vares
Helilooja Kaarel Kuusk 
Valguskunstnik Karl Marken 
Koreograaf Jaanika Tammaru
Laval Kaarel Targo, Birgit Landberg, Laura Niils, Karl Edgar Tammi, Agur Seim, Mariann Tammaru, Kristian Põldma, Jaanika Tammaru

Kirvetüü - Vanemuine - Tartus, Kammivabriku sündmuskeskuses, Teguri tn. 28a

Taust:
Pildike Setumaa külaelust pärast Eesti taasiseseisvumist.
Mis saab siis, kui miski, mis juhtus lapsepõlves, mõjutab sind kogu ülejäänud elu? Kui riigikorra muutumine keerab kogu senise elukorralduse pea peale? Kui kaamoslik sügis laotub üle majade ja põldude? Kui surnud hakkavad kõndima elavate seas ja esemed vahetavad omatahtsi asukohta? „Kirvetüü” jutustab väikesest setu kogukonnast, mis peale Eesti taasiseseisvumist oma jätkusuutlikkuse eest peab seisma. Sovhoos on lagunenud ja lihtne töötegemine asendunud musta äriga, mis üksikud väga rikkaks, kuid enamuse lootusetult vaeseks jätab. Elustuvad minevikuhõngulised elupildid, mille värvikasse sootsiumisse kuuluvad nii kohalik külalollike, perssekukkunud ärimees, kooperatiivpoodnik, noor õpetajanna, surma piiril balansseeriv posija kui ka alalhoidlik raamatukogutädi. Kellele elatud elu, kellele seninägematu eksootika, kellele valus sild olnust olevasse. Sest enam hullemaks minna ei saa – või saab? „Kirvetüü“ sai Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel I preemia. Näidend räägib setu keeles Eesti väikeküla elanike ausa ja inimliku loo, millest ei puudu lopsakas ja kohati valus huumor. Ka näidendivõistluse žürii liikmed tõstsid esile näitemängu mõnusat huumorit, mahlakust ning apokalüptilist trööstitust.
Tegijad:
Autor: Ott Kilusk
Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Ain Mäeots
Kunstnik: Iir Hermeliin
Osades: Andres Mähar, Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Ott Sepp, Veiko Porkanen, Liina Tennosaar, Ain Mäeots, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Ragne Pekarev, Kaia Skoblov, Saara Nüganen, Merle Jääger, Silvi Jansons, Agu Trolla, Mairo Libba, Hannes Hanimägi, Hubert Uku Prank, Ronald Mäeots, Rauno Koorts
Kommentaar:
2019 SUVE (ja terve AASTA) LEMMIK! Kindel soovitus - mastaapne ja võimas ajastupilt, mahlane tekst ja väga sisukas! LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2019/07/kirvetuu-vanemuine.html

Pimpinone - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Koomiline lühiooper.
Lavastaja Auri Jürna: „Telemanni „Pimpinone" on lugu teenijannast ja tema uuest ülemusest, klassikaline lugu kavalast ja ambitsioonikast alluvast ning heasoovlikust, aga kergeusklikust rikkurist. Nad saavad kokku võrdväärsete, kuid erinevate lootustega, ometi lõpetab üks õnneliku ja võiduka ning teine pettunu ja allaheitlikuna. Kontsertlavastuse peamine eesmärk on esile tuua virtuooslik, mitmetahuline, dramaatiline muusika. Lavastuslik pool püüab näidata tegelasi, kes algselt on justkui nukud, justkui joonistatud ja ühetasandilised, kuid kelle inimlikkus lõpuks publiku ühele või teisele poolele võidavad. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga?"
Tegijad:
Autor: G.P. Telemann
Lavastaja: Auri Jürna
Osades: Vespetta- Anneliis Volmer, Pimpinone- Kristjan-Jaanek Mölder
Pianist: Aarne Talvik

Keisri usk - Luunja projektiteater - Tartumaal, Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

ESIETENDUS!
Taust:
Henrik Visnapuu senimängimata näidend „Keisri usk" (1939) räägib Eesti taluelanike keerulistest valikutest aastal 1845, mil raske aja üleelamiseks loodeti abi saada usuvahetusest.  Kavandatud esmalavastus keelati poliitilistel põhjustel ära. Käsikiri säilis teatri- ja muusikamuuseumi arhiivis, kuni jõudis autori 130. sünniaastapäeva tuultes draama ajaloolisse tegevuspaika Luunjasse. Lavastus „Keisri usk" on Visnapuu 130. juubeliaasta kõrghetk.
Tegijad:
Autor: Henrik Visnapuu/Loone Ots
Lavastaja: Raivo Trass
Kunstnik: Jaak Vaus
Helikujundus: Feliks Kütt.
Osades: Garmen Tabor, Eva Püssa, Katrin Kalma, Merilin Kirbits, Karmen Saar / Loone-Ly Lempu, Nero Urke, Raimo Pass, Ivo Eensalu, Janek Joost, Rauno Kaibiainen, Tarvo Krall,  Enn Lillemets, Erik Ruus, Jaanus Tepomees, Aivar Jõgar, Harti Kiveste, Toomas Liivamägi, Andrus Novoseltsev, Karl Martin Vahejõe

Susanna saladus - Hiiumaal, Soonlepa Karjamõisas

Taust:
Koomiline lühiooper.
Krahv Gil kahtlustab oma abikaasat abielu reetmises. Ta tahab oma naist teolt tabada… ja tababki, kuid Susanna saladus on hoopis midagi muud.
Tegijad:
Autor: E. Wolf-Ferrari
Lavastaja: Thomas Wiedenhofer
Osades: Susanna- Anu-Mari Uuspõld, Krahv Gil- Janari Jorro
Pianist: Anneli Tohver

Õnnelik tund - Pullitalliteater - Jänedal, Pullitalliteatris

Taust:
Ühel suveõhtul lähevad Rutt ja Sulev õhtust sõõma Eestimaa kolkas asuvasse kõrtsi "Ära mõtle". Sulevil on midagi hinge peal, täna kavatseb ta selle välja öelda. Täiesti juhuslikult tulevad samasse kohta õhtustama ka Kerli ja Priit. Kerli usub, et see õhtu muudab tema elu.
Kõrtsis on kõrtsimees Simmu ja just tänasest sinna tööle asunud uus tüdruk Sulle.
Neil kõigil on oma elu ja oma lood. Ja juhtub, et nad satuvad kokku ühes õnnelikus tunnis, mil valed otsused lihtsalt ei saa teoks.
Tegijad:
Jaan Tätte komöödias mängivad Andrus Vaarik, Liis Lass ja Argo Aadli Tallinna Linnateatrist, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg (Teater Endla) ja Jessica Agneta Kari.
Lavastaja Gerda Kordemets, muusikaline kujundaja Markus Robam.
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2019/06/onnelik-tund-pullitalliteater.html

Kui seda metsa ees ei oleks - Projektiteater - Alatskivi lossis

Taust:
Näidend on inspireeritud Juri Nagibini, Henri Troyati ja Pjotr Tšaikovski loomingust. Paruness von Meck ootab parasjagu kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, kui tema mõisa saabub kaupmees Žgutov. Kaupmees tahaks osta parunessi metsa, aga paruness ei saa ju ometi laskuda labasesse äritehingusse, kui kohe-kohe on saabumas kiri suurelt heliloojalt endalt. Päevast saab õhtu, õhtust hommik ja hommikust nädal… aga mida ei tule, on kiri. Kaupmehe ja parunessi kohtumistesse sekkub parunessi poeg Volodja, kes muutub omamoodi sillaks Tšaikovski kirja ja metsamüügi vahel. Tragikoomikat lisab kõigi kolme suhetesse tõsiasi, et nii paruness kui tema poeg on Tšaikovskist omal kombel sisse võetud, samal ajal kui kaupmehe muusika-alased teadmised piirduvad vaid balalaika eristamisega praepannist.  
Pisut tšehhovlikus armastusloos leidub nii koomikat, suuri tundeid, inimlikke igatsusi kui ka traagilist valu. Ja muidugi hästi palju muusikat. Lavastus  on tegijate poolne sügav kummardus kuulsale vene heliloojale Pjotr Tšaikovskile. Tema loominguline põlemine, pidev otsingulisus, vastuolud reaalsusega ja meeletu armastus muusika ja loomise vastu on inspireeriv ja tunnetatav läbi aegade. Etendus kahes vaatuses. Lavastuses kasutatakse elavat muusikat. Etenduse kestus koos vaheajaga 2,5h Esietendus 21.juuli 2015 Kukrusepolaarmõisa ballisaalis, Ida-Virumaal
Tegijad:
Autor: Urmas Lennuk
Lavastaja: Eili Neuhaus
Kunstnik: Irina Marjapuu
Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Eduard Salmistu (Rakvere Teater),
              Madis Mäeorg (Rakvere Teater), Margareth Villers (Rakvere Muusikakool)
Valgus- ja helikujundus: Peeter Pilv
Etendusejuht: Eili Neuhaus
Kommentaar:
Minule kohe väga meeldis! Ja ju see on ka teiste meelest väärt vaatamine, sest ega seda muidu ei mängitaks juba kuuendat suve!


Vedelvorst - Endla - Pärnus, Teater Endla suures saalis

Taust:
Ühel kenal suvisel päeval saabub Laisavere kroonuvalla Näsnäruda tallu suur õnnesõnum: Sarve Mats, see suur vembumees ja kaaberjaan, kes hobustega parseldas ning linade ja takuga laatadel raha kokku ajas, on ära surnud ja testamendiga oma ristipojale, Näsnäruda noorperemehele Kustavile suure päranduse jätnud! Aga nagu igal õnnel, on ka sellel oma konks küljes – päranduse pälvib Kustav vaid juhul, kui ta naise majja toob ja pisipere hakkama paneb ... Igale teisele mehele poleks see probleem, eriti kui pruudikandidaat koos õnnesõnumiga kaasa tuuakse, kuid Näsnäruda Kustav pole mingi tavaline mees. „Vedelvorst ja venimus viimse varbani, metsaliseks magab enese,“ arvavad temast teised. Kustav ise aga näeb oma pidevas pikutamises midagi sootuks suuremat kui lihtne laisklemine, või nagu ta ise ütleb: „Muld ja materjaan on, mis meis tagasi ihkab magama, nagu ta magas enne maailma loomist." Kas ja kuidas Sarve Matsi saadetud õnn siiski Näsnäruda õuele jõuab ning millist rolli selles mängivad Kustavi ema Mari, saarlasest sulane Joosep, atsakas teenijatüdruk Maali, karjapoiss Eedo, Ristmetsa peremees Tanel ja tema tütar Tiiu, seda tuleb publikul aga juba teatrisaali vaatama tulla. Kestus koos vaheajaga 2 h 25 min. Esietendus 1. juunil 2018 Endla Teatri Suures saalis. NB! Laval suitsetatakse!
Tegijad:
lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - Hugo Raudsepp
kunstnik - Illimar Vihmar
muusikaline kujundaja - Ingomar Vihmar
valguskujundaja - Karmen Tellisaar
osades - Carmen Mikiver, Sander Rebane, Sten Karpov, Ireen Kennik, Lauri Mäesepp, Jaan Rekkor, Fatme Helge Leevald
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - üllatavalt lahe oli!):
https://www.instagram.com/p/BmLjGBAF8aaYO-ejPSpIcikFr0_wmqGgVI-GMY0/


Kadri - Emajõe Suveteater - Tartus, Staadioni 48 hoovis

Taust:
Muusikaline vabaõhulavastus
Emajõe Suveteatri menukas Silvia Rannamaa noortejutustuse ainetel valminud lavastus „Kadri“ jõuab sel suvel taas publiku ette. Lavastus pakub muudki kui nostalgilist heldimust ning puudutab ka XXI sajandi muresid. Olgugi et „Kadri“ on tituleeritud noortejutustuseks, keerleb selle põhiprobleemistik ümber nähtuse, mis vanust ei küsi – ja see on õnn. Loo arhetüübiks on muinasjutt inetust pardipojast, kes ilmub Rannamaa tekstis kiusatud koolitüdruku kujul. Lavastuses otsib teismeline Kadri väljapääsu alaväärsusest, kiusamisest, kehvadest oludest ning igatseb oma kaotatud vanemate armastust ja hoolitsust. „Kadri“ on lugu eneseleidmisest, muutumisest inetust pardipojast unistuste luigeks, hallist hiirekesest printsessiks. Põlvkonnad - sõjajärgne ja stagnatsiooniaegne, võitjate ja lumehelbekeste, X, Y ja Z - kõik nad vahetuvad, kuid noore inimese armumised ja pettumused, unistused ja püüdlused, rõõmud ja mured, võidud ning kaotused on ikka endised. „Kadri“ on kauneim näide sellest, et „naerata ometi, ja maailm naeratab sulle vastu“. Sooja huumori, erakordsete sündmuste ja tabavate karakteritega „Kadri“ etendub Emajõe Suveteatri uues mängukohas Tartus, Staadioni tänav 48, 1878. aastal ehitatud ajaloolise hoonekompleksi pargis.
Etendus kahes vaatuses, kestusega 2 tundi ja 15 minutit
Tegijad:
Lavastaja Andres Dvinjaninov
Dramatiseerija Aidi Vallik
Kunstnik Arthur Arula
Muusika autor Toomas Lunge
Liikumisjuht Heili Lindepuu
Mängivad Leila Säälik, Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Külliki Saldre (Vanemuine), Riho Kütsar (Vanemuine), Ella Cecilia Claesson, Robin Haga, Laure Kiivit, Marie Kiivit, Emily Susanna Knotts, Mairo Libba, Hella Niitra, Maarja-Liis Nurja, Karl Kristjan Puusepp, Sandra Reigo, Stella Seim, Kärt Tõnissaar ja Maaria Õun.
Kommentaar:
Hea lastekas/noortekas, mis on väärt vaatamine ka täiskasvanutele! LOE PIKEMALT SIIT: https://danzumees.blogspot.com/2019/07/kadri-emajoe-suveteater.html


Loomad - Piip ja Tuut Teater - Haapsalus, Iloni Imedemaal ja Kärdla Nukuteatris

Taust:
Piip ja Tuut Teatri stand-up peredele, kus tulevad esitamisele mõned kaasaegsed lood, mis kõlavad kui muinasjutt ning paar ennemuistset lugu, mis on väga tänapäevased. Piip ja Tuut kehastuvad loomadeks, kes peegeldavad värvikalt meie inimloomust. Vaataja võib mõneski loomas ära tunda oma naabri või lapse õpetaja, oma abikaasa või sootuks iseenda. See on kiire moondumismäng, kus laval on rohkem loomi kui näitlejaid. Kestus 50 min. Sobilik vaatamiseks peredele ja lastele alates 3-eluaastast.
Tegijad:
Autorid, näitlejad ja lavastajad Haide Männamäe ja Toomas Tross
Kommentaar:
Väga vahva ja seda nii lastele kui täiskasvanutele! Meeles on, et sai südamest naerda. Minu paari suve taguse pikema arvamuse saab kätte siit: http://danzumees.blogspot.com/2018/06/loomad-piip-ja-tuut-teater.html



Suudlused - Tartu Linnateater - Tartus, Laulupeomuuseumi sisehoovis (Jaama 14)

ESIETENDUS!
Taust:

On 1958 aasta kevad, täis rõõmu, lapsemeelt ning avastusi. Meie loo kangelased John ja Mary on oma esimesel kohtumisel üheteistkümne aastased. Sellest kohtumisest saab alguse siiras, vaimukas ning südantsoojendav armastuslugu, mis on tänaseks kestnud üle kuuekümne aasta…Lavastus Jay D. Hanagan "First Kisses" ainetel. Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h 
Tegijad:
Laval: Anne-Mai Tevahi (Mary), Karl Edgar Tammi (John)
Lavastaja: Algis Astmäe
Kommentaar:
Tegemist on sama alusmaterjaliga, mida sai kunagi näha Endlas Madis Kalmeti lavastusena ja mida mängitakse ka Salme Teatris Jaanus Nuutre lavastusena nime all "Esimesed suudlused". Selle näidendi lugu ja tekst on väga armas ja hingepugev. Kui pole varem näinud, siis juba ainuüksi loo pärast kindlasti tasub minna vaatama! Siin mängivad, aga teised näitlejad ning tegemist uue lavastusega ja sellisele armastuloole on kindlasti ka mitu korda mõnus kaasa elada.


Ema Tereesa - LendTeater - Jõgevamaal, Kamari külas

Taust:
Mida on vaja õnneks? Küllap on õnn iga inimese jaoks erinev, aga enamasti hakkame hindama neid asju ja inimesi, mida või keda meil enam ei ole. Või siis ka mitte…
Tegijad:
Autor ja lavastaja AIRÉ PAJUR
Kunstnik Margus Möll
Laval Anne Masing-Luik, Kaidi Sööt, Mare Jõgi, Aire Pajur, Imre Vallikivi


Pettsoni ja Finduse rebasejaht - Teatribuss - Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Linnuse külas, Lammasmäe puhkekeskuses

Taust:
Üksildane ja eraklik Pettsoni-taat ja tema elavaloomuline kass Findus elavad koos ühes väikeses talus ja teevad oma igapäevaseid toimetusi. Ühel päeval saabub Naaber Gustavson teatega, et külas on ringi luusimas rebane, kes kanu varastab. Kuidas Pettson ja Findus oma kanad päästavad? Nii suur kui väike vaataja saab vastuse Sven Nordqvisti fantaasiarohkel ja lõbusal lool põhineval koguperelavastusel “Pettsoni ja Finduse Rebasejaht.
Tegijad:
Tõlkija – Ülle Kiivet
Dramatiseerija – Urmas Lennuk
Lavastaja – Marko Mäesaar
Kunstnik – Marge Martin
Muusika – Andres Vago
Osades: Margus Grosnõi (Rakvere Teater), Meelis Sarv, Katrin Kalma, Marko Mäesaar
Muusikud: Kadri Laube, Dimitra Giannakaina, Eliisabet Raju, Andres Vago
Kommentaar: 
Kunagi kui nägin, kirjutasin sellest nii: Olin üllatunud kui lahe see oli! Lapsele meeldis ka. Margus Grosnõi ja Katrin Kalma lõid eriti laineid, aga kogu see kuke ja kanade värk ning laulud ja muusika ka... No ega Findusel ka viga olnud :) Vahva lastekas igas mõttes. Sobib nautimiseks vabas õhus.


Lootuskiir pimeduses - Sundown Productions - Saku vallas, Rehe küünis

Taust:
Ühel pimedal, tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Alumise korruse elanikud on juba evakueeritud, sest möllav torm on paisutanud akende all voolava jõe vee ohtlikult kõrgele, ähvardades muuta kogu ümbruskonna möllavaks veteväljaks. Oodates koos katastroofist pääsemist, avanevad tasapisi vanaprouade elatud elude keerdkäigud, õnnestumised ja ebaõnnestumised, hirmud ja veendumused. Siis saabubki päästeingel – vabatahtlik abistaja Hope, kelle ülesandeks on toimetada elanikud evakuatsioonibussi, mis kahjuks kunagi ei saabu – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Nii jäävadki viis vanadaami ja üks noor naine, kes ujudagi ei oska, vangi tormist ja veetõusust ohustatud hoonesse, ootama oma saatust. Kas on mida oodata? Kas on parem saatusele alistuda või võtta ohjad enda kätte? Igal ühel neist on kaasas pika elu jooksul omandatud tarkuste, oskuste ja leidlikkuse pagas, mida ohtlikus olukorras kasutada. Olla vana ei tähenda olla  tuim, nüri, loll ja lootusetu.  Unustatud? Jah, vist küll. Meie eakate tegelaste eksistentsikriis ühelt poolt ja sotsiaalne hüljatus teiselt poolt asetavad nad olukorda, kus nad peavad otsustama – kas me tahame tulevikku? Kas meil on tulevikku? Kas minna hukule vastu või teha seda, mida nad on teinud terve elu – võidelda oma olemasolu eest. Ja nad võitlevad.
Tegijad:
Autor: Sandi Toksvig (orig. Silver Lining)
Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm
Kunstnik ja kostüümikunstnik: Ann Lumiste
Osades: Ene Järvis, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Mari Lill (Eesti Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševits
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte, aga veelgi lühemalt - täitsa ok, aga ilmselt rohkem meeldib pisut vanemaealisele publikule:
https://www.instagram.com/p/Bzxpg_GJMC8OvSDYbWWSxqVz2IArC6-JgyGxc80/


Juudit - R.A.A.A.M. - Tallinnas, Püha Katariina kirikus

Taust:
A.H.Tammsaare on öelnud: „Meie ikka tapame neid, keda armastame.” Tallinnas Püha Katariina kirikus etendub Tammsaare piiblilegendist lähtuv näidend „Juudit”. Näidendi teemad on väga kaasaegsed – võimuiha, sõda, kirg, armastus, ebaõnnestumise hirm… Miks Juudit tapab Olovernese, keda ta kirglikult armastab? Muidugi on see lavastus ja näidend ka naisest, tema psühholoogiast ja tunnetest, läbielamistest enne ja pärast Olovernese pea maharaiumist. Lavastaja Airat Abusakhmanov (1974) on baškiir, lavastajana tuntud nii omal maal kui ka Venemaal. Ta ise ütleb: „Minu jaoks pole tänapäeva kangelane ühemõtteline figuur, ideaal. See tähendab tihti ohvreid ja eneseohverdamist.” Põnevust annab seekordsele lavastusele juurde ka see, et teater R.A.A.A.M. ja produtsent Märt Meos kutsuvad Eesti klassikat lavastama järjekordselt välislavastaja.
Kestvus 2h 30min koos vaheajaga
Tegijad:
Autor - ANTON HANSEN TAMMSAARE
Lavastaja - AIRAT ABUSAKHMANOV
Kunstnik - ERVIN ÕUNAPUU
Helilooja - ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik - PRIIDU ADLAS
Koreograafia ja liikumine - RENEE NÕMMIK ja TIINA OLLESK (Fine5 tantsuteater)
Etenduse juht - TUULI RAADIK
Laval - RIINA MAIDRE, ÜLLAR SAAREMÄE, ELINA REINOLD, KRISTO VIIDING, MARKUS TRUUP, RAIMO PASS (Eesti Draamateater)
Kommentaar:
Lühidalt saab minu arvamuse siit kätte (aga veelgi lühemalt - minule meeldis!):
https://www.instagram.com/p/BzQFE9_JrmfWT9r-jVrnd4qySLhupcE1RshaX80/


Pidu katku ajal - Teater Karakter - Rakveres, Art Cafe's

ESIETENDUS!
Taust:
Linnas valitseb katkuepideemia. Mõned inimesed on katnud laua otse tänavale, pidutsevad ja laulavad, on kogunenud katkuskeptikute klubi , kuidas nende pidu täna kulgeb, näete juba etenduses. Puškin on palju tegelenud tõlkimisega. „Pidu katku ajal“ on omal moel ainulaadne näide tema tõlkekunstist. Poeet on suutnud John Wilsoni (1785 – 1854) kolmevaatuselisest näidendist „Katku linn“, mille tegevus toimub 1665 aasta katkuepideemia ajal Londonis, luua lühikese stseeni tõlkimisega lõpetatud teose, mis on kunstiline tervik. Tänu Puškini meisterlkkusele elab „Pidu katku ajal“ isesisvat, Wilsoni näidendist sõltumatut elu. Näidend on tõlgitud 1830 aasta kooleraepideemia ajal Boldino karantiinis olles.
Tegijad:
Lavastaja: Tiit Alte
Koreograaf: Dmitri Harchenko


vihanemees.com - Kinoteater - Jäneda Pullitalliteatris

Taust:
Penelope Skinneri auhinnatud näidend (algse pealkirjaga "Angry Alan") vaatleb lähedalt ja mitte liiga suure aupaklikkusega ühe tänapäeva mehe lugu. "See on hästi aus lugu, korraga väga naljakas ja väga kurb," ütleb Ivo Uukkivi. Skinneri näidend osutus väga menukaks koomikute kogunemispaigas Edinburghi festivalil Fringe, kust ta käesoleval aastal üle viidi Londoni prestiižsesse Soho Theatre'isse. 
Etenduse kestus: 1h 45 min.
Tegijad:
Tõlkija ja lavastaja: Paavo Piik
Laval: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater)
Kõrvalosas: Mart Nurk
Kunstnik: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Videokunstnik: Marta Pulk
Helikujundaja: Taavi-Peeter Liiv
Valguskujundaja: Revo Koplus (NUKU teater)
Produtsent: Sigrid Leppmets


Õitsev meri - Kuressaare Teater - Saaremaal, Vikil, Mihkli Talumuuseumi õuel

ESIETENDUS
Taust:
Avatud südamed õitsevad armastusele. Nagu tuuled merel on ka inimsaatused heitlikud ning muutlikud. Ei aita vanemate tarkus, manitsused ega õpetussõnad, noor inimene käib ise oma valitud teel eksides ja komistades ning siis taas õigele rajale tagasi pöörates. August Mälk jutustab kirgliku ning liigutava loo noore inimese armastusest, elukarastusest ja eneseleidmisest. Saaremaa tunnustatud ning armastatud kirjamees on kirjutanud läbi lihtsa rannarahva eluolu suurte tunnete õitsemisest. Kui õitseb armastus siis õitseb ka meri! 2020. aasta suvel tähistab Kuressaare Teater August Mälgu romaani "Õitsev meri" ainetel valminud samanimelise lavastuse väljatoomisega kirjaniku 120. sünniaastapäeva.
Tegijad:
Etenduse lavastaja on Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Osades: Loviise Kapper, Grete Jürgenson (Rakvere Teater), Jaune Kimmel (Rakvere Teater), Elar Vahter (Rakvere Teater), Piret Rauk, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Arvi Mägi, Kiiri Tamm (Ugala Teater), Tanel Ting, Markus Habakukk, Jürgen Gansen jt.


Armastus mälukaotuseni - Vana Baskini Teater - üle Eesti

ESIETENDUS!
Taust:
Hoolimata romantilisest pealkirjast, „Armastus mälukaotuseni“, on tegemist ühe tõeliselt hullumeelse komöödiaga, sest tegevus toimubki psühhiaatri kabinetis. Mälukaotuse käes vaevlev mees tuleb abi saamiseks arsti juurde. Arst püüab välja selgitada haiguse sümptomeid ja põhjuseid, kuid tulutult - patsiendi vastused on nii vasturääkivad, et temalt on võimatu mingit selgust saada. Õnneks on võimalik välja kutsuda patsiendi naine, kes vastab kõigile küsimustele selgelt ja enesekindlalt. Kuid tema selgitustest järeldub, et ka arst ise kannatab mälukaotuse käes. Olukord muutub veelgi segasemaks, kui äkki saabub teine naine ja kuulutab, et ka tema on haige mehe naine. Arst on viidud peaaegu hullumiseni, kui ilmub veel üks salapärane mees, kes väidab, et hoopis tema on... Kes siis? Lugu pakub mõtteainet erinevatel teemadel. Iga vaataja leiab sealt midagi endale. Mõni näeb näidendit sellest, kuidas korralikud ja sümpaatsed inimesed võivad hõlpsalt libiseda pettuste ja mahhinatsioonide libedale teele. Teine arvab, et  kujutatud on naiste omakasupüüdmatust ja seda, kui oluline on leida armastust ja mõistmist igas vanuses, isegi eakamatel. Kolmandad naudivad vaimukat lugu sellest, kui ilusasti ja hingestatult oskavad inimesed ikka valetada. „Armastus mälukaotuseni“ on hasartne mõistatuste-komöödia, dünaamiline ja naljakas lugu, mis areneb kiiresti ja elavalt. Lõpuks selgub ka saladus, kes ja mis eesmärgil korraldas selle avantüüri, mis peaks kedagi päästma... Aga millest? Ja kas päästab?
Tegijad:
Autor: Valentin Krasnogorovi
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Tõnu Kilgas, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg.


Jaanituli - Müüdud Naer - Võrumaal, Navi külas, Tamme talus

ESIETENDUS
Taust:
"Jaanituli" on lugu armetust elu nautlemisest ja elusast elufilosoofiast. See on sotsiaalne peegelpilt meie naabrite elust, arvatavasti ka stiilselt ja harvem iseenda peoõhtutest! See on lugu kahest Ida-Võrumaa vennast, kes on otsustanud oma saatust muuta, sest pruut ja vend tahavad hoolitsetud saada. Nad tahavad saada õnnelikuks, sest me ju teame, et korteri ukse taga on elu selgem ja õhk värskem. Aga kus on elupäästev võti, mis avab ukse? Lavastus on Rünno Saaremäe näidendi "Jaanituli" Võromaine tõlgendus.
Tegijad:
Lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere Teater)
Kunstnik Mailiis Laur
Muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa
Näitlejad Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Agu Trolla, Paula Solvak, Silvi Jansons.


Tema taevaliku Õnneküla potitehas - Ajateater - Harjumaal, Keila kihelkonnas, Ohtu mõisa tallihoones

ESIETENDUS!
Taust:
Pottsepmeistri talus, kust üsna hiljuti vanaperemees taevastele radadele on lahkunud, jätkab tema maiseid tegemisi täis elujõus lesknaine Epp. Sama katuse all on ametis ka kaks meesterahvast: meister Mihkel ja õpipoiss Jass. Jasmiinid õitsevad, ritsikad siristavad, õhk on suvest ja tunnetest paks, käib elutants, kaaslase otsimine – tedremäng. Talust  saab elu näitelava, igal osalisel on siin oma võtted ja oma roll. Selles mängus on kõik võtted lubatud, valiku teeb üks. Taas elustub Ohtu mõisa tallihoone teatritegemiseks, viies meid seekord 1930-ndatesse, Lood, mis räägivad suhetest, valikutest, inimestest, ei aegu. Vallaku novell “Epp Pillapardi Punjaba potitehas” inspireeris läti lavastajat Lauris Gundarsit nii, et ta kirjutas sellest oma versiooni “Tema taevaliku Õnneküla potitehas”, mille Ajateater nüüd Eestis vaatajate ette toob.
Tegijad:
Autor: P.Vallak/L.Gundars
Lavastaja: Peep Maasik
Kunstnik: Karmo Mende
Muusika: Hendrik Kaljujärv
Koreograaf: Egely Pruuli
Näitlejad: Katrin Valkna, Pääru Oja (Eesti Draamateater), Tarvo Sõmer ( Rakvere Teater)


Printsess Moon - Alle-Saija Teatristuudio - Põlvamaal, Alle-Saija teatritalus

ESIETENDUS!
Taust:
Viktooria on väike maakuningriik, kus lihtsad ja toredad inimesed elavad oma rahulikku igapäevaelu. Ühel päeval tuleb aga teade, et Viktooria peab korraldama järgmise printsesside maailmameistrivõistluse, kus võistlevad kõige tähtsamad printsessid üle maa. Ka Viktooria peab omalt poolt printsessi võistlema saatma. See aga tähendab kuningriigi jaoks suurt probleemi, sest seal pole ühtegi printsessi. Kuid suur võistlus on ukse ees ja uhked printsessid kohe Viktooriasse jõudmas ... Muusikaline koguperelavastus "Printsess Moon"  on lõbus ja liikuv fantaasialugu, mille toob välja Alle-Saija Teatristuudio.
Tegijad:
Autor ja lavastaja: Ingrid Ulst.
Muusika autorid: Ingrid Ulst ja Tiit Saluveer.
Kunstnik: Elise Nigul.
Koreograaf ja liikumisjuht: Reelika Poroson.
Osades harrastusnäitlejad. Kaasa teevad ka Kirsi Ponitalu ponid.


Sinised kilesussid jalas - Kammerteater/Hansahoovi Teater - Tartus, Hansahoovis ja Kabli Rannakodus, Häädemeeste vallas

Taust:
Monokomöödia kahes osas
Rahvalemmik juba 10 aastat! VIIMANE avalik etendus!
Naljakas ja tempokas karakterite kaskaad, kus üks näitleja kehastab nii mehi kui naisi, noori ja vanu ning ümberkehastumine toimub publiku silme all. Ühendavaks läbivaks teemaks on raha ja tegelaskujude suhestumine rahasse praeguses ühiskonnas. Etendus kestab koos vaheajaga 2h
Alla 14. a. mittesoovitav.
Tegijad:
Autor: Andrus Kivirähk
Osades: Indrek Taalmaa
Kommentaar:
LOE PIKEMALT SIIT: http://danzumees.blogspot.com/2017/06/sinised-kilesussid-jalas-tallinna.html




TOP10 2020.AASTA SUVE PARIMAD
Minu lemmikute edetabel neist, mis juba 2020 suvekuudel mängitavatest lavastustest nähtud:

1.-2. Praegu pole aeg armastamiseks - R.A.A.A.M.
1.-2. Kirvetüü - Vanemuine

3. Õitsev meri - Kuressaare Teater
4. Õnnelik tund - Pullitalliteater

5. Kui seda metsa ees ei oleks - Projektiteater, tänavu Alatskivi lossis

6. Isamaa pääsukesed - Eesti Draamateater
7. Alias - VAT Teater
8. Juudit - R.A.A.A.M.

9.-10. Mul oli nõbu - Vaba Lava
9.-10. Daamid - Endla

Lisaks lastele või lastega:
Kadri - Emajõe Suveteater
Loomad - Piip ja Tuut Teater
Lohe needus - Eesti Draamateater

Kuna Tallinna Linnateater mängib oma tavarepertuaari augustis ja nende tükid on niiii head, et võtaks enda alla üle poole sellest TOP10st, siis toon eraldi välja vaid need, mida eriliselt suverepertuaarist noppida soovitan:
"Inimesed, kohad ja asjad"
"Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus"


SUVETEATER 2020 REPERTUAARIST PILET JUBA OLEMAS (kuigi mõni alles sügiseks)

Inimese hääl - Tallinna Linnateater veebis (juuni)
Stendhali sündroom - Teater Kelm (juulis)
Alibi - Rakvere Teater (juulis)
Mul oli nõbu - Vaba Lava (juulis)
Elevandi kõrts - Vana Baskini Teater (juulis)
Sada sekundit südaööni - Must Kast (juulis)
Keisri usk - Luunja projektiteater (juulis)
Tema taevaliku Õnneküla potitehas - Ajateater (juulis)
Hotell laibaga - Endla (juulis)
Õitsev meri - Kuressaare Teater (augustis)
Lüpstud - Sundown Entertainment (augustis)

Nagu süldikeeduvesi - Endla (augustis)
Katkuhaud - Ugala*** (augustis)
Libahunt - Eesti Noorte Muusikaliteater (augustis)
Operetikuningas Imre Kalman - Estonia (augustis)
Lõpp hea, kõik hea - VHK/Theatrum (augustis)
Kangro/Ulfsak/Epner - Kanuti Gildi Saal (augustis)

Agulihärrad - Teater Kilk (septembris)
Esimene armastus - Eesti Draamateater (septembris)
Vanuse viiskümmend varjundit - Karlova Teater (septembris)
Oh jumal - Eesti Draamateater (oktoobris)
Kaalud - Vanemuine*** (oktoobris)

(tärnidega märgitud teatrielamuste kohta kirjutan siin blogis pärast nägemist pikema peegelduse)


SUVETEATER 2020 REPERTUAARIST, MIDA VEEL LISAKS NÄHA TAHAKS:

Goodbye, Berlin! - Vene Teater (Tallinnas)
Habras ilu - Fine5 Tantsuteater (Tallinnas)
Kui Anija mehed Tallinnas käisid - Piibe Teater (Harjumaal)
Käest kätte - Vene Teater (Tallinnas)
Põgenik - RAAAM (Harjumaal)
Tango - Endla (Pärnus)
WhiteWash - Vaba Lava/Jarmo Reha (Rakveres ja Tallinnas)

Indrek Hargla ekslusiivsetel tekstidel - Improteater Impeerium (Võrumaal, jääb minul kahjuks suvel nägemata)
Kassi-hiire mäng - LendTeater (Elvas, paraku suvekuudel jääb minul nägemata)
Sinust saab tantsija! - STL/elektron (välja müüdud/jääb igatahes suvel minul nägemata)
Soolo kahele - TheArter (Harjumaal, aga ilmselt jääb see minul nägemata)
Õhtu Lehariga - Vanemuine (Tartus, kuid kahjuks jääb ilmselt nägemata)


MINU 2020.a SUVETEATRI (JUUNI-AUGUST NÄHTUD ETENDUSTE) EDETABEL:

1. "Õitsev meri" Kuressaare Teater (autor: August Mälk, lavastaja: Madis Kalmet, laval: Elar Vahter, Arvi Mägi, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Loviise Kapper, Andres Raag, Piret Rauk, Jürgen Gansen, Kiiri Tamm, Markus Habakukk, Tanel Ting jt.) nähtud Saaremaal Mihkli Talumuuseumi õuel Vikil.

2. "Mul oli nõbu" Vaba Lava (autor: Rasa Bugavičute-Pece, lavastaja: Valters Silis, peaosades: Rea Lest, Henrik Kalmet) nähtud Rakvere Rahu Hallis

3. "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (autor: Ott Kilusk, lavastaja: Ain Mäeots, laval: Sepo Seeman, Kalle Sepp, Liina Tennosaar, Inga Lunge, Saara Nüganen, Ingrid Margus, Priit Strandberg, Veikko Täär, Peeter Oja, jt) nähtud Kiidjärve vabaõhulaval

4. "Elevandi kõrts" Vana Baskini Teater (autor-lavastaja: Gerda Kordemets, laval: Terje Pennie, Tõnu Oja, Katariina Ratasepp, Märt Koik) nähtud Jäneda Pullitalliteatris

5. "Keisri usk" Luunja teatriprojekt (autor: Henrik Visnapuu/dramaturg: Loone Ots, lavastaja: Raivo Trass, laval: Janek Joost, Eva Püssa, Raimo Pass, Nero Urke, Merilin Kirbits, Katrin Kalma, Jaanus Tepomees, Ivo Eensalu, Tarvo Krall, Erik Ruus, Garen Tabor, Rauno Kaibiainen jt) nähtud Luunja Kultuuri- ja Vabajakeskuses

6. "Sada sekundit südaööni" Must Kast (lavastaja-dramaturg: Kaija M Kalvet, laval: Jaanika ja Mariann Tammaru, Laura Niils, Birgit Landberg, Kaarel Targo, Karl Edgar Tammi, Kristian Põldma, Agur Seim) nähtud Ülemiste City Sepapaja 10 vanas keemiatehases

7. "Hotell laibaga" Endla (autor: Die Acht, lavastaja: Ennd Keerd, laval: Kadri Rämmeld, Helene Vannari, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Ireen Kennik, Indrek Taalmaa, Priit Loog, Tambet Seling) nähtud Endla Teatri suures saalis

8. "Jutt jumala õige" Teater Nuutrum (autor: Miina Piir, lavastaja: Jaanus Nuutre, laval: Harry Kõrvits ja Jaanus Nuutre) nähtud Lääne-Virumaal Vainupea kabelis

9. "Mäng" Kellerteater (autor Anthony Shaffer, lavastaja: Vahur Keller, laval: Andres Roosileht, Meelis Kubo) nähtud Kellerteatris

10. "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" Ajateater (autor Peep Vallak/dramaturg: Lauris Gundars, lavastaja: Peep Maasik, laval: Pääru Oja, Tarvo Sõmer, Katrin Valkna) nähtud Ohtu Mõisa tallihoones

11. "Alibi" Rakvere Teater (autor: trupp, lavastaja: Andres Noormets, laval: Anneli Rahkema, Jaune Kimmel, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Toomas Suuman) nähtud Rakvere Teatri väikses majas

nähtud läbi ekraani:

12. "Inimese hääl" Tallinna Linnateater (autor: Jean Cocteau, lavastaja: Kristjan Suits, peaosas: Evelin Võigemast) nähtud kodus interneti vahendusel

13. "Stendhali sündroom" Teater Kelm (autor-lavastaja: Karl Koppelmaa, näitlejad: Karl Robert Saaremäe, Loviise Kapper, Elena Koit) - kuigi see oli rohkem "kino" kui "teater" :) nähtud Rakvere Kinos

tabeliväline (füüsiline teater/performance):

"Aiapäkapikk" Sõltumatu Tantsu Lava (autor-lavastaja: Kadri Sirel, laval: Arolin Raudva, Kaisa Kattai, Valeria Januškevitš, Ragnar Uustal, Joonas Tagel

Tõeline jura:

14. "Lüpstud" Sundown Entertainment (autor: Simon Longman, lavastaja: Vilja Nyholm-Palm, laval: Mart Toome ja Mart Müürisepp) nähtud Nabala mõisa aias