Danzumees

Nimi:
Asukoht: Tallinnamaa, Raplamaa, Rootsimaa

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

esmaspäev, veebruar 28, 2011

Mee hind - Ugala


Pildiloleva stseeniga algabki "tekstiline osa" etendusest :) See on ka etenduse ainus nö. viga, minu meelest. Nimelt kohe alguses on kõige naljakam lugu ära. Edasi justkui jääbki ootama midagi sama naljakat. Tuleb ju huumorit küll, aga mitte "NII" naljakat. Samas kes ütles, et see komöödia peaks olema. Minu meelest oli seda kurbust vaatet lõppkokkuvõttes rohkemgi. Huumori mõttes meenus mulle selle tükiga seoses Linnateatri Hecuba pärast. Selline sketšideks jaotatatud ülesehitus ka. Ühes sketšis mängib Tanel Ingi venelast ning seegi tõi meelde Veiko Tubini aktsendiga trammikontrolöride õpetaja. Kuid see, kus Hecuba rändab tõeliselt naerutava huumori radadel, toob Mee hind sisse palju tõsiseid noote, nagu näiteks üksindus, töökohakaotamise võimalus, inimeste isekus ja enesekesksus. Mõni sketš pole (ja ei peagi olema) karvavõrdki naljakas.

Et kõik algusest ära rääkida, siis Aardami autoriteater on kahtlemata võit Ugalale. Hea tükk, head näitlejatööd, saab naerda, saab kurbust hinge, saab kaasa mõelda ja tõmmata siduseid enda eluga. Tegelasteks küll mehed ja natuke ju "meeste värk" see mesinikuamet, aga arvestades saalis naeruturtsatuste rohkust naiste poolt, siis kõnetas see tükk ilmselt ühtviisi nii naisi kui mehi. Mõned naljad ning lood olid juba tuttavlikud, näiteks "turundus-ajurünnak" ja "saastamarket". Aga mõlemad siiski sellevõrra nihkes nendest juba kuuldud naljadest, et häirima küll ei hakanud.

Nagu mainitud, meeldis mulle kõige rohkem see algus. Aarne Soro tõsise näoga rääkimas mee hinnast. Tegemas justkui koolitust, meile - publikule. Justkui tõesti iga kell hakkaks üks ühele mõnega asju klaarima publiku hulgast :) Sellele lisaks sai teada "uuelaadsetest" - moodultarudest :))) ja kuidas mesilasi nendesse kolida - see olevat imelihtne. Soro karakteris oli parajat kohmetust, kuid siiski siirast maamehevaimu, kes tõsimeeli tahab oma mesilastejuttu ajada, sest ise teab ja tunneb seda teemat läbi ja lõhki. Ja kui keegi publikuhulgast oleks Raplast olnud, oleks ta saanud Soro vennale mee ära viia :)

Järgmine stseen on juba natuke tõsisem. Mees tegeleb pesu pesemisega. Meelis Rämmeldi karakter peab "pesu valvama"... õigemini seda, kuidas masin peseb, sest enne lõppu võib see lendu minna :) Ka see karakter, nagu Soro oma, on kergelt äpulik. Kui ta siis oma märjad riided lõpuks taru-pesumasina sees välja võtab ning need selga paneb, astub sujuvalt järgmisse stseeni, kus mõeldakse Käru alevile turunduskontseptsiooni...

Väga kurvaks kujuneb Tanel Ingi metsamehe lugu, kes eriti ei reisi ja inimestega ka kokku ei saa, kuigi ilmselgelt sellest unistab. Mees, kelle jaoks jopeluku tõmbamise heli on seltsi eest. Ühes teises stseenis on Ingi natuke vajamõistusega mees, kes Aarne Soro tegelase lastega peitust mängib, aga Soro "leiab" ta siis, kui lapsed juba mitu tundi tagasi kooli läksid - vaene mees oli ikka alles peidus... Tegelikult oli sketš hoopis kartulisortide äratundmise mängust :)

Üheks hingeminevaimaks stseeniks kujunes minu jaoks Martin Mill-i lugu vanaisast ja vanaisa antud meepurgist. See viis ka loo niiöelda ringiga kokku. Kui esimeses stseenis Aarne Soro rääkis mee hinnast eurodes ja sentides, siis Martin Mill rääkis mee hinnast rohkem mee väärtuse seisukohalt. Mis hinnaga mesi tekib ja mis hind sellel vanaisa antuna hingelises vääringus oli - eriti selles valguses mis meega juhtub...

Et mitte kõiki stseene ette ära rääkida mainin vaid seda, et mesilasedki lendavad ringi ning filosofeerivad oma lühiajalise elu üle, ehk tõesti siit ja teisest otsast mesilastest ja nendega seonduvalt, kuid ühtlasi mesilastarudest, mis on ju mesilaste kodud ning allegooriana elame meie inimesedki nö. oma tarudes. Kärjekapslid ükteisega kõrvuti nagu inimesed ja nende hõlmatav ümbrus. Kärgedena on meie korterid kõrvuti, justkui mesilastena sumiseme isegi ühe inimese juurest teise juurde, tehes tööd, nagu mesilasedki, mõtlemata oma lühikesele ajale, mis meile antud on. Peame rabama sellest hoolimata. Ja kui palju me tegelikult kuuleme teineteist selles suminas? Ma mõtlen tõeliselt kuuleme?


Aarne Soro teeb ühe selle aasta tipprollidest kohe aasta alguses! See kuidas ta ise suudab esimese nalja ajal tõsiseks ja usutavaks jääda, seda on vahva vaadata. Ja ta tõesti on seal, justkui kohmetunud ja ei saa aru, kas see publik on teda ja tema mesinikujuttu tulnud kuulama või siiski lihtalt teatrisse :) Ka tema teised rollid on tüki "tipud" - meelde jäid eredamalt tema mesilane ja kartuleid näriv kartulisortide kasvataja.
Martin Millile tegelikult jagubki vaid üks selline suurem "hetk" - see juba kirjeldatud vanaisa mee lugu. On ta ju veel siin seal, aga need on sellised tavalisemad - meelde jäid küll nii korteri väljaehitaja kui ka turundustiimi vedaja.

Kui Mill jäigi kuidagi taustale, siis Ingi kurvameelsed rollid pääsesid küll mõjule. Lisaks oli temal ka teine tüüp mehi, kellel küll mingis mõttes ühine nimetaja olemuslikult, kuid tegelikult olid ikka erinevad inimesed/mesilased - venekeelne kauplusetöötaja, ehitusmees, mumm... Minule siiski kõige rohkem meeldis see öine mees oma jopelukuga - nii kurb, sest selliseid inimesi ju on päriselt ka olemas...
Meelis Rämmeld oli ka päris sarnane stseenist stseeni, kuid teatud inimtüüpi võivad ju ka mitmed mehed olla. Ka tema mehed rohkem sinna kohmetunud suunda, nö. naiste poolt defineeritud "eesti mehe" tüüpi. Need karakterid kutsuvad täiesti iseenesest talle kaasa tundma. Ka keeleinspektor, kuigi tema on ju jõupositsioonil, tundub siiski mingil hetkel ise rohkem kaastunnet vajavat.
Umbes 25 vana mesilastaru on laval. Mõned hõljuvad õhus, mõned on maas ning tegelased kasutavad neid erinevatel otstarvetel. Näiteks saab neist kartuleid korjata :) Mesilaste silmad on ka kunstnikul väga hästi lahendatud :)

Hinnang: 4 (mu teatrikaaslasele nii palju ei meeldinud - kuigi meeldis ka, aga minule puges hinge küll. Mõned naljad olid ikka päris head ja mõned teemad tekitasid kurbust. No mida veel ühelt healt tükilt tahta. Jah kahtlemata pole tegemist mingi sügava šedöövriga, ega ka isegi mitte väga originaalse tekstiga ja ka lavastuslikus mõttes pole midagi erilist või uut. Kuid ka pretensioonitud, lihtsad eesti meeste lood võivad hinge pugeda. Ikkagi autoriteater ja ju ta kirjutades või lavale tuues tahtis neid (meid :) -kui rääkida eesti meestest) just täpselt nii näidata. Hirmus meeisu tuli kah. Isegi salamisi lootsin, et Aarne oma esimeses loos publikule mõne purgi maha ka müüb :) Polegi juba pikka aega pidanud ostma seda "kulda", ikka on kusagilt kellegi maainimese käest saanud purgi või paar. Aga tükki soovitan küll soojalt - muhe, mõnus, kurvameelne ja kohati naljakas ka. Kõrva paitas ka Ivar Põllu poolt tehtud muusikaline kujundus. See sobis. Positiivne tunne jäi tervikuna ning autoteel tagasi sai neid kurbuse ja üksinduseteemasid arutatud veelgi natuke. Kuigi mõttetööd nõudva asjaga tegemist polegi. Lihtsalt üks läbi ja lõhki hea Eesti tükk - meest ja meestest.)

Tekst lavastuse kodulehelt:

Ott Aardam "Mee hind"
Lavastaja: Ott Aardam (külaline)
Kunstnik: Kaarel Eelma (külaline)
Muusikaline kujundaja: Ivar Põllu (külaline)
Valguskunstnik: Tiina Barbo
Osades: Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill

Mõnikord on selline tunne, isegi siis, kui kõik on korras, isegi siis, kui ilm on ilus, kui tööpäev on selja taga, isegi siis, kui lapsed mängivad kõrvaltoas, isegi siis võib ta ligi hiilida, selline... selline rumal... tunne või... ei tea, kas see on teistel ka nii... tahaks teada... kangesti tahaks... aga see on nagu mesilastaruga, tahaks näha, kuidas nad seal sees elavad ja toimetavad, võib ju lennuavast sisse piiluda, aga midagi ei näe - pime ja halvemal juhul võid nõelata saada. Aga kui olekski mõni taru seest valgustatud, kas siis prožektoriga nagu teatris või taskulambiga, siis, ma arvan, näeks seal hoopis midagi muud, kui ootasid- aga see oleks ju... äkki ajaks hoopis naerma, see oleks ju väga hea.

Esietendus väikeses saalis 19.veebruaril 2011

Sildid: ,

Oscarivõitjad 2011

Märgin punasega õigesti ennustatud Oscarid, ehk mustad on nö "üllatused".

Art direction - Parim kunstnik:
Alice in wonderland - Alice Imedemaal

Cinematography - Parim operaator:
Inception - Algus

Supporting actress - Naiskõrvalosa:
Melissa Leo - The fighter - Võitleja


Animated short - Lühimutikas:
The lost thing - Kadunud asi

Animated feature - Täispikk multikas:
Toy story 3 - Lelulugu 3

Adapted screenplay - Mugandatud stsenaarium:
Social network - Sotsiaalvõrgustik

Original screenplay - Originaalstsenaarium:
The King's speech - Kuninga kõne

Foreign language film - Võõrkeelne film:
In a better world - Haeven - Denmark

Supporting actor - Meeskõrvalosa:
Christian Bale - The fighter

Original score - Originaalmuusika:
Social network - Sotsiaalvõrgustik

Sound mixing - Helimiximine
Inception - Algus

Sound editing - Helimontaaž:
Inception - Algus

Make-up - Grimm:
The wolfman - Inimhunt

Costume design - Kostüümikunstnik:
Alice in wonderland - Alice imedemaal

Short documentary - Lühidokumentaalfilm:
Strangers no more - Pole enam võõrad

Short live action - Lühimängufilm:
God of love - Armastuse jumal

Documentary feature - Täispikk dokumentaalfilm:
Inside job - Sisepiiritöö

Visual effects - Visuaalefektid:
Inception - Algus

Editing - Montaaž:
Social network - Sotsiaalvõrgustik

Original song - Originaallaul:
We belong together - Toy story 3 - Lelulugu 3

Director - Režissöör
Tom Hooper - The king's speech - Kuninga kõne

Actress - Naispeaosa
Natalie Portman - Black swan - Must luik

Actor - Meespeaosa
Colin Firth - The King's speech - Kuninga kõne

Film
The King's speech - Kuninga kõne

Ennustasin 18 õigesti 24-st, pole paha, aga oleks muidugi võinud paremini. Eriti mis puudutab parima režissööri ja parima dokfilmi ennustamist. Siiski üsna etteaimatavad olid oscarid tänavu, peaks vist ütlema. Millegipärast eriti hea meel on lühimultika pärast. Mul oli nii tugev sisemine tunne, et see lihtsalt oli peajagu teistest kaasnominentidest üle ning keegi ei pakkunud seda võitjaks peale minu :)

Sildid:

pühapäev, veebruar 27, 2011

Oscarid 2011 - ennustusvõistlus

Vaata Oscaritejagamist siit:
http://www.directon.tv/channels/4089/

PARIM FILM:
Must luik (Black Swan)
Võitleja (The Fighter)
Algus (Inception)
Lastega on kõik korras (The Kids Are All Right)
Kuninga kõne (The King's Speech)
127 tundi (127 Hours)
Sotsiaalvõrgustik (The Social Network)
Lelulugu 3 (Toy Story 3)
Tõeline visadus (True Grit)
Luupaljas (Winter's Bone)

Kommentaar: Kaks filmi kemplevad selle kõige olulisema võidu pärast - King's speech ja Social network. Ilmselt viib võidu koju Kuninga kõne, sest film on saanud kõik eelauhinnad, mis viitavad kindlale võidule. Ma pole veel näinud True Grit-i, aga asun seda kohe vaatama. Väga tore, et multifilmil õnnestus ka parimale filmile pääseda kandideerima, seda on juhtunud vaid 2 korda varem - Beauty and the beast ning Up. Inception, millest räägiti terve aasta kui eelsoosikust, oli minu meelest igav ning mul on hea meel, et see eufooria siiski vaibus. Irooniline, aga unest rääkiva filmi ajal tuli mul hoopis uni kinos. The fighter oli tõeline pettumus, selline tavaline spordi-eluloo-film, neid on 13 tükki tosinas Ameerikas. Black swan ja Kid's are alright on rohkem minu maitse järgi filmid. Kuigi mõlemal nendel filmidel võidušansid puuduvad. Winter's bone ka mõjus, kuid siia nimistusse pääsemine on selle filmi jaoks juba piisav au. 127 tundi on ajaga mu sees kasvanud. Tegelikult oli ju terve film sellest kuidas mees kaljulõhes lõksus oli, kuid minu jaoks see igavaks ei muutunud hetkeksi.

Minu lemmik: The social network
Ennustus: THE KING'S SPEECH

PARIM MEESPEAOSA:
Javier Bardem ("Biutiful")
Jeff Bridges ("Tõeline visadus")
Jesse Eisenberg ("Sotsiaalvõrgustik")
James Franco ("127 tundi")
Colin Firth ("Kuninga kõne")

Kommentaar: Javier Bardem tegi tõeliselt vinge rolli üksikhooldaja isana, kes hiinlaseid "aitab" Mehhikos. Ise filmi lõpus suremas... Jeff Bridges oma rollis veel nägemata, kuid mees võitis eelmisel aastal ning minule tema mäng üldiselt ei istu. Jesse Eisenberg on veel liiga noor ja toores, kuigi väga hea roll. James Franco on paljude lemmik juba eelnevatest filmidest ja ega seegi roll lihtne polnud. Kuid on vaid üks, kes seekord auhinna võita võib! Uskumatu, et selles mehes nii palju variatsioone sees on, varem on ta kuidagi näitlejatehniliselt üheülbalisena tundunud, kuigi alati sümpaatsena. Ainuke, kes võiks ohustada on vast Javier.

Minu lemmik: Colin Firth
Ennustus: COLIN FIRTH "THE KING'S SPEECH"

PARIM NAISPEAOSA:
Annette Bening ("Lastega on kõik korras")
Nicole Kidman ("Rabbit Hole")
Jennifer Lawrence ("Luupaljas")
Natalie Portman ("Must luik")
Michelle Williams ("Blue Valentine")

Kommentaar: Annette Bening teeb väga vinge rolli. Kahju, et see nüüd sellisele aastale sattus, kus üks konkurentidest on nii suveräänse rolliga hakkama saanud. Ta on kandideerinud varem 4 korda. Siiski ta võib muidugi üllatada ja seekord siiski võita. Akadeemialiikmed on ju peamiselt vanurid ning nad võivad hinnata just küpsemat näitlejat. Nicole on alati hea, nii ka selles - lapse surma leinava ema rollis. Film ise oli natuke telefilmilik ja tegelikult on üldse üpris üllatav, et Nicole siiski sealt nominatsiooni suutis saada. 20 aastane Jennifer Lawrence on hea Winter's bone-is, aga oleme ausad, mitte oscarivääriline. Michelle Williamsi võitu loodavad paljud, see roll olevat väga liigutav. Minu jaoks on see ainuke, mida ma neist viiest näinud pole.

Minu lemmik: Natalie Portman
Ennustus: NATALIE PORTMAN "BLACK SWAN"

PARIM MEESKÕRVALOSA:
Christian Bale ("Võitleja")
John Hawkes ("Luupaljas")
Jeremy Renner ("Külm linn")
Mark Ruffalo ("Lastega on kõik korras")
Geoffrey Rush ("Kuninga kõne")

Kommentaar: See on raske kategooria selles mõttes, et kõik ennustajad ja eelarvamused ja eelauhinad viitavad Christian Bale-i võidule. Minule see roll ei meeldinud, küll aga kandideerib siin üks mu kõigi aegade lemmiknäitlejaid - Geoffrey Rush. Ausalt öeldes ma imestan, et ülejäänud kolm meest siin ka kandideerima üldse pääsesid. Need olid ju küll ok rollid, kuid kaugeltki mitte oscarit väärt. Ja ometi on meeskõrvalosasid ilmselt filmides üldse kõige rohkem. Seega ehk kõige raskem on just siia viie hulka jõuda...

Minu lemmik: Geoffrey Rush
Ennustus: CHRISTIAN BALE "THE FIGHTER"

PARIM NAISKÕRVALOSA:
Amy Adams ("Võitleja")
Helena Bonham Carter ("Kuninga kõne")
Melissa Leo ("Võitleja")
Hailee Steinfeld ("Tõeline visadus")
Jackie Weaver ("Animal Kingdom")

Kommentaar: Selles kategoorias lähevad ennustajate arvamused kõige rohkem lahku. Pakutakse nii Bonham Carterit, Leo-t, Steinfeldi kui ka Weaverit. Ajalooliselt on selles kategoorias hinnatud noori, tõusvaid tähti, et anda neile tuult tiibadesse, Seega peaks Steinfeld võidutsema. Leo ja Weaver mängivad "ema", mis on samuti oluline faktor võitja ennustamisel. Adams on lihtsalt akadeemia lemmik kuid ilmselt on ta võiduvõimalused tänavu päris napid. Bonham Carteri roll on aga filmis, mis ilmselgelt võidab parima filmi oscari, seega võib akadeemia anda talle, (täiesti ärateenitud töö eest) selle au. Mul on Steinfeldi ja Weaveri rollid veel nägemata.

Minu lemmik: Helena Bonham Carter
Ennustus: MELISSA LEO "THE FIGHTER"

PARIM LAVASTAJA:
Darren Aronofsky ("Must luik)
David O. Russell ("Võitleja")
David Fincher ("Sotsiaalvõrgustik")
Tom Hooper ("Kuninga kõne")
Joel ja Ethan Coen ("Tõeline visadus")

Kommentaar: 9 juhul 10st võidab parima režissööri Oscari parima filmi võitnud film. See on ju loogiline. Samas on siin nimistus Fincher, kes on mitmete oma eelmiste filmidega ka oscarit väärt. Võibolla üldse parim režissöör, kes praegu Ameerikas töötab?! Coeni vennad on hiljuti saanud oscari ja nad nagunii kandideerivad igal aastal... O.Russell pole oscarit selle filmiga väärt minu meelest, Aronofsky on samuti Fincheriga sarnaselt üks parimaid üldse, kuid Musta luige eest ta ilmselt auhinda koju ei vii. See jääb Fincheri ja Hooperi vahel lahendamiseks. True grit on ainuke neist, mis mul nägemata.

Minu lemmik: David Fincher
Ennustus: DAVID FINCHER "THE SOCIAL NETWORK"

PARIM ORIGINAALSTSENAARIUM:
"Another Year"
"Võitleja" (The Fighter)
"Algus" (Inception)
"Lastega on kõik korras" (Kids Are All Right)
"Kuninga kõne" (The King's Speech)

Kommentaar: Another year on mul ainsana neist veel nägemata, seda hinnata ei oska. Inceptioni stsenaarium oli väga hea, kuigi film ise mulle ei meeldinud. Fighteri stsenaarium oli tavaline elulugu, ma ei mõista, mis seal hinnata nii kõrgetasemeliseks. Kõik oli etteaimatav pealekauba. Kid's are alright-i lesbidest paari ning nende laste "isaotsingute" lugu oli omapärane ning stsenaariumi mõttes huvitav. Kuid siin pole ilmselt küsimust, mis film võidab...

Minu lemmik: The king's speech
Ennustus: THE KING'S SPEECH

PARIM MUGANDATUD STSENAARIUM:
"127 tundi" (127 Hours)
"Sotsiaalvõrgustik" (The Social Network)
"Lelulugu 3" (Toy Story 3)
"Tõeline visadus" (True Grit)
"Luupaljas" (Winter's Bone)

Kommentaar: 127 tundi raamat on eesi keeles ka ilmunud. Sotsiaalvõrgustiku lugu on ülipõnev ja puudutab tänasel päeval ka paljusid eestlaseid, kes on Facebook-iga liitunud. Lelulugu on sama hea kui eelnevad kaks osa ja loodetavasti jätkatakse selle rahalehma lüpsmist, sest "i'm a sucker" :) True grit on nägemata ja Winter's bone-i tugevaimad küljed olidki atmosfäär ja stsenaarium. Vahelduseks on kõik kandidaadid siin nimistus nähtud.

Minu lemmik: The social network
Ennustus: THE SOCIAL NETWORK

PARIM ANIMAFILM:
"Kuidas taltsutada lohet" (How to Train Your Dragon)
"Illusionist" (The Illusionist)
"Lelulugu 3" (Toy Story 3)

Kommentaar: Mul on veel lohetaltsutamine nägemata, kuigi dvd on eesti keeles dubleeritult olemas. Prantsuse multikat Illusionisti nägin eelmisel aastal Pöffil ja see oli armas, peaaegu ilma tekstita. kuid Toy Story3-le pole siin vastast.

Minu lemmik: Toy story 3
Ennustus: TOY STORY 3

PARIM VÕÕRKEELNE FILM:
Biutiful - Mehhiko
Dogtooth - Kreeka
In a Better World - Taani
"Põletus" (Incendies) - Kanada
"Outside the Law (Hors-la-loi)" - Alžeeria

Kommentaar: Mehhiko, Kreeka ja Taani filmid on nähtud. Pöffil magasin Kanada filmi maha. Nüüd lähen samal materjalil baseeruvat Endla tükki Põletus vaatama. Kanada šansid on päris tugevad ka, sest päris palju akadeemia liikmeid on kanaadakad. See oleks küll mõnes mõttes ebaaus, kui võitja selliste tingimustega peaks selguma, aga on ju varemgi juhtunud ülekohut... Kreeka film oli tõeliselt freaky, selles suhtes tõeline üllatus, et pääses üldse 5 sekka. Nägin seda üleeelmisel aastal Stockholmi filmifestivalil. Taani ja Mehhiko filmid nägin Pöffil ja mina eelistan küll vastupidiselt ennustajatele Mehhiko filmi. See oli šokeeriv, autentne, huvitav, emotsionaalne. Taani film oli ka ok, eriti lahe, et Rootsi näitleja oli peaosas. Ent siiski Mehhiko film oli palju tugevam.

Minu lemmik: Biutiful
Ennustus: INCENDIES - CANADA

Parim operaatoritöö:
"Must luik"
"Algus"
"Kuninga kõne"
"Sotsiaalvõrgustik"
"Tõeline visadus"

Kommemtaar: Minul on see kõikide poolt ennustatav võitja oma silmaga veel nägemata, aga tegelikult oli Inceptionil, ehk Algusel ka vinge kaameratöö. Eriti hea oli see Black swanil. King's speechi atmosfäär mis kaameraga loodi, oli ka eriline. Aga Social networkis ju midagi erilist kaameraga küll minu meelest ei tehtud.

Minu lemmik: Black swan
Ennustus: TRUE GRIT

Parim montaaž:
"Must luik"
"Võitleja"
"Kuninga kõne"
"127 tundi"
"Sotsiaalvõrgustik"

Kommentaar: Tehnilises mõttes ma ju ei oska seda proffide tasemel hinnata, küll aga montaaž, mis silmaga torkavalt filmile juurde andis... 127 tundi ning Must luik olid kaks filmi, milles montaaž tõesti rolli mängis. Samas kõik on kindlad, et Sotsiaalvõrgustik võtab siit võidu. Tihti on siiski ka parim film viinud montaažioscar koju, sest film on täpselt nii hea, kui õnnestunud on selle kokkulõikamine-klaapimine.

Minu lemmik: The black swan
Ennustus: THE SOCIAL NETWORK

Parim kunstnikutöö:
"Alice Imedemaal" (Alice In Wonderland)
"Harry Potter ja surma vägised, osa 1" (Harry Potter and the Deathly Hallows, Part 1)
"Algus"
"Kuninga kõne"
"Tõeline visadus"

Kommentaar: Alice in wonderland oli üks aasta suurimaid pettumusi. Kehv dublaaž ja film ka eaõnnestunud. liiga ületehtud ka juba kordi ja kordi. Harry vaevalt et võidab sii seekord. Ehk hoitakse viimasele osale kõik Harry oscarid... Tõeline visadus on western ja selles suhtes üpris eimidagiütlev just kunstnikumõttes, kus olulist osa mängib ka "st decoration". Muidugi location-ite valimine, see on ju oluline ka. Siiski usun, et siis võistlevad tegelikult omavahel Alice, Algus ja Kuninga kõne. Ajastufilmidel ja muinasjutulistel filmidel on siin vimalus võidutseda. Ja inception oli stiilne, I give you that much, kuigi film ise eriti ei meeldinud.

Minu lemmik: King's speech
Ennustus: ALICE IN WONDERLAND

Parim kostüümikunstnikutöö:
"Alice Imedemaal"
"I Am Love"
"Kuninga kõne"
"The Tempest"
"Tõeline visadus"

Kommentaar. Näinud olen ainult kahte neist filmidest, kuigi kaks on veel plaatidel olemas. Tegelikult usun, et need mu kaks nähtud filmi teevadki ilma siin kategoorias, ehl Alice ja Kuninga kõne. Kui, siis itaali film, I am love võiks üllatada. Aga see oleks tõeline üllatus!

Minu lemmik: The king's speech
Ennustan: ALICE IN WONDERLAND

Parim jumestus:
"Barney's Version"
"The Way Back"
"The Wolfman"

Kommentaar: Tavaliselt on mul selle kategooria filmid nähtud, sest need tavaliselt jõuavad Eestisse kinno kiiresti, aga sellel aastal on mul kõik kolm nägemata. sellepärast piirduksin ennustusega, aga olen näinud treilerit ning selles suhtes on ka enda lemmik siiski olemas.

Minu lemmik: The way back
Ennustan: THE WOLFMAN

Parim filmimuusika:
"Kuidas taltsutada lohet" - John Powell
"Algus" - Hans Zimmer
"Kuninga kõne" - Alexandre Desplat
"127 tundi" - A.R. Rahman
"Sotsiaalvõrgustik" - Trent Reznor and Atticus Ross

Kommentaar: Parima muusika heliloojat on alati raske ennustada. Eriti aastal, mil keegi väga silma ei torganudki. Muidugi loogiline oleks, kui film, kus Justin Timberlake mängib ja milles räägitakse napsterist, oleks muusikaga natukenegi seotud. Lahe, et multikas, mis pole tüüpiline Disneymuusikal pääses siin kandideerima. See oli nagu ninanips. Ainult lohefilm ongi nägemata neist.

Minu lemmik: The social network
Ennustus: THE KING'S SPEECH

Parim filmilaul:
"Coming Home" ("Country Strong")
"I See the Light" ("Rapuntsel")
"If I Rise" ("127 tundi")
"We Belong Together" ("Lelulugu 3")

Kommentaar: vanuritest akadeemialiikmed peaks countrylaulu eelistama, aga disneymultikalaul on ka alati kuum kaup siin kategoorias. Toy Story ka multikas ja tegelikult mistahes multikalaulud läheva dsiin kaubaks. 127 tundi laul oli siiski esimene, mis tõesti ka kõrva jäi. Minul on country strong nägemata.

Minu lemmik: "If i rise" - 127 hours
Ennustan: "WE BELONG TOGETHER" - TOY STORY 3

Parim heli:
"Algus"
"Lelulugu 3"
"Tron: Pärand" (Tron: Legacy)
"Tõeline visadus"
"Pidurdamatu" (Unstoppable)

Kommentaar: Unstoppale ja True grit on nägemata. Ei usu, et need ka võidaks. Siin on vist üpris kindel võitja teada...

Minu lemmik: Toy story 3
Ennustan: INCEPTION

Parim helimontaaž:
"Algus"
"Kuninga kõne"
"Agent Salt" (Salt)
"Sotsiaalvõrgustik"
"Tõeline visadus"

Kommentaar: Vaata eelmist kommentaari. Ainult, et Unstoppable asemel on Salt. Aga ka Salt on mul nägemata. Sellised actionfilmid tunduvad mulle viimasel ajal ajaraiskamisena.

Minu lemmik: Social network
Ennustan: INCEPTION

Parimad eriefektid:
"Alice Imedemaal"
"Harry Potter ja surma vägised, osa 1"
"Hereafter"
"Algus"
"Raudmees 2 (Iron Man 2)

Kommentaar: nüüd siin ka 5 kandidaati ja mida rohkem seda uhkem... Clint Eastwoodi Hereafter on plaadil olemas, aga nägemata veel. Teised on nähtud, aga hea on nendest filmidest ainult Harry Potter imho. Kuigi see kuidas linn Inceptionis kokku pakiti, see oli midagi erilist... sellepärast see film ehk võidabki.

Minu lemmik: Harry Potter
Ennustan: INCEPTION

Parim dokumentaalfilm:
"Exit through the Gift Shop"
"Gasland"
"Inside Job"
"Restrepo"
"Waste Land"

Kommentaar: Üks tuttav kiitis, et Waste land Pöffil oli üks parimaid filme. See on ka oluline teema... Ma olen siinsetest filmidest ainult iside job-i näinud, mis oli ju hea dokk küll, aga mitte oscarivääriline. Üks teine tuttav kiitis facebookis Restrepot. Ja terve maailm fännab Banksyt.

Minu lemmik: Inside job
Ennustan: Waste Land

Parim lühidokumentaalfilm:
"Killing in the Name"
"Poster Girl"
"Strangers No More"
"Sun Come Up"
"The Warriors of Qiugang"

Kommentaar: olen näinud ainult ühte nendest, kus hiinas üks kool kokku kukkus ning lapsed said surma. dokfilm on tehtud ühe lapsega, kes ellu jäi. Palju räägitakse Poster girl-i kohta, ehk parast controversy on üles keerutatud. Aga Oscarvalijatele selline ei meeldi tavaliselt.

Minu lemmik: The warriors of Quigang
Ennustan: STRANGERS NO MORE

Parim lühianimatsioon
"Day & Night"
"The Gruffalo"
"Let's Pollute"
"The Lost Thing"
"Madagascar, carnet de voyage (Madagascar, a Journey Diary)"

Kommentaar: Need kõik 5 on nähtud ja võiduväärilisi on mitu, minu meelest. Kuid ma võtan riski ja usaldan sisehäält ning ennustan võitjaks oma lemmikut, sest tunnen, et see oli lihtsalt teistest peajagu üle. Olgu mainitud, et minu laste lemmik on Gruffalo. Let's pollute oli stiilne ja tõsisema tagapinnaga. Madagascari võiduvõimalusi usuvad ka paljud ja Pixari Day & night on ehk kõige suurem eelsoosik. Minu süda kuulub aga imelikule robotelukale kodu otsivale poisile.

Minu lemmik: The Lost Thing
Ennustan: THE LOST THING

Parim lühifilm
"The Confession"
"The Crush"
"God of Love"
"Na Wewe"
"Wish 143"

Kommentaar: Tahaks südamest, et Eesti poiss võidaks, aga keegi ei räägi sellest. Kõik kiidavad takka God of love-le ja Na wewele. Na wewe trailer oli küll väga paljulubav. Ise olen näinud ainult The crush-i ja Wish 143, millest kumbki kindlasti ei võida.

Minu lemmik: The confession
Ennustan: NA WEWE

Sildid:

laupäev, veebruar 26, 2011

Eesti Laul 2011 - minu top 3

Ilma pikemate kommentaarideta...

1.Getter Jaani - Rockefeller Street


2.Outloudz - I wanna meet Bob Dylan


3.ithaka-Maria - Hopa'Pa-Rei!


Ise lähen teatrisse võistluse ajaks...

Sildid: ,

neljapäev, veebruar 24, 2011

Jürka - Ugala


Kui mõni Eesti teater võtab lavastada alles äsja kusagil teises Eesti teatris lavastatud tüki, peaks sellega olema mingi point - uuelaadne mõte või idee, vajadus halb tükk hästi teha, tuua parajasti oluline teema veelgi suurema tähelepanu alla, teha ise, aga kuidagi teise uuema rakursi alt (viide Kes kardab Virginia Woolfile) või mingi muu põhjendus, miks ta selles samas aegruumis (Eesti puhul on see ruum ju üpris pisike geograafiliselt ning inimesed heade tükkide pärast ikka liiguvad natukene ringi ka kodukohast välja teistesse teatritesse) hakkab sama tükki lavastama.

Käesoleval juhul lavastas Dvinjaninov Tartus, Emajõe suveteatris suvetükina "Põrgupõhja uue vanapagan"-a alles viimasel suvel. Kuigi palju on tema lavastuslikku külge ka kritiseerinud, oli see minu meelest just nimelt väga mänguliselt lahendatud ning põnevate leidude ning korraliku mõttetööga tehtud. Kõik see mängulisus ning värskus oli Tammearu lavastatud Ugala versioonist nagu käega pühitud.

Teeme lähtekohad selgeks -
1. minule tavaliselt meeldivad Tammearu lavastused väga.
2. Absoluutselt kõik Tammsaare loominguga seotu huvitab mind. Pean teda ka eelmise sajandi Eesti suurimaks (parimaks) ning olulisemaks kirjanikuks.

Kui ma peaksin kahe omadussõnaga kirjeldama Ugala "Jürka"-t, oleksid need VANA ja VÄSINUD. Lavategevus toimus ilma igasuguse draivita. Ja isegi minusugune Tammsaare-fanaatik ei suutnud enda jaoks sealt eriti midagi leida. Lugu ju tuttav ning alles äsja mälus värskendatud, seega tüki väärtus olekski seisnenud peamiselt selles, kui see oleks lahendatud kuidagi uudsel moel või kui see oleks olnud kirjutatud ümber mingis huvitavas võtmes. Sellepärast ju tegelikult kunagi saigi otsustatud seda tükki minna vaatama - Tammsaare tekst pidavat Tammearu poolt ümberkirjutatama. Eks seal minimaalselt oli ka midagi ümber tehtud, kuid tegelikult tekst polnudki see, mille kallal ma norin pigem rõhkude puudumine, lavastuse kuivus ning kuidagi närtsinud näis see tervikuna.

Kuna võrdlusmoment on nii värske on parallelide tõmbamine suvise versiooniga möödapääsmatu. Sisuliselt tekstis need mängulisemad kohad, nagu näiteks see kuidas Kaval-Ants Jürkat valetama õpetab või vanapagana eitede vahetused, nendest on lihtsalt igavalt ülevoolatud. Tundub nagu tükk oleks lavastatud kohustusest ja mitte armastusest materjali vastu, selle peentesse kihtidesse süvenedes ja sealt midagi huvitavat uut välja kaevates. Võibolla ma eksin ja sellisel juhul vabandan, ent minule jäi selline mulje. Sisulised rõhud puudusid praktiliselt täiesti. Just see, et mida taheti selle versiooniga öelda? Ma lahkusin saalist ilma ühtegi uut mõtet või mõtteainet üldse kaasa võtmata. Võibolla see oli tõesti "minu probleem", kuid mitte miski ei sütitanud mind selleks.


Ka näitlejad oid kuidagi liimist lahti. Ei tea, kas külalissaali mõju või mingi muu teema, kuid alguses ei saanud nad kuidagi seda lugu jooksma. Proffid muidugi "teevad ära", aga kui lihtsalt "tehakse ära", siis on see saalis tunda. Minu jaoks pääsesid mõjule ainult Kaval-Antsud. Eelkõige Arvi Mägi, kelle monoloog oli üldse kogu tüki tugevaim stseen. Kuid samuti oluline oli Martin Mill, kes tõi mingigi elu tükki sisse selle esimeses osas ning Arvo Raimo, kes viis karakteri lõpuni. Minu suur lemmik Peeter Jürgens teeb Vanapagana rolli auga ära, kuid ma tahaks teada, kas keegi seal saalis uskus, et sellel mehel kusagil peas sarved peidus on? (võrdlusena võiks tuua Uku Uusbergi oma kahupeaga Tartus varemete vahel - hoopis teine tera, kui võid kasvõi ette kujutada...)

Naised, ehk Vilma Luik, Triinu Meriste ja Anne Valge olid selle üldise atmosfäärivoolu sees ning samuti justkui oma nägudeta hall mass. Vaid ehk kohati Anne Valge suutis murda sellest tasapaksusest läbi, kuid seda oli siiski vaid korraks. Keegi neist ennast huvitavaks vanapagana kaasaks ei suutnud mängida, mitte nagu Merle Palmiste ja Sandra Üksküla Uusberg Tartus. Meriste osa tütrena jäi ka nii lühikeseks ning talle polnud antud Merilin Kirbitsa mahtu mängulisust. Rääkimata lavastuslikest trikkidest, kuidas näiteks Dvinn pani tegelase riided üha rohkem "kurjuse tooni" võtma... Kõiki neid huvitavaid lavastuslikke mõtteid ning heas mõttes tegemisesärtsu jäin ma selles "Jürkas" igatsema.

Kuid midagi peale kaval-Antsude oli siiski veel kiitmist väärt. Nimelt Jaak Vaus-i kunstnikutöö. See kuidas alguses maja lavale "ehitatakse" ning hiljem kuidas see tükkideks tassitakse, selline mõnus lavastuslik osa - funktsionaalne kujundus - andis midagigi omapärast lavastusele.

Ning kui veel mõnda paremat stseeni mainida, siis see Jürka vestlus surnud naistega - see, mis on näha esimesel fotol. Siin aga Arvi mägi esitab just parajasti "seda" monoloogi, mida juba mainisin:
Lugu on ju ikka see vana hea "õndsaks saamise" värk. Nimelt, võibolla inimestel polegi võimalik õndsaks saada ning seetõttu peaksid kõik kohe taevasse minema?! Sellises olukorras kuidas ning mis õigusega eraldada kedagi põrgusse? Põrgu aga jääks niimoodi tühjaks. Vanapagan peab seega minema maapeale ning tõestama, et õndsaks saamine on võimalik. Aga no kuidas sa paganana "õndaks" saad :) Muidugi üritab ta jõuda õnnistatuks heaga ja uskudes lähikondseid inimesi ning nende suundaandvaid soovitusi ning nõuandeid. Loomulikult tööga peaks saama ju õndsaks... orjab siis Antsu ning proovib kõigest väest. Kuid ega inimesed ka lollid pole, ega nad ju tahagi põrgusse. Nad peavadki vanapagana õndsaks saamisel risti põiki jalus olema. Seega kas Ants ongi niiväga paha? Igaüks meist ju tegelikult on "Ants" sellises olukorras, kas pole? Samas heast südamest on Antsu päris lihtne hukka mõista. Sest eks inimene ise ongi üks paras vanapagan, ainult et elab maapeal. Eks me peakski selliste "Antsudena" põrgusse minema...

Hinnang: 2- (Kuigi ma olen täielik Tammsaare fän, polnud ma siiski selle tüki sihtgrupiks. Mul on tunne, et see võiks oma rahulikkuses ja tagasihoidlikkuses kõnetada vanemat generatsiooni. Nemad tundusid ka saalis olevat rahulolevamad. Minu ümber istunud inimesed näisid küll samuti päris pettunud. Mul oli headest näitlejatest kahju, sest mängida neile justkui ei antudki. Eks see, kes sai ja leidis neid kohti enda jaoks, see rabas ka kohe midagi teha, kuid lõppkokkuvõttes kukkus tükk iseenda tõsiduse pange. See materjal on juba liiga leierdatud, et seda sellisena lavale tuua tänasel päeval. Võibolla kui keegi harva teatrisse jõuab, siis mõjub ka selline tükk sellise "hea klassikalise teatrina", ma ei oska seda selle kandi pealt hinnata. Minu jaoks jäi vanaks ja väsinuks versiooniks...)

Tekst lavastuse kodulehelt:

„JÜRKA”
Töötegemine kahes jaos
Lavastaja: Peeter Tammearu
Kunstnik: Jaak Vaus
Muusikaline kujundaja: Üllar Priks
Mängivad: Peeter Jürgens, Martin Mill, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Vilma Luik, Anne Valge,
Triinu Meriste, Margus Vaher, Andres Oja

A.H.Tammsaare surmast sai 2010. aasta kevadel juba 70 aastat, aga arutelu ja vaidlused tema viimase
suurteose -allegoorilise, müstilise ning erinevaid tõlgendusi pakkuva „Põrgupõhja uue vanapagana" üle ei näi lõppevat. Nagu ka selle teose tõlgendused teatris. Iga kirjaoskaja eestlane teab midagi Jürkast ja Antsust, õndsakssaamise võimalikkusest / võimatusest ning sellest, et „eit mäletas, aga eit suri ära".

Kirjandusteadlased arutlevad, teatrikriitikud õpetavad... Ometi kirjutab ajaloolane Karl Kello:
„Võimalik, et me pole suutnud õigesti hinnata Tammsaare kirjandusliku testamendi tegelikku tähendust. „Põrgupõhja uus Vanapagan" on otsekui Uue Testamendi B-variant, omamoodi uusim testament, alternatiivne evangeelium. Tammsaarel pole, tõsi küll, kuulutada mitte just eriti suurt rõõmusõnumit ...."

Seekordne P.Tammearu dramatiseering „Jürka" on omamoodi vaimseks jätkuks Jaan Krossi
„Keisri hullule", mis veel hiljaaegu Viljandi teatri repertuaari kuulus. Ühiskonnaga vastasseisu
sattunud inimhing, võimetu midagi muutma, pikkamööda sunnitud loobuma kõigest.
Ja ometi - kui temalt on võetud kõik, on temal miski alles...

„Enigmade mõtestajate asi on esitada küsimusi ja kui on kindlalt teada, et midagi kunagi ei selgu, siis peitub neis küsimustes ka vastus." (Aarne Ruben)

Esietendus Ugala suures saalis 20. novembril 2010
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2 tundi ja 10 minutit.

Sildid: ,

Eesti Eurolaul 2011 - 2. poolfinaal

Tõotab jälle minna kirumiseks - vaatan ETV internetiarhiivist Eesti "halva maitse muusikaVÕISTUST" ja kommenteerin seda, mida parajasti mõte pähe toob. Võiks isegi vaikselt hakata seda pidama milleksi mida "I love to hate". Elik, olete hoiatatud!

Meenutuseks veel enne algust, et eelmisest saatest said 3 (minu meelest) parimat edasi - Getter Jaani, Outloudz ja Victoria. Niiet võiks isegi öelda, et hästi läks :)

Üks laul on kohe vähem - disklaff sellepärast, et see olevat enne lubatud kuupäeva mingitpidi avalikkuse ees olnud.

1.laul - Sõpruse puiestee ja Merili Varik - Rahu ainult rahu - Wow, päris hea algus! Sissejuhatav muusika on palju erakordsem, kui tavalised eurolaulud! Ja Sõpruse puiestee ning Allan Vainola mulle meeldib, seega laulul polegi miskit viga.... täpselt nii kaua kui see tütarlaps laulma hakkab...Dämit. Oleme ausad, ega sellel laulul mingeid šansse pole, aga kontekstis arvestades on see siiski täitsa okei lugu.

2.laul - Shirubi Ikazuchi - St.Cabah - Oot, oot, kas see pole see kahe tüdruku bänd, kes Hurts-i soojendas nende Tallinna kontserdil... on jah, isegi seda sama laulu laulsid seal. See tundus kontserdil juba kõige huvitavam nende muidu üsna sarnaste laulude reas. "Nõidadelaul" on päris mõnus. Ei tea, kas sellepärast, et see on juba tuttav või miks, aga isegi parem kui eelmine laul... Polegi põhjust veel kiruda...

3.laul - Sofia Rubina - My melody - Yesss, no see tüdruk oskab LAULDA!!! Kui vaid laul oleks ka häälele vääriline! Ei, seda see sedapuhku siiski pole. Tõeliselt jube lugu on. Rubina võiks ju imesid teha, aga sellise materjaliga on see mission impossible ja tema talendi raiskamine. Jube, jube laul. Ja tegelikult on see ju "laulude" võistlus. Lõppeks juba, aga no ei... Midagi justkui tuleks lõpus, aga ei... hirmus-hirmus.

4.laul - Mimicry - The storm - Stiiliga tahetud mängida, aga kahjuks mitte laulustiili vaid väljanägemise stiiliga. Laul on segane ja meloodia on kusagil all peidus, kuid koorub sealt tasapisi küll. Midagi briti indiepopilikku kõlab läbi. Siis jälle tuleb meelde Sique, Sique Sputnik ja 80ndad. Midagi sõnulseletamatut huvitavat on selles olemas. Kuigi mitte minu maitse otseselt.

5.laul - Orelipoiss - Valss - Uuups, sellel lauljal hääl vääratas päris alguses. No ei ole tal päris "laulja häält", rohkem selline dušiall või köögislaulja hääl... ja valsiga pole ju laulul midagi tegemist. Üks selle aasta alumise otsa tegijatest. Tore onku laulmas ja kindasti hea inimene, aga sellest siiski lauluvõistluse jaoks ei piisa. Natuke nagu "Maiu on piimaauto", kus pidevalt korrutatakse üht ja sama.

6.laul - Tiiu Kiik - Second chance - inglihäälega tüdruk eelmise aasta Eesti laulu võistlusest on tagasi. Enesekindlust tundub olevat rohkem, aga samapalju kehvem on seekordne laul. Ta hääl kaob selle muusika sisse ära. See tümpsurütm ei sobi nii tagasihoidlikule häälehelile. Ohoh, kas mitte sama tantsupoiss pole ka tagasi taustal :) Laul jääb siiski väga väga tagasihoidlikuks. Võibolla peaks rohkem haldjalikuna end eksponeerima. Selle ümber midagi looma...

7.laul - Mid - Smile - Nojah lihtsuses pidavat võlu peituma. Chaplin tegigi sama pealkirjaga lihtsa laulukese, mis on tänaseks päevaks klassika. MIDi laulust ei tule kunagi midagi sellist. Kuid midagi nendes vendades on, midagi... kui see laul vaid selline poleks. Kontrabassi võiks ka kuulda olla, mitte ainult näha.

8.laul - Ithaka Maria - Hopa'pa-rei! - ehehhehhee, miskit nagu rahvalaululikku. Just see, mis suurel eurol nendele kõikidele slaaviriikidele peale läheb :) Ja Ithaka näeb efektne välja! Tulemängud veel kah lisaks. See laul tundub saavat minu hääle sellest poolfinaalist. Ja tšello on laval ning seda on ka kuulda. Sellise lauluga võib täitsa eestikeelsenagi minna, sest põhiliselt kõlab sõnadena hoppapparei :) No ei või öelda, et see laul minu maitse muss oleks, aga see on sellest hoolimata ikkagi parem kui teised.

9.laul - Rolf Roosalu - All & now - Gaymees gay-lauluvõistlusel saab teatud punktid juba "sellepärast" koju. Hmmm, sellest hoolimata pean ütlema, et kui seda laulu laulaks keegi teine, võiks sellel olla jumetki. Niimoodi on see igav ja tasapaks. Falsett on eriti hirmus minu meelest, see pole naturaalne ning nii pikalt kiunuda ei mõju musikaalselt ega meloodiliselt minusuguse kõrvale. Vilgats vist vilgatas seal taustal, see on positiivne.

Ongi laulud lauldud... polnudki "nii" hull, aga polnud ka ühtki "võitjat" :(

Minu top on:
1. Ithaka Maria
2. Shirubi Ikazuchi
3. Mimicry
4. MID
5. Sõpruse puiestee
6. Rolf Roosalu
7. Sofia Rubina
8. Tiiu Kiik
9. Orelipoiss

Kuigi oluline oleks ehk vaid see, et Ithaka saaks edasi.

Edasi finaali saavad 5.

Žürii lemmikud:
Orelipoiss - no ei ole tõsi, kus nende kõrvad on :(((
MID
Rolf Roosalu
Mimicry
Ithaka Maria :)))

Noh, peamine on ju Ithaka...
Kahu on üks vähestest žüriiliikmetest, kes õiget juttu ajab - ütleb, et eelmine poolfinaal oli parem.

Nüüd veel publikuhääled.
Hääletus on lõppenud.

Oh kui mõnus oli kuulda Getter Jaani ja Outloudzi laule tänaste taustal.

Finaali pääsevad teisest poolfinaalist:
Orelipoiss
Ithaka Maria :)))
MID :)
Rolf Roosalu
Mimicry :))

Kahju, et Shirubi läbi ei löönud. Oleks pidanud.

Kuigi tihti on see just sellel õhtul juhtuv miski - kuidas parajasti kaamera näitab ning mis on hetkemeeleolu - mis selgitab selle tegeliku võitja välja. Finaalis, enne finaali, on mu edetabel järgmine:

1. Getter Jaani - mina hoian sellele laulule pöialt hetkeseisuga. Kuigi on selline tavaline pop-laul.
2. Outloudz - vist nö. rahva "eelsoosik"?! Aga eelmisel aastal oli eelsoosikuks Lenna Rapunzel...
3. Victoria - Norrakatele tõi sealne venelane võidu, kas proovime ka?
4. Ithaka Maria - Hoppaparei, ehk rahvusvaheliselt ju samuti mittemidagiütlevad sõnad, kuid samas ikkagi eesti laul ja eesti keelt kõlab ka. Ithaka on tähelepanuväärne laval.
5. Mimicry - see võiks oma erilisusega mõjuda, kuigi võib ju ka negatiivselt mõjuda, kes teab? Avatarisinine on kindlasti miski, mis mõjub ja mõnedele tekitab emotsioone, mälupilte ning sidusust millegi tuttavaga. Jääb ehk paremini meelde ning torkab silma - kas suurel Eurol.
6. Jana Kask - et kui ballaadiaasta, siis...
7. MID
8. Rolf Roosalu
9. Orelipoiss
10. Noorkuu

Sildid: ,

2010.aasta SUUR Aunimetuste VÕITJATE Kokkuvõte (teater, kirjandus, film, muusika, tv)

Sellel aastal on töö ja spordi ja muude kiirete aegade tõttu kokkuvõtte tegemine veninud. Küll aga sai lubatud kokkuvõtet veebruarikuu jooksul ja siit see tulebki.
Traditsiooniliselt, juba 5-ndat aastat järjest, panen oma aasta tipud kokku. Olles lugenud varasemate aastate kokkuvõtteid, siis tegelikult on need päris heaks orientiiriks just sellest lähtekohast, et millistel nimedel ja nimetustel on võimalus muutuda tulevikus klassikuteks. Eks need kirjeldavad ka mingis mõttes just seda hetke ning aega, milles need on koostatud ja tagantjärele meenutades üht või teist teemat, tuleb selline soe nostalgia peale. Ehk mingis mõttes on nende tabelite koostamine ka investeering tulevikku. Tulevikus seda siinset lugedes, on hoopis teine tähendus ja kaal. Ja see meeldib mulle. Kuid eelkõige meeldib mulle sellise kokkuvõtte koostamise protsess. Nii lahe on neid elamusi uuesti justkui külastada.

Kus vähegi isu ja jaksu ning oskust, katsun lisada ka mõne edetabeli. Nii ehk saab veel täiuslikuma pildi.
Siin siis minu AUNIMETUSED anno 2010.

DTVA:

PARIM VÄLISMAINE DRAAMA/KOMÖÖDIASARI:
Teleka-aastaks seda möödunut küll nimetada ei saa. Ma praktiliselt vaatasin ainult mõned korrad seda kasti ja siis ka pigem mõnda teatriõhtut või So you think you can dance-i. Draama ja komöödiasarjad tunduvad end kordavat pidevalt ja lõppude lõpuks mida selline passimine ikkagi annab? Meelelahutust? Ajaviidet? Noh, aeg on mul nii kallis, et seda lihtsalt "viita" küll ei taha. Meelt muidugi tahaks lahutada, ent sellisel juhul juba kuidagi harivalt või suurema elamusega kui telesarjad seda iial pakkuda suudaksid. Seega õnnestus mul tegelikult näha 3 osa oma eelnevate aastate lemmik draama/komöödiasarjast Meeleheitel koduperenaised. Mis tegelikult on ju üks paras naistekas ning ammu juba kordusteemadel liugu laskmas. Aga no kui oled juba nende inimeste tegemistega kursis ja tead nende tausta, siis justkui teaks neid tüüpe kah. Lisaks on seal päris andekad näitlejad, kes mõnikord isegi üllatavad... kuigi mida aeg edasi seda vähem... Paar osa sai aasta alguse poole nähtud ka Cougar town-i, kus u. 40-aastane naisterahvas oma firmat peab ja samas sehkendab ex-mehe, poja, naabrite ning uute meestuttavatega. Selline pretensioonitu, lühike ja mõnikord päris terav. Kuid nagu ikka toimiva komöödia puhul - ka tõsisem kallak sees - ehk peamiselt vananemine ja inimsuhted, mis muudavad naljaka naljakamaks ning südamliku südamlikumaks. Kolmas sari on selle aasta uustulnuk - The Big C. Ehk lugu naisterahvast, kes saab teada, et tal on vähk. See kõik on kuidagi nii soe ja armastusväärne ja kahtlemata igas hetkes on ka kurbus pinna all. Samuti mingis mõttes naistekas. Noh, aga mis siis ikka teha, kui draamasarjad ja komöödiasarjad kõik natuke selliste pereväärtuste ja inimsuhete teemade poole kaldu on. Kas see ongi siis üldse "naistekas" või lihtsalt tavaline telesari.... Pikemat edetabelit koostada kahjuks polegi võimalik hetkel, sest ma lihtsalt ei näinud (vaadanud) teisi sarju :)

1. Desperate Housewives
2. The Big C
3. Cougar town

PARIM VÄLISMAINE MUU SARI:
Siin nagu ka eelmisel aastal võtavad mõõtu omavahel peamiselt reality-sarjad. Ning tõesti ka nende arvu vähendasin juba aasta tagasi. Lihtsalt tüütavad samad formaadid ära. Eriti kuna neid tehakse ka erinevates riikides ja sellega lihtsalt uputatakse inimesed üle. Samas neid sarju vaatasin siiski tsipa rohkem kui dramatiseeritud lugusid. Edetabel on aga enamvähem muutumatu. Big brother jäi mul pooleli siis kui lemmikud välja kukkusid ning So you think you can dance-i vaatan vahelduva eduga plaatidelt. Ameerika iidoli finaal on ka nägemata, aga kuuldavasti mu lemmik, ehk Crystal Bowersox ei võitnud... kuigi ega ma kindlalt ei tea kah. Ehk kunagi veel vaatan finaali ka ära :) Rootsi eurovisioonishow-sari on palju põnevam kui teiste riikide Eurovisioonid kokku. Donald Trump-i juures end lolliks tegevaid staarikesi on lahe jälgida, samas nad on mõnikord hariduseta ka targemad kui Harvardi, Yale-i või Stanfordi lõpetanud kuldajud. Eks seal natuke saab sellist juhtimis- ja äriteemat ka kõrvalt jälgida. Just kriisisituatsioonides tegutsemist on päris huvitav jälgida.

1. So you think you can dance
2. American idol
3. Apprentice
4. Big brother (US)
5. Melodifestivalen

PARIM EESTI DRAAMA/KOMÖÖDIASARI:
Sellel aastal läks isegi hästi... Kindlasti ka Eestisse tagasikolimise pärast. Kuigi ka kõiki neid siinseid sarju vaatasin tänu internetiarhiividele. Ja näiteks Klassi nägin ainult 1.osa. Pilvede all on hämmastavalt hästi kirjutatud... Ohtlikku lendu ju enam ei tehta ja mu eelmise aasta lemmikut, ehk Kättemaksukontorit pole ikka rohkem näinud kui seda kõige esimeste osa 2009. aastal...
Kuid ühel ööl vaatasin kõik 7 osa Riigimehi internetist jutti. Kusagil 5.-6. osas tüütas küll natuke ära, niiet hakkasin midagi seal kõrval tegema ning lõppu enam ei mäletagi, et kas ikka vaatasin korralikult. Mäletan, et üks mu lemmiknäitlejaid - Liina Vahtrik tuli tegevusse sisse, aga rohkem mäletan hoopis mingit uudiseteemat sellest ajast, kus räägiti meestevägistamisest vms. seoses sarjaga...
Siin see pisike edetabel:

1. Pilvede all
2. Riigimehed
3. Klass: elu pärast
4. ENSV

PARIM EESTI MUU SARI:
Mis siis veel võib minusuguse lemmik olla, kui see kõigi aegade kõige tähtsam ja parem "sari" :) Kui seda nüüd üldse sarjaks võibki nimetada... Kuigi ega see ju päristeatri mõõtu välja ei anna, on see siiski ainuvõimalus vanu häid ja isegi kadunuid näitlejaid näha. Ning isegi viimase aja lemmiktükke uuesti vaadata. Ja muidugi vajadusel lindistada (mul ju see va hobi kah...)

1. Teatriõhtu
2. OP
3. Luuletus
4. Aktuaalne kaamera

PARIM TELE - NAISNÄITLEJA:
Jah, suutsin leida 5, mis eristusid teistest, kuigi oleks ju võinud kõik meeleheitel koduperenaised ritta siia panna, aga ega nad kõik ka väga head näitlejad pole. Minu meelest on see Pilvede all üks ütlemata hästi õnnestunud sari, nii näitlejate kui kirjutamise poolest. Ja Laura Linney on täiesti imeline. Külliki Saldre teeb kuidagi tagasihoidliku rolli, aga eks üks mõistuse hääl peab seal riigimeeste vahel olema. Aunimetus läheb:

Laura Linney - The Big C

PARIM TELE - MEESNÄITLEJA:
Kuigi tegelikult kõik kandidaadid olid üpris võrdsed, siis Prints oli minu meelest kõige parem näitleja ka juba nö. soojendusena tehtud valimiskoolides ja Ühtses Eesti Suurkogus, siis austus läheb seekord temale ullikese, rikkurist vorstitootja-erakonnatoeataja pojana. Kuigi müts maha ka Teplenkovi ees, kes ju teeb suuremagi töö ära sarjas tervikuna mõeldes. Minule lihtsalt meeldib see killuke kelmikat Anu Lampi Jaak Printsis, kui nii võib öelda :)

Jaak Prints - Riigimehed

PARIM ERISAADE:
Kopeerin eelmisest aastast, sest juba siis sai öeldud kõik: Nii kaua kui nad seda teevad ja nad teevad seda ilmselt minu surmani... on ikka see aasta suursündmuseks minu jaoks televisioonis... sest televisioon kui selline jääb (peale teatriõhtute) ikka alla päris kinole...
Oscaritejagamine on filmimaailma suursündmus. Ja siit ka minu RESPECT

Academy Awards

------------------------------

DMA:

PARIM VÕÕRKEELNE LAUL:
Sellel aastal tõusid teistest olulisemateks laulud, mida ma joostes kuulasin. Ja eks tuttavad nimed nagu Madonna, Pink, Amy MacDonald ja Daughtry - need ju mu lemmikud ning figureerivad aastast aastasse, kui nad vaid midagi uut välja lasevad. Sellel aastal avastasin tõeliselt mitu uut tegijat, kes tegelikult juba iseenesest vanad tegijad, aga minu ellu jõudsid alles nüüd. Kõige tugevamalt ehk juhtus see Emilie Autumn-iga. Kusjuures mul oli isegi veebruaris võimalus tema kontserdile minna Stockholmis, aga olin sellel päeval natuke haige. Peaaegu oleks ka Pittsburghis sügisel saanud teda näha, aga siis jäi Emilie haigeks ja tühistas oma tuuri. Kuigi saatus oleks ta mulle kätte mänginud, sest just sellel päeval sattusin ma sinna linna.

1. Emilie Autumn - Swallow (Oyster mix by Punto Omega)
2. Madonna - Revolver
3. Emilie Autumn - What if?
4. Amy MacDonald - Next big thing
5. Anouk - Margarita chum
6. Daughtry - Open up your eyes
7. Dierks Bentley - I can't forget her
8. Amy MacDonald - Give it all up
9. Daughtry - Traffic light
10. Amy MacDonald - Spark
11. Amy MacDonald - Don't tell me that it's over
12. Shakira - Good stuff
13. Alexandra Burke - Broken heels
14. Adam Lambert - For your entertainment
15. Pink - Raise your glass
16. Anouk - Michel
17. Hurts - Wonderful life
18. Mary J. Blidge - Tonight
19. Toni Braxton - So yesterday
20. Shontelle - Impossible

PARIM EESTI LAUL VÕI MITTE-INGLISKEELNE LAUL:
See aasta oli väga mitte-ingliskeelse-muusika-rikas. Eks oma rolli mängis selles fakt, et olen tagasi kodumaise muusika kodumaal :) Aga kindlasti ka Jenni Vartiaise ja eriti Unheiligi avastamine. Unheiligi pisikuga olen suutnud nakatada peaaegu kõiki oma lähedamas ringis ümbritsevaid inimesi, aga paljud ka kaugemad on tänanud, et olen sellise bändi nende ellu toonud :) Kuid täiesti aasta viimasel kuul astus mu ellu Mari Pokineni laul ning on siiamaani raskel rotatsioonil juutuubis. Ka live's sai ta nüüd kuulatud-nähtud Linnateatri Taevalaval. Aasta parim eestikeelne laul. Rootsikeelse muusikaga ei läinud sama hästi, ainult 1 laul jõudiski 20 lemmiku sekka - Kent'i Ismael. Lisaks eesti ja inglise keelele on esindatud saksa, rootsi, soome ja prantsuse keeled. Laulude all on link muusikale.

1. Unheilig - An deiner seite
2. Mari Pokinen - No näed
3. Unheilig - Für immer
4. Unheilig - Geboren um zu leben
5. Unheilig - Menschenhertz
6. Unheilig - Spiegelbild
7. Unheilig - Unter deiner flagge
8. Kent - Ismael
9. Jenni Vartiainen - Duran Duran
10. Jenni Vartiainen - Nettiin
11. Traffic - Elekter
12. Merka - Vabaks lastud lind
13. Lenna - Mine tee tööd
14. Lenna - Mida Sa teed
15. Laura Närhi - Jos sä pyydät mä palaan
16. Outloudz - It was you
17. Jenni Vartiainen - En haluu kuolla tänä yönä
18. Ott Lepland - Süte peal sulanud jää
19. Merka - Ihuüksi
20. Mylène Farmer - Oui Mais... Non

AASTA UUSTULNUK
Nagu sai juba mainitud, tõeliselt palju vingeid uustulnukaid ilmusid sellel aastal mu teadvusse. Kuid nagu positsioonidest võib arvata, oli kõige tihedam rebimine 2 vahel - Unheilig ja Emilie Autumn. Eesti aasta uustulnuk oli muidugi Mari Pokinen.

Emilie Autumn

AASTA KONTSERT
Kontserte eriti palju näha-kuulata ei jõudnudki. Oleks stiilne, kui võiks siin ära tuua selle, et Lenna meie kambale Shanghai öös Hiina tänavatoitu süües oleks laulnud, aga ta ei teinud seda. Väga lahe oli küll just enne seda kohalikus jazz-klubi nähtud soome jazzbändi kontsert. Täiesti omamoodi kogemus. Nad olid Hiinas, sest just sellel päeval oli Expol Soome rahvuspäev ning õhtul siis kohalikus pisikeses klubia. Kuid aasta kontserdi tiitel läheb siiski Amyle. Oli ju hea võimalus olla üldse tervel maakeral esimesel kontserdil kui ta oma uue plaadi materjali tutvustas. Mõnusalt palju rääkis muidu-juttu ka. See teeb kontserdi alati soojemaks. Lisaks õnnestus näha seda kõike veel esireas...

Amy MacDonald "A Curious thing" plaadi esitluskontsert (25.01. Stockholm Berns Salonger)

AASTA PLAAT
Kõige rohkem kuulasin muusikat iPhone-st... joostes. Kuid plaate tervikuna ehk siiski rohkem autos. Joostes näiteks palju Unheiligit ja autos palju Emilie Autumnit ja Anouki. Kuid ühte nii joostes kui sõites:

Amy MacDonald - A Curious Thing

------------------------------

DFA:

PARIM INGLISKEELNE FILM
Minu aasta lemmik oli seekord 1 kindel film. Kui eelmisel aastal ei osanud kuidagi otsustada Up in the air-i ja Inglourious basterdsi vahel...

Social network

PARIM MITTE-INGLISKEELNE FILM
Selle filmi nägin Pöffil - puupüsti täis Sõpruse saalis. Ehk siis hoian tänavu kõvasti pöialt Oscaritel parima võõrkeelse filmi nominendile Jaapanist:

Kokuhaku (Confessions)

PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJA
Tõeliselt raske valik, sest tänavuse kindla oscarivõitja rolli Colin Firthilt Kuninga kõnes nägin alles 2011.aasta alguses. Tema üks konkurentidest Jesse Eisenberg Facebooki loojana siiski minu meelest päris aasta parima tiitlit ei vääri. Rääkimata James Francost, kes ka tegelikult hea rolli teeb ning sellega ju samuti Oscarile kandideerib. Minu top valik on sureva isa rolliga, Mehhiko filmist, neljas oscarikandidaat tänavu (viies kandidaat - Jeff Bridges on veel hoopis nägemata, ent sellel nädalal vaatan ära):

Javier Bardem - Biutiful

PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJA
Naiste tase, nagu tavaliselt - nii ka tänavu, on meeste omast palju kõrgem. Siin oleks võitjaks valida mitut. Kuid ausalt öeldes on üks neist ikka sellise fantastiliselt hea rolliga hakkama saanud, et see on midagi fenomenaalset! Ilmselt üks kümnendi tugevamaid naispeaosarolle ja kindel tänavune oscarivõitja - hands down:

Natalie Portman - Black swan

PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJA
See soomlane on mitu head rolli viimasel ajal teinud ning tegelikult seegi on peaaegu, et peaosaroll. Vastik joodikust pereisa rootslaste draamas (jälle Pöffi-saak):

Villa Virtanen - Svinalängorna

PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJA
Julianne on jumalanna. Eriti selles gay-teemalises ajastufilmis on ta nii pagana stiilne. Ja näitleb täiesti teistsuguse rolli kui näiteks selle aasta teises gay-teemalises filmis kus ta osaleb - Kids are alright. Hmmm...

Julianne Moore - Single man

PARIM EESTI FILM
Õnnestus 2 vinget eesti dokfilmi näha, mille vahel valida on praktiliselt võimatu. 1 on emotsionaalsem, teine kuidagi uurivam. Harv juhus, kuid jätan emotsionaalsema teiseks.

Mehed unustatud armeest

PARIM DOKFILM
Meeste mured läksid hinge ja see lugu seal karuga on veel eriti hea. Just see kuidas see oli ülesehitatud, et alguses ei saanud aru, kellest õieti juttu on :) Soomlase saatsid oma aasta parima filmina ka Oscarite akadeemiale, kuid nood ei mõistnud head asja hinnata. Ma pean selle töö nende eest ise ära tegema :)

Miesten vuoro /Meeste kord

PARIM MULTIFILM
Kaua oodatud. Ootamist väärt. Minule meeldisid viietärniväärilistena ka eelmised 2 osa. Liigutav ja armas ning hästi dubleeritud!

Toy story 3

PARIM STSENAARIUM
Üllatavate pöörete pärast peaks see olema Biutiful, hea dialoogi ning omapärase lähtekoha pärast Messenger. Ma hindan siiski tervikuna "lugu":

Social Network

PARIM TEHNILINE TEOSTUS
Dublaaž oli täiesti mööda, muidu oleks loorberid kuulunud just nimelt tehnilise teostuse eest Alice imedemaal filmile. Filmile, mille ajal jäin kinos magama ning mis ei meeldinud kohe üldse. Kuid õnneks saan nüüd hoopis hinnata filmi, mis väärib igati loorbereid (olen juba Harryfän, mis teha)

Harry Potter and the deathly hallows pt.1 - production design, sound, vidual effects

KULDNE PORIKÄRBES
Ebaõnnestunud film nõmedast raamatust. Ja ometi oli esimene osa ju täiesti ok, nii raamatu kui filmina.

Flickan som lekte med elden (Girl who played with fire)

2010.a. parimate filmide TOP 30
Ehk siis minupoolsed soovitused vaatamiseks, kuigi tõeliselt soovitada võiks neist vaid 13 esimest. Minu jaoks üpris kesine filmiaasta.

1. Social network
2. Kokuhaku /Confessions (Jaapan)
3. Harry Potter and the deathly hallows pt.1 (UK)
4. Toy story 3
5. Sherlock Holmes (UK)
6. Black swan
7. Miesten vuoro (Soome)
8. Mehed unustatud armeest
9. Kids are alright
10. Haarautuvan rakkauden talo (Soome)
11. Biutiful (Mehhiko)
12. Sinimäed (Eesti)
13. Les Plages des Agnes (Prantsusmaa)
14. Town
15. Messenger
16. Blind side
17. Winter's bone
18. Shrek 4
19. Megamind
20. 127 hours
21. Last train home (Hiina)
22. Ghost writer (UK)
23. Runaways
24. Rabbit hole
25. In the loop
26. China's unnatural disaster (Hiina)
27. Chloe
28. Nine
29. Single man
30. Haevnen (Taani)

----------------------------

DRA:

PARIM EESTI KIRJANDUS
Klassik korjab jälle ühe tiitli koju...

A.H. Tammsaare - Ma armastasin sakslast

PARIM TÕLKEKIRJANDUS
Tikkaneni kaks loetud raamatut olidki 2 lemmikut...

Märta Tikkanen - Sajandi armastuslugu

PARIM LASTERAAMAT
Aino Perviku naljakas raamat võitis nii minu kui poja südame :)

Aino Pervik - Ühes väikses veidras linnas

PARIM DRAAMA-RAAMAT
Sügav, paljutähenduslik. Samas luule, kuid ka elulugu. Märta lugu oma joodikust mehega. Märta lugu naiseks olemisest. Märta lugu valikutest. Märta lugu valikusetusest. Märta lugu sellest, kuidas ta tegelikult oleks võinud palju rohkem kirjutada, kui talle mees selle võimaluse oleks andnud...

Märta Tikkanen - Sajandi armastuslugu

PARIM PÕNEVUS/KRIMKA-RAAMAT
Nagu sai juba mainitud - mul on krimkaallergia. Kahest võrdsest kandidaadist siiski 1 võitjaks:

Jens Lapidus - Rahalla saa (Snabba cash)

PARIM RAAMAT, KUS SAAB KA NALJA
Nagu tihti on naljakad raamatud ka kurvad raamatud. Nii ka Wintersoni looga. Ema usuhullus ja Jeanette'i kirjutamisstiil olid siiski ülinaljakad, et tuua võit koju.

Jeanette Winterson - Apelsinid pole ainsad viljad

PARIM LUULERAAMAT
Aasta parim raamat korjab päris mitmed auhinnad... logisch...

Märta Tikkanen - Sajandi armastuslugu

PARIM DOKK-KIRJANDUS
Kuigi ka siin võiks ja peaks võitma Tikkanen-i enda elul baseeruv luulelugu. Eelistasin just dokumentaalsuse kindluses valida võitjaks

Haruki Murakami - What I talk about when I talk about running

PARIM VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Järjekordselt ei võida siin aunimetust ingliskeeles kirjutatud raamat vaid inglise keelde tõlgitud teos.

Haruki Murakami - What I talk about when I talk about running

KULDNE PORIKÄRBES (Kõige suurem "pettumus")
Lugesin vägisi ka saaga kolmanda osa. Minu tuttavatele rootslastele meeldis see osa kõige rohkem triloogiast. Mina neid ei mõista. Ühtlasi aasta kõige paksem loetud raamatutest. Hiina piin.

Stieg Larsson - Purustatud õhuloss

2010.aastal loetud raamatute TOP10:

1. Märta Tikkanen - Sajandi armastuslugu
2. Märta Tikkanen - Punamütsike
3. A.H. Tammsaare - Ma armastasin sakslast
4. Virginia Woolf - Orlando
5. Sylvia Plath - Klaaskuppel
6. Rein Raud - Pisiasjad, mis omavad tähtsust
7. Haruki Murakami - What I talk about when I talk about running
8. Jeanette Winterson - Apelsinid pole ainsad viljad
9. Anna Gavalda - Näpatud tunnid
10. Asta Põldmäe - Kirjad pääsukestele. Epistoraaleleegia

------------------------------

DTA:

PARIM ETENDUS
Kartsin juba seda tükki vaadates, et terve aasta vingeim teatrielamus on kohe aasta alguses ära nähtud - nii läkski. Kuid õnneks jätkus elamusi ka ülejaanud aastasse (kokku nägin üldse 75 lavastust esimest korda). Ühtlasi on Tallinna Linnateater tagasi tipus pärast kaheks aastaks NO99-le selle positsiooni loovutamist. Siin on koos võitjaga minu teatrielamuste TOP 20:

1. Kes kardab Virginia Woolfi? (Tallinna Linnateater)
2. Augustikuu (Eesti Draamateater)
3. Ird, K. (Tartu Uus Teater)
4. Keskööpäike (Tallinna Linnateater)
5. Panso (Eesti Draamateater)
6. Põrgupõhja uus vanapagan (Emajõe Suveteater)
7. Vargamäe varjus (Albu projekt)
8. 39 astet (Rakvere Teater)
9. Kivist külalised (Kaks musketäri)
10. Iha jalakate all (Kell Kümme)
11. Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia (Eesti Draamateater)
12. Gorgo kingitus (Vanemuine)
13. Tuulte pöörises (Rakvere Teater)
14. Huntluts (Vanemuine)
15. Jumala narride vennaskond (Tallinna Linnateater/Lavakas)
16. Don Juan (Vanemuine)
17. Madame Bovary (Endla)
18. Suur mees juba (Tallinna Linnateater/Lavakas)
19. Maakad (Ugala)
20. Gertrude Stein saatjaga (Mõisateater)
Tahaks veel 3 tükki esile tõsta:
21. Valged ööd (Theatrum)
22. Väikesed vanamehed (Ugala)
23. Idioodid (Von Krahli Teater/VKA)

PARIM LAVASTAJA
Mulle väga meeldis Ivar Põllu autoriteater ning tema pilguheit kommunismiaega ning selleaegsesse Tartu ning tegelikult ju kogu Eesti teatriajaloo suurkujusse (hmmm, kas see nüüd ikka on õige termin?), Kati Kivitari fantaasiarikas seikluslik lavastajaideede pillerkaar, Merle Karusoo tõeline comeback (minu jaoks) Kivirähki komöödiaga Draamateatri maja libaajaloost - kus valgus ja parukad mängivad ka rolle ning Mladen Kiselovi viimse detailini läbikomponeeritud Albee viimase ümberkirjutatud versiooni intiimne tubateater. Ja kuigi kõik nad oleksid väärt võitma, siis midagi kunstiliselt kõrgeklassilisemat ja sisukuses siiski järeleandmisi mittesalliv, teksti ja vormiga õnnestunult katsetav ja mängiv ning sündides juba klassikalist pakkus:

Anu Lamp - Keskööpäike (Tallinna Linnateater)

PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS
Aunimetus läheb teatrisse, kuhu see kuuluma peakski, kuigi peamiselt tänu külalis"tegijatele"(!).
Minu veetlev leedi (Estonia)

PARIM KOMÖÖDIA
Hecuba pärast auks sai see kategooria lisatud. HP on minu jaoks läbi aegade kõige naljakam teatritükk. Tänavune komöödiasaak siiski nii hea ei olnud. Vaevu-vaevu sai mööndustega 5 kandidaati kokku aetud. Võitja oli kahtlemata tasemel - au ja kuulsust. Mina sain naerda ja palju!
39 astet (Rakvere Teater)

PARIM AUTORITEATER
Samuti uus kategooria, mis tegelikult on oluline teatripildis. Kui ikka teksti kirjutaja ise oma teksti lavale toob, see on ju siis ka nii "mõeldud"... mitte interpreteeritud. Tänavune autoriteatri lipulaev on väärt ka palju rohkemat kui lihtsalt aunimetust, kuid kahjuks rohkemat mul anda pole... kui vast ehk see, et luban kohekohe ka järgmist sama mehe kiidetud tükki vaatama minna.

Ivar Põllu - Ird, K. (Tartu Uus Teater)

PARIM MEESPEAOSATÄITJA
Tõeliselt raske ülesanne teist aastat järjest! Kui eelmisel aastal ei teadnud, kas hinnata Saaremäe Cyranot või Toompere jr George-i rohkem, siis seekord olen kahe vahel - kas Malmsteni Panso või Urke Ird. Irooniline, et mõlemad karakterid on sellised teatriisandad :) Muidugi ka Vaarik tegi vinge George-i ja Uukkivi on fööniksina tõusnud tuhast ja tulistab häid rolle paremalt ja vasakult... see ehk üldisemas plaanis ongi olnud Uukkivi aasta... kuid täielikku ümberkehastust ning harukordset tabavust kuidagi värske kandi pealt paljujäljendatud inimesele, on lõppude lõpuks siiski loorbereid grammivõrra teistest rohkem väärt:

Mait Malmsten - Panso (Eesti Draamateater)

PARIM NAISPEAOSATÄITJA
Kui esinduslik naisviisik on tänavu kandideerimas - Eespäev, Ever, Kaljuste, Lauk (nüüdseks juba küll Unt) ja Lichtfeldt - no absoluutselt kõik neist võitu väärt mõnel teistsugusel aastal. Kuid see aasta tõestas Eesti Teatri elav legend, et ta on endiselt tippvormis, endiselt võimeline üllatama, endiselt näitama noorematele koha kätte - kes on suurim Eesti teatrite näitlejannade seast! Täiesti hämmastav, täiesti uskumatu - ega seda muidu ei saagi teada, kui ise ei näe - VÕITMATU! LEGENDAARNE! FANTASTILINE! (kummardan maani ja aplodeerin seistes!):

Ita Ever - Augustikuu (Eesti Draamateater)

PARIM MEESKÕRVALOSA
Oi kuidas tahaks 39 aste mehi koos tõsta aupaistele, kuid nagu eelmisel aasta Toatüdrukutega, hindan siiski näitlejaid üksikuna ning kahe mehe jõud kaaluks ju ikka üksikud üle - see oleks ebaaus. Samas ka Tommingase Kiir oli minu jaoks terve etenduse nael. Siiski kui aunimetus anda ühele, on selleks aasta üks tõelisi üllatajaid (ausalt öeldes ma olen varem pigem vältinud tükke kus ta kaasa lööb) oma värske Pearu rolliga. Koomiline pärl:

Velvo Väli - Vargamäe varjus (Albu projekt)

PARIM NAISKÕRVALOSA
Keskööpäikse naised lõid laineid. Üks huvitavam kui teine. Küllile võiks topelttiivad anda veel lisaks "Üsna maailma lõpus" kõrvalosa. Kuid minu südame võitis ka selles kategoorias "üllataja". Üllataja selles mõttes, et teda tõeliselt mängimas ma polegi varem palju näinud. Siin-seal kõrvalrollides ainult. Ka siin ju mingis mõttes "kõrvalrollides", aga kui mitmekülgselt erinevad need on! Mõned liigutavad, mõned jälle koomilised pisirollid!

Katrin Pärn - Ird, K. (Tartu Uus Teater)

PARIM ANSAMBLIMÄNG
Noortel ikka selline ansablimäng õnnestub minu meelest kõige paremini - tahetakse ilmselt teineteist toetada ja see mõjub ning kandub positiivsena publikusse üle. Seekord siiski tahaks esile tõsta just seda ühtsust, mille on tinginud sisu ning mille komponentide kokkumäng on väga oluline. Ning muidugi esmaklassiline näitlemine kogu trupi poolt. 2 jäävad sõelale - NO-teatri Võtame uuesti ning aunimetuse võitja:

Keskööpäike - Tallinna Linnateater

PARIM AUDIO-ROLL/ESITUS
Anu jäi mul tänavu kuulmata audiorollis, see andis võimaluse ka teistele. Ja üks mees Endla laste(jõulu)tükis korjab võidu :)

Priit Loog - Timbu-Limbu ja talv (live-s(!) multikahääl)

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
See on midagi sõnuseletamatut. Stiilne, arvatavasti kõvasti eeltööd vajanud ning lõpuks fenomenaalne tulemus:

Ene-Liis Semper - Keskööpäike (Tallinna Linnateater)

PARIM SUVELAVASTUS
Tammsaare teksti on Dvinjaninov lavastatud põnevalt omapäraselt. Rahva vahel, liival, heade näitlejatega ja teksti mõttes ka hästi läbitunnetatult.

Põrgupõhja uus vanapagan - Emajõe Suveteater

PARIM TELEST NÄHTUD LAVASTUS ("Mida varem pole näinud")

Tõrksa taltsutus (13.lend)

PARIM LASTELAVASTUS
Ainus lastelavastus selle aasta TOP30-s. Paljud küll vingusid selle tüki kallal, et labane või nii... no polnud sealt labast midagi minu meelest. Kui siis natuke lihtsake, aga see oligi ju lastetükk. Minu meelest oli neis osalenud noortes lahedat powerit ning laulud olid ka head ja tekst vahva - Lindgren ju ikkagi :)

Hulkur Rasmus - Viimsi Suveteater

PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)
Tükk, mille maagiasse ma siseneda ei suutnud tollel suvepäeval, kuid mille muusika oli ilmselgelt aasta kõige vingem teatrimuusika - Tõnis Mägi ja Bonzo - respect! "Roxanne"-lik "Vilma" kummitab mul siiamaani kõrvus :)

Alari Piispea, Tõnis Mägi ja Bonzo - Kadunud Tsirkus - Rakvere Teater

PARIM ORGINAALNE IDEE SEOSES TEATRIGA
Selline võimas spektaakel, mis ehk polegi enam lihtsalt teater vaid midagi muud. Ma lihtsalt pidin oma aunimetuse sellele andma. Tegelikult oli sellel aastal vähe uusi häid ideid. Suure hooga alustati 10 teatristarti sarjaga, kuid lõppude lõpuks jäi see kuidagi tagasihoidlikuks ning on vist tänaseks hoopis vaibunud ja seda pärast esimest tükki? Ekskursioonteater, mida NO99 pakkus, oli ju põnev ja teistmoodi, kuid lõppude lõpuks, kui selliseid hakkab palju tulema, siis ma ikkagi eelistaksin saalis toimuvat teatrit. Põnevaid lavastuslikke trikke oli küll paljudes tükkides. Pean vist mainima, et kui lavastus ning promo ja kõik see tehniline külg, nagu näitlemine, muusika ja muu kõrvale jätta, siis tegelikult sisulises mõttes meeldis mulle ÜES-is ainult Jaak Printsi alguseosa ning tänaseks juba legendaarseks saanud Mähari katusemonoloog.

Ühtne Eesti Suurkogu

PARIM TEATER 2010
Pärast kaheaastast pausi, on jälle vana kunn tagasi troonil. Kuigi Tartu Uus Teater oma ühe tükiga sai kõrgema keskmise hinnangu, ent reeglite järgi peab olema vähemalt 3 etendust selles teatris nähtud, et võrdlusmoment oleks võrdsem...

Linnateater

PARIM EESTI AUTORI TEATRITEKST LAVAL
Põllu, Piik, Väljamäe/Leesalu ja Lennuk on kõik väga head tekstid kirjutanud. Kuna Piik, Põllu ja Lennuk baseeruvad oma tekstidega teiste inimeste ütlustel või kirjutatul ning Kaarel B.Väljamäe ning Diana Leesalu tekst on täiesti nende enda oma, siis igatahes originaaltekstiauhind läheks igatahes Väljamäele ja Leesalule. Kuid kui arvestada üldse teksti või lugu või õigem oleks vist seekord öelda lugusid, siis minu jaoks kõige huvitavam näidend oli:

Ird, K. - Ivar Põllu

PARIM TÕLKE-TEKST LAVAL
Ma ei saanud hästi aru sellest skandaalist, mis tõstatati Teater.Muusika.Kino. lehekülgedel kevadel. Kaus kritiseeris teksti, Kiselov vastas, et tegemist on Albee hiljuti ülmberkirjutatud versiooniga. Samas tõlkijaks oli mängitud 80ndatel juba surnud tõlkija - Lydia Mölder. Ehk siis kuidas see võimalik on, ma ei saa aru. Uusversioon Kes kardab Virginia Woolfist või vana, vahet pole, see oli kõige tugevam näidend minu meelest tänavu.

Kes kardab Virginia Woolfi? (Tallinna Linateater) Edward Albee, tõlkija Lydia Mölder, toimetaja Triin Sinissaar

MÕNUSAIM "ÜLLATAJA"
No kas polnud Rein Pakk üllatav oma kostüümiga Don Juanis? Või kas ei võtnud ahhetama Ita Ever, kui ta trepist alla "kihutab" Augustikuus? Ivo Uukkivi vinged rollid üksteise järel... Kus kohast see nüüd järsku tal tuli? Terve Keskööpäike ja Ird, K.??? Vargamäe varjus julge töötlus ning eriti see, et ma ei oleks kunagi uskunud, et minu huultelt tulevad sõnad, et Aasta Aunimetus läheb Velvo Välile!! Samas see pole ju iseenesest üllatav, et Ita ja Mait on vinged näitlejad, või see kui Anu teeb ülihea lavastuse. Üllatuste üllataja seega minu jaoks -

Velvo Väli - Vargamäe varjus

PARIM UUSTULNUK LAVAL (keda pole "tähele pannud" või keda polegi õnnestunud varem näha)
Mu teatrikaaslase jaoks on need Priit Pius ja Pääru Oja. Pääru tundis ta isegi ükskord poes ära, kuigi tal läheb tavaliselt tükk aega, enne kui mingid noored näitlejad kinnistuvad tema teadvuses. Pääru suutis selle saavutada 1 tükiga. Minu jaoks oli sisemine võitlus Liis Lindmaa ja Merilin Kirbitsa vahel. Kuna Lindmaa puhul mõjutab mind tänaseks juba ka Hedda Gabler, mille mõjul ma märgiksin tema võitjaks, kuid kerin aja tagasi ning arvestades ainult eelmist aastat, siis valin võitjaks

Merilin Kirbits - Põrgupõhja uus vanapagan, Nähtamatu varandus, Hulkur Rasmus.

PARIM KORDUSVAADATUD TÜKK
Rein Malmsten on jumalik näitleja! Teist temasugust ei tule enam kunagi... Võitis ka eelmisel aastal.

Kohtunik Di (Ugala)

KORDUSVAADATUD TÜKKIDE PARIM NÄITLEJA(NNA)

Hele Kõrve - Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa

Rein Malmsten - Kohtunik Di

PARIM TEATRIKRIITIK
Kuigi oleks tahtnud ikka oma lemmikkriitikut austada, ehk Pille-Riini. Või uusi lemmikuid - Meelis Oidsalu ja Kairi Printsi, mõlemaga oli au isegi kirjavahetuses olla. Kuid mulle väga meeldis üks artikkel Sirbis, mille kirjutas:

Valle-Sten Maiste

PARIM TEATRIBLOGI
Oleksin tahtnud kellelegi teisele sellel aastal anda au, kuid ausmeestemäng - parim teatriblogi Eestis on endiselt:

Teater nõuab nuppu

PARIM TEATRIVÄLJAANNE EESTIS
Peamiselt käisin edasitagasi - Sirp või TMK? Kasutan tihti ka teater.ee-d ning Mikomägi Teatritasku on ka tihti väga huvitav. Võitjaks siiski järjekordselt:

Teater. Muusika. Kino.

KULDNE PORIKÄRBES
Täielik aja- ja raharaisk.

Mask (Emajõe Suveteater)

Ja lõpetuseks rollide edetabelid. Aga neid ei tasu siin eriti tõsiselt võtta. Need on mu isiklikud pingeread ning nagu minevik on tõestanud, muutuvad ajas.

TOP 20 Naispeaosad:

1. Ita Ever - Augustikuu
2. Katariina Unt (Lauk) - Iha jalakate all
3. Epp Eespäev - Kes kardab Virginia Woolfi?
4. Ülle Kaljuste - Augustikuu
5. Ülle Lichtfeldt - Vargamäe varjus
6. Anneli Rahkema - Tuulte pöörises
7. Leila Säälik - Grace ja Glorie
8. Laura Peterson - Valged ööd
9. Piret Laurimaa - Madame Bovary
10. Anne Veesaar - Gertrude Stein saatjaga
11. Liina Tennossaar - Kaos
12. Kersti Kreismann - Gertrude Stein saatjaga
13. Jekaterina Novosjolova - Fanny ja Faggot
14. Külli Reinumägi - Türgi oad
15. Merilin Kirbits - Nähtamatu varandus
16. Carita Vaikjärv - Maakad
17. Külliki Saldre - Gorgo kingitus
18. Triinu Meriste - Väikesed vanamehed
19. Harriet Toompere - Varastati oranž jalgratas
20. Hele Kõrve - Minu veetlev leedi

TOP 20 Meespeaosad:

1. Mait Malmsten - Panso
2. Nero Urke - Ird, K.
3. Andrus Vaarik - Kes kardab Virginia Woolfi?
4. Ivo Uukivi - Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia
5. Uku Uusberg - Põrgupõhja uus vanapagan
6. Peeter Rästas - Tuulte pöörises
7. Guido Kangur - Kaevuritest kunstnikud
8. Ivo Uukkivi - Kaevuritest kunstnikud
9. Tarmo Song - Valged ööd
10. Argo Aadli - Härra Biedermann ja tulesüütajad
11. Priit Võigemast - Üsna maailma lõpus
12. Indrek Ojari - Türgi oad
13. Rasmus Kaljujärv - Iha jalakate all
14. Helvin Kaljula - Planeet
15. Jan Uuspõld - Isa
16. Priit Pius - Suur mees juba
17. Tiit Sukk - Kivist külalised
18. Ott Sepp - Don Juan
19. Jüri Lumiste - Don Juan
20. Marko Matvere - Evita

TOP 20 meeskõrvalosad:

1. Velvo Väli - Vargamäe varjus
2. Üllar Saaremäe - 39 astet
3. Aivar Tommingas - Huntluts
4. Raivo E.Tamm - Põrgupõhja uus vanapagan
5. Peeter Rästas - 39 astet

6. Tõnu Kark - John Gabriel Borkman
7. Ain Lutsepp - Augustikuu
8. Märt Avandi - Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia
9. Guido Kangur - Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia
10. Tõnu Oja - Kivist külalised
11. Mait Malmsten - Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia
12. Indrek Ojari - Üsna maailma lõpus
13. Rein Pakk - Don Juan
14. Risto Kübar - Võtame uuesti
15. Hannes Kaljujärv - Huntluts
16. Janek Joost - Huntluts
17. Argo Aadli - Kes kardab Virginia Woolfi?
18. Tõnu Oja - Augustikuu
19. Veiko Tubin - Keskööpäike
20. Jaak Prints - (Untitled)

TOP 20 naiskõrvalosad:

1. Katrin Pärn - Ird, K.
2. Anne Reemann - Keskööpäike
3. Helene Vannari - Keskööpäike
4. Külli Teetamm - Keskööpäike
5. Sandra Üksküla Uusberg - Põrgupõhja uus vanapagan
6. Laura Peterson - Planeet
7. Hilje Murel - Augustikuu
8. Piret Kalda - Homme näeme
9. Tiina Mälberg - Tuulte pöörises
10. Elina Reinold - Antigone
11. Merle Palmiste - Põrgupõhja uus vanapagan
12. Anu Lamp - Üsna maailma lõpus
13. Külli Teetamm - Üsna maailma lõpus
14. Terje Pennie - Maakad
15. Sandra Üksküla Uusberg - Arkaadia
16. Elisabet Tamm - Keskööpäike
17. Kaie Mihkelson - Augustikuu
18. Ragne Pekarev - Don Juan
19. Hilje Murel - Kivist külalised
20. Natali Lohk - Unenäokohvik

Ja sellega piirdungi sellel aastal, uus on ju juba täies hoos :)

Sildid: , , , , , ,

pühapäev, veebruar 20, 2011

2010..aasta DTVA - Danzumehe TV Aunimetused

2010.aasta kandidaadid tähestikulises järjekorras (võitjad järgmise kuu jooksul). Kuna ma praktiliselt ei vaadanudki telekat, siis vähendasin tunduvalt kandidaatide arvu. Rohkem nägin neid saateid, mis internetiarhiivis üleval...

Arvesse lähevad need telesaated/sarjad, mis nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2010.

PARIM VÄLISMAINE DRAAMA/KOMÖÖDIASARI (3 kandidaati)
Big C
Cougar town
Desperate housewives

PARIM VÄLISMAINE MUU SARI (3 kandidaati)
American idol
Apprentice
So you think you can dance

PARIM EESTI DRAAMA/KOMÖÖDIASARI (3 kandidaati)
Klass: elu pärast
Pilvede all
Riigimehed

PARIM EESTI MUU SARI (3 kandidaati)
OP!
Teatriõhtu
ETV Luule

PARIM TELE - NAISNÄITLEJA (5 kandidaati)
Elisabet Tamm - Pilvede all
Felicity Huffman - Desperate housewives
Inga Allik - Pilvede all
Külliki Saldre - Riigimehed
Laura Linney - Big C

PARIM TELE - MEESNÄITLEJA (5 kandidaati)
Ain Lutsepp - Pilvede all
Indrek Sammul - Pilvede all
Jaak Prints - Riigimehed
Mait Malmsten - ENSV
Taavi Teplenkov - Riigimehed

PARIM ERISAADE (2 kandidaati)
Academy awards
Melodifestivalen-i finaal

Tegelikult ma vaatasin 2010.aastal veelgi vähem televiisorit kui varem. Mõned siinsed kandidaadid on pääsenud 1 osa pärast aupaistele. Kui aus olla, siis mõnikord läheb kuu aega nii, et ma ei vaata televiisori poolegi. Oleksin tahtnud vaadata Kättemaksukontorit, aga ei jõudnud ühtki osa sellest eelmisel aastal näha. Mu lemmikud sarjad, mis tänaseks päevaks on lõpetatud, ehk Ohtlik lend ja Prison Break on mul ka siiani lõpuni vaatamata. Samuti olen täiesti maha jäänud So you think you can dance sarjaga ning lõpetamata on ka eelmisel aastal alustatud Tusenbröder.

A kui mõelda, et kas hakkan midagi telekast vaatama või võtan raamatu kätte, siis telekas kaotab praktiliselt iga kord. Ei jõua ju lugedagi kaugeltki mitte nii palju kui tahaks... Jätkuvuse mõttes siiski kirjutasin need nimed siia üles. Sest uued kodumaised sarjad on minu meelest alati teretulnud, isegi kui neid siis näeb kunagi kordustest või internetist. Aga ka 1 uus hea USA sari jäi silma - The Big C (näinud olen sellest küll vaid esimese osa).

Parimad selguvad koos Danzumehe Filmi, Muusika, Kirjanduse ja Teatri lemmikutega - veebruarkuu jooksul.

Sildid:

reede, veebruar 18, 2011

2010. aasta DMA - Danzumehe Muusikaaasta Aunimetused

2010.aasta kandidaadid tähestikulises järjekorras (võitjad, koos täiendavate edetabelitega selguvad veebruarikuu jooksul):

Arvesse lähevad need laulud/plaadid, mis esmakordselt kuuldud või mis muutunud "lemmikuks" ajavahemikus 01.01.-31.12.2010.

PARIM VÕÕRKEELNE LAUL (20 kandidaati)
Adam Lambert - For your entertainment
Alexandra Burke - Broken heels
Amy MacDonald - Don't tell me that it's over
Amy MacDonald - Give it all up
Amy MacDonald - Next big thing
Amy MacDonald - Spark
Anouk - Margarita chum
Anouk - Michel
Daughtry - Open up your eyes
Daughtry - Traffic light
Dierks Bentley - I can't forget her
Emilie Autumn - Swallow
Emilie Autumn - What if?
Hurts - Wonderful life
Madonna - Revolver
Mary J. Blidge - Tonight
Pink - Raise your glass
Shakira - Good stuff
Shontelle - Impossible
Toni Braxton - So yesterday

PARIM EESTI LAUL VÕI MITTE-INGLISKEELNE LAUL (20 kandidaati)
Jenni Vartiainen - Duran Duran
Jenni Vartiainen - En haluu kuolla tänä yönä
Jenni Vartiainen - Nettiin
Kent - Ismael
Laura Närhi - Jos sä pyydät mä palaan
Lenna - Mida Sa teed
Lenna - Mine tee tööd
Mari Pokinen - No näed
Merka - Ihuüksi
Merka - Vabaks lastud lind
Mylène Farmer - Oui Mais... Non
Ott Lepland - Süte peal sulanud jää
Outloudz - It was you
Traffic - Elekter
Unheilig - An deiner seite
Unheilig - Geboren um zu leben
Unheilig - Für immer
Unheilig - Menschenhertz
Unheilig - Spiegelbild
Unheilig - Unter deiner flagge

AASTA UUSTULNUK (5-10 kandidaati)
Anouk
Emilie Autumn
Jenni Vartiainen
Hurts
Mari Pokinen
Outloudz
Unheilig

AASTA KONTSERT (3-5 kandidaati)
Amy MacDonald "A Curious thing" plaadi esitluskontsert (25.01. Stockholm Berns Salonger)
Lenna (26,27,28.05 Shanghai Eesti Expo paviljon)
Tule(t)öö - Veiko Tubin, Kristjan Üksküla, Sandra Üksküla Uusberg, Mikk Jürjens (8.06 Linnateatri lavaauk)

AASTA PLAAT (10 kandidaati)
Adam Lambert - For your entertainment
Amy MacDonald - Curious thing
Anouk - UpDate
Emilie Autumn - Opheliac
Jenni Vartiainen - Seili
Lenna - Lenna
Mary J.Blidge - Stronger with each tear
Pink - Greatest hits... so far
Shakira - She wolf
Unheilig - Grosse Greiheit

Kõige rohkem kuulasin Amy, Pinki, Madonna, Daughtry, Shakira, Unheiligi, Anouki ja Emilie plaate.

Parimad selguvad koos Danzumehe Filmi, Kirjanduse, Teatri ja Televisiooni lemmikutega - veebruarikuu jooksul.

Sildid:

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default