kolmapäev, 16. september 2020

Suveteater 2020 - parimate kokkuvõte


 Aeg on suveteatrile joon ühe korralikuma kokkuvõttega alla tõmmata, sest parimad väärivad aupaistet ning juhul kui järgmisel aastal need lavastused saavad uusi mängukordi, siis on soovitused siit võtta. Ja headele asjadele on ju ikka vaja furoori juurde tekitada ning seda headust kõigile kuulutada nii levib hea ja muide omakasu on ka mängus, ehk tegijad loodetavasti teevad "head" veel juurdegi - sest siis on teada, mis rahvale meeldib :) Puhh... asjatult keeruliseks läks see mõttevool, ent saad ju aru, mis ma mõtlen...

Eks maitsed on ju ikka erinevad, ent on ka universaalseid lemmikuid - need kõikse paremad on tihti just sellised, mis meeldivad paljudele. Sellepärast need ongi nii-nii mõjuvad. Kunagi küll ei tea, et mis miski eriliseks teeb. Mõnikord on see traditsionaalne teater, teinekord jällegi just midagi erilist, mis mõjub uue kandi pealt, uutele-teistele närvirakkudele kui tavaliselt, tekitades ajus reaktsioone, mis viivad tavalisest suuremate-sügavamate emotsioonideni. Tekivad seosed, kas enda või teistega, keda tead, kasvab emotsionaalne intelligentsus või saad lihtsalt targemaks, näed mida muidu ei näeks või tunned ära midagi näitlikustatud vormis, millele oled mõelnud, ent pole seda enda jaoks lõpuni sõnastanud. Eks siis teater annab tavaellu väärtust juurde.

Mul on kombeks maikuu lõpus kirjutada üles need 30 tükki, mida kõige rohkem näha tahaks. Pärast on mänguline jälgida, kas tõesti "kõige oodatumad" ka "kõige lemmikumate teatrielamuste" sekka saavad. Olgu siin äratoodud, et nende "ootuste tipp oli tänavu: 1. Ugala "Katkuhaud"; 2. Kuressaare Teater "Õitsev meri", 3. Endla "Nagu süldikeeduvesi"(mida sõitsin ka Pärnusse vaatama, kuid just tollel mängukorral jäeti tehnilistel põhjustel mängimata, sellepärast see ei figureeri ka siinsete tippude seas), 4. Luunja teatriprojekt "Keisri usk" ja 5. Rakvere Teater "Alibi" (Draamateatri suvistele Viinistu-tükkidele olid mul juba selleks ajaks ammu piletid sügiseks olemas, seega neid "suvel" ei oodanud). Allpool on näha, kui mitu neist neljast ja milliseid pärast ka tegelikult nende nägemist parimateks pean. Olgu ka välja toodud, et lisaks Endla tükile, millele mul pilet oli, ent nägemata jäi, oli mul pilet ka Collegium Miraculorumi etendusele "Standard", ent jäin sellele hiljaks, kuna ei leidnud õiget aadressi õigeks ajaks üles (vaatasin valesti - instas kirjutasin intsidendist pikemalt... sealt leiab ka peegeldused kõikidest siin tippude seas olevatest teatrielamustest). Ja lisaks neile kahele on kõige rohkem kahju Piibe Teatri "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" näemata jäämisest. Eriti selles valguses, et seda on palju ka kiidetud. 

Sellel suvel jõudsin teatrisse 22 korral. Suveks pean kolme "suvekuud", elik aega vahemikus 1.juuni kuni 31.august. Lisaks nägin mõnda teatrietenduse ülekannet/salvestust arvutiekraanilt. Paraku kõik läbi vahemeediumi saadud teater ei mõju võrdväärselt sellega, kui seda päriselt elusas vormis näeb. Sellest hoolimata võib mõni ekraaniltnähtu mõjuda sügavamaltki kui mõni teine teatrisaalis, mis lihtsalt ei meeldi. Näiteks aprillis Estonia "Kratt" ja Vene Teatri "Nastja, Nastja, Nastja...", mis ekraaniltnähtud vormist hoolimata on terve aasta teatrielamuste TOP30s... teisalt oleks neid teatris näinud, usun, et need oleksid veelgi tugevamalt mõjunud.

Ka esimene suvekuu, ehk juuni läks veel pandeemiapiirangute tõttu live-teatrita. Lohutust pakkus (ekraani kaudu võrdlemisi keskpärane) "Inimese hääl", millest Evelin Võigemasti rolli küll väga nautisin, ent siiski mõjus see rohkem filminäitlemise kui teatrina. Ja ometi oli tegemist isegi otseülekandena. Sama lugu ka aprillis ekraanilt nähtud Tatjana Kosmõnina ja Indrek Taalmaa rollidega. Tatjana oma on isegi napilt aasta naispeaosade TOP10st esimesena väljas. Teatriliit andis talle isegi just selle rolli eest aasta naispeaosa preemia ning ma ei imesta, sest minu nähtu oli ikkagi läbi mõju vähendava ekraanifiltri. Praegu küll mõtlen, et ehk peaks selle tõesti ka saalis üle vaatama. See oleks seda väärt.

Saabus juuli ja tõeline suveteatrihooaeg sai avatud Baltoscandalil! Lõpuks ometi! Ja kui suur oli see pettumus, et esimene seal kogetud esietendustest näidati kinosaalis läbi live-ülekande!!! Tegelikult põneva stsenaariumiga nii sisulises kui pildilises mõttes, ent ometi emotsioonekärpiva filtriga... Appiiii! Näitlejad tulid pärast otseülekannet kummardama ning toimus ikkagi kollektiivne vaatamine kultuurisaalis, sestap liigitan selle siiski (väga suurte) mööndustega teatrikogemuste sekka. Seega saigi sellest Kelm Teatri "Stendhali sündroomist" esimene neist mainitud 22st suveteatrist. Baltoscandalilt noppisin veel 2 esikat, mis toimusid juba päriselt enda silme ees. Neist 1 muide päädis isegi kogu teatrisuve TOP3s!

Need 22 teatrikülastust viisid väga erinevatesse Eesti mängukohtadesse. Isegi Baltoscandalil tavapärasele Rakvere Teatri väiksele majale ja Rakvere kinole, toimus üks etendus sealses Rahu Hallis, ehk pigem spordisaali mõõtu "vabal laval". Kuid see (justkui) tolmune ja hämar atmosfäär mõjus ideaalselt lavastusele ja selle sisule kaasa... Juulikuu viis ka Jänedale ja Kiidjärvele, Luunjasse, Pärnusse ja muidugi Tallinnasse (kus Ülemiste Citys, mu enda ühe kontori akna all, endises keemiatehases möllas Must Kast). Lisaks veel esimest korda Vainupea kabelisse ja nüüdseks juba mitmendat korda, aga seda kodusemasse Kellerteatri vanasse püssirohukeldrisse. Keila taha Ohtu mõisa ja Fotografiska sisehoovi loodud mängukohta. Ja ega Augustki paiksem olnud. Siis sai esimest korda "teatris" käidud vanas Krulli masinatehase hoones, Nabala mõisas ja Saaremaal Mihkli Talumuuseumis ning juba mitmendat-setmendat korda Ugala väikses, Türi Kultuurimaja, Vene Teatri väikses, Theatrumi ja Kanuti Gildi saalides. Sakala 3 saali viisid etendused isegi suisa 2 korda augustikuus! 2 neist suvistest, ehk siis juulis ja augustis kogutud teatrielamustest kaunistavad ka terve senise teatriaasta TOP10-t.

Siit edasi ongi õige aeg minna nende parimate juurde, millel/kellel soovitan kas siis sügishooajal (kui mängitakse) või järgmisel suvel silm peal hoida (kui mängitakse). Toon välja vaid eredama tipu.


2020.AASTA SUVE SUURIM TEATRIELAMUS

1. KURESSAARE TEATER "Õitsev meri" - suveteater oma ehedaimas vormis - lageda taeva all (vedas ka ilmaga). Eesti klassika, millele tehakse au sellise imeilusa lavastuse ja mitmete väga tugevate rollidega! Nauding läbi ja lõhki.

2. TEATRIÜHENDUS MISANZEN "Sõsara sõrmeluud" - erilises vormis lavaleseatud, erilises kohas, erilisel kellaajal - kõik-kõik on "eriline" selle eesti pärismuslugude palettiga seonduvalt. Eriliselt suure elamuse kinkis ka vaatajatele.

3. VABA LAVA "Mul oli nõbu" - see on "see balti-keti" lugu... Vaimustavalt videot abiks kasutades lavale seatud, valus lugu, ehmatav, päris ja hingega Rea ja Henriku poolt mängitud. See on nii lätlaste, leedukate kui ka meie lugu... meil on siin veel see jämedam ots näpus. 

4. THORS PRODUCTION "Vana klaver, ehk Suusabaasis on tantsupidu" - suve suurim teatriproduktsioon - Eesti "teises otsas" jõudis oma piletid juba enne esimest etendust praktiliselt suures osas välja müüa. Ja eks see suuri masse ka kõnetab, sest laval on kõigile tuttavad tegelased Eesti muusika- ja teleajaloost, Kalmer Tennosaarega eesotsas. Nagu vupsti ei kusagilt on viimastel aastatel ilmunud Ott Kilusk ja tõusnud Eesti teatri tähtdramaturgiks. Tõeliselt õnnestunud Eesti oma muusikal, mis sisaldab ka sügavamat draamat ja väga häid rolle.

(ühtlasi muide, on need kõik indie-teatrid! Ehk ühtlasi ka suvi 2020 indie-teatri TOP4!)


PARIM LAVASTUSTÖÖ
1. HELEN REKKOR "Sõsara sõrmeluud" (Teatriühendus Misanzen) - nii fantaasiarikas, visuaalne ja silmipaitav. Huvitav ja mitu lugu ühes, mis kõik lavastatud omade nõksudega. Ohtrate lavastajatrikkidega!
2. MADIS KALMET "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - ilus, vanakooli lavastus, mis sobib nagu loodult sellesse autentsesse kohta. Keerukad kombinatsioonid, nagu külakoori kasutamine ja selged lavastajaotsused rikastavad tervikut, ehk toimivad. Mälgu lugu on nii ausalt ja ehedalt lavastatud, et unustad hetketi, et vaatad seda... vaid pigem oled ise ka olustikus sees.
3. RAIVO TRASS "Keisri usk" (Luunja projektiteater) - kahel tasandil, paljude tegelastega, ent ometi ei lagune see laiali. Rääkimata harrastajate usaldamisest ning kammerliku ja massi vahel sujuvatest liikumistest ning kogu saali mõnusast mitmekülgsest ärakasutamisest.
4. KAIJA M KALVET "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - selline show, nagu ei ükski teine. kuidagi keeruka ülesehitusega, aga kaoses on selge koreograafia ning kõik toimib ja nii põnev on avastada lavastaja loodud maailma, mis nagu on meie oma, ent ometi kõverpeeglis.

PARIM NAISPEAOSA
1. LUULE KOMISSAROV "Katkuhaud" (Ugala) - VAPUSTAV roll. Lihtsalt sõnatuks võtab. Luule teeb siin väga SUURE rolli, nii enda lavaloome arvestuses kui ka terve eesti teatriaasta mõttes.  
2. TERJE PENNIE "Elevandi kõrts" (Vana Baskini Teater) - Terje oma parimas hoos. Läbi aegade ja astatute nii ühe kui teise kandi pealt.
3. KADRI LEPP "Katkuhaud" (Ugala) - sügav ja valulik. Roll, mis joonistub etenduse käigus rohkem ja rohkem välja. Käib üles ja alla, võimendub ja taandub, kuni tal enam taanduda pole. Vägev, aga tõeliselt valus mäng.
4. REA LEST-LIIK "Mul oli nõbu" (Vaba Lava) - jutustajaroll on tihti tänamatu, aga Rea võtab sellest rohkem välja.

PARIM MEESPEAOSA
1. PÄÄRU OJA "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" (Ajateater) - Pääru sukeldub sellesse rolli 101% ning see jäi jää publikul tunnetamata. Üks mitte ainult suve tipptasemel, vaid selliste rollidega jäädakse pikaks meelde.
2. ANDRES ROOSILEHT "Mäng" (Kellerteater) - mõnuga tehtud ja see mõnu kandub mängulisusena vaatajateni, mis muudab vaatamise lõbusaks, aga ka kahtlustavaks, ent kahtlemata meelelahutuslikuks.
3. ELAR VAHTER "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - üllatavalt tugev noore näitleja peaosa. Nii mängitakse end tugevalt Eesti teatri meesnäitlejate kaardile!
4. HARRY KÕRVITS "Jutt jumala õige" (Teater Nuutrum) - kammerlik, aga väikest kabelisse loodud lava ääreni täitev, mänguline ja endaga kaasakiskuv roll.
(ei saa jätta lisamata, et nii 5. kui 6. on TARVO SÕMER "Kõik hästi, vana toriseja" ja "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" lavastustest)

PARIM NAISKÕRVALOSA
1. PIRET RAUK "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - koomiline, aga ka usutav. Omamoodi, aga ka tead vaadates "seda naist". Piret särab selles rollis nii, et pani publiku kahisema oma iga lavaleilmumisega.
2. LIINA TENNOSAAR "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production) - harv juhus kui näitleja saab mängida iseenda vanaema. Otse loomulikult mõjub ta nii eheda ja sügavamate kihtideni jõudvana - tema ise ju, kes veel oskaks paremini, täpsemini tabada seda tegelast. Natuke mitte ausmeestemäng võrdluse mõttes, aga publiku jaoks igatahes nauding.
3. LOVIISE KAPPER "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - noor näitlejanna, kes on osanud eriti oma tegelase kohmakuse kummalise omapäraga anda sellele tegelasele isikupära. Võrdlemisi väike roll ju, aga täiesti üllatavana mõjub isegi Loviise seniste, veel väheste rollide reas!
4. TIINA MÄLBERG "Kõike head, vana toriseja" (Rakvere Teater) - nii mõjuv ja polaarne- haigena ning selles lõigus, kui tegelane "selgineb". Kaastunnet äratav voodis segast ajades ja siis jälle hoopis teise tunde tekitav, kui ta pole "omas maailmas". Ka praktiliselt peaaegu kogu rolli istudes võib kõrvaltegelase mängida suureks, kui näitleja oma tegelast nii tugevalt läbitunnetab ja teda südamest mängib. 
(ka järgmised 5 parimat naiste kõrvalosa-rolli tulid lavastustest "Õitsev meri", "Vana klaver" ja "Kõike head, vana toriseja)

PARIM MEESKÕRVALOSA
1. ARVI MÄGI "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - üks minu lemmikuid Arvi rolle üldse! Need silmad ja see psühholoogiline sügavus. Paljuski tema viisile mängida, kuigi ka sisuga käsikäes, tõi pisara silma!
2. PRIIT STRANDBERG "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production) - võrratu karakteriloome. Isegi teatrikauged inimesed kiidavad vaimustuses seda rolli ja Hardi koomilist tabavust.
3. AARNE SORO "Katkuhaud" (Ugala) - vastik tegelane ja Aarne lahendab selle kuidagi omamoodi, varjamata oma tegelase imelikkust, pigem seda mõnuga rõhutades ja see sellise mängu huvitavaks muudabki.
4. TAMBET SELING "Hotell laibaga" (Endla) - nõnda räigelt ülevärvikate karakterite seas siiski suuta kastanid tulest tuua, see juba väärib eraldi loorbereid. Karikatuurne, sedand küll, aga ka ontlik ja lahedalt tobenaljakas <- jah ka see on võimalik.

PARIM ANSAMBLIMÄNG
1. TEATER MISANZEN "Sõsara sõrmeluud" - raske oli sealt kedagi esile tõsta ja raske on ka määratleda, kas nad on kõik pea- või kõik kõrvalosades? Kõik on igatahes head ja just see mõnus ansamblitunnetus ning ühise asja ajamine erinevates lugudes - kord üks rohkem peaosas, siis teises loos jälle teine, aga kõik toetamas. 
2. KURESSAARE TEATER "Õitsev meri" - nii palju häid tipprolle, aga see ühtsus ja teineteisega mängimine mõjus tugeva ansamblitööna.
3. MUST KAST "Sada sekundit südaööni" - puhas ansamblimängu võidukäik, selline lavastus ei töötakski kui keegi soleeriks muidu kui selleks ettenähtud misanstseenis. Kõik saavad olla tähelepanu keskmes ja kui pole, siis mängivad tugevalt kaasa ja on toeks.
4. RAKVERE TEATER "Alibi" - selgelt ansamblimäng - eriti kaklus mõjus lahedalt ja see kuidas kõik toimetavad, igaüks omaette, aga ometi koos. Kahjuks muus kui just selles suurepärases ansamblitunnetuse osas jäi kesiseks, vähesisuliseks. Kuigi allegooriad ja suurem pilt on olemas ja laiendavad seda natukenegi, mis sellest lavaloost lõpuks "pihku jääb".

PARIM NÄITLEJAAVASTUS
1. MARIANN TAMMARU "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - Vau! "Neid" on nüüd KAKS!!!
2. ANNA MARKOVA "Goodbye, Berlin!" (Vene Teater) - nii ägedalt tabatud jahimees. Pärl.
3. VIKTOR MARVIN "Goodbye, Berlin!" (Vene Teater) - huvitav noor näitleja, keda pole juhtunud varem mängimas nägema. Tundus, et temas on veel palju rohkem peidus kui see, mida ta selles rollis teeb.
4. MATHIAS AUSMEEL "Lõpp hea, kõik hea" (VHK teatriklass) - selles lavastuses ja lennus on palju noori näitlejaid, kellest võikski päriselt näitleja saada. Mina valisin nüüd Mathiase neist välja, sest ta lihtsalt varastas kogu mu tähelepanu, alati kui laval oli. Pätt selline :) Aga ka koomiline talent vähemalt. huvitav kuidas tõsise rolliga oleks... Samas (head) koomilist närvi on harvem näitlejatel kui dramaatilisi võimeid. Kuigi tõesti tunnen tegelikult, et ühe valides teen nii paljudele liiga, sest mainimist sellest lennust vääriksid väga mitmed - tüdrukutest NÄITEKS oli väga (sama) mõjuv Hele-Riin Palumaa. Ja siis peaks juba mainima ka Jens Patrikut, Lauritsat, Mari Anni, Andrit, Sirelit, Erikut, Hansu, Miriamit, Marta Lee'd, Aleksandrit, Joonast, Ruubenit, Kristjan Pauli jne... 

PARIM AUTORITEATER
1. KAIJA M KALVET "Sada sekundit südaööni" (Must Kast)
2. GERDA KORDEMETS "Elevandi kõrts" (Vana Baskini Teater)
3. TIINA OLLESK "Habras ilu" (Fine5 Tantsuteater)
4. KADRI SIRGE "Aiapäkapikk" (Sõltumatu Tantsu Lava)

Rohkem LASTE- JA NOORTETEATRIT suvel ei jõudnudki vaatama kui kolmel korral, aga kuna kõik on väärt äramainimist, siis kirjutan need ikkagi siia (kõik on pigem noortele ja täiskasvanutele, ükski pole puhas lastekas):
1. EESTI NOORTE MUUSIKALITEATER "Libahunt"
2. VENE TEATER "Goodbye, Berlin!"
3. VHK TEATRIKLASS "Lõpp hea, kõik hea"

PARIM MITTE-DRAAMALAVASTUS
1. SÕSARA SÕRMELUUD (Teatriühendus Misanzen) - kummaline sümbioos kõikidest teatristiilidest
2. VANA KLAVER EHK SUUSABAASIS ON TANTSUPIDU (Thors Production) - muusikal
3. SADA SEKUNDIT SÜDAÖÖNI (Must Kast) - kunst? performance? muusikal?
4. LIBAHUNT (Eesti Noorte Muusikaliteater) - muusikal

KÕIGE ROHKEM SAI NAERDA
1. VANA KLAVER EHK SUUSABAASIS ON TANTSUPIDU (Thors Production) - kohati tõsine ka, isegi väga... aga kilde lendab ja naljakatest tegelastest puudust ei tunne.

KÕIGE PÕNEVAM TEATRIELAMUS
1. MUL OLI NÕBU (Vaba Lava) - maffialugu, kus ei puudu ka surmad
2. SÕSARA SÕRMELUUD (Teatriühendus Misanzen) - karmid muinasjutud, kus ei puudu ka surmad
3. MÄNG (Kellerteater) - krimimüsteerium-mäng
4. SADA SEKUNDIT SÜDAÖÖNI (Must Kast) - kogu olukord on nii põnev... rääkimata sellest, et üks tegelastest on surm ise!

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
1. JAAK VAUS "Keisri usk" (Luunja teatriprojekt) - need 2 tasandit - talu ja kirikla.. ämblikuvõrgud ja ajastukohasus. Nii palju detaile, mida vaadata.
2. JAANUS LAAGRIKÜLL "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - kaluriküla. Palju annab ka koht ise, aga detailid on olulised ja need rikastavad suurt pilti. targas mahus, et liigse rikastamisega ei rikuks. Ehedus võlus.
3. KARMO MENDE "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production) - need suured rippuvad klaveriklavid! Kogu lavaline konstruktsioon, et sellist mängu üldse mängida oleks võimalik... ent siin veel eriti sujuvalt.
4. KARMO MENDE "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" (Ajateater) - ilus, kooskõlas veel valgusega eriline. Pisike potitehas kahe meistriga, teatava sümmeetriaga. Maalähedane. Autentne.

PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK
1. KRISTINA VIIRPALU-TUDEBERG "Habras ilu" (Fine5 Tantsuteater) - nii hästi integreeritud tantsijate olemuslikkusega, ilus ja stiilne ning lisaks veel ka tantsitavad kostüümid!
2. KARMO MENDE "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production) - nii palju, nii ajastut kui tegelastega seonduvat.
3. INGA VARES "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - kreisi!
4. JAANUS LAAGRIKÜLL "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - ajastulik ja ehtne

PARIM MAKE-UP/SOENGUD
1. MARGIT LEPLA "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - kreisi
2. SIRLE TEEÄÄR "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production) - parukad on vahvad kui need sobivad! Meik mitmekülgne. Siin on seda tööd tavalisest rohkemgi, sest aega ja tegelasi mida katta rohkem.
3. ELIISE REIMAA "Libahunt" (Eesti Noorte Muusikaliteater) - nii hundid kui külarahvas - siin on stiilitaju ja ka puhast ilusat meigitehnikat. Mõnedel karikatuurset lähenemist. Väga mitmekülgne ja mänguline lähenemine.
4. JAANUS LAAGRIKÜLL(?) "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - mõeldes sellele tükile, siis üks esimesi asju, mis meelde tuleb on Jaune Kimmeli punased huuled. Mõnikord polegi palju rohkem vaja, see üks mõjub nii tugevalt.

PARIM VALGUSKUNSTNIK
1. PRIIDU ADLAS "Sõsara sõrmeluud" (Teatriühendus Misanzen) - suurepärane töö. Ja seda nii värvide kui ka paigutustega.
2. TEET ORUPÕLD "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" (Ajateater) - need kiired sealt puidu vahelt. Nii mahedat kollastu/pruunikat kui ka teravat sinist. Blues ju ikkagi.
3. ROBIN TÄPP "Jutt jumala õige" (Teater Nuutrum) - üks täistabamus - sellest võib mõnikord piisata!
4. KARL MARKEN "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - hämar ja kreisi. Kunstilise terviku teenistuses.

PARIM VIDEO-VISUAAL-TEHNILINE KUNSTNIK
1. LAURA ROMANOVA "Mul oli nõbu" (Vaba Lava) - video (see oli osa lavastajatöö terviku tugevusest!
2. MIKK MENGEL "Sõsara sõrmeluud" (Teatriühendus Misanzen) - tehnilised lahendused - mitmed huvitavad ja lavastaja fantaasialennuks vajalikud lahendused, mis aitasid terviku erilisuse loomisele kaasa.
3. SULEV LIIVA "Libahunt" (Eesti Noorte Muusikaliteater) - helirežissöör - lihtsalt suurepärane!
4. MAAREK TOOMPERE "Vana klaver ehk Susabaasis on tantsupidu" (Thors Production) - video - seal oli ka ümbruse ilu, millele silm liikus nagu iseenesest pidevalt, aga video on oluline osa tervikust.

PARIM HELILOOJA
1. VILLEM ROOTALU "Sõsara sõrmeluud" (Teatriühendus Misanzen) - suurepärane. Tänapäeva ja muinasjutulise segu.
2. VALENTIN SILITSENKO "Habras ilu" (Fine5 Tantsuteater) - tehniline, lõikav.
3. ?? "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - vahva ja vägev.
4. ENDAMISI SALAMISI "Aiapäkapikk" (Sõltumatu Tantsu Lava) - teekond, mis toetas seda imelikku maailma omalt poolt.

PARIM MUUSIKALINE KUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKAGA/HELIKUJUNDUS
1. KAAREL KUUSK/KATHI KOCH "Sada sekundit südaööni" (Must Kast) - elav esitus, sellel on alati täiesti oma võlu. Kirikliku tunde saavutamine selles ruumis.
2. VILLEM ROOTALU "Sõsara sõrmeluud" (Teatriühendus Misanzen) - helilooja ise, seega muusika paigutus tervikus ning selle sulandumine lugudega on klass omaette.
3. PEETER KONOVALOV "Õitsev meri" (Kuressaare Teater) - ilus ja eriti kooripartiide valik sobiv ning tundeid ja atmosfääri loov.
4. PRIIT PEDAJAS "Katkuhaud" (Ugala) - imeliselt tabav ja niimoodi integreeritud, nagu seda ainult lavastaja ise ühe terviku sees suudab.
5. KRISTJAN ÜKSKÜLA "Lõpp hea, kõik hea" (VHK teatriklass) - mõnus valik. Ilus ja naudinguline.

PARIM TEATRIS KUULDUD EESTIKEELNE LAUL (varem pole laulu kusagil kuulnud)
1. "Surmatants" - Sada sekundit südaööni (Must kast)
2. "Ema minu ära tappis, isa liha ära sõi" - Sõsara sõrmeluud (Teatriühendus Misanzen)

PARIM KOREOGRAAFIA TANTSULAVASTUSES
1. TIINA OLLESK "Habras ilu" (Fine5 Tantsuteater)

PARIM KOREOGRAAFIA MITTE-TANTSULAVASTUSES
Jagatud esimene koht:
MARIE LOVIISE MÄND/KARL JAKOB BARTELS "Libahunt" (Eesti Noorte Muusikaliteater)
BRITT KÕRSMAA "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production)

PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMINE/LAVAVÕITLUS DRAAMALAVASTUSES
1. TIINA MÖLDER "Lõpp hea, kõik hea" (VHK teatiklass)

PARIM TANTSIV DRAAMANÄITLEJA
naine - GRETE JÜRGENSON "Õitsev meri" (Kuressaare Teater)
mees - SEPO SEEMAN "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production)

PARIM TANTSIJA TANTSUETENDUSES
jagatud esikoht, sest stiilid on võrreldamatud
"Hundid"- LISANDRA LEEMETS, MARIS OOTSING, ELIS REIS, HERTA SORO, EGHERT-SÖREN NÕMM, KARL PÄRLOJA (Eesti Noorte Muusikaliteater)
"Habras ilu kvartett" - OLGA PRIVIS, HELEN REITSNIK, SIMO KRUUSEMENT, RENEE NÕMMIK (Fine5 Tantsuteater)

PARIM MUUSIK
1. SIIM AIMLA BÄND "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production)
2. KAAREL KUUSK/KATHI KOCH "Sada sekundit südaööni" (Must Kast)
3. KIHELKONNA SEGAKOOR "Õitsev meri" (Kuressaare Teater)
4. ALEKSANDR KUTŠMEZOV "Goodbye, Berlin!" (Vene Teater)

PARIM LAULEV NÄITLEJA TEATRILAVAL
1. SEPO SEEMAN "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production)
2. SAARA NÜGANEN "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production)
3. BIRGIT LANDBERG "Sada sekundit südaööni" (Must Kast)
4. KAAREL TARGO "Sada sekundit südaööni" (Must Kast)
Saara ja Birgit puhul avaldas erilist mõju teatav üllatusmoment kuivõrd heal tasemel lauljad nad on! muidu oleks siin minitabelis figureerinud ka ilmselt INGA LUNGE "Vana klaver" lavastusest.

PARIM KODUMAINE ORIGINAALDRAMATURGIA
1. OTT KILUSK "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (Thors Production)
2. GERDA KORDEMETS "Elevandi kõrts" (Vana Baskini Teater)
3. HENRIK VISNAPUU "Keisri usk" (Luunja teatriprojekt)
4. KARL KOPPELMAA "Stendhali sündroom" (Teater Kelm)

PARIM VÄLISMAINE DRAMATURGIA/ALUSMATERJAL ESMAKORDSELT EESTI LAVAL (ja just selles esituses)
1. RASA BUGAVIČUTE-PECE "Mul oli nõbu" (Vaba Lava)
(olgu öeldud, et Shakespeare jäi teiseks ja see peaks juba omakorda ütlema väga palju!!!)

PARIM DRAMATISEERING/ADAPTSIOON
1. KAIJA M KALVET "Sada sekundit südaööni" (Must Kast)
2. LOONE OTS "Keisri usk" (Luunja teatriprojekt)
3. LAURIS GUNDARS "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" (Ajateater)
4. HELEN REKKOR "Sõsara sõrmeluud" (Teatriühendus Misanzen)

PARIM KORDUVLAVASTUSE ALUSMATERJAL
1. ÕITSEV MERI (Kuressaare Linnateater)


10 MEELDEJÄÄVAMAT ASJA 2020.A EESTI SUVETEATRIST:

JUTT JUMALA ÕIGE - Deus Ex Machina, kui tuled kustuvad ja korraks vilksatab sinine valgus (Teater Nuutrum)
LIBAHUNT - "Hundid" ja nende koreograafia ning tantsimised (Eesti Noorte Muusikaliteater)
MUL OLI NÕBU - Pargis jalutamine ja öine pizzarestoran- videot kasutavad lahendused (Vaba Lava)
SADA SEKUNDIT SÜDAÖÖNI - "Surmatants" - eesotsas Karl Edgar Tammiga, mähkmetes surmana, "superklient" Birgit Landberg, "sõdur" Kaarel Targo, "virtuaalmaailmas elavad" õed Tammarud, "kuningas" Agur Seim, "bürokraat-kontoriametnik" Kristian Põldma ja kusagil seal kõigi vahel ka Laura Niils (Must Kast)
SADA SEKUNDIT SÜDAÖÖNI - õed Tammarud "maa ja taeva vahel" (Must Kast)
SÕSARA SÕRMELUUD - Eesti-stiilis karm ja hirmus Tuhkatriinulugu varjuteatrina ja siis ümberpöörd koomikaks kui näitlejad sirmi tagant lavale tulevad (Teatriühendus Misanzen)
TEMA TAEVALIKU ÕNNEKÜLA POTITEHAS - savi töötlemine laval ja sh. Pääru peseb nägu savise veega (Ajateater)
ÕITSEV MERI - lõpustseen, ehk kui poeg aitab isa paadile - tõi pisara silma (Kuressaare Teater)
ÕITSEV MERI ja KATKUHAUD - koomiline Piret Rauk, kuidas ta oma tegelase paneb kätt vibutama küljele ja sügavamast sügavam Arvi Mägi, kes mängib isegi silmadega! Luule Komissarovi Kaata - vapustavalt LOODUD karakter! (Kuressaare teater ja Ugala)
VANA KLAVER EHK SUUSABAASIS ON TANTSUPIDU - Hardi Tiiduse karakter (Priit Strandberg). Näiteks kui temalt küsitakse (küll hoopis joomise kohta), kas ta ühtegi päeva vahele ei või jätta? Vastab Hardi, et "elus pole päeva vahelejätmine kahjuks võimalik" (Thors Production)

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Anija tükile on kuuldavasti lisaetendused ehk jõuad veel.

Kogutud eosed ütles ...

Nii ongi. Kahele etendusele on piletid veel saadaval.

https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/kui-anija-mehed-tallinnas-kaisid-71753/

Mine kindlasti vaatama.

Unknown ütles ...

VANA KLAVERI grimmikunstnik on Sirle Teeäär. ;)

Danzumees ütles ...

Anija-mehed kajastub septembri kokkuvõttes :) Jah, õnnestub näha nüüd selle kuu lõpus.

Danzumees ütles ...

Aitäh info eest! Kirjutan Sirle nime sisse! Teda polnud millegipärast kusagil mainitud ja ometi on ta töö väga oluline just sellise lavastuse kontekstis!

Unknown ütles ...

Aitähh. Lisa ka Vana klaveri video Maarek Toompere