Priit Pärna lavastatud ja Leino Rei kirjutatud "Tagurpidi" on üks megaigav ja ilma igasuguse hoota lugu. Igavate sõnamängudeta, mida ei esita peaosades Joorits Mait (ema) ja Trei Lee (isa) ning kõrvalosades Tislar Doris (onu) ja Vaidla Risto (Ants-poiss), siroD ei sobigi poissi mängima. Ma üldsegi ei naernud lõpust algusesse välja...
Okei-okei... kui "tagurpidi", siis ikka täiega, eks! :)
Aga kui tagurpidi-tagurpidi siis ---
Minu generatsiooni inimesed mäletavad Priit Pärna lastekoomiksit vast hästi, sest ega meil ju neid eriti palju polnudki eesti keeles "omal ajal" saadaval. Olimar Kallase seikluslikud, Kuusmaa nunnud Priiduja Pontu, Piilupart Doonaldi ameerikalikud, rahvus(liba)kangelased Kilplased ja see va "Tagurpidi", mis kuidagi kunstnikulik ja täiesti kreisi. Sai poisikesena maal neid "tagurpidi" mänge ka vanaema närvidel katsetatud, kellel muidugi sellised lollitamised tihti laka punaseks ajasid - ja see oli ju veel eriti äge! :) (vanaemakesekene, palun vabandust, ma enam nii ei teeks - oihhh see pidi olema ju topelt tagurpidi - tsurr!)
Üks vembutamist pungil ja vahvalt koomiksi-esteetikat lavastuslikult siduv lavalugu oli ka Eesti Noorsooteatri "uue teatrinimega" esimene esikas! Hoogne roadtrip, mis Antsu kodust alguse saab ja rongiga Tagurpidi-Antslasse viib, kus üks eriskummaline onu, Antsu endaga kaasa seiklustesse haarab - nii vinge hooga, et hoia toolist kinni, sest muidu tõesti kukud lakke! Jäi mulje, et vanemad naersid lastega võidu, sest olemuslikult on ju tegemist pesuehtsa komöödiaga. Komöödiaga, mis mixib endas väga huvitavalt videot(videokunsti autor on Sander Tuvikene) ja isegi nukuteatrit ja kogu "mängulava" on pidevas muutumises. Nendes komponentides seisnebki peamiselt kogu kunstiline taust, ehk lavaline atmosfäär, milles tegelased seda klapperjahti peavad (lisaks veel kostüümid, Mait Visnapuu heliefektid, ja Rene Liivamägi valguskujundus). Kuid veel eriliselt hea on Kaspar Jancise vahva ja mänguline muusika, mis kannab seda seiklust ja muudab hoo veelgi hoogsamaks! Tema on ka kunstnikuks ja koos Donald Tombergi ja lavastaja Leino Reiga dramatiseerijaks. Eks selline visuaalne teos peabki sündima käsikäes, et oleks võimalik sünergiaga nii fantaasiarikas lugu üldse lavale tuua. Pole ime, et Pärna asju eriti meil teatrilaval näha pole (peast meenub vaid 1 - VAT Teatris 3 aastat tagasi Tanel Saar'e lavastatud "Eine murul" - aga too oli puhtalt täiskasvanutele, ent samuti omalaadses võtmes).
Võib silmaga näha, et 4 näitlejat saavad korraliku võhmatrenni kõigi nende sekeldustega ja ka omalt poolt ei lase hetkekski tempot alla. Mõte jookseb pidevalt kaasa ja nopib sealt neid kõikvõimalikke "tagurpidi" mänge ja siis jälle komistab ka ühe või teise lause otsa, kus pole olnud võimalik seda taktikat lõpuni kasutadagi lihtsalt, et kogu asi liiga keeruliseks konstruktsiooniks ei läheks, et keegi enam midagi aru ei saaks :D
Doris Tislar surub kogu oma plikalikkuse alla ja moondub siin igati ägedaks poisiklutiks. Enne kui poistel häälemurre on olnud, siis eks me umbes sellised olemegi :) Ja see pole mitte ainult väline rollitegemine, a la juuksed sassi ja mõned poisilikumad kehaliigutused ning tõsisem hääletämber- ei, Doris täiega ümberkehastub poisiks. Risto Vaidla seal kõrval, imeliku onklina, ongi õigustatult imeliklik... kui nii võib öelda. Tohutu energiaga, mõõdab see duo lavalaudu mitme kilomeetri jagu ühe etenduse jooksul! Kõikvõimalikes kõrvalosades loovad karikatuure Mati Joorits ja Lee Trei, on see siis tigu, tibu, kala või hambaviks ("hampapasta, mis on kingaviks":)) Ja muidugi muretsev ema ja hajameelne-professorlik paps ning kõikidest muudest huvitavatest-kahtlastest elukatest tagurpidi-Antslas rääkimata, keda on lustlik-lapsik rõõm selles loos avastada.
Teatav moraal on ka peidus, ehk inimene võiks olla rahul sellega, mis tal on ja milline Sa ise oled ning kuigi seigelda on vahva, siis oma kodus, oma isa-ema juures on lõppude lõpuks ikka kõige parem. See on nii kavalalt kogu asja sisse ära peidetud, et mõjubki vaid alatajule. Nii on see ju kõige kavalam ning mõjuvam.
Vanuse mõttes sobib nii praegustele kui endistele koolilastele. Mõnusalt hoogsalt lahe, särtsakas trikitamine ja 50 minutit läheb kiirelt kui siuhti! Ühest küljest ju ikkagi lühike, aga mahu mõttes siiski just täpselt sobiv pikkus - püsib lõpuni tähelepanu, särts ja vaatamistahe ka alg- ja keskklassilastel, vanematest ja vanavanematest rääkimata.
Hinnang: 3+/4- kui hinnata seda täiesti võrdeliselt täiskasvanute tükkidega, täiskasvanu seisukohalt, ent lapsega koos sellist vahvat seiklust kaasa tehes, oleks hinnang tunduvalt kõrgemal, vast isegi 4+ kandis. Üks kahest parimast lastelavastusest ja üks üldse kümnest enim naerma ajanud lavaloost senisel teatriaastal eesti teatrites! :))) Visuaalselt sellevõrra üllatuslik, et võiks pidada visuaalteatriks, ent ka sisulisi ja keelelisi vingerpusse piisavalt, et võtta seda kui draamatükki, ent sellisel juhul, nagu öeldud - seiklusliku komöödia žanris.
Lastel maru vahva, rõõmsa meele saab terve pere ja keskealised ning vanemad teha ühe kiirvisiidi lapsepõlveaega. Pärast on selline hea tunne, et sai kusagil mõnusas kohas käidud. Saigi ju - Eesti Noorsooteatris! :)
Tagurpidi
Miski pole õigetpidi, isegi mitte tagurpidi.
Kord otsustas üks poiss nimega Ants teha kõike tagurpidi ja hakkas Tagurpidi-Antsuks. Miks ta nii tegi? Sest teha nii nagu kõik teised on lihtsalt igav. Aga teha teistmoodi on põnev ja ootamatu! Antsu vanemaid tegi selline tagurpidistamine aga hoopis murelikuks ja nad saatsid Antsu Tagurpidi-Antslasse onu juurde külla, päris ehtsasse tagurpidimaailma. Oh-oh-oo... Siin juba on, mida avastada!
Lavastus põhineb eesti animatsiooni klassiku Priit Pärna 1980. aastal ilmunud äraspidise loogika ja uperpallitava sõnamänguga koomiksiraamatul. Pärna loomingut ei ole teatris tõlgendatud just tihti, kuid visuaalteater pakub selleks palju võimalusi.
“Tagurpidi” etenduse piletiga pääse Tartu Tagurpidi majja -10 % !
Mängivad
Lee Trei, Doris Tislar, Mait Joorits, Risto Vaidla
Autor Priit Pärn
Dramatiseerijad Donald Tomberg, Leino Rei, Kaspar Jancis
Lavastaja Leino Rei
Kunstnik ja helilooja Kaspar Jancis
Videokunstnik Sander Tuvikene
Liikumisjuht Viktor Lukawski
Helikujundaja Mait Visnapuu
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Esietendus 5. septembril 2020.
Kestus 50 min
Vanusele 7+
Lavastuses kasutatakse lavatossu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar