pühapäev, 30. märts 2014

Teatriaasta 2013

Tänase teatripäeva puhul on ka minul aeg teha eelmise aasta kokkuvõte teatrielamustest. Õige pea hakatakse kandma Tallinna Linnateatri majast üle ETV ekraanil Teatriliidu ja nende poolt koostatud žüriide arvates parimatele auhindade jagamist. Seal on valikus 2013. aastal esietendunud lavastused, minul ikka isikliku mätta otsast lähtuvalt 2013.aastal nähtud lavastused. Seega minu aunimistute sekka mahuvad ka mõned eelmistel hooaegadel esietendunud tükid. Kuigi oma kogemustest kirjutama jõudsin ma endisest harvem (kolisin 2013.aastal tagasi Stockholmi, aga pidev reisimine ja viimasel kahel aastal alustatud jooksuhobi võtavad viimasegi perest ülejääva vaba aja), siis tegelikult teatrisse jõudsin aasta jooksul üllataval kombel isegi tihedamalt kui eelneval aastal - tervelt 63 erinevat lavastust. Mis on rohkem kui nädalas korra ja ma arvan, et üsna optimaalne number ka käesolevaks aastaks püüda. Hiilgeaastatel kui olen näinud ka üle 80 lavastuse, olen olnud valimatum. Sellel aastal tundsin selles suhtes suurt hüpet õiges suunas - annan endale aru, et ma ei pea absoluutselt kõike ära nägema. Ühtlasi naudin teatrit tunduvalt rohem kui käin seal valikulisemalt. Seda rohkem muidugi kinnistuvad lemmiknäitlejad, lemmiklavastajad ja isegi lemmikteatrid, mille järgi neid valikuid teostan. See minule jällegi üldse ei meeldi, sest vaadates tagasi eelmistele teatriaastatele, siis lemmikteatrid vahetusid aastast aastasse, avastusi igas mõttes lemmikute seas oli rohkem, samuti üllatusi... aga teisalt muidugi ka pettumusi... Tegelikult olen ma sedasorti inimene, kes ikkagi naudib teatri erilisust. Ma ei taha, et see muutuks igapäevaseks... nii kaotaks see teatud mõttes oma maagia ning usun, et naudingute saamine väheneks väga harvaks. Juba ammu tegelikult tunnen teatrikriitikutelaadset kibestumist, et nii harva leiab midagi tõeliselt erakordset ja kadestan inimesi kelle jaoks peaaegu iga teatrikülastus on midagi erilist ja võimast. Õnneks pole ma siiski veel lootusetus olukorras ja ikka leian oma teatriaastasse pärle, millele mõtlen kindlasti tagasi ka aastate pärast. Selleks, et see lihtsam oleks, koondangi oma suurimad elamused siia blogisse üles. Niimoodi saab selle teatriaasta mõnikord ette võtta ja imetleda nende nimede taga peituvat elamust, justnagu raamaturiiuli ees seistes ja vaadates häid ja elamusi pakkunud raamatuid...selle abiks koostan ka kirjandusaasta kokkuvõtteid (teen seda ka 2013.aasta kohta võimalikult peatselt, kuigi jälle sai loetud kaugelt liiga vähe, et kokkuvõtte koostamine oleks sama põnev kui teatri puhul).

Täpselt nagu eelmisel aastal, avaldan oma arvamused edetabelite vormis. Traditsioonide mõttes võiks võtta ka 5 esimest kohta kui nominente, aga kuna olen juba selline "listide" fanaatik, siis miks ka mitte pikemalt ja edetabelina. Mainimata ei saa jätta, et eks see maitse kõigub ajas ning võibolla aasta pärast ma seaksin need nimed mõnevõrra teistsugusesse järjekorda, aga usun, et lemmikud jäävad ikka lemmikuteks ning võitjad võitjateks. Nagu igal aastal, nii ka kindlasti seekord, peavad paljud sellist lahterdamist kunstiga jõhkraks ja võibolla ka ülekohtuseks, aga mina võtan seda mänguna ja lähtun lavastuste puhul võrdlustest, et millist tükki ma pigem uuesti vaataksin või julgemalt soovitaksin ning tegijate puhul lihtsast faktist, kes/mis rohkem meeldis - see on ka kõrgemal positsioonil.

Lisaks pean eraldi mainima, et suurem osa esietendustest jäi ju nägemata ja loodan parimad neist marjadest noppida veel käesoleval aastal ja sellisel juhul võib neid näha siin nimekirjades järgmisel aastal. Kuna olen hobi-teatrifanaatik, siis muidugi ei jõua ma korduvalt neid etendusi vaadata (rahakott ka ei peaks vastu) ja kahjuks ei leia selleks piisavalt aega, sest uusi lavastusi tuleb ju pidevalt lavadele juurde. Tavaliselt pole ka võimalusi algmaterjali ja telgitaguste uurimiseks. Kõik siin on puhas isiklik arvamus ning kui maitse ühtib, siis saab siit ehk hea annuse inspiratsiooni või vihjeid või siis vastupidi kui maitse ei ühti, siis on lihtne hoiduda eemale just nendest, mis minule meeldivad...

Arvesse lähevad need 63 lavastust, mis esmakordselt sai nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2013.

PARIM ETENDUS

20. Orvud (Eesti Draamateater)
19. Leegionärid (Rakvere Teater)
18. Vanad ja noored (Ugala)
17. O.T.M.A. - Nikolai tütred (Kuressaare Linnateater)
16. Võidab see, kellel on kõige hullem mees (Kinoteater)
15. Sokrates, ehk pidusöök Prytaneionis (VAT Teater)
14. Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM)
13. Kolemees (Ugala)
12. Jane Eyre (Rakvere Teater)
11. Remondimees (Vanemuine)
----------
10. Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater)
09. Birkenruh episood. Kurb armulugu (Tuulekell)
08. Kevadine Luts (Eesti Draamateater)
07. Palju kära ei millestki (Theatrum)
06. Pal-tänava poisid (Tallinna Linnateater)
----------
05. Näha roosat elevanti (PolygonTeater)
04. Hamlet (Tallinna Linnateater)
03. Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
02. Faust (VAT Teater)
01. Bloody Mary (Von Krahli Teater)

Kommentaar: Esikolmik eraldus elamuste tugevuse tõttu kergelt, kuigi terve TOP10 on kindlasti väärt sellest teatriaastast kaasavõtmist. Suurim dilemma oli kahe esimese koha vahel, kumb ikkagi aasta parimaks tunnistada. Kuna mu teatrikaaslastele ja ka kõigile teistele on Faust meeldinud ülivõrdes, siis usun, et mingil määral mõjutas see ka minu arvamust, seega tunnen palju kindlamalt just enda arvamusel esikoht anda Verisele Marile, kuigi Faust oli nii mänguline ja igas mõttes positiivselt eriline. Utoopia ranniku I osa oli võimas, palju võimsam ja suurem lavastus kui kaks esimest ja see meeldis minule ka väga, ent Faust ja BM olid veelgi erilisemad minu jaoks. Hamlet oli hõrk, nagu Shakespeare ikka, samuti nagu Petersoni poolt noorte jõududega lavastatud Palju kära ei millestki. Theatrumi ja VHK ühislavastus oli aasta üks suurimaid positiivseid üllatusi! Selline lahe nauding, nagu näiteks mõne aasta tagune Dominiiklaste kloostri õuel nähtud Kristjan Üksküla lavastatud "Kiivad armastajad". PolygonTeater kinnitab kanda ja auhinnatud näidend sai õnnestunud lavastuse kaudu reaalsuseks Rävala saalis. Puänt ka veel üks aasta suurimaid. Linnateatri sisehoovi tükk liigutas sügavalt, kuigi lugu ju vana ja tuttav, aga Kolditsa ja Linateatri poiste (khm... meeste:)) poolt südamega tehtud. Kivirähki Kevadine Luts oli samuti üllatus, sest negatiivne kriitika, mida kuulsin Loomingu raamatukogus ilmunud raamatu kohta mõjus võibolla hoopis kahekordselt posiitvsena, sest Uusbergi lavastus ja Kivirähki muhe tekst olid tõesti väga head... nagu Kivirähk on, kui ta hea on :) Suve üheks suurimaks elamuseks osutus üllatavalt Vihmari lavastus. Õnneks ei toppinud Vihmar oma abikaasat Underi rolli, see oleks võinud palju ära rikkuda. Minu jaoks oli Utoopia ranniku teine osa luidagi kuivem kui esimene, ent siiski hea. Eriti hea oli see Võigemast-Malmsten duett/duelli pärast. Vanemuise Remondimees oli kammerlikult 3 näitlejaga tükk Sadamateatris, mis mängleva kergusega puges hinge. Lennuk oskab kuidagi tihti just minu maitsele kirjutada. Käisin edasi tagasi nende vahel, kumb haarata 10 sekka ja kumb jätta napilt uksetaha. Praegusel hetkel siis sedapidi...

PARIM LAVASTAJA

7 lavastajat, kes jäid napilt 10 seast välja:
Ingomar Vihmar-Birkenruh' episood. Kurb armulugu; Elmo Nüganen-Utoopia rannik 2.osa. Laevahukk; Vallo Kirs-Vanad ja noored; Uku Uusberg-Kevadine Luts; Priit Võigemast-Hamlet; Uku Uusberg-Karjäär; Tiina Mälberg-Kevad ja suvi ja

10. Tamur Tohver (Näha roosat elevanti) - PolygonTeater
09. Aare Toikka (Sokrates, ehk pidu Prytaneionis) - VAT Teater
08. Lembit Peterson (Palju kära ei millestki) - Theatrum
07. Taago Tubin (Kolemees) - Ugala
06. Kertu Moppel (Mõnikord on kõik nii selge) - RAAAM
----------
05. Kertu Moppel (Bloody Mary) - Von Krahli Teater
04. Mart Koldits (Pal-tänava poisid) - Tallinna Linnateater
03. Jaanika Juhanson (Jane Eyre) - Rakvere Teater
02. Priit Pedajas (Utoopia rannik. 1.osa. Teekond) - Tallinna Linnateater
01. Aare Toikka (Faust) - VAT Teater

Kommentaar: Mul on hetkel tunne seda nimistut vaadates, et ma austan lavastajatöös kõige rohkem terviklikkuse loomist ja säilitamist läbi võimalikult paljude huvitavate ideede. Tihti on lavastus lihtsalt puhtalt ja ilusti tervikut luues toodud lavale, teinekord on palju huvitavaid ideid, aga tervik pole suudetud siledaks siluda või piisavalt "söödavaks" muuta ja oh seda rõõmu kui kõik on olemas ja natuke veel ülegi. Toikka mängulised lavastused on täiesti minu maitse. Nii palju lennukaid ideid, mis mõttena võivad teatrisaalis tunduda paberil või ettekujutustes isegi võimatud, pole Toikka läinud mugavat teedpidi, vaid need tõesti saalis elama pannud, ehk ära teinud. Pedajas oli Utoopia rannikuga justkui saluudilaskaja. Nii palju ilu, põnevaid lahendusi ja mis peamine terviklikkust, kuigi tegemist oli "seeriaga". Nende kahe mehe vahel oli raske võitjat valida. Mõlemad oleks justkui eriti heas hoos ja häid töid tuleb justkui ridamisi viimasel ajal. Jaanika Juhanson on paksu raamatu toonud vääriliselt lavale, kuigi Jane'i eluloo jutustamisel on tegemist pigem filmi-mõõtu ettevõtmisega ja tavalise paaritunnilise filmigi jaoks on liiga palju materjali. Kui seda poleks lõigutud kolmeks, nagu ka näiteks Linnateater tihti pikemate tükkide puhul üritab vaid ühe vaheajaga piirduda, siis oleks see meeldinud grammivõrra rohkemgi. Kuid ideede poolest ei jää ta kõrgematel kohtadel olevatele meestele alla. Kuidagi raske ettevõtmine minu meelest selle romaani lavastamine teatris, aga igati õnnestunud töö. Mart Kolditsa poistekas mängib osavalt emotsioonidel ja lavastaja roll sellise suure kamba juhtimisel on vaatet see kõige ägedama Pal-tänava poisi roll. Kertu Moppel on minu jaoks ime. Juba lavaka ajal kui ta oma kursakaaslastega Pikas pingis lavastajakätt proovis, oli just tema "Leib" see kõige rohkem lavastajaideedest pungil. Tookord veel mitte nii terviklik töö... aga nüüd on Kertu kogu oma ideederohkusega õppinud ära ka terviklikkuse loomise (eriti niigi eklektilise tööga nagu "Mõnikord on kõik nii selge") . Ja see on võimas oskus. Minu meelest kõige põnevam lavastaja praegusel hetkel üldse. Lisaks kõigele on tal ka teksti ja lugudeloomiseoskuse trump tagataskus. Tätte ja Uusberg on saanud endale kaunimast soost mantlipärija... või siis pigem ametiõe :) Petersoni töö noortega on uskumatult hea õnnestumine. Panna noored mängima nii proffilt ja siduda kavalalt kogenumad näitlejad just parajas segus ja balansis Shakespeari Palju kära ei millestki tükis... Taago Tubin on loonud täiesti iselaadse lavastuse oma Kolemehega. Ma pole kunagi midagi sellist varem näinud, aga kõik toimis! Tamur Tohver on oma teatri hing ja hingega teeb ka ta oma lavastusi. Siiani pole tema tööd kunagi kusagilt veel logisenud, kõik on paigas, kuigi tema valitud tekstid ise polegi nii paigas ja lihtsad lavastamiseks. Tundub, et talle meeldib ka iseendale väljakutse esitada oma tööga.

PARIM MEESPEAOSATÄITJA

Kõigepealt tahaksin ära märkida Rakvere Teatri leegionärid, kellest kahjuks ühtegi ma ei suutnud teistest eraldada ja seetõttu jäid nad kõik välja, aga head olid nad kõik ja tüki viisid nad oma looga hinge ka. Lisaks 10 meest, kes jäid samuti napilt tipust välja: Mikk Jürjens - Pal-tänava poisid (Tallinna Linnateater); Peeter Jürgens - Vanad ja noored (Ugala); Raivo Trass - Sokrates, ehk pidusöök Prytaneionis (VAT Teater); Aivar Tommingas - Karjäär (Vanemuine); Aarne Soro - Kolemees (Ugala); Madis Mäeorg - Vanad ja noored (Ugala); Karol Kutsel - Üksildane lääs (Vanemuine); Andres Mähar - Üksildane lääs (Vanemuine); Andres Mähar - Preili Julie (Kell kümme); Sten Karpov - Orvud (Eesti Draamateater)

10. Pääru Oja - Orvud (Eesti Draamateater)
09. Lauri Saatpalu - Rekvisiitori tähetund (VAT Teater)
08. Erki Laur - Bloody Mary (Von Krahli Teater)
07. Lembit Ulfsak - Kraepelini variatsioonid (Eesti Draamateater)
06. Meelis Rämmeld - Näha roosat elevanti (PolygonTeater)
----------
05. Alo Kõrve - Hamlet (Tallinna Linnateater)
04. Tõnn Lamp - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
03. Aleksander Eelmaa - Tuvi (Emma Leppermann)
02. Ago Soots - Faust (VAT Teater)
01. Tõnis Niinemets - Bloody Mary (Von Krahli Teater)

Kommentaar: Assaraks millise poweriga Tõnis hullu mängis Bloody Marys. Sellist särinat ja elektrit ühes rollis näeb haruharva ja sellepärast oli ta minu jaoks selle aasta numero uuno. "Vapustav" on just õige sõna seda ilmestama. Ta tegi ka ilmselt partnerite mängu lihtsaks ning pani ka teised seeläbi särama, sest ma kartsin seda hullu ka publikuseast vaadatuna, rääkimata siis sellest kui oleks pidanud seal korteris tema trikkidega silmitsi seisma. Jääb vaid loota, et ta nüüd oma elu parimat ja vingeimat rolli juba ära ei teinud, sest suurem osa näitlejatest ei saa sellise rolliga kogu oma karjääri jooksul hakkama... Vaadates seda nimekirja, siis on hea meel tõdeda et ma olen endiselt eelarvamustevaba. Kui keegi näitleja, kes minule eriliselt ei meeldi, teeb head tööd, siis on mul eriline heameel ka kiidusõnu jsgada. Ago Soots krõnksus Faustina on täiuslik Fausti kehastus; Aleksander Eelmaa kurva, vanema ja alastistseenide ees dilemmas sipleva näitlejana; Tõnn Lamp innuka ja noore Vene aristokraadina - kõik kolm teevad oma seniste karjääride parimaid töid minu meelest ja see on tulevikku vaadates hea märk. Alo Kõrve Hamlet ja Meelis Rämmeldi kergete mõistusehävetega rollid on kuidagi energiast pakatavad ja valjud ja vist isegi "hoogsad" on vast kõige õigem sõna. Erki Laur ja Lauri Saatpalu teevad samuti minu meelest oma senistest parimad rollid. Erki suurem austaja pole ma kunagi olnud, aga selle rolliga ta avas nii mitu tahku nii ühikese aja jooksl endast, et mul ei jää muud üle kui müts maha võtta. Pääru Oja teeb küll "Pääru Oja", aga see roll, mida ta nüüd juba mitmes tükis on mänginud, mõjus seekord eriti sobivalt ning ehk oli ka mõnevõrra kiiksukam. Kahjuks Vennases jätkub täpselt sama roll, seega olgu au talle Orbude eest antud... samas ta meeldis oma stiiliga ka "Vennas"-es... niiet ma ei teagi ka heita midagi ette või mitte. Ma ei mõista, kuidas seekordne Teatriliidu aastaauhindade žürii Lembit Ulfsakist mööda vaatas. Tema seniilne vana oli sellise soojuse ning karismaga mängitud, et jääb üle vaid loota, et ta oli nominentide järel kohe kuues... sama lugu tegelikult Eelmaaga... maitsed on ikka nii erinevad....

PARIM NAISPEAOSATÄITJA

Mõned naispeaosarollid jäid napilt 10 parima seast välja, aga tahaksin need siiski ära märkida siin: O.T.M.A tüdrukud, ehk Nikolai II tütred (Kuressaare Linnateater); Anne Veesaar - 8 armastavat naist (Rakvere Teater); Natali Lohk - Suvi ja suits (Rakvere Teater); Maria Soomets - Remondimees (Vanemuine); Tiina Mälberg - Kevad ja suvi ja (Rakvere Teater); Kersti Heinloo - Preili Julie (Kell Kümme); Piret Krumm ja KatariinaTamm - Võidab see, kellel on kõige hullem mees (Kinoteater); Katariina Ratasepp - Faust (VAT Teater)

10. Külliki Saldre - Remondimees (Vanemuine)
09. Maarika Mesipuu - Jane Eyre (Rakvere Teater)
08. Liisa Pulk - Näha roosat elevanti (PolygonTeater)
07. Kadri Adamson - Näha roosat elevanti (PolygonTeater)
06. Katariina Unt - Sokrates, ehk pidusöök Prytaneionis (VAT Teater)
----------
05. Carita Vaikjärv - Kolemees (Ugala)
04. Liina Olmaru - Tuvi (Emma Leppermann)
03. Ülle Lichtdeldt - 8 armastavat naist (Rakvere Teater)
02. Kersti Heinloo - Birkenruh' episood. Kurb armulugu (Tuulekell)
01. Tiina Tauraite - Bloody Mary (Von Krahli Teater)

Kommemtaar: Tauraite, näitlejannalt ehk sama palju nõudev roll kui Kes kardab Virginia Woolfi Martha-roll, õnnestub ja pakub sellist tulevärki, et vaata ja imesta milleks kõigeks näitlejad võimelised on kui nad tõeliselt hoogu lähevad. Rollina ilmselt sama suur maiuspala ühele naisnäitlejala kui oli selle rolli kujunemisteekonna jälgimine vaatajale. Muidugi ainult juhul kui see roll ka õnnestub ja sedapuhku polnud mul juba kahtlust kohe pärast selle nägemist praeguseks peaaegu aasta tagasi, et sellised pärlid sünnivad nii harva, et vaevalt, et keegi tuleb ja Tiina üle trumpab. Ja kes on järgmine Tiina, kes siinse esikoha endale hõivab? Eelmisel aastal troonis Tiina Mälberg teatrikuningannana sellel positsioonil :) Kersti Heinloo on alati sähvakas ja juba oma olemuselt laval nii särtsu täis - punased juuksed ja kerged ning kiired liigutused. Ta oleks justkui sündinud näitlejaks. Minu jaoks oli küll tema Underi roll viimase aastate parimaid Undereid. Ja seda mitte jäljenduslikus mõttes, vaid just nimelt teatraalses mõttes. Ka Preili Julie roll oli tal õnnestunud, kuid neid kahte võrreldes, siis Julies ma oleks tahtud näha veelgi rohkem seda tuld, mis Kerstis põleb. Ülle Lichtfeldt on justkui pärl nende 8 naise keskel. Tema roll on tegelikult võibolla kõige ebameeldivam ja kahtlemata selline teistest erinevam, aga minu jaoks paneb ta niimoodi ennast laval maksma, et teised naised lausa kahvatuvad ta kõrval. Vast ehk Anne Veesaar tema otsese nö. rivaalina vaid saab mõned stseenid ka endale. Liina Olmaru Rita-Reet on oma lihtsuses ometi nii mõjuv ja seda just nimelt Olmaru mängu tõttu. Ma vahepeal lihtsalt jälgisin teda ka sellisel hetkel kui ta otseselt tegevuse keskmes polnudki, aga ta pakkus ka sellel ajal oma mängu ja kohalolu. Imeline näitleja, täpselt nagu Katariina Untki... nende kahe kätes näib kõik muutuvat kullaks... Carita Vaikjärvel on see, mida ma kutsun Külli Teetamme sündroomiks. Kui ma silme ees lasen läbi oma lemmikuid naisnäitlejaid, siis kummagi nägu ei tule meelde, ent ometi iga aasta kui ma neilt midagi nägema juhtun, leian oma aasta kokkuvõtte tegemisel nad ikka ja jälle nimistust ning kõrgetelt kohtadelt. Sedapuhku väga bravuurika karakteriga särab Carita Kolemehe ainsa naisena 5 parima sekka. Kadri Adamsoni pole ma siiani näitlejana eriti tõsiselt võtnud ja seda suurem oli üllatus kui delikaatselt, osavalt ja hästi ta oma Roosa elevandi rolli üles ehitas. Ma tundsin talle kaasa... Liisa Pulk jällegi lendas sellise hoo ja jõuga selle rolliga siia nimekirja... mängides ei-tea-keda... päris raske kui sellele mõtlema hakata... just "selle" tegelase leidmine endast... Maarika Mesipuu suurejooneline roll oli üks aasta üllatustest. Kandis esinäitlejana välja nagu naksub ja Külliki Saldre säras oma tuntud headuses. Ent ometi jälle natuke teise nurga alt, natuke teiste maneeride ja muidugi ka karakteriga.

PARIM MEESKÕRVALOSA
 
Kõigepeal vajavad 6 meest äramärkimist, sest nad jäid vaevu-vaevu TOP10st välja: Kristo Viiding - Birkenruh' episood. Kurb armumäng (Tuulekell); Lauri Kaldoja ja Hendrik Toompere jr jr - Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM); Hannes Kaljujärv - Jane Eyre (Rakvere Teater); Tanel Ingi - Kolemees (Ugala); Mait Malmsten - Utoopia rannik. 2.osa. Laevahukk (Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater)

10. Andrus Vaarik - Hamlet (Tallinna Linnateater)
09. Lauri Kaldoja - Kraepelini variatsioonid (Eesti Draaamateater)
08. Ain Lutsepp - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
07. Alo Kõrve - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
06. Hannes Kaljujärv - Cabaret (Vanemuine)
----------
05. Margus Tabor - Hamlet (Tallinna Linnateater)
04. Rain Simmul - Hamlet (Tallinna Linnateater)
03. Ott Sepp - Birkenruh' episood. Kurb armumäng (Tuulekell)
02. Priit Võigemast - Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater)
01. Taavi Teplenkov - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)

Kommentaar: Utoopia rannikud oma paljude karakterite ja eriti kõrvalosadega võidutseb kõikides näitlejakategooriates, nii ka siin. Sellist meeskond koos näha, kes ilmselt ka teineteist inspireerivad ja loovad sellist teatrimaispala koos, no mis sa hing veel ihkad. Ja Taavi Teplenkovi haiglase vene intellektuaali roll oli veel eriline õnnestumine. Ma elasin tema karaktrile niimoodi kaasa, et peaaegu tunnetasin seda, mida ta võis läbi elada igal tema eluhetkel kui ta laval oli. Selline kurbus ja selline sügavus. Kõrgem näitlejameistelikkus! Võigemastil õnnestus juba vähemalt teist aastat järjest jääda teiseks. Minu jaoks oli tema võibolla kõige tugevam kogu trupist. Tõsine, asine ja igal hetkel kohal. Tema koosmäng Malmsteniga oli eriline nauding. Ott Sepp Adsoni rollis oli kuidagi uudne, aga väga usutav. Kerge, aga mõjuv ja tähelepanuväärne. Koomilise kiiksuga ja lahe oma murrakuga. Hamleti mehed oli ka kõik head, Kõrve peaosale sekundeerisid osavalt nii Simmul, Tabor kui ka Vaarik. Tundub, et nad kõik meeldivad mulle mistahes rollides. Hannes Kaljujärve ma ei tundud alguses äragi! Ja see juba räägib tema headusest iseenesest :) Kõrve ja Lutsepp kõrvalisemates, kuigi väga kandvates rollides Utoopia ranniku 1. osas olid mõlemad täiesti oma sõiduvees ja nende rollid mõjusid nii tugevate ja just sellele karakterile sobivatene - Lutsepp tähtis mõisavalitseja ja suure perekonna pea ning Kõrve ühe tema võsu parim sõber ning tütre kosilane. Lauri Kaldoja ei suuda ka ühtki ebaõnnestunud ega igavat rolli teha. Tema lavaloleks on alati intensiivne ja rollid väga õnnestunud kehastused. Kraepelini variatsioonid polnud erand. Ma ei tahaks ühtki tema rolli mööda lasta...

PARIM NAISKÕRVALOSA

Säravate naiskõrvalosade tippe oli tänavu vähem kui varem, ent selle eest tugevaid häid roll nii palju, et mul tuleb märkimisväärseid nimesid enne 10 parima juude jõudmist terve nimekiri veel ära tuua: Tagasi Eestisse naistrio (Vanemuine); Sandra Uusberg ja Ülle Kaljuste - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater); Anu Lamp - Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater); Katariina Ratasepp ja Liisa Pulk - Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM); Klaudia Tiitsmaa ja Adeele Sepp - Vanad ja noored (Ugala); Katariina Ratasepp - Sokrates, ehk pidusöök Prytaneionis (VAT Teater); Inga Salurand ja Eva Klemets - Kolmapäev (NO99)

10. Triinu Meriste - Sajand (Ugala)
09. Marin Mägi - Vassa Železnova (Kukruse projekt)
08. Epp Eespäev - Hamlet (Tallinna Linnateater)
07. Ursula Ratasepp - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
06. Luule Komissarov - Vanad ja noored (Ugala)
----------
05. Anne Reemann - Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater)
04. Kersti Heinloo - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
03. Külli Teetamm - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
02. Evelin Võigemast - Hamlet (Tallinna Linnateater)
01. Tiina Mälberg - Suvi ja suits (Rakvere Teater)

Kommentaar: Tiina roll ei ole eriti suur, aga selle eest mõnusalt mänguline. Ootasin pidevalt, et ta jälle tuleks ja tooks endaga selle särtsakuse sisse, mille ta endaga alati lavale tõi. Evelini Ophelia võlus oma hullumisega, Utoopia ranniku naiste aadressil pole lihtsalt piisavalt superlatiivseid omadussõnu, aga eriliselt meeldisid esimesest osast Külli, Kersti ja Ursula ja teisest osast Anne mänguliselt mehelik pisike, aga silmatorkav roll. Luule vastiku vanamutina mõjus nii õelalt, nagu Tammsaare selle kirjutas ja ometi on Luule hoopis teistsuguste rollidega tavaliselt säramas. Teatav kontrast tema olemusega mõjus veel eriti hea tööna. Epp Hamleti emana oli võimas ja Triinu Meriste oli kõige parem kogu Sajandis (lisaks Adeele Sepale), mis tükina tegelikult valmistas pettumuse, sellest hoolimata, või ehk just üllatuslikult just sellepärast, et see oli Õnnepalu kirjutatud. Teatritüki mõtteliseks paariliseks olev raamat "Mandala" oli märkimisväärselt parem.

PARIM ANSAMBLIMÄNG

10. Kevadine Luts (Eesti Draamateater)
09. Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM)
08. Tuvi (Emma Leppermann)
07. Kolemees (Ugala)
06. O.T.M.A. - Nikolai II tütred (Kuressaare Linnateater)
----------
05. Pal-tänava poisid (Tallinna Linnateater)
04. Hamlet (Tallinna Linnateater)
03. Bloody Mary (Von Krahli Teater)
02. Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
01. Faust (VAT Teater)

Kommentaar: Igal aastal ruulivad selles kategoorias noored, aga seekord on vanad head tegijad saanud hoo sisse. VATi, Von Krahli ja Tallinna Linnateatri tükkides on tihti ansamblitunnetust tunda ja näha, aga sedapuhku on nimekirjas ka ilmselt üle pika aja ka Draamateatri suure lava tükk... ei tea kas uued tuuled on puhumas ka seal majas...

PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS (keskmisest draamalav. enam muusikat/laulu)

05. Kosmonaut Lotte (Vanemuine)
04. Cabaret (Vanemuine)
03. Prints ja kerjus (Estonia)
02. Jane Eyre (Rakvere Teater)
01. Palju kära ei millestki (Theatrum)

Kommentaar: Palju kära ei millestki võibolla polnudki niiväga muusikaline lavastus, kuid muusika mängis seal rolli ja kuna see oli neist viiest minu jaoks kõige parem, siis sellepärast ka esimene koht. Samuti polnud ju ka Jane Eyre otseselt muusikaline lavastus, kuigi muusikaga maitsestatud. Esimese tõelise muusikalise lavastuse leiab alles kolmandalt kohalt ja ühtlasi võib siis ka seda pidada parimaks "muusikaliseks" lavastuseks...


PARIM KOMÖÖDIA (ka komöödiasugemetega)

Kõigepealt 2 tükki, mis väärivad äramäkimist: Tuvi ja Kevadine Luts

05. Kolemees - Ugala
04. Faust - Vat Teater
03. Mõnikord on kõik nii selge - RAAAM
02. Palju kära ei millestki - Theatrum
01. Võidab see, kellel on kõige hullem mees - Kinoteater

Kommentaar: Ütleks nii, et selles kategoorias oli seekord kindel liider. Tükil ajal pole nii palju ühe teatritüki jooksul naerda saanud. Ja ometi tegemist oli vaid tunni pikkuse showga. Kõik naljad toimisid minu jaoks - see oli just minu huumorisoone pihta. Shakespeare-i naljad avaldusid kõige rohkem ehk just Benedick-i ja Beatrice vahelises sõnasõjas, aga oi kui terav see tekst oli! Mõnikord on kõik nii selge sisaldab esimest nalja juba oma pealkirjas :) kuid head nalja saab nii mõneski selle väikeste-lugude-kärglavastuse kärjerakus.

PARIM AUTORITEATER

05. Urmas Vadi - Tagasi Eestisse (Vanemuine)
04. Aare Toikka - Sokrates, ehk pidusöök Prytaneionis (VAT Teater)
03. Urmas Lennuk - Remondimees (Vanemuine)
02. Aare Toikka - Faust (VAT Teater)
01. Kertu Moppel - Bloody Mary (Rakvere Teater)

Kommentaar: Vadi on siin 5 seas mõningate reservatsioonidega, sest kohati on tekst minu maitseväljast väljas... Kuid selle eest on 4 esimest väga tugevad. Oleksin tegelikult tahtnudki Moppeli RAAAMi etenduse siia nimistusse panna Tagasi Eestisse asemel, aga see on ametlikult 2 dramaturgi kirjutatud ja mitte ainult autoriteater. Samas räägitakse, et Faustis on ka näitlejad osalenud loometöös, aga ametlikult on Toikka märgitud ainukeseks. Segane, aga olgi siis kõik 6 tükki üheselt mainitud. Nagunii lemmiknäidend neist oli 2013. aastal Moppeli Bloody Mary.

PARIM ORIGINAALTEKST või DRAMATISEERING

10. Urmas Lennuk - Remondimees (Vanemuine)
09. Andrus Kivirähk - Kevadine Luts (Eesti Draamateater)
08. Aare Toikka - Sokrates ehkpidusöök Prytaneionis (VAT Teater)
07. Katariina Tamm/Piret Krumm - Võidab see, kellel on kõige hullem mees (Kinoteater)
06. Aare Toikka - Faust (VAT Teater)
----------
05. Loone Ots - Birkenruh' episood. Kurb armulugu (Tuulekell)
04. Kertu Moppel/Maria Lee Liivak - Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM)
03. Tiit Aleksejev - Leegionärid (Rakvere Teater)
02. Piret Jaaks - Näha roosat elevanti (PolygonTeater)
01. Kertu Moppel - Bloody Mary (Von Krahli Teater)

Kommentaar: Kertu on tõusnud ereda tähena Eesti näitekirjanduse taevasse. Nii noor ja nii andekas! Nii elav ja värske ja hoogne tekst, mis pakub palju üllatusi ja puänte ja kihte ja kokkupõrkeid, kubisedes huvitavates paralleelidest klassikutega, olles sellest hoolimata originaalne. Piret Jaakson juba võitnud mitmeid auhindu oma üllatava ja huvitava näidendiga. Aleksejevi ja Kivirähki Loomingu Raamatukoguski ilmunud tekstid on rikkad. Aleksejevi näidend mõjub sügavalt nii lihtsalt meeste jutuna kui ka üllatava tasandina, milles see jutustatakse. Loone Otsa ajaloo elustamine, vähem või rohkem tõele baseerudes on nii tänuväärne. Tema teatritekstid on alati justkui well-made-plays, kuid ühtlasi saab neist päris mõnus ajastukuvandi. Toikka tekstid on sama fantaasiarikkad kui tema lavastajakäsi. Katariina ja Piret on saanud väga raske tööga hakkama -tekst, mis pärisel ka naerma ajab. Urmas Lennuki lihtsuses peitub ilu, nii eluline kui mõnusalt ka kergete kiiksudega.

AASTA AUDIO-NÄITLEJA

mehed:
10. Jim Ashilevi (Turbo/Turbo)
09. Rasmus Kaljujärv (Zangief/Lammutaja Ralf)
08. Mikk Jürjens (Ted/Looraks)
07. Priit Võigemast (Felix/Lammutaja Ralf)
06. Mait Malmsten (isa Grug/Kruudid)
--------------
05. Indrek Ojari (Sully/Kollide ülikool)
04. Tõnn Lamp (Vector/Elavad pildid; Tito/Turbo)
03. Margus Tabor (Randy/Kollide ülikool; vana Krahv/Lumekuninganna ja igavene talv)
02. Karol Kuntsel (Lumememm Olaf/Lumekuninganna ja igavene talv; Pac Man/Lammutaja Ralf)
01. Tiit Sukk (erinevad tegelased/Lumekuninganna ja igavene talv; Mike, Kollide ülikool; Gru/Mina, Supervaras 1; Gru/Mina, Supervaras 2; diktor/Elavad pildid; Kunn Kompu/Lammutaja Ralf)

naised:
10. Liina Vahtrik (Lucy Wilde/Mina, supervaras 2)
09. Eva Püssa (Ema/Kruudid)
08. Piret Kalda (Ema/Looraks)
07. Elina Pähklimägi (Seersant Calhoun/Lammutaja Ralf)
06. Marilyn Jurman (tütar-Eep/Kruudid)
----------------
05. Maria Klenskaja (Vanaema Norma/Looraks)
04. Ita Ever (Vanaema/Kruudid)
03. Ülle Kaljuste (Direktor Karmkrabin, Kollide ülikool)
02. Elisabet Reinsalu (Vanilla Suhkrusai/Lammutaja Ralf)
01. Hele Kõrve (Anna/Lumekuninganna ja igavene talv)

Kommentaar: Aasta viimastel päevadel nähtud muusikalimultikas viis koju võidu. Hanna-Liina Võsa, kes mängis teist õde säras küll lauldes kuid sõnalises osas minule ei istunud. Millegipärast meeldivad minule tihti multikates vanaemade hääled, need vanaemad on ka tihti sellised keskmisest kärtsumad vanaemad kah :) Tiit Suka poolt mängitud audiorollide nimistu oli aukartustäratavalt pikk ning kõik need tema rollid on olnud ka väga vinged. Karol Kuntsel ja Margus Tabor on minu jaoks ka alati oma väga spetsiifiliste karakterhäältega alati teretulnud avastused.

PARIM TELETEATRI- ja TELESARJA-ROLL

mehed:
10. Jörgen Liik - Tuulepealne maa 13
09. Guido Kangur - Kättemaksukontor
08. Ivo Uukkivi - Alpimaja
07. Jaanus Rohumaa - Alpimaja
06. Taavi Teplenkov - Kättemaksukontor
------------
05. Indrek Ojari - Tujurikkuja 5
04. Märt Avandi - Tujurikkuja 5/Kättemaksukontor
03. Ott Sepp - Tujurikkuja 5/Kättemaksukontor
02. Tõnu Oja - Tuulepealne maa 13
01. Rein Aren - Pilvede värvid

naised:

10. Kersti Kreismann - Kättemaksukontor
09. Külliki Saldre - Hakkab jälle pihta
08. Liina Vahtrik - Alpimaja
07. Kais Adlas - Hakkab jälle pihta
06. Ines Aru - Kättemaksukontor
------------
05. Ita Ever - Tujurikkuja 5
04. Anu Lamp - Alpimaja
03. Mari Lill - Pilvede värvid
02. Marika Vaarik - Kättemaksukontor

01. Ita Ever - Pilvede värvid

Kommentaar: Parem hilja kui mitte kunagi, kas pole?! :) Ometi nägin ära 80ndate suurlavastuse "Pilvede värvid" ja imestasin, et sedalubati üldse mängida... Igatahes imehead rollid Rein Arenilt, Ita Everilt ja Mari Lillelt ja tegelikult ka teistelt osatäitjatelt. Sama lugu Kättemaksukontoriga. Enne 2013ndat aastat ei õnnestunud mul ühtegi osa sellest hit-sarjast näha... poleksa ka nüüd vaadanud kui mu kõige väiksem pesamuna lasteaiakaaslaste mahitusel poleks nõudnud selle sarja vaatamist... Häid rolle nii püsikarateritelt kui külalisnäitlejatelt. Alpimaja, Tujurikkuja 5 ning Tuulepealse maa 13.osa pakkusid ka näitlejatöid, millest mitmed veel kauaks meelde jäävad. Pole see sarjades ja teles üldse näitlemine nii väärtusetu midagi. Peaaegu nagu filminäitlemine...

PARIM FILMIROLL

mehed:
10. Argo Aadli - Malev
09. Ott Sepp - Malev
08. Tõnu Oja - Elavad pildid
07. Aarne Üksküla - Elavad pildid
06. Raivo Trass - Mandariinid
------------
05. Priit Võigemast - Elavad pildid
04. Lembit Ulfsak - Mandariinid
03. Elmo Nüganen - Mandariinid
02. Mait Malmsten - Kertu
01. Peeter Tammearu - Kertu

naised:

10. Mirtel Pohla - Malev
09. Laine Mägi - Eestlanna Pariisis
08. Marika Vaarik - Elavad pildid
07. Külliki Saldre - Kertu
06. Helle Kuningas - Eestlanna Pariisis
------------
05. Ita Ever - Elavad pildid
04. Leila Säälik - Kertu
03. Anu Lamp - Elavad pildid
02. Sandra Uusberg - Elavad pildid

01. Ursula Ratasepp - Kertu

Kommentaar: Ka filmide vaatamisel sai mõned vanad võlad tasa tehtud. Mitu asja jäänud vaatamata siiani, nagu Malev ja Eestlanna Pariisis jne... Mõni võiks ehk vastu vaielda, et miks ma Tammearu olen kõrgemalt hinnanud kui Malmsteni... mõlemad rollid meeldisid väga, aga Tammearu vastik karakter šokeeris mind sedavõrd ja võibolla seetõttu oli ka tema mäng veelgi mõjuvam. Mandariinide Eesti mehed meeldisid ka kõik, aga Nüganeni "Margus" läks kõige rohkem hinge ja tema kuju või karakter oli ka kõige mängulisem kolmest. Ja ma ei oska seda isegi seletada, miks Helle Kuningas minule Pariisi eestlannas mõjus - tema mingis mõttes tugev ja sirge seljaga mängumaneer lihtsalt mõjus rohkem kui Laine Mägi peaosaline, kes ju meeldis ka, aga tema roll oli kuidagi tavapärasem. Elavad pildid pakkus hulgaliselt häid rolle, kellest paljud mängisid isegi sama karakterit eri ajastutel, aga seda põnevam.
PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

10. Pille Jänese kostüümid - Kevadine Luts (Eesti Draamateater)
09. Kaili Viidase kostüümid - O.T.M.A.- Nikolai II tütred (Kuressare Linnateater)
08. Krista Tooli kostüümid - Sajand (Ugala)
07. Ingrid Proos - Koht sigade seas (Endla)
06. Reet Ausi kostüümid - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
----------
05. Sander Põldsaar - Jane Eyre (Rakvere Teater)
04. Britt Samosoni kostüümid - Suvi ja suits (Rakvere Teater)
03. Jaanus Laagriküll - Vanad ja noored (Ugala)
02. Liina Unt - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
01. Ingrid Proos - Prints ja kerjus (Estonia)

Kommentaar: Utoopia rannik lõi ka siin laineid ja eraldi mainimist väärib ka kostüümikunstnik, aga kõige üllatavam ja fantaasiarikkam oli minu jaoks Printsi ja kerjuse kunstnikutöö. Eriti mis puudutab karaktereid ja nende kostüüme. Tammsaare klassikaga mängis Laagriküll nii palju kui see ruum võimalusi andis ja liikuvad seinad, mille pooli vahetades andis ka kunstilise lahenduse mõttes põneamaks muuta. Samosoni kostüümid olid imeilusad ja üldse lõid 2013.aastal laineid just kostüümikunstnikud ning mitte nii eriti terviklikud kunstnikutööd.

PARIM SUVELAVASTUS
 
Mainimist väärivad vaid need 6:

06. Titanicu orkester (RAAAM)
----------
05. Vassa Železnova (Kukruse projekt)
04. Vanad ja noored (Ugala)
03. Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM)
02. Birkenruh' episood. Kurb armulugu (Tuulekell)
01. Pal-tänava poisid (Tallinna Linnateater)

Kommentaar: Sellel suvel jõudsin tavalisest vähem teatrisse, peamiselt finantsilistel põhjustel, aga ka sellepärast, et mitu huvitavat asja sai juba eelmisel suvel nähtud. Sellepärast ei hakanud ka tavapärast suveteatri kokkuvõtet tegema. Tegelikult oli just suveteatri mõttes teisel kohal olev tükk täiesti võrdväärne esimesega. Samuti käisin edasi ja tagasi 4. ja 5. koha tükkidega. Titanicu orkestrit vaadates olin väsinud ja vahetult pärast seda oli mõnevõrra isegi pettunud, aga tegelikult on see tükk minus oma elu edasielama hakanud. Ju see on hea asja tunnus...

PARIM TELEST NÄHTUD LAVASTUS ("Mida varem pole näinud")
 Sellel aastal nägin lõpuks ometi ära klassika ja ühe "kõigi aegade" suurlavastuse, igati 5-tärni tükk, ka teleekraani vahendusel... aga paraku oli see ka ainus esmanähtud lavastus telest tänavu.

01. Pilvede värvid (Eesti Draamateater)

PARIM LASTE- ja NOORTELAVASTUS

Lisaks viiele parimale, väärivad äramärkimist ka Vanemuise Kosmonaut Lotte ning Nukuteatri jõulutükk - Muinasjutud paberil.

05. Vana roosa maja (Eesti Draamateater)
04. Von Krahli muinasjutud (Von Krahli Teater)
03. Prints ja kerjus (Estonia)
02. Palju kära ei millestki (Theatrum)
01. Pal-tänava poisid (Tallinna Linnateater)

Kommentaar: Lastekad neist on vast ainult 4. ja 5.koht, esimesed kolm on pigem noortekad. Ju minu kui täiskasvanud jaoks pakuvad noortekad rohkem kui päris lastetükid ja selles suhtes pole see hinnang võibolla näiteks minu laste arvamusel sugugi selline. Aga nägemise hetkel veel 12-aastasele pojale meeldis Pal-tänava poisd väga. 18-aastasega koos nautisime ühtviisi palju Palju kära ei millestki ja arutasime pikalt kui tugev sulesepp ikkagi Shakespeare oli. Tema tekstilised mängud on nii vaimukad. Ja kõige väiksema, ehk 6-aastasega rõõmustasime võrdselt nii Printsi ja kerjust, Von Krahli muinasjutte kui ka Vana roosa maja ümber toimuvaid seiklusi vaadates.

PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)

10. Tamur Tohver - Näha roosat elevanti (PolygonTeater)
09. Taago Tubin - Kolemees (Ugala)
08. Priit Pedajas? - Utoopia rannik. I osa. Teekond (Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater)
07. Marius Peterson? - Palju kära ei millestki (Theatrum)
06. Tarmo Kesküll - Jane Eyre (Rakvere Teater)
  ----------
05. Peeter Konovalov - Vanad ja noored (Ugala)
04. Taavo Remmel - Kevad ja suvi ja (Rakvere Teater)
03. Priit Pajusaar - Kosmonaut Lotte (Vanemuine)
02. Priit Pajusaar - Prints ja kerjus (Estonia)
01. Kaspar Jancis - Faust (VAT Teater)

Kommentaar: Jah, ma annan endale aru, et see kategooria on üpris ebavõrdsete loomingute võrdlemine, palju olulisem ja suurem töö on muusika lomine kui selle välja valimine. Sobitamisega tuleb tegeleda mõlemal juhul. Võimatu on ju panna ühele pulgale nii suurvorme, näiteks muusikali muusikat kui ka märgatavalt lihtsamat, ehk draamalavastuse muusikalist kujundust. Teen seda ometi ja lähtun muusika ilust, selle toimivusest, sobivusest ning sellest kuidas see tüki tervikut mõjutab. Jancise Fausti muusika oli etenduse osa. Lõi atmosfääri, aitas luua tummfilmiaurat. Oli sobiv ning põnev. Pajusaare võimsad teosed vääriksid oma kategooriat. Remmeli muusika oli üks kogu etenduse olulisemaid osasid ning Konovalov on lihtsalt uskumatu... Paari muusikalise kujundaja puhul ma pakun arvatava kujundaja, sest nende lavastuste selle töö tegijaid polnud mul võimalik tuvastada.

PARIM LAVASTUSLIK või MUU IDEE TEATRIS

09. Titanicu orkester (RAAAM) - Ideaalne etendamise asukoht (Tapa vana raudteejaam)
07. Kevadie Luts (Eesti Draamateater) - Pöördlava lavastuslik kasutamine
06. Näha roosat elevanti (PolygonTeater) - puänt
08. Sokrates, ehk pidusöök Prytaneionis (VAT Teater) - Tegelaste vahetumine (näitlejate üleminek uuele karakterile- riietus/liikumine)
----------
05. Karjäär (Vanemuine) - lavapiiride laiendamine
04. Kevad ja suvi ja (Rakvere Teater) - Luule, muusika ja fotode kooskompositsioon
03. Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM) - Alfaisane võtab piima; võileib lendab; harjutamine invaliidiga jne
02. Bloody Mary (Von Krahli Teater) - mitmed lavastuslikud valikud ja sh.oksendamine, mis muutis olukorra veelgi reaalsemaks
01. Faust (VAT Teater) - kogu tummfilmiesteetika ja lavastuslikud trikid, nagu näiteks elava tule kasutamine (põlev raamat)

Kommentaar: Kommentaarid on ilmselt üleliigsed, sest väljatoodud põhjused räägivad iseenda eest. Toikka ja Moppel ja Uusberg- kõik 3 lausa 2 erineva lavastusega... järelikult neil on teatriimesid varrukatest raputada...

PARIM TEATER 2013

05. Rakvere Teater
04. Eesti Draamateater
03. Ugala
02. VAT Teater
01. Tallinna Linnateater

Kommentaar: Nagu ikka kvalifitseeruvad parima teatri tiitlile need teatrid, kuhu jõudsin vähemalt kolmel korral. Käesoleval aastal seega: Draamateater 9 etendusega, Vanemuine ja Rakvere Teater 7 etendusega, Linnateater 6ga, VAT Teater ja Von Krahli Teater 4ga ning NO99 ja Ugala 3 etendusega. Suurima kukkumise on läbi teinud eelmis aasta esimene, ehk NO99 ja suurima tõusu Linnateater, mis eelmisel aastal polnud terves TOP5ski. Üle pika aja on Eesti Draamateater jõudnud 5 parima sekka. Seda kindlasti ka Utoopia rannikute jõul. Ugala ja Rakvere on kindlad Eesti tippteatrid ja VAT on tõusnud pildile. Eelmisel aastal oleks olnud VAT ka kõrgel kui oleksin näinud 2 asemel 3 lavastust seal teatris. Pean tunnistama, et tegelikult ei lase ma ühtegi Tallinna Linnateatri ega VAT Teatri tükki mööda kui see vähegi minust kinni on. Nende 2 teatri peale võisin ma kõige 2013.aastal kõige kindlam olla. Väheste tükkide needuse kätte jäi tänavu Theatrum, kus õnnestus näha ainult 1 lavastus, aga selle eest see üks väga meeldis, paar samaväärset veel ja aasta parima tiitel oleks võinud olla ka Theatrumi käes.

PARIM TÕLKE-TEKST LAVAL

Lisaks viiele parimale väärivad äramärkimist ka Jaan Rähesoo tõlgitud "Suvi ja suits" ning Laur Lomperi tõlgitud "Orvud".

05. Kate Moira Ryan "O.T.M.A. - Nikolai II tütred" - tõlkinud Tiina Tarik
04. Marius von Mayenburg "Kolemees" - tõlkinud Olev Mengel
03. Tom Stoppard "Utoopia rannik. I osa. Teekond" - tõlkinud Anu Lamp
02. William Shakespeare "Palju kära ei millestki" - tõkinud Georg Meri
01. William Shakespeare "Hamlet" - tõlkinud Georg Meri/Doris Kareva/Anu Lamp


SUURIM POSITIIVNE ÜLLATAJA/AVASTUS

10. Tõnn Lamp - Utoopia rannik. I osa. Teekond
09. Madis Mäeorg - Vanad ja noored
08. Hannes Kaljujärv - Cabaret
07. Ingomar Vihmar - Birkenruh' episood. Kurb armulugu (lavastajana)
06. Kadri Adamson - Näha roosat elevanti
----------
05. Marika Brabanštšikova - O.T.M.A. ja Tagasi Eestisse
04. Katariina Tamm - Võidab see, kellel on kõige hullem mees
03. VHK Teatrikooli noored - Palju kära ei millestki
02. Katariina Ratasepp - Faust ja Mõnikord on kõik nii selge
01. Ago Soots - Faust

Kommentaar: Avastused sellel listil siis VHK noored ja Katariina Tamm, ülejäänud positiivsed üllatused, ehk näitlejad, kellelt ma nii head rolli ei osanud oodata. Ago Soots oli lausa uskumatult hea, Katariinalt, Hanneselt, Marikalt ja Tõnnilt on siin viimasel ajal tulnud ka teisi häid töid, kui nii edasi läheb, siis ei mõjugi nende headus enam üllatavana.

PARIM UUSTULNUK LAVAL (keda pole "tähele pannud" või keda polegi õnnestunud varem näha)
10. Mattias Kuppart - Palju kära ei millestki
09. Kaspar Sellin - Palju kära ei millestki
08. Priit Põldma - Palju kära ei millestki
07. Oskar Punga - Palju kära ei millestki
06. Magdaleena Maasik - Palju kära ei millestki
----------
05. Sandra Lange - Muinasjutud paberil
04. Ingel Marlen Mikk - Prints ja kerjus
03. Triin Ella - Prints ja kerjus
02. Kati Ong - Birkenruh' episood. Kurb armulugu
01. Katariina Tamm - Võidab see, kellel on kõige hullem mees

Kommentaar: Oh kui lahe ja tõsiselt naljakas oli "Võidab see, kellel on kõige hullem mees" ja Katariina oma riiete-nimekirjaga võlus mu ära. Nii hoogne ja huvitav näitleja on Nukuteatri sirmi taga peidus! Tahaks teda rohkem näha ja miks ka mitte draamarollideski. Temas on mingit näitlejale vajalikku kohaolekut... võibolla ma siin muidugi ühe rolli põhjal kiidan üles ja pean oma sõnu sööma, aga põnev oleks näha teda teistes tükkides igal juhul. Kati Ong on tegelikult juba varasemast tuttav, aga mulle ei meenud konkreetselt ühtegi lavarolli, kus ma teda varem oleksin näinud. Triin Ella ka ilmselt pole mingi uustulnuk Estonia laval, aga mina pole teda varem märganud kui nüüd. Sandra Lange on samuti Nukuteatri näitleja, keda sedapuhku sai näha sirmi ees. Ja milline joonistajaanne :) Palju kära ei millestki VHK noortes on palju potentsiaali, siintoodud olid minu lemmikud neist. Priit Põldmat tegelikult on vist õnnestunud ka varem näha, kuid tookord ei olnud roll nii kandev kui seekord ja sedapuhku pean alles temaga tõeliseks esmakohtumiseks. Ingel Marlen mängis minu teada ka Pipit, aga minu nähtud korral oli Pipi rollis Nele-Liis Vaiksoo.

PARIM TEATRIKRIITIK

Mainimist väärib ka Rait Avestik, aga siin on 5 tänavust lemmikut:
05. Veiko Märka
04. Valle-Sten Maiste
03. Margus Mikomägi
02. Tambet Kaugema
01. Pille-Riin Purje

Kommentaar: Pille-Riin on vist siiski ainuke, kelle tekste ma loen kindlasti kui need ette peaksid sattuma. Tegelikult on muidugi nimekiri pikem, aga need 6, kes siin mainitud said, pakkusid kas ühe või rohkem tõeliselt hea tekst ja tabavaid ütlusi või kriitikat, millega ma nõustusin :)

PARIM TEATRIBLOGI

Egokulturism
Headest hetkedest
Südamelähedaselt
Hinge harimas
Pimedast saalist
Susapesa

Kommentaar: Kui ise kirjutada ei jõua, siis lugeda jõuab veelgi vähem. Mõnedesse blogidesse olen siiski sattunud või ka spetsiaalselt läinud uurima, mida keegi viimasel ajal arvab, aga mitmed blogipidajad on ka kirjutamisest väsinud või on nii hõivatud mitmel liinil, nagu minagi, et lihtsalt ei jõua enam kirjutada. Ise katsun blogil elu sees hoida, et võimalusel ja suurema kirjutamisvajaduse tagasitulekul jätkata ka tihedamat kirjutamist. Seekord ei hakanudki edetabelisse neid väheseid teatriblogisid panema, mida 2013.aastal külastasin, toon need märkimisväärsed lihtsalt ära, sest konkreetset lemmikut polegi. Hea, et üldse kirjutatakse... üsna tänamatu tegevus ju hobikirjutajale või isiklike elamuste ülestähendajale... tihti saab ju pragada ka teisitiarvajatelt või "targematelt". Ja eks kirjutamiseks peab ikkagi eekõige ja veelgi enam tahtmist olema. Kunagi sai kirjutatudki rohkem iseenda jaoks ja siis oli seda indu ka rohkem. Sotsiaalne stress kahtlemata kustutab seda indu mõnevõrra. Aga kui kutsutakse midai vaatama ja saan minna, siis katsun ikka nui neljaks kogemusest või elamusest kirjutada ka. Kuigi paar korda on jäänud ka kirjutamata, ikka selle va ajapuuduse tõttu... Lisaks eeltoodud hobikirjutajatele tahaks ära märkida ka Ugala päevaraamatu.

PARIM TEATRIVÄLJAANNE EESTIS

05. Eesti Teatriagentuuri koduleht www.teater.ee/
04. Teater Muusika Kino
03. Sirp
02. OP! (ETV)
01. Teatrisse! (Vikerraadio)

Kommentaar: Meelis tule tagasi :) Vikerraadio - kutsuge Meelis tagasi :) Vähemalt aasta esimesel poolel sai veel seda ainsat puhast Eesti Teatri häälekandjat kuulata... OP vähemalt pakub midagigi, aga me oleme ju teatrirahvas, kas me ei vääriks ühte korralikku iganädalast teatrisaadet? Tükke tuleb ju nii palju, tegijad on huvitavad, täis saalid ju annava aimu määrast kui paljud inimesed teatrist on huvitatud...

KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem tükk - sellel õhtul kui mina teatrisse sattusin)

Enne kõige hullemaid tuleb ära märkida ja hoiatada ka igaks juhuks veel vähemalt 2 tüki eest: Meresõitja (Rakvere Teater); Pühamatest pühamad (Endla)

05. 4.48 Psühhoos (Von Krahli Teater)
04. Kontakt (Eesti Draamaeater)
03. Puhastatud (Von Krahli Teater)
02. rhizomedia.risomeedia /Erinevate tubade klubi (Cabaret Rhizome)
01. Keskea rõõmud (Tartu Uus Teater)

Kommentaarid: Ei viitsinud ma sellist eksistentsiaalset kräppi vaadata nagu Keskea rõõmud... kuigi kuulun ilmselt vanuse poolest sihtrühma. Samas pean tunnistama, et teisele vaatusele ei jäänud. Esimene oleks ka võinud 5 minutit kesta... sellevõrra sisu seal vast oli kokku... Teise koha tükk häiris oma pikkusega ja minu jaoks oli täiesti vastunäidustatud see mingite asjade pähemäärimine. Okei, saan aru, et seda peabki võtma naljana, aga see kuidas seda tehti ei meeldinud minule. Von Krahli kaksiknäidend oli piin kuubis, aga mul on selle teatriga mingi omalaadne suhe, kas nende tükid meeldivad mulle väga või siis mau hammas ei hakka neile üldse peale, keskmist kraami nad ei paku ja see on iseenesest vinge. Draamateatri Kontakt oli minu jaoks hõre ja ma ei saanud sellest tükist muud kui kahjutunde raha ja aja raiskamise pärast.

Siin on kogu nimekiri 63st 2013.aastal nähtud etendustest, alates halvemast kuni parimani välja (lastetükkidel on 2 hinnangut, esimene täiskasvanu - teine laste tasandilt):

Keskea rõõmud (Tartu Uus Teater/Vihmar/0)
rhizomedia.risomeedia /Erinevate tubade klubi (Cabaret Rhizome/Veski/0)
Puhastatud (Von Krahli Teater/J.Ulfsak/0)
Kontakt (Draamateater/Vihmar/0)
4.48 psühhoos (Von Krahli Teater/J.Ulfsak/0+)
Pühamatest pühamad (Endla/Õunapuu/1-)
Meresõitja (Rakvere Teater/Rühmatöö/1)
Vanaisa (Monoteater/Kermes/1)
Musta pori näkku (Vanemuine/Noormets/1+)
Jessika kutsikas (PolygonTeater/Vihmar/2-)
Muinasjutud paberil (Nukuteater/Lange/Roosileht/2/3)
Meri ja Orav (Tallinna Kammerteater/2+)
Koht sigade seas (Endla/Keerd/2+)
Kosmonaut Lotte (Vanemuine/Mäeots/2+/4+)
Enesetapja (Lavakas/No99/Ojasoo/2+)
Andromeda saar (VAT Teater/Rei/2+/3)
Vana roosa maja (Draamateater/Vihmar/2+/3)
Tuhk ja akvaviit (Draamateater/Pedajas/3-)
Iga eht südamelöök (NO99/Semper/Ojasoo/3-)
Tund aega, et hinge minna (Tartu Uus Teater/Leesmend/3-)
Hukkamõistu koor (Kell Kümme/Baskin/3-)
Offline (Tallinna Linnateater/Leesalu/3-)
Karjäär (Vanemuine/Uusberg/3-)
Sajand (Ugala/Kasterpalu/3-)
Vend (Rakvere Teater/Raud/3-)
Titanicu orkester (RAAAM/Kalmet/3-)
Kolmapäev (No99/Lagle/3-)
Kevad ja suvi ja (Rakvere Teater/Mälberg/3-)
Von Krahli muinasjutud (Von Krahli Teater/Koldits/3/4)
Cabaret (Vanemuine/Hovenbitzer/3)
Prints ja kerjus (Estonia/Puustusmaa/3/4)
Hävituse ingel (Draamateater/Toompere jr/3)
Tagasi Eestisse (Vanemuine/Lennuk/3)
Kolm vihmast päeva (Linnateater/Leesalu/3)
Rekvisiitori tähetund (VAT Teater/Teder/3)
Vanameestesuvi (Tõstamaa Suveteater/Kordemets/3)
Preili Julie (Kell 10/Baskin/3+)
Kraepelini variatsioonid (Draamateater/Toompere jr jr/3+)
Vassa Zeleznjova (Kukruse projekt/Neuhaus/3+)
8 armastavat naist (Rakvere Teater/Neuhaus/3+)
Tuvi (Emma Leppermann/M.Peterson/4-)
Suvi ja suits (Rakvere Teater/Joorits/4-)
Üksildane lääs (Vanemuine/Jonas/4-)
Orvud (Draamateater/Vihmar/4)
Leegionärid (Rakvere Teater/Kalmet/4)
Vanad ja noored (Ugala/Kirs/4)
O.T.M.A. - Nikolai tütred (Kuressaare Linnateater/Pakk/4+)
Võidab see, kellel on kõige hullem mees (Kinoteater/Leesalu/Piik/4+)
Sokrates ehk Pidusöök Prytaneionis (VAT Teater/Toikka/4+)
Mõnikord on kõik nii selge (RAAAM/Moppel/4+)
Kolemees (Ugala/Tubin/4+)
Jane Eyre (Rakvere Teater/Juhanson/4+)
Remondimees (Vanemuine/Lennuk/4+)
Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (Draamateater/Linnateater/Nüganen/4+)
Birkenruh' episood. Kurb armulugu (Tuulekell/Vihmar/5-)
Kevadine Luts (Draamateater/Uusberg/5-)
Palju kära ei millestki (Theatrum/Peterson/5-)
Pal-tänava poisid (Linnateater/Koldits/5-)
Näha roosat elevanti (PolygonTeater/Tohver/5-)
Hamlet (Linnateater/Võigemast/5)
Utoopia rannik. I osa. Teekond (Linnateater/Draamateater/Pedajas/5)
Faust (VAT Teater/Toikka/5)
Bloody Mary (Von Krahli Teater/Moppel/5)

esmaspäev, 3. märts 2014

Oscarite ennustusvõistlus 2014 - koos hiljem lisatud võitjatega...

Kohe-kohe algab selle aasta filmimaailma suursündmus.
Olen seekord suutnud ära vaadata kõik nomineeritud filmid peale 5 lühidokumentaali, 2 mitte-ingliskeelse nominendi (Omar ja Missing picture), 1 pika multifilmi (Wind rises) ning 1 lühimängufilmi (That wasn't me).

Minu ennustused tänavusteks Oscarivõitjateks on siin:
PARIM FILM:
Ennustan: 12 aastat orjana
võib võita: Gravitatsioon
isiklik lemmik: Nebraska
VÕITJA: 12 AASTAT ORI





VÕITJA: MATTHEW MCCONAUGHEY (ELUJANU)





VÕITJA: CATE BLANCHETT (KURB JASMINE)







PARIM NAISKÕRVALOSA
Ennustan: Lupita Nyong'o "12 aastat orjana"
võib võita: Jennifer Lawrence "Ameerika afäär"
isiklik lemmik: June Squibb "Nebraska"
VÕITJA: LUPITA NYONG'O

PARIM ANIMAFILM
Ennustan: "Lumekuninganna ja igavene talv"
võib võita: "Wind rises"
isiklik lemmik: "Lumekuninganna ja igavene talv"
VÕITJA: LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV

PARIM OPERAATORITÖÖ
Ennustan: Gravitatsioon
võib võita: Inside Llewyn Davis
isiklik lemmik: Nebraska
VÕITJA: GRAVITATSIOON

PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK
Ennustan: Suur Gatsby
võib võita: Ameerika afäär
isiklik lemmik: Suur Gatsby
VÕITJA: SUUR GATSBY

PARIM REŽISSÖR
Ennustan: Gravitatsioon
võib võita: 12 aastat orjana
isiklik lemmik: Nebraska
VÕITJA: ALFONSO CUARON /GRAVITATSIOON)

PARIM DOKFILM
Ennustan: The act of killing
võib võita: 20 feet from stardon
isiklik lemmik: 20 feet from stardom
VÕITJA: 20 FEET FROM STARDOM

PARIM LÜHIDOKFILM
Ennustan: The lady in Number 6
võib võita: CaveDigger
isiklik lemmik: puudub
VÕITJA: THE LADY IN NUMBER 6

PARIM MONTAAŽ
Ennustan: Gravitatsioon
Võib võita: 12 aastat orjana
isiklik lemmik: Gravitatsioon
VÕITJA: GRAVITATSIOON

PARIM MITTE-INGLISKEELNE FILM
Ennustan: Kohutav ilu
võib võita: Jaht
isiklik lemmik: Kohutav ilu
VÕITJA: KOHUTAV ILU

PARIM GRIMM
Ennustan: Elujanu
võib võita: Vastik vanaisa
isiklik lemmik: Elujanu
VÕITJA: ELUJANU

PARIM FILMIMUUSIKA
Ennustan: Gravitatsioon
võib võita: Temake
isiklik lemmik: Raamatuvaras
VÕITJA: GRAVITATSIOON

PARIM FILMILAUL
Ennustan: Let it go (Lumekuninganna ja igavene talv)
võib võita: Happy või Ordinary love
isiklik lemmik: Let it go ja Ordinary love
VÕITJA: LET IT GO (LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV)

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
Ennustan: Suur Gatsby
võib võita: Ameerika afäär
isiklik lemmik: Ameerika afäär
VÕITJA: SUUR GATSBY

PARIM LÜHIANIMAFILM
Ennustan: Get a horse
võib võita: Feral
isiklik lemmik: Mr. Hublot
VÕITJA: MR.HUBLOT

PARIM LÜHIFILM
Ennustan: Helium
võib võita: The Voorman Problem või Just before losing everything
isiklik lemmik: The Voorman Problem ja Helium
VÕITJA: HELIUM

PARIM HELI
Ennustan: Gravitatsioon
võib võita: Kapten Phillips
isiklik lemmik: Gravitatsioon
VÕITJA: GRAVITATSIOON

PARIM HELIMONTAAŽ
Ennustan: Gravitatsioon
võib võita: Inside Llewyn Davis
isiklik lemmik: Inside Llewyn Davis
VÕITJA: GRAVITATSIOON

PARIMAD ERIEFEKTID
Ennustan: Gravitatsioon
võib võita: Kääbik
isiklik lemmik: Gravitatsioon
VÕITJA: GRAVITATSIOON

PARIM MUGANDATUD STSENAARIUM
Ennustan: 12 aastat orjana
võib võita: Kapten Phillips
isiklik lemmik: Enne südaööd
VÕITJA: 12 AASTAT ORJANA

PARIM ORIGINAALSTSENAARIUM
Ennustan: Temake
võib võita: Kurb Jasmine
isiklik lemmik: Nebraska
VÕITJA: TEMAKE

ÕIGESTI ENNUSTASIN 22 OSCARIT 24ST... uus rekord...

Ja siin on Jennifer Lawrence peatselt ilmuvas uues filmis "Gravitatsioon 2" (ta ei tahtnud kohe kuidagi püsti püsida Oscari-vaibal)
http://medias.gifboom.com/medias/03a5f27ad6724eb68c1587ff89e4a32e.mp4

reede, 28. veebruar 2014

Eesti teatri aastaauhindade nominendid 2014

Teatriliidu traditsionaalsed aastaauhinna nominanedid, sedapuhku siis 2013. aasta loomingu eest:

AASTA LAVASTUS
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.

Nominatsioonile esitanud sõnalavastuste žürii:
„Titanicu orkester“, MTÜ R.A.A.A.M. (lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja Urmas Lattikas, tõlkija Maia Soorm).

„Utoopia rannik. I osa. Teekond“, Tallinna Linnateater (lavastaja Priit Pedajas, tõlkija Anu Lamp, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Kalle Karindi, koreograaf Laine Mägi)

Nominatsioonile esitanud muusikalavastuste žürii:
„Tannhäuser“, Rahvusooper Estonia (lavastaja Daniel Slater, kunstnik Leslie Travers, dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten, Mihhail Gerts, valguskunstnik Anton Kulagin, liikumisjuht Kati Kivitar)

„Jevgeni Onegin“, Teater Vanemuine (lavastaja Dmitri Bertman, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, dirigent Lauri Sirp, kunstnik Igor Nežnõi, kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva, valguskunstnikud Andres Sarv ja Imbi Mälk)
----------------------------------
Kuna muusikalavastused on mul nägemata, siis oskan hinnata ainult kahte aasta lavastuse nominenti, mis tulevad sõnalavastuste seast. Kahtlemata oli üks aasta suurimad, võimsamaid ja eredamaid teatrielamusi Tallinna Linnateatri põrgulvala etendunud Priit Pedajase lavastus - Utoopia rannik. I osa. Teekond. See oli minu meelest isegi Pedajase enda lavastuste nimistus üks viimase aja suurimaid õnnestumisi, kuigi tema lavastused on üldse juba mitu viimast aastat tihti väga õnnestunud (Augustikuu, Punane, Jaan Umbi lugu, Seitse venda... kui nimetada vaid mõningaid). Terviklik, palju huvitavaid lavastuslikke lahendusi ja mis peaasi - ILUS. Sest just ilu on kuidagi vähe teatris, aga ometi tahad ju õhtul teatrisse minnes näha natuke ilu ja head mängu. Selles tükis on nii palju head tööd koos, et see tõesti vääriks aasta lavastuse tiitlit. Minu jaoks oligi see 2013.aasta kolmandaks lemmikuim teatrielamus pärast Von Krahli "Bloody Mary"-t ja Vat Teatri "Faust"-i. Aga Faust teadupärast sai esietenduse juba eelneva aastanumbri sees ning seega polnud 2013.aasta looming. Titanicu orkester ei mõjunud minule siis kui ma seda vaatasin. See hakkas idanema mu sees natuke hiljem. Olin esialgu kohe väga kriitiline, aga samas ka ilmselgelt rumal, sest ei adunud seda head asja sealt ära. Ilmselt hetketuju ja väsimus ja mis kõik võisid mõjutada ja varjutada mu elamust. Aga nüüd kui ma sellele tagasi mõtlen, siis esiteks ma mäletan seda tükki üpris hästi, juba see on näitaja, sest kehvad ja kesmised tükid lähevad kiiresti meelest. Aga kogu see kamp seal koos toimetamas oli kahtlemata midagi erilist. Lavastatud ja mängitud ikka väga hästi. Eriti eredalt jäid meelde Guido Kangur ja Argo Aadli, kes leidsid äramärkimist nominentidena ka näitlejate kategooriates. Minu meelest oleks pidanud nominendid olema: Von Krahli Bloody Mary, Linna/Draamateatri Utoopia rannik. I osa, PolygonTeatri Näha roosat elevanti ja Linnateatri Pal-tänava poisid.
Arvan ja loodan, et võidab "Utoopia rannik. I osa. Teekond".


SÕNALAVASTUSTE ALAL Žürii: Luule Epner (esinaine), Katri Aaslav-Tepandi, Kalju Orro, Monika Larini, Jaak Allik, Madis Kolk, Lilja Blumenfeld

Lavastaja auhind
Madis Kalmet – lavastused „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.), „Leegionärid“ (Rakvere Teater), „Kassirabal“ (Tallinna Linnateater)
Lauri Lagle – lavastus „Kolmapäev“ (Teater NO99)
Priit Pedajas – lavastus „Utoopia rannik. I osa. Teekond” (Tallinna Linnateater)
Maria Peterson – lavastus „Tuvi“ (MTÜ Arhipelaag)
Anne Türnpu, Eva Klemets – lavastus „Tokerjad“ (Anija Mõis)
------------------------------
Mul on neist lavastustest Türnpu ja Klemetsa Tokerjad nägemata, seega saan hinnata ainult teisi. Muidugi torkab silma Kalmeti võimas aasta, sest tegelikult on kõik tema kolm tööd väärt vaatamist. Kuigi Kassirabal on tõeliselt masendav ning ei pruugi sisu poolest paljudele sobida (nii ma olen kuulnud) ja minu meelest Leegionärid oli pigem sisu-teater, mitte nii eriti just lavastaja-teater. Kalmet on siiski minu lavastaja. Selline konkreetne vana-hea-eesti-teater. Puhas ja ilma eriliste trikkideta. Aga minule ja kindlasti paljudele meeldibki palju rohkem selline traditsionaalne teater. Kalmeti käekirja ma otseselt ära ei tunne. Sama hästi võiksid need olla ka näiteks Mäeotsa või Pedajase lavastused. Aga ega Eestis väga palju neid tuntava käekirjaga lavastajaid polegi - Nüganen, Ojasoo, Uusberg ja mõned ehk veel, aga ka nende lavastusi võib tihti väga edukalt segamini ajada. Lisaks on ju lavastajad, kelle tükid ei meeldi ja seda ka üpris järjepidevalt... Kusjuures Lauri Lagle nominatsiooniga ma seekord nõus ei oleks. "Suur õgimine" oli küll tal väga hea, aga "Kolmapäev" sisaldas liiga palju tuttavat, liiga palju tühja ajakasutust ning oli kokkuvõttes liiga eklektiline ja hakitud. Kuigi oli ka eredaid hetki. Petersoni lavastus oli küll omapärane... Kinomaja, ehk nüüdse Sinilinnu kohviku teatrisaali pikkupidi küljes, kus läbitormamist oli nii üht kui teistpidi. Minule see isiklikult meeldis kuigi palju on kostunud ka kriitikat. Aga minule meeldis Tuvi just lavastuslikust küljest ja muidugi Liina Olmaru ning Aleksander Eelmaa rollide pärast. Jääbki arusaamatuks kuidas Eelmaa nominentide seast on välja jäetud??? Eriti veel arvestades Eelmaa viimaste aastate rollideprismat ja see kui sügavalt ta selle "näitleja"-rolli lahendas oma alastivõtmise dilemma ning vanema näitleja hingepiinades sipeldes. Igas teises sügavate teatritraditsioonidega riigis oleks just seda ja sellist rollitööd aastaauhindade jagamisel hinnatud (jah, need on suured häbirõngad, mis siin nüüd žüriile keerlevad)... Nüüd eksisin teemast natuke kõrvale, aga maitsete üle ju ei vaielda, vaid peetakse sõdu :) Samas just lavastuslikust seisukohast oleksin mina Maria Petersoni asemel hoopis nomineerinud tema isa Shakespeare-i lavastusega "Palju kära ei millestki". Pedajas seekord on tõesti väga hea tööga hakkama saanud. Milline mõnus aastaarvudega peatükkideks jagamine... ja seda sellise tüki lavastuses, mis räägib ka ühtpidi kirjandusest. Vene dušaa on jälle leidnud tee tagasi Linnateatri Põrgusaali, kust ta mingis mõttes kadus koos Šapiro Isade ja poegade lavatee lõppemisega. Just see Vene kultuuri kõrgaeg - Dostojevski, Turgenjev, Tšehhov, Puškin... daamidel kübarad ja uhked kleidid, meestel bakenbardid, kõvakübarad ja kuued... duellid ja romantika... maamajade uhked valitsejad ning nende pered oma kosilastega ja kiratsevad linnapoeedid. Kõike seda pakub ka Pedajas oma lavastuses. Minu meelest oleks pidanud nominendid olema: Aare Toikka "Sokrates", Kertu Moppel "Mõnikord on kõik nii selge" ja "Bloody Mary", Mart Koldits "Pal-tänava poisid", Taago Tubin "Kolemees" ja Priit Pedajas "Utoopis rannik. I osa".

Arvan, et võidab Kalmet.
Loodan, et võidab Pedajas.

Kunstniku auhind
Pille Jänes – kujundus lavastustele „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk”, „Kollaborandid“ (Eesti Draamateater)
Jaanus Laagriküll – kujundus lavastustele „Tokerjad“ (Anija Mõis), „Vanad ja noored“ (Ugala Teater)
Jekaterina Malinina – kujundus lavastusele „Õnn kaasa!” (Vene Teater)
Jaagup Roomet – kujundus lavastusele „Pál-tänava poisid“ (Tallinna Linnateater)
Ene-Liis Semper – kujundus lavastustele „Ilona. Rosetta. Sue“, „Enesetapja“, „Iga eht südamelöök“ (Teater NO99)
---------------------------------------
Mul on nägemata Tokerjad, Õnn kaasa! ja Ilona.Rosetta.Sue. seega mu hinnang baseerub teistel töödel. Pille Jänese uhkelt hõljuvad kardinad Utoopia ranniku II. osas (kas pole mitte just kardinad tihti tema kaubamärgiks) ning selline "tubade" värk Kollaborantides oli küll hea, kuid esiteks meeldis minule Utoopia ranniku I osa kunstnikutöö rohkem natuke isegi kui II osa ning II osaski rohkem hoopis Reet Aus-i muljetavaldavad kostüümid ja Kollaborantides meeldis minule valguskunstniku töö väga. Samas ei saa ka uriseda, kostüümid ja terviklik ilu, mis Kollaborantides prevaleeris või just tervikuna sellise ilusa kunstilise mulje ja tunde tekitas, siis kahtlemata on Pille Jänes oma nominatsiooni väärt. Laagriküll-i päris huvitav lahendus Vanade ja noorte "aidas" oli mõjuv. Lahedalt oli lahendatud ka uue kodu ümberehitus ja nii mõni muugi kunstiline lahendus. Pal-tänava poisid oli kunstilises mõttes kindlasti väga käsi-käes koos lavastajatööga ning minu meelest oligi Kolditsa unustamine lavastajanominentide seast üks suur viga. Samas hea, et see nüüd siin kunstike kategooriaski esile pääses. Semperita ei tundu minevat ükski aasta, kuigi minu meelest sellel aastal ei olnud tema tööd päris nii tugevad. Samas Semperiga tulebki selline tunne, et tema enda tööde seas ei olnud võibolla tööd nii tugevad, aga teistega võrreldes on ta ju igati nominatsiooni vääriline. Mina oleks nomineerinud: Reet Aus (Utoopia rannik. II osa. kostüümid), Liina Unt (Utoopia rannik. I osa.), Krista Tool (Sajand. kostüümid), Jaanus Laagriküll (Vanad ja noored), Britt Samoson (Suvi ja suits. kostüümid)

Arvan ja loodan, et võidab Pille Jänes.

Naispeaosa auhind
Ita Ever – Vera Malmgren lavastuses „Tuhk ja akvaviit” (Eesti Draamateater)
Kersti Heinloo – preili Julie lavastuses „Preili Julie“ (MTÜ Kell Kümme)
Alina Karmazina – Antigone lavastuses „Antigone“ (Vene Teater)
Elina Reinold – Ljuba lavastuses „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.)
Elisabet Reinsalu – Natalie Herzen lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk” (Eesti
Draamateater), Hester Swane lavastuses „Kassirabal“ (Tallinna Linnateater)

Ita Ever on Draamateatri saalid täis lükanud ja see on muidugi vinge. Itakene on nii äge ja vinge üldse, mistahes rollis. Endiselt, ikka ja alati... Isegi kui tükk ise on selline keskpärase või isegi alla selle väärtusega nagu Tuhk ja akvaviit, siis Ita ju särab oma sära... Ma pole Karamazinat Antigones näinud, seega ma ei saa teda hinnata, aga kui vaadata seda nimekirja, siis minu jaoks tõusevad võrdselt esile kaks naist - Kersti Heinloo ja Elisabet Reinsalu. Reinsalu võitis ju külalisnäitlejana ka Draamateatri kolleegipreemia kui aasta parim naisnäitleja... ometi teenib tegelikult leiba teisest teatrist. Mina sattusin Utoopia ranniku teist osa nägema päeval kui Elisabet mängis täiesti üle. Kas ta oli liimist lahti või oli see mingi eriliselt õnnelik päev ta elus, sest ta tundus pidevalt liiga rõõmus ja liiga entusiastlik oma rollis ja see rikkus minu jaoks tegelikult terve etenduse natuke ära. Ja selles suhtes ma ei saaks kuidagi nõustuda selle nominatsiooniga. Aga seal kõrval on üks tõeliselt raske, sügav ja väga valus roll, mille ta lahendas ülivõimsalt. Ma usun, et isegi võimsamalt kui teised keegi siin listis. Hester Swane on üks põrgulik naine ja just selline naispeaosaroll, millega õnnestumise korral on kindel tee loorbereid lõigata. Ei puudu südantlõhestavad monoloogid, võitlust mehe pärast, võistlust oma au ja uhkuse pärast. Ning Elisabeti karakter on südantlõhestav, tegelikult isegi vastikult ebameeldiv, aga samas ei saa temalt silmi. Ja samasugune hoog ja energia on ju ka Kersti Heinloo Preili Julie-s. Ma isiklikult hindasin tema suvel nähtud Under rolli kõrgemaltki, aga see ei esietendunud 2013, seega ei kvalifitseeru. Heinloo on üldse heas vormis. Juba mitu aastat järjest tuleb temalt pärleid ridamisi. Elina Reinold pääses hästi mõjule ainsa naisena Titanicu orkestris ja ta oli ka kahtlemata hea, ent siiski ei midagi erilist tema enda cvs olevate rollide kõrval. Minu meelest peaksid kandideerima: Tiina Tauraite - Bloody Mary (tänavuaastase žürii suurim bläkk on Tauraite ja Niinemetsa ning ühtlasi ka auteur Kertu Moppeli eiramine)!!!!!! Ülle Lichtfeldt - 8 armastavat naist, Liina Olmaru - Tuvi (ta oli praktiliselt terve etenduse laval, mis mõttega ta kõrvalosa kategooriasse liigitati? Elina Reinold oli sama palju kõrvalosas minu meelest), Carita Vaikjärv - Kolemees ja Katariina Unt - Sokrates.

Arvan ja loodan, et võidab Elisabet Reinsalu (Utoopia ranniku 2.osast hoolimata).

Meespeaosa auhind
Argo Aadli – Harry lavastuses „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.), Adam lavastuses „Neli aastaaega“ (Tallinna Linnateater)
Taavi Eelmaa – osatäitmine lavastuses „4.48. Psühhoos“ (Von Krahli Teater)
Peeter Jürgens – vanaisa lavastuses „Vanad ja noored“ (Ugala Teater)
Guido Kangur – Stalin lavastuses „Kollaborandid“ (Eesti Draamateater), Doko lavastuses „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.)
Tarvo Sõmer – Suur-Einar lavastuses „Leegionärid“ (Rakvere Teater)
-----------------------------
Kõik nominatsioonid nähtud! Argo Aadli ei sobinud minu meelest kohe üldse Nelja aastaaja tükki - esimene armastaja ei ole just tema ampluaa ja ega ta ei mänginud seda ka välja. Nagu kala kuival... selle eest Titanicu orkestris oli ta täpp i-peal. kõige parem üldse... no ok, Guidoga koos... Ja Guido oli Kollaborantide kõrvalosas minu meelest ülivõrdelisi kiidusõnu väärt. Aga peaosas oli seal ju Toompere jr (nagu Boulgakoffiski)? Või näis see minule ainult nii, et Guido tuli mängu alles umbes siis kui pool tundi oli juba mängitud... Sama lugu Peeter Jürgensiga... noor peremees oli ju ikka peaosas? Kuigi mis siin ikka juuksekarva lõhki ajada. Tarvo Sõmer eraldi teiste seast välja tuua on ka natuke imelik, kuigi ka minule meeldis vist just tema neist kõige rohkem. Taavi Eelmaa oli võimas, aga tükk ise oli nii ebameeldiv, et ma ei saanud sellest kaugemale... lisaks suurema osa rolliajast oli ta üldsegi nö lava "sees" ja mitte nähtaval. Mina oleks meelsamini tema isa näinud siis nominentide seas (lavastusest Tuvi). Ühesõnaga ma pole ühegi teise kategooriaga nii rahulolematu kui sellega siin. Kuigi Jürgens ja Kangur kindlasti on nominatsiooni väärt. Minu nominendid oleks: Tõnis Niinemets - Bloody Mary!!!!! Aleksander Eelmaa - Tuvi, Tõnn Lamp - Utoopia rannik. I osa. Teekond, Meelis Rämmeld - Näha roosat elevanti, Lembit Ulfsak - Kraepelini variatsioonid.

Arvan, et võidab Taavi Eelmaa.
Loodan, et võidab Peeter Jürgens või Guido Kangur.

Naiskõrvalosa auhind
Mari-Liis Lill – Ophelia lavastuses „Hamlet“ (MTÜ Kell Kümme)
Triinu Meriste – Adele lavastuses „Sajand” (Ugala Teater)
Hilje Murel – Emma Herwegh lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk“, Annika Malmgren lavastuses „Tuhk ja akvaviit“ (Eesti Draamateater)
Liina Olmaru – Rita-Reet lavastuses „Tuvi“ (MTÜ Arhipelaag)
Marika Vaarik – osatäitmised lavastustes „Ilona. Rosetta. Sue“, „Iga eht südamelöök“ (Teater NO99)
-------------------------------
Nägemata on Mari-Liis Lill Hamletis ja Marika Vaarik Ilona.Rosetta.Sue-s. Kuigi pean ära märkima, et Mari-Liis Lill meeldib mulle üha enam ja enam ja enam. Temast on saanud hea näitleja! Eriliselt meeldis temalt telesarja Süvahavva roll... nii teistsugune kui panna näiteks kõrvale Kollaborandid... huvitav, et Teatriliidul see jäigi äramärkimata, muidu ikka toovad välja ka teised aasta õnnestunud rollid... Triinu Meriste oli parim, mida Sajand pakkus. Tegelikult Adeele Sepp oli ka ok, aga muidu oli väga kehvasti lavasügavusse lavastatud ja jäi kuidagi nii kaugeks ja igavaks, kuigi lool endal ju viga polnudki. Kirjanik Õnnepalu ka veel kohal, kuid tõesti kuidagi kuivaks jäi minu jaoks. Samas seda eredamalt Triinu silma paistis :) Hilje Murel on alati tasemel ja ega need kaks nomineeritud rolli pole ka erandiks. Ma ise oleks küll Utoopia ranniku teisest osast teisi nimesid esile toonud kui need keda nomineeriti, aga olgu peale. Liina Olmaru on igati väärt nominatsiooni, iseasi siis kas pea või kõrvalosast ja Marika Vaarikuta poleks see vist teatriliidu nominatsiooninimekiri, või mis? :)
See nimekiri oleks minul olnud küll täiesti teine, eeldades, et Olmaru oli suurema osa etenduse ajast laval ning ta oleks peaosa kategoorias. Ja kus on minu aasta lemmikud - Tiina Mälberg värvika kõrvaltegelasena Suvi ja suits tükist ning Külli Teetamm, kellel on isegi 2 vinget kõrvalosa ette näidata, ehk siis nii Kassirabal kui Utoopia rannik. 1.osa. - ebaaus! Minu nominendid oleks: Tiina Mälberg - Suvi ja suits, Külli Teetamm - Kassirabal, Utoopia rannik. 1.osa, Kersti Heinloo - Utoopia rannik. 1.osa, Luule Komissarov - Vanad ja noored, Anne Reemann - Utoopia rannik. 2. osa, Kassirabal!!!!

Arvan, et võidab Mari-Liis Lill.
Loodan, et võidab Liina Olmaru.

Meeskõrvalosa auhind
Ain Lutsepp – Aleksandr Bakunin lavastuses „Utoopia rannik. I osa. Teekond“
(Tallinna Linnateater)
Andres Raag – osatäitmine lavastuses „Talgud“, Wally lavastuses „Wally kohvik“ (Kuressaare Linnateater)
Meelis Rämmeld – Tuvi lavastuses „Sajand“, Nikolai Ogarjov lavastuses „Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud“ (Ugala Teater)
Aarne Soro – Vello-Viljar lavastuses „Tuvi“ (MTÜ Arhipelaag)
Taavi Teplenkov – Vissarion Belinski lavastuses „Utoopia rannik. I osa. Teekond“
(Tallinna Linnateater)
---------------------------------
Mul on nägemata Andres Raag-i Talgud ja Wally kohvik, selle eest meeldis ta minule Kassirabal. Samuti on nägemata Rämmeld Utoopia ranniku 3.osas.
Ometi-ometi on minu aasta vastava kategooria lemmik kas nomineeritute seas! Taavi Teplenkov Utoopia ranniku I osas on FENOMENAALNE! Just selline allasurutud, nälgiv vene poeet... mul hakkas endal külm kui ma tema lõdisemist vaatasin. Selline kodarate vahele jäänud õnnetu kuju... nii hästi tehtud roll, et lihtsalt vaata ja imesta ja imetle :) Ain Lutsepp oli võimas, aga tema rollide prismas ei mõju see mõisahärra roll erilise verstapostina. Meelis Rämmeld oli ülimalt hea ja nominatsiooni väärt peaosa eest "Näha roosat elevanti" lavastuses ja ega Sajandi rollil muud viga olnud kui see, et see jäi Triinu ja Adeele ehk natuke säravamate rollide varju. Aarne Soro pea/kõrvalosa on jälle selline kaheldav, et kumba kategooriasse see kuuluma peaks, aga Soro on hoos ja mul on alati hea meel kui ta kusagil esile tõstetakse. Ma pole temalt veel keskpärastki rolli näinud, kõik on üle selle. Minu nominendid oleks olnud: Taavi Teplenkov - Utoopia rannik, 1.osa, Priit Võigemast - Utoopia rannik. 2.osa, Alo Kõrve - Utoopia rannik. 1.osa, Ain Lutsepp - Utoopia rannik. 1 osa ja ainus mitte utoopia rannikult - Lauri Kaldoja - Kraepelini variatsioonid.

Arvan, et võidab Ain Lutsepp.
Loodan, et võidab Taavi Teplenkov.

Sõnalavastuste žürii eriauhind
Lavastusele, mis toob jõuliselt esile eesti teatri liigirikkuse:

„köök/keittiö“ (Rakvere teater)
„Ma olen tuul“ (Theatrum)
„Mõnikord on kõik nii selge“ (MTÜ R.A.A.A.M.)
„rhizomedia. risomeedia“ (Cabaret Rhizome)
„Tiina Tauraite traktor“ (MTÜ Kolhoos)
---------------------------------------
Ainus, mis ma neist näinud olen - Mõnikord on kõik nii selge... ja kuna Kertu Moppel tegi nii palju nii head tööd see aasta, siis ma tõsiselt loodan, et see ei jää auhindade jagamisel märkamata. Muidu on vist palju kiidetud Tiina Tauraite traktoriga etteastet ja mul on tõsiselt kahju, et ma suvel ei jõudnud ühelgi korral seda vaatama. Cabaret Rhizome-i kogemuse sain mingis multimeedia-etendusest see aasta... oi, see ongi vist see nomineeritud värk--- aga see oli minu meelest tõeline ajaraisk. Rakvere Teatri köögi-tükki on siiani kõik kooris maha teinud (ma ise pole näinud) ja ma leian, et võib ju teha uuenduslikke asju ja kombata piire, aga siis peaks see ikkagi publiku jaoks ka toimima... või milleks seda teatrit tehakse.. nojah... eks mõned teevad ka enda jaoks... aga siis võiks need tegemised jääda koduseinte vahele...

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.

Madli Pesti
Artiklid: „Tusk. Töötus. Armetus.” („Ilona. Rosetta. Sue“. Teater NO99s), Postimees, 1.10; „Kübara läbimurre Berliinis. („Orpheus allilmas” Theatertreffenil), Postimees, 24.05; „Visuaalteater kui kunstide sulam”, Sirp, 26.09; „Ebakindlate kehade ohtlikud mängud”, Sirp, 30.05; „Kolm ratsanikku uurimisinstituudis. VAT Teater „The Black Rider”, NO99 „Three Kingdoms”, Signa „Bleier Researh Inc””, Teatrielu 2011, ning välisteatri järjepideva professionaalse tutvustamise eest.

Andres Laasik
2013. aastal Eesti Päevalehes ilmunud järjepidavalt sisutruu teatrikriitika eest. Artiklid „Renate Valme andis vaatajale tüki pureda”, Eesti Päevaleht, 29.10.; „Vaikne Raivo Trass on väärikalt vananenud filosoof Sokrateseks”, Eesti Päevaleht 18.12; „Stalini käsi juhib Bulgakovi meeli”, Eesti Päevaleht 25.09.; „Tagasiastunud minister ei taha ennast tappa”, Eesti Päevaleht 12.12.

Meelis Oidsalu
Artiklid: „Ruumimaagiast. Eesti teatri ruumikasutusest ja festivalist „Draama 2013“„, Teater. Muusika. Kino, 11.2013; „Arutleva demokraatia poole“, Sirp, 19.12; „Kuidas joonistada lammast“, Sirp, 04.01; „Gustav Suitsu õudusunenägu“, Sirp, 31.10; „Space Oddity – Ruumiodüsseia“, Teater. Muusika. Kino, juuni-juuli 2013.

Alvar Loog
Artiklid: „Õige on surra, kui oled veel noor. „Autori surm” Tartu Uues Teatris“, Teater. Muusika. Kino, mai 2013; „„Õhtu jõuab, vihm möödub, aga mul on viimne melanhoolia”„ Sirp, 14.03.; „Näitleja kui omaenese lühikroonika“, Sirp, 11.04; „Kas läbikukkumine kodanikuna tähendab läbikukkumist inimesena?“, Sirp 17.10; „Moraalse perversiooni poeesia“, Sirp, 23.10.; „Digitaalse olemise talutav kergus“ Sirp, 05.12.

Eero Epner
Artiklid: „Avalikkus ja teater“, Sirp, 24.01.; „Hetkelisusest sündiv vabadus“, Sirp, 29.08.; „Brutaalne prints“, Sirp, 14.11.
---------------------------------
Oh kui põnev - nii palju huvitavat otsimist, leidmist ja lugemist. Nii hea, et on välja toodud ka artiklite nimed ja eelkõige kus kohast neid leida võib :) Epner on palju kiita saanud viimasel ajal. Loogu kiidetakse alati. Laasiku kirjutised minule tavaliselt ei meeldi, need on tihti vaid informatiivsed, aga ma loodan, et Madli Pesti pärjatakse.

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind
Žürii: Olav Ehala (esimees), Tõnu Kõrvits, Tiina Mattisen, Ardo Ran Varres

Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika lavastusele „Antigone“. (Vene Teater)
Veiko Tubin – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“. (Tallinna Linnateater)
Urmas Lattikas – originaalmuusika lavastusele „Kollaborandid“. (Eesti Draamateater)
Jaak Jürisson – originaalmuusika lavastusele „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk“. (Eesti Draamateater)
Hendrik Kaljujärv – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele „Puhastatud“ ja „4.48 psühhoos“. (Von Krahli Teater)
--------------------------------------
Nägemata on vaid Antigone, aga kui mõelda nendele muusikalistele kujundustele, siis ei meenu minule neist ükski. Kui ma enda aasta lemmikutele pilgu peale viskan, siis eristuvad sealt -
Peeter Konovalov - Vanad ja noored, Taago Tubin - Kolemees, Tamur Tohver - Näha roosat elevanti, Marius Peterson - Palju kära ei millestki ja kõige parem oli minu meelest Priit Pedajase enda muusikaline kujundus lavastusele Utoopia rannik. I osa. Samas olen küll nõus, et eks tulebki ju originaalmuusikat esile tõsta selles kategoorias.  Hoian pöialt Lattikasele ja Jürissonile, sest need lavastused meeldisid kõige rohkem ja ilmselgelt aitas ka muusika sellele kaasa.

Salme Reegi nimeline auhind
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Eva-Liisa Linder (esinaine), Kirsten Simmo, Silvia Soro, Kaido Rannik

Liina Unt – kunstnikutöö lavastuse „Sinilind” erakordse visuaalia loomisel. (Endla Teater)
Haide Männamäe ja Toomas Tross – autori-, lavastaja- ja näitlejatöö klounipaari Piip ja Tuut väljatöötamise ning ampluaa pideva avardamise eest, sealhulgas lavastuses „Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu”. (Piip ja Tuut Teater)
Kaja Lindal, Hendrik Lebon, Julia Wilms ja Taavet Jansen – koreograafia, esitus ja videolahendused interaktiivses osalusteatris „Rock'n Roll ja lehesadu“. (Sõltumatu Tantsu Ühendus, Het Lab Utrecht, Ábens Dans, Dansstationen)
Taavi Tõnisson – kunstiküps lavastajatöö kirjandusklassika ja tugeva lavastusmeeskonna ühendamisel haaravate rollidega nukulavastuseks „Väike Gavroche“. (NUKU teater)
Margus Kasterpalu ja Oleg Titov – lavastaja- ja koreograafitöö eest tugeva näitlejaansambliga algupärase muusikali „Arabella“ lavaletoomisel. (Birgitta Festival ja Ugala Teater)
---------------------------------------
Paraku on kõik nägemata :( Minu laste ja noorteteatri lemmikud olid: Von Krahli muinasjutud, Palju kära ei millestki, Pal-tänava poisid ja Muinasjutud paberil. Ugala Arabella on kohevarsti plaanis ja Tõnissoni Väikest Gavroche-i tahaks siit listilt kõige rohkem näha.

Priit Põldroosi nimeline auhindAntakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. Asutatud Jüri Järveti ettepanekul, Teatriühingu juhatuse otsusega 1984.a.
Žürii: Lea Tormis (esinaine), Piret Kruuspere, Kalju Orro, Margot Visnap, Ingo Normet

Ene Paaver – teatriraamatute, sealhulgas Eesti Draamateatri näidendiraamatute sarja, järjepideva ja süvenenud, detailitäpse ja autoritundliku toimetamistöö eest. Samuti tunnustades tema algatust ja hoolt algupärase näitekirjanduse regulaarsel tutvustamisel ja autorite lähendamisel lavapraktikale „Esimese lugemise“ raames.

Tõnu Tepandi – pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna, mille käigus ta on loonud hääle ja mängu vastastikusel tihedal seosel põhineva isikupärase meetodi. Samuti arvestades rohket harjutusmaterjali sisaldavat ja autori n-ö häälefilosoofiat avavat raamatut „Alguses oli hääl“ (2012).


MUUSIKA-, BALLETI- JA TANTSULAVASTUSTE ALAL
Muusikalavastuste auhind
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Madis Kolk, Kristel Pappel, Raili Sule

Mati Turi – Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“. (Rahvusooper Estonia)
Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp – Pjotr Tšaikovski ooperi „Jevgeni Onegin“ kunstiliselt nauditava ja veenva muusikalise esituse eest. (Teater Vanemuine)
Vello Pähn ja RO Estonia orkester – Richard Wagneri ooperi „Tannhäuser“ ja Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“ kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest. (Rahvusooper Estonia)
YXUS Ensemble, Anne Türnpu ja Kairi Mändla – Karlheinz Stockhauseni tehniliselt ülikomplitseeritud „Sügismuusika“ artistliku teostamise eest. (YXUS Ensemble, Eesti Kontsert, Teater NO99)


Balletilavastuste auhind
Žürii: Enn Suve (esimees), Oleg Titov, Kristiina Garancis, Elena Poznjak-Kõlar, Irina Härm

Hayley Blackburn – nimiosa balletis „Raimonda”, Belle, lavastuses „Kaunitar ja koletis”. (Teater Vanemuine)
Sergei Upkin – nimiosa balletis „Petruška”, Solor, lavastuses „Bajadeer”. (Rahvusooper Estonia)
Nanae Maruyama – osatäitmised lavastustes: Nikia, „Bajadeer”, Priimabaleriin, „Petruška”, pas de trois, „Luikede järv“. (Rahvusooper Estonia)
Lühiballeti „SYMBIONT(S)“ esitajad – koreograaf Wayne McGregori tantsukeele ja koreograafilise mõtte õnnestunud ettekanne. (Rahvusooper Estonia)


Tantsulavastuste auhind
Žürii: Heili Einasto (esinaine), Kristiina Garancis, Heili Lindepuu, Karmen Ong, Anu Ruusmaa

Johannes Veski ja Päär Pärenson „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured“ – entsüklopeediline lähenemine tantsule ja selle omapärane lahendus, muljetavaldav eeltöö liikumismaterjali taustaga. (Cabaret Rhizome, Kanuti Gildi SAAL)
Rene Köster „Tzion“ – sügavalt läbitunnetatud isiklikust kogemusest kantud tervik, esitatud intensiivse kirglikkusega, kehaliselt väljendusrikkalt ja ausalt. (Kanuti Gildi SAAL)
Kristjan Rohioja „Electronic City“ – koreograafiline üllatus, õrn ja tundlik poeetiliste metafooridega lavalugu; suurepärane töö esitajate Maiken Schmidti ja Ago Sootsiga, kes suutsid detailid suureks tantsida. (VAT Teater)
Tantsijad Xenia Rudakova, Endro Roosimäe ja Sigrid Savi Oleg Titovi lavastuses „Preili J“ – kaasaegse tantsu valdkonnas veenvalt ja küpselt esitatud ning selget narratiivi kandvad dramaatilised rollid. (Tallinna Tantsuteater)
Mart Kangro lavastustega „Homset oodates“ ja „samm lähemale“ – järjepidevust hoidvad, loomingulised ja selge kontseptsiooniga lavastused, mida iseloomustab jäägitu pühendumine ja ausus.


Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind
Ansambel „Resonabilis“ ja Ott Aardam – Kristjan Kõrveri kammerooperi „Raud-Ants“ omanäolise lavastusliku teostuse ja nõudliku muusikalise partituuri ettekandmise eest. (Mustjala Festival, Saaremaa Ooperipäevad)
Ooperi „Proua Elsa“ trupp – Vselovod Pozdejevi kammerooperi „Proua Elsa“ muusikaliselt nüansirikka esituse eest. (Pille Lille Muusikute Fond)
Aivar Kallaste – peenelt nüansseeritud ja isikupäraste karakterrollide esitamine eri žanrilistes lavastustes: „Totu kuul“, „Kaunitar ja koletis“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Cabaret“. (Teater Vanemuine)
Flo Kasearu, Oksana Tralla, Veronika Vallimäe, Marianne Männi ja Riina Maidre lavastus „Püha öö“ – isikliku ja kodu valdkonna edukas toomine lavale, harva ettetulev põlvkondadevaheline side etenduskunstis. (Kanuti Gildi SAAL)


TEATRITÖÖTAJA AUHIND
Žürii: Külli Root (esinaine), Sirli Bergström, Liina Unt, Taavi Varm, Enar Tarmo, Margus Vaigur, Iir Hermeliin

Lavastust ettevalmistavas kategoorias
Revo Koplus, Kanuti Gildi SAALi tehniline juht
Augusti TantsuFestivali tehniline juht, paljude eri žanriliste lavastuste kaaslooja valguskunstniku ja tehnilise teostajana.
Annika Aedma, NUKU teatri nukumeister
Suurepärase tunnetuse ja silmaga nukumeister – kunstiteoste looja, anatoomiate meister, andekas ilmete voolija, töökas kehade valmistaja, osav kestade viimistleja.
Dmitri Mjatšin, Vene Teatri metallitööline
Töötab Vene Teatris keevitajana 1999. aastast. Valmistab kõik dekoratsioonide metallkonstruktsioonid, kõik lavastuste dekoratsioonides mehhaniliselt liikuvad detailid. Osales vabatrupi „Teine Teater“ kõikide lavastuste loomisel. Vene Teatri ja AudioKinetica koostööprojekti „Cyclotron“ üks loojatest. Mitmekülgselt andekas, leidlik ja vastutustundlik metallitööde meister.
Etendust teenindavas kategoorias
Argo Valdmaa, Endla Teatri videomeister
On toonud uut hingamist teatri tehniliste võimaluste maailma ja seeläbi lavastusi oluliselt rikastanud. Alati otsiv ja uute arengutega kursis hoidev loovtehnik. Ta on teatris juba 5 aastat ning on oma uuendusliku meele ja hooliva suhtumisega paljudele eeskujuks. Kolleegipreemia 2012 laureaat.
Karin Tetsmann, Eesti Draamateatri vanemrekvisiitor
Paarkümmend aastat teatritööd, loominguline partnerlus kokku mitmekümne nõudliku kunstniku, lavastaja ja etenduse juhiga, näitlejatest rääkimata; kõige erinevamate ajastute esemeid koondav hinnaline rekvisiidiladu; eksimatu erialane asjatundlikkus koos heade ajalooteadmiste ja stiilitajuga. Tema teadmiste ja koostöö abil on kujundatud mitte ainult sadu Eesti Draamateatri lavastusi, vaid ka arvukalt teiste teatrite lavasid, projekte ning filme.
Oliver Kulpsoo, Von Krahli Teatri valguskunstnik
Meeskonnamängija, väljakujunenud loojavaimu ja rafineeritud silmaga kunstnik, kes kaitseb Siioni lõvina oma isikupärast käekirja, prožektoritega kirjutatud poeemi, mis tõstab lavastuse teatripõrandast lahti ning laseb tal peegelduda pilvedel.
Haldus- ja administratiivtöötaja kategooria
Jüri Kruus, Rahvusooper Estonia heliplaatide restaureerija, teatrilooliste raamatute koostaja, inspitsent
Töötanud Rahvusooper Estonias aastast 1965, alates 1970 ooperi- ja balletietenduste inspitsiendina. Restaureerinud üle 160 LP, CD ja helikasseti eesti lauljate, näitlejate, instrumentalistide, dirigentide ja ooperite salvestusi (sh. Miliza Korjus, Milvi Laid, Tiit Kuusik, Georg Ots jt.), olnud enamasti ka koostaja, kujundaja ja annotatsioonide autor. Tutvustanud nii Eesti kui ka maailma tuntud lauljaid, instrumentaliste ja oopereid perioodikas, raadio- ja telesaadetes, videokavades, RO „Estonia“ Talveaias, juubeliõhtutel teatrisaalis, Peterburi, Moskva, Kiievi, Odessa, Samaara, New Yorgi ning Sydney raadiosaadetes, loeng-kontsertidel Peterburi Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Roland Leesment, Endla Teatri haldus- ja tehnikajuht
Teatrihoone, -varade ja -tehnika eduka ning kindlameelse korrashoiu, renoveerimise ja arendamise eest 2013. aastal.
Kadri Tikerpuu, Nargen Festivali korraldusjuht
Suuremahuliste Nargen Festivali projektide juhtimine, millest võib esile tõsta Kreegi päevad Haapsalus, Pärdi päevad Tallinna kirikutes ja ooperi „Valgustatud pimedusejünger“ Noblessneri Valukojas. 

Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, Tallinna Linnateatris

laupäev, 15. veebruar 2014

Eesti Laul 2014 - I poolfinaal

Ma pole veel ühtegi, peale Lenna laulu jõudnud sellel aastal Eesti eurolauludest jõudnud kuulda. Seega praktiliselt puhas leht... FBs on küll kõvasti kritiseeritud

Lühiülevaade arvamustest:
1. Amazing - Tanja

Amazing tõesti, et Tanja suudab laulda sellise häälega samal ajal tantsides. Ja kui hea koreograafia veel seejuurest! Tõeline üllatus... kui sellised laulud ja esitused nüüd järgnevad, siis tuleb päris kõva võistlus. Vajaks mingit tugevat produtsenti, et laulu veel lihvida, aga euroopa raadiod ilmselt mängiks seda küll. Millegipärast meenub esituses Loreeni esitus. Tanja vastused saatejuhi küsimustele olid päris andekad :)

2. Flame - The Titles

See laul, ega ka ülitõsine pingutav esitlus ei lähe kohe üldse korda. Kui tõsiselt pingutada, siis peaks olema ka tulemus vastav, aga paraku see nüüd küll finaalkohta väärt ei ole. Igav laul ja igav esitus, mille kohta polegi rohkem midagi öelda.

3. Resignal - Wilhelm

Päris mõnus hääl on naislauljal, aga laul ise tiba igav ja hajuks kindlasti massi ära. Kohati tundub jälle huvitavaks muutuvat, aga siis jälle tasapaks. Raske suhestuda selle lauluga, kas see nüüd meeldib või mitte. Võibolla see tunne omakorda räägib siiski selle kasuks, et laulud on midagi...

4. Solina - State of Zoe

Jälle hea naishääl, ega laululgi muud viga pole kui see, et massidele see küll peale ei läheks... vähemalt mina usun nii. Midagi 80ndate mustade muusikast... soul... minule isegi natuke meeldib.

5. Sandra - NimmerSchmidt

Ometi eesti keeles üks laul... kohe lisapunktid selle eest ka! Kahju, et esitus ei ole laulu vääriline, muidu võiks see laul isegi läbi lüüa. Esitajad on kuidagi tülpinud ja ei tahakski seal olla... Laul siiski päris okei.

6. Maailm on hull - Vöörad

Yesss... eesti keeles jälle... räpp ka... natuke nagu 90ndasse oleme jõudnud, aga üldsegi mitte kõige hullem. Showd ka natuke taustaks, kuigi kõik eetris näha polnudki. Meesräppar ja võimsa häälega naine... selline tüüplaul... Aga esitajatest on kontrastina näha, kuidas nad tahavad läbi lüüa ja see on postiivne.

7. Maybe-Maybe - Super Hot Cosmos Bllues Band

Päris huvitav algus, ebaeestilik isegi, aga lõpuks tüütab natuke kahjuks ära. Siiski annaks seda ehk produtseerides natuke kõpitseda. Tekkis huvi, mida see bänd tulevikus võiks teha... ainest neis justkui oleks.

8. Kus on Exit? - August Hunt

See bänd on selle laulu ka juba varem teinud.... plagieerib iseennast... mitte, et see juba esimesel korral hea oleks olnud... nüüd on see vaid hale vari eelmisest... kuidagi ebameeldib esilaulja. Ei oskagi sõrme peale panna miks, aga siiani kõige kehvem poolfinaali laul.

9. Tule ja jää - Kõrsikud

Kolm kõrsikut, kes näevad rohkem maisikepikeste moodi välja :) Laul, mis on väga eestilik ja läheb meile endale peale, aga suurel eurovisioonil jääks ilmselt punktideta... midagi armast on selles siiski ja Bonzo hääl on ikka väga-väga hea. Seega kui see võidaks, saaksime ehk ise olla rõõmsad, aga läheksime kindlasti Eurovisioonile kaotama... dilemma... kas olla rahul iseendaga või loota, et Eesti saaks ka suurel eurovsioonil poolfinaalist edasi...

10. Supernoova - Lenna

Eelvooru parim laul tuli siis viimasena. Kahju, et üle-eelmisel aastal Lenna (Supernoovast) parem laul jäi teiseks... Supernoova pole nii higepugev, ent terve võistluse mõttes ikka neist 9st varemkõlanust peajagu üle. Lenna ise ka nii sümpaatne ja praegusel hetkel hoian igatahes neile pöialt.

Muidu oli saade päris ok, kuigi FBs kõvasti jälle kritiseeritakse. Raske on ju nalja teha... Kalmet ja Oja said sellega siiski päris hästi hakkama, aga kolmas mees minule ei meeldinud. Bänditegemises on ta andekam ja ehk sobis ta sinna lobisema ka, aga mõned tema ütlused olid natuke liiga üle piiri ja antinaljakad, kui nii võib öelda...

Minu TOP5, kes võiks finaali pääsed on selline:

1. Lenna - Supernoova
2. Kõrsikud - Tule ja jää
3. Tanja - Amazing
4. NimmerSchmidt - Sandra
5. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe

Vahepalaks pakutud klounide eurolaulude popurrii oli päris hea ja andekas :) 3 teatri - Draamateater-Linnateater-Vanemuine esindajate koostöös - Jan Uuspõld, Maiken Schmidt ja Ott Sepp... päris muhe vahepala :)

Finaali pääses minu 5st lemmikust 4. NimmerScmidt-i asemel Wilhelm., mis oleks mul ehk 6ndal kohal olnud...
Eredat võidulugu just polnud ja saate lõpus kõlanud teise poolfinaali laulude lõigud tundusid kokkuvõttes palju nõrgema poolfinaaline. Kuigi üldtasemel polegi midagi eriti viga, siis kahjuks on see kõik natuke tasapaks.
Hetkel ma tahaks, et Lenna ja Tanja vahel toimuks finaal...

teisipäev, 11. veebruar 2014

Utoopia rannik. I osa. Teekond - Tallinna Linnateater/Eesti Draamateater

 
 
Priit Pedajase Stoppardi mugandus ja lavastus on üks minu kolmest 2013.aasta lemmikust teatrielamusest. Võimas lavastus paljude (päriselt ajaloost pärit) karakteritega. Lausa kahe pealinna teatri jõul tehtud... oli ka eelmise aasta üks oodatumaid... ja oligi ootamist väärt lavastus ja lavalugu... Etterutates võib öelda, et minu jaoks oli see Linnateatri Põrgulaval nähtud, Stoppardi triloogia esimene osa lavastusena ka tunduvalt tugevam kui tema järg Draamateatri suurel laval. Kuigi mõlemad on nägemist väärt (lähen kevadel vaatama ka Vanemuise ja Ugala koostöös valmivat 3.osa) ja mõlemas on palju komponente, mis naudingut pakuvad, aga teises osas tõusis lavastusest endast tugevamakski komponendiks minu jaoks hoopis Priit Võigemasti ja Mait Malmsteni huvitav duett-duell. Samas tuleb märkida, et lavastusi on võimalik võtta ka kui erinevaid lugusid ning nende järjepidevus pole otseselt oluline, kuigi huvitav oli ka jälgida mõnede mõlemas osas olevate karakterite järgsust (mõnede tegelaste puhul pole tegelikult ka näitlejatevalikul tegelikult üldse mõeldud). Siiski võis mingil määral mängida rolli minu jaoks ka see, et nägin esimest osa enne teist. Olen kuulnud, et paljud, kes teist osa on näinud enne esimest, eelistavad just nimelt teist osa esimesele... Kuid just eriti lavastuslikus mõttes tahaksin kiivalt vastu vaielda. Samas huvitavaid rolle jagus mõlemasse tükki ja palju. Mitmed kunstilised lahendused olid samuti erineva tunnetusega, kuid mõlemad väga ilusad ja õnnestunud.
 
 
Linnateatris nähtud esimene osa on tugeva atmosfääritunnetusega. Tegelikult ju Stoppard on Tšehhoslovakkias sündinud, ehk omab selles mõttes ka nö. ida verd, seega pole ime, et ta nii ehedalt vene klassikat meenutava näidendi on suutnud kirjutada... eks loomulikult... ega see verest tulene... ikka talendist :)

Tegevus toimub Venemaal ajavahemikul 1833-1844, ehk Puškini ja noorukeste Turgenjevi ja Dostojevski ajastul. Mõned suurkujud leiavad tee lavale ka nii iskus kui ka lihtsalt jutu sees. Põhitegevus toimub Premuhhino mõisas, kus noor kirjanikuhakatis, uljas ja hoogne Bakunin elab koos oma vanemate ja nelja õega. Kuid tegevus toimub ka linnas ja see kohtade vahelduvus teatrilavale tuua on üks suuri lavastajaõnnestumisi.
 
Ilusad kostüümid, uhked soengud, kõrgklass ja teenijad... teate ju küll seda kostüümidraama-žanri... Õdedel käivad kosilased, õhus on romantikat, melodraamat ja ajastustandarditest tingitud keerulisi suhteid. Kuid samas ka aatelisust, isamaalisust, vene hinge ja noormeeste nooruseuljust ning eluvalikuid. Seda kõike läbi sõbra-, armu- ja peresuhete... aatelisuse ja ajastulikkuse prismade...
 
 
Pedajas on tõeliselt ilusti lavastanud selle loo. Ilu on kindlasti üks märksõnadest sellele lavastusele tagasi mõeldes. Kirjandus ja kirjanduslikkus samuti. Isegi aastate ja aastaaegade vahetumine, mida üks tegelastest numbriplaadiga lavale toob, mõjuvad kui peatükid. Tegevuskohtade vahetumine ühes ja samas teatrisaalis toimub sujuvalt ja õhustik ning just nimelt ajastutunnetus tõmbab endasse mängleva kergusega, mis annab aimu korralikult läbimõeldud ja hoole ning armastusega tehtud lavastusest. Tükk on täiesti Põrgulava Nüganeni ja Šapiro võimsatele lavastustele Pedajase poolt antud vääriline jätk.
 
 
Ja oh kui huvitav on näha kahe hea teatri näitlejaskonna koosmängu! Karaktereid on palju ja tegelasi veelgi rohkem. Sellepärast ma ei hakkagi kõikidel neil peatuma. Absoluutselt kõik teevad head rollid, olgu siis suuremad või väiksemad, aga tahaksin neist kõige erilisemad siin veel eraldi välja tuua. Tõnn Lamp on saanud mängida üsna ebameeldiva MIhhail Bakunini rolli ja kummalisel kombel minu meelest just need maneerid ja see olemuslik osa tema mängustiilist mis just minule ei meeldi tema mängus tavaliselt, mängivad sellele rollile lausa ideaalselt kaasa. Tõnn teeb ärritava kuid samas väga tabava rolli, millel on laval elluärkamiseks vajalikud kihid täiesti olemas. Üliõhinus, kiire ja lahmiv liikumine, kerge ülemängimine, kõik loovad tema karakterist just sellise noore vene mehe karakteri, kes tahab pea ees tormata sinna kuhu ta parajasti minna soovib - uljas kuid samas natuke ka rumal ja isepäine. Temale tasa- ja vastukaaluks Alo Kõrve on märksa rahulikum ja rohkem jalad maas tüüp. Kersti Heinloo ja Külli Teetamm dramaatiliste vanemate õdedena ja Ursula Ratasepp ja Marta Laan kekslevate nooremate õdedena on kõik ilusates kostüümides ja õhkavad armastuse järele. Seda on nende ümber, nende mõtetes ja igas hingetõmbes... Jah, ka noorematel...
 
 
Võimas pereisa Ain Lutsepp on ehe ja sobivalt suursugune mõisahärra ning ühtlasi tähtis ja mõjuvõimas pereisa, aga Draamateatri meestest teeb vast kõige tugevama rolli seekord hoopis Taavi Teplenkov haiglase ja vaese kirjanduskriitik Belinskina. Pääru Oja, kes samuti kirjanduskriitikuna üles astub, teeb viimasel ajal äravahetamiseni sarnaseid rolle (näiteks "Orvud", värske "Vennas", "Biloxi blues" ja samuti siin "Utoopia rannikus"), kuid sellel hetkel oli see tema "stiil" veel võrdlemisi värske ja tegelikult minule see keelega oma sisepõse vastu hõõrumine ja sivkade väljasülitamise moodi ptüitamine veel endiselt sobib, eriti kuna see on siiani sobinud ka tema karakteritega. Ülle Kaljuste ja Sandra Uusbergi Beyeri proua ja preili... eriti Sandra uhke preilna jääb meelde. Lisaks veel terve rida uhketes ja uhkemates kostüümides (kunstnik Liina Unt vääriks kindlasti Teatriliidu aastapreemiate jagamisel äramärkimist) mehi, poisse, naisi ja tüdrukuid, kellest mainimata ei saa jätta ka Jaan Rekkorit ning millegipärast ka pisikeses rollis Kalju Orrot, kes nende numbriplaatidega ajaratast muudkui edasi veeretas ja Piret Kalda oma viimasel ajal leitud natuke teistsuguse, pisut ehk ka koomilist särtsu sisaldava särinaga mõisaproua Bakuninina.
 
 
Valgusega antakse värve ja tunneteskaalat saali. Kalle Karindi valguskaart on tugev lavastuslik osa. Näiteks sinisem toon loob külma või vaesuse tunnet. Kollasem soojemat, päikselisemat... see kõik peegeldub Põrgulava seintelt ja peeglitelt vastu. Ühel hetkel tegelased ka näiteks "uisutavad" tükis, teises loob hoopis hämarus hubasust või hoopis haiglast õhkkonda - kuidas parajasti vaja. Kunstnikutöö, eriti kostüümide osas on tipptase (eriti meeste kostüümid pole ju tavaliselt erilist fantaasiarikkust nõudvad, aga siin on selgelt ka nendega kõvasti tööd tehtud), aga ka üldine kunstiline pilt loob seda ilu, millest siin juba korduvalt maininud olen. Betoonsaal ei mõju nii kivise ja staatiliselt külmana, tänu mööblile, peeglitele ja puitdetailidele ja -ornamentidele.
 
 
Kui päris aus olla, siis väga palju mõtlemisainet see tükk ei andnudki. Jah, võib ju polemiseerida kirjanike, loojate ja kriitikute üle. Ajastu- ja armastusteemadel või au ja austuse, valikute ning karakterite üle, kuid sedapuhku polnud siin kõiges selles midagi uut. Samas ei peagi olema, sest see tükk oli rohkem hetkeemotsioonidel mängiv ja just elamuslik seal saalis kohapeal lugu, mängu ja lavastust jälgides. Andis see ju ka aimu tollaaegse vene intelligentsi elu-olust, kuidas neisse suhtuti ja kuidas nemad suhtusid oma emakesse Venemaasse. Kuidas aeg, ühiskond ja armusuhted neid mõjutasid. Mitmele karakterile oli võimalik kaasa- või vastu elada.
 
 
Nagu mu jutust ka ilmselt siin saab aimu, siis muidugi praeguseks hetkeks, kui on juba üle 10 kuu kulunud selle lavastuse nägemisest, on ka siinsed emotsioonid juba paljuski lahtunud ning välja olen suutnud tuua vaid selle, mille olen endaga kaasa võtnud elamusest. Kuna ma väga palju pole ka sisule pidanud järele mõtlema, siis väga palju on ka meelest läinud. Kuid väga eredalt on meeles nii mõned lavastuslikud nüansid kui ka mitmed näitlejatööd ja isegi stseenid, sh. tugevad monoloogid. Õnneks on olemas need suurepärased fotod, mida muide leidub veel hulgaliselt Linnateatri kodulehelt lisaks ja nende abil saab ehk võibolla ka kõige paremini just selle õige tunnetuse tükist kätte. Kui ikka sellised kostüümidraamad ja klassika või klassikalikud lood ja lavastused meeldivad, siis see on väga õnnestunud ja kindlasti ei tule kahetseda selle vaatama minemise valikut.
 
 
Hinnang: 5 (ilus, intellektuaalne, ajaloolise tagapõhja ja ajaloost tuttavate tegelastega, mänguliselt ja huvitavalt lavastatud, põneva ja erilise näitetruppiga tõeliselt hästi mängitud rollide ja põnevate karakteritega tükk. Suursugune ja ambitsioonikas. Mõjuv ja emotsioone ning loole ja tegelastele kaasaelama panev - no mida veel ühest teatrielamusest oodata... Priit Pedajas lavastab muidu ka kuidagi puhtalt ja selles mõttes ta isegi üllatas oma mitmete mänguliste lahendustega. Mina soovitan küll üsna julgelt. 3 ja pool tundi puhast teatrinaudingut. Võimas1)
 
 
Tekst lavastuse kodulehelt (sealt on pärit ka siinsed fotod):

Utoopia rannik. I osa. Teekond
Tom Stoppard / Priit Pedajas

Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri ühistöös jõuavad lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, selleks segavad teatrid trupid ja vahetavad lavastajad:  9. märtsil esietendub Linnateatris näidendikolmiku esimene osa "Teekond" Priit Pedajase lavastuses ning teine osa "Laevahukk" poolteist nädalat hiljem Draamateatris Elmo Nüganeni lavastuses. 

19. sajandi alguses kasvab Venemaal üles terve põlvkond noori, kes vaimustub saksa filosoofiast, prantsuse romaanidest ja Puškinist. Pärast dekabristide ülestõusu 1825. aastal kehtestab tsaar Nikolai I tugeva tsensuuri raamatute ja ajakirjade avaldamisele. Hoolimata tsensuurist kihab ja pulbitseb Venemaa ideedest. Noorukesed Aleksandr Herzen ja poeet Nikolai Ogarjov on vaid 12- ja 13-aastased, kui tõotavad pühendada oma elu tsaari diktatuuri vastu võitlemisele. Moskvas ja Peterburis hakkavad ilmuma uued ajakirjad. Ühes neist avaldab filosoof Pjotr Tšaadajev kuulsa kirja Vene mahajäämusest, mille tagajärjel ta hulluks tunnistatakse. Isegi arreteerimised ja maapakku saatmised ei suuda ära hoida ülemaalist värisevat tundmust, millel Stoppard laseb kõnelda läbi Herzeni suu: “Nüüd sa ei saa saapapaelu ka osta, ilma et müüja ei küsiks sinu arvamust eksistentsi olemuse kohta.” 


“Utoopia ranniku” esimese osa “Teekond” tegevus toimub Venemaal ajavahemikul 1833-1844. Näidendi keskne tegelane, tulevane anarhistlik mõtleja Mihhail Bakunin, kasvab koos nelja õega idüllilises Premuhhino mõisas, 200 kilomeetrit Moskvast loode poole. Bakuninite majas käivad suviti nii tütarde kosilased kui ka noore Mihhaili intelligentidest sõbrad. Vaatamata isa meelehärmile suundub energiline ja elujõuline Mihhail üha enam sõdurielust ühiskondlikku ja kirjanduslikku tegevusse. Bakunin sõbruneb kriitik Belinski, luuletaja Stankevitši, Herzeni, Turgenevi ning teiste Venemaa tulevaste ärksate mõtlejatega – terve ajalooliste suurkujude plejaad, keda kehastavad Draamateatri ja Linnateatri selleks puhuks loodud ühistrupi näitlejad.


Tõsielusündmustele tuginevat Tom Stoppardi näidendit võib võtta nii iseseisv a kibemagusa oodina noorusele kui ka eelmänguna sündmustele, millest jutustavad “Utoopia ranniku” järgmised osad.

Teatrisõpradele teadmiseks aga, et triloogia esimesed kaks osa teatrilaval on mõistetavad ka eraldiseisvalt. Seetõttu ei ole oluline vaadata ära esmalt esimene ja seejärel teine osa, vaid seda võib teha ka vastupidises järjekorras. 

Lavastuses on stseene, kus kasutatakse suitsumasinat (lavasuits on tervisele kahjutu) ja suitsetatakse.
 

Priit Pedajas (Eesti Draamateater)

LAVASTAJA 


Anu Lamp 

TÕLKIJA

Liina Unt 

KUNSTNIK

Kalle Karindi

VALGUS


Laine Mägi

KOREOGRAAF


MÄNGIVAD

Ain Lutsepp (Eesti Draamateater), Piret Kalda, Külli Teetamm, Kersti Heinloo (Eesti Draamateater), Ursula Ratasepp, Marta Laan (Eesti Draamateater), Liis Lass, Indrek Ojari, Kalju Orro, Alo Kõrve, Tõnn Lamp, Taavi Teplenkov (Eesti Draamateater),Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja (Eesti Draamateater), Märt Pius, Kaspar Velberg, Andero Ermel, Andres Raag, Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater),Sandra Uusberg, Jaan Rekkor (Eesti Draamateater), Veiko Tubin, Kristjan Üksküla, Allan Noormets

Esietendus: 9. märts 2013
Etendus kestab: 3 tundi 30 minutit
Mängukoht: Põrgulava
 

pühapäev, 5. jaanuar 2014

Faust - VAT Teater


VAT Teater on iga lavastusega tõusmas üha kiiremini minu lemmikteatriks. Aare Toikka käekirjaks on tihti just mõnusalt mängulised lavastused, mis on täis huvitavaid lavastajaideid ning "mänge" ja kuna repertuaari karuosa moodustab tema kunstiline nägemus ja minule see sobib, siis 1 + 1 on 2 ja asi töötabki minu kasuks.

See "Faust" on justkui kummardus tummfilmidele, nagu (samuti suurepärane lavastus) "Hea, paha ja inetu" oli spagetivesternitele. Tummfilmiesteetikat on filigraanselt tabatud kuid nii mõneski kohas on teatud nõksud keeratud teatraalseteks. Näiteks tummfilmile teksti pealelugemine - näitleja maigutab suud ja teine kulissede kõrvalt loeb teksti peale, uskumatult lihtne mõte, aga tabavalt sobiv. Lihtsates, aga toimivates lahendites peitubki geniaalsus.

Mäletan, et kui lavastusel oli 2012. aastal esietendus, siis otsustasin, et ah mina ei viitsi Goethe-t minna vaatama... liiatigi veel mingit tantsulavastust... Sama aasta lõpus, osaledes Klassikaraadio teatrisaates, kinnitasid ülejäänud osalejad (vähemalt R.Weidebaum ja M.Pesti),  kui ühest suust, et "Faust" on midagi erilist ja imelist ning väärib igal juhul vaatamist. Kommentaare tüki geniaalsuse kohta hakkas valguma nii siit kui sealt ja ma otsustasin ümber... ja õigesti tegin! Lõppkokkuvõttes on tegemist minu ühega kolmest 2013.aasta lemmiklavastustusest ja teatrielamusest! Kui valesti ma võisin arvata... praegu tundub see nii naeruväärne - "Goethe on igav" ja "tegemist oleks nagu tantsulavastusega"... Kusjuures kui ma seda tükki vaatasin, meenus, et olen isegi kunagi näinud seda tüki alguses kasutatud 1920ndatest pärit Saksa versiooni Faustist ka tervikuna. Ja see seose tabavus omakorda tõstis tüki väärtust, sest just selle ajastu filmiatmosfääri ja kogu tunnetust on tabatud ikka uskumatult hästi!

Kuigi Toikka on selle tüki auteur (tihti küll räägitakse, et terve trupp olevat lavastuse loomisele kaasa aidanud), on loo enda lähtekoht ikkagi võetud Goethelt. Ehk jumal ja saatan võitlevad omavahel maakera pärast ja kaalukausiks on Fausti hing. Kas Saatan on võimeline üdini head ja ausat meest ahvatlema omakasupüüdlikule, ehk halvale teele? Faust on teadlane ja alkeemik. Saatan saadab Mefistofelese Fausti ahvatlema, kõigepealt õpetades teda katku ravima ja siis andes võimaluse üheks päevaks jälle noor olla. Mefistofeles on kaval ja katkuravimisoskuste pärast Faust vahetabki oma hinge nooruse vastu... aga see pole ju veel kaugeltki kõik... loosse on muidugi segatud ka armastus....

Kuigi käesoleva lavastuse puhul on minu meelest lugu isegi sekundaarse olulisusega, sest see mis laval toimub on lihtsalt nii põnevalt tehtud ja hästi mängitud, et lugu ise ongi tühipaljas raam sellele fantaasiarikkale mängule. Ja arvestades seda, et ma tavaliselt teatrist lugusid otsin ja ootan, ent sellest tükist täielikus vasikavaimustuses olen, räägib Fausti mõjuvusest juba nii mõndagi enda eest.


Ago Soots Faustina pakkus minu jaoks ühe aasta suurima üllatuse, tabavalt krõnks teadlase-vanamees ja selline hoogne mäng, mida on puhas nauding jälgida. Kusjuures see kuidas teda Faustiks "tehakse" oli omaette stseen ja veel missugune! Üks kahtlemata sellel aastal minu nähtud parimaid meespeaosi teatris. Aga kogu trupp on täies hoos ja tegelikult kedagi eraldi paremaks pidada otseselt nagu ei saakski, sest iga väiksemgi karakter või stseen mängitakse huvitavaks ja põnevaks. Kõik need VAT Teatri head näitlejad kuidagi isemoodi. Tanel Saar-e Mefistofeles on nii saatanlik ja oma põrgulike ilmete, mahlaka miimikaga ja põleva raamatuga endiselt silme ees, kui tükile mõtlen (see põlev raamat mõjus ka mu suurematele lastele kõige meeldejäävamalt. Saatsin ka nemad seda tükki vaatama kohe kui ise olin lavastuse ära näinud... ja muide 12 ja 17 aastasele meeldis see täpselt niisamuti kui minule! Kusjuures 17-aastane ütles, et teatriversioon meeldis talle kordades rohkem kui raamat), kuigi see sai nähtud juba eelmisel kevadel. Margo Teder ja Meelis Põdersoo on sama vinges hoos ja Katariina Ratasepp ainsa naisena ei saa ka eraldi rohkem tähelepanu, vaid on täpselt niisama äge kui kogu ülejäänud tiim! Kaspar Jancise loodud ja Madis Muuli poolt mängitud muusika on veel omaette väärtuseks ja sobivaks atmosfääri- ning seostetekitajaks.

Liikumine kahtlemata on selles tükis keskmisest olulisem ja kuigi mitmeski kohas võtab see tantsulisedki mõõtmed, ei peaks ma seda siiski tantsulavastuseks. Ka pantomiimiga edastatavad mõtted on mõnusad, täis omakorda huvitavaid leide ja toimivad. Lavakujundust traditsionaalses mõttes polegi, kuigi lavaga mängitakse nii ja naapidi, et tegelikult ei tajugi seda musta ümbrust mustana, kuigi tervikust jääb "mustvalge" filmi tunnetus... seda ei olegi võimalik täpsemalt sõnastada, seda tuleb ise kogeda :) Aga tõesti lava võtab päris erisuguseid ilmeid kogu teekonna ja mängu käigus. Ja efekte pakutakse nii palju nagu mõnes mustkunsti-shows!

Hinnang: 5 (milline imeline kontrast - klassika ja vana lugu, mis mõjub nii modernse ja värskena. Nii põnevalt ja eriliselt jutustatud! Täiesti omapärane ja huvitav lähenemine ning nii plastiline ja põnev... justkui teekond, mille lavastaja Aare Toikka on näitlejaid pannud ja seadnud ja sättinud läbitegema, väljenduskaasabiks erinevad miimikad, kamaluga mänge ja Marge Ehrenbushi koreograafia. Kusjuures sõnu polnud üldsegi vähe, nagu armastatakse selle tüki puhul end rõhutatult väljendada... Täiesti maagiline elamus! Ja julgelt soovitaksin ka kõikidele minusugustele skeptikutele, kes selle tüki on Goethe või tantsulavastuse pähe kõrvale jätnud!)



Tekst lavastuse kodulehelt:
Faust
Autor ja lavastaja:Aare Toikka
Kunstnik ja helilooja:Kaspar Jancis
Valguskujundaja:Sander Põllu
Videokujundaja:Peeter Ritso
Koreograaf:Marge Ehrenbusch
Osades:Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Madis Muul

Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum...
(J. W. Goethe)
Ekspressionistlik rännak Murnau, Goethe ja Marlow ainetel
Faust on rahutu teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat. Kas Margareta hukkub ning Faust ei suuda teda päästa? Või siiski...

VAT Teatri „Faust“ otsib kunstitõde tummfilmiesteetikast.

Friedrich Wilhelm Murnau on üks saksa filmikunsti suurtest loojatest ja oluline figuur ekspressionismiliikumises. Üks tema tuntumatest filmidest on „Faust“ (1926).

Johann Wolfgang Goethe kirjutas värsstragöödia „Faust“ algvariandi aastatel 1773–1775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma.

Christopher Marlowe kirjutas näidendi „Doktor Faustuse traagiline lugu“arvatavasti aastatel 1588-1589. Marlowe oli inglise renessansikirjanik, Shakespeare’i kaasaegne ja tema kõrval üks suurimaid dramaturge, kes jättis maailmale seitse tragöödia vormis näitemängu.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit.
Esietendus 29. novembril 2012 VAT Teatris (Rahvusraamatukogu Teatrisaalis)

TUNNUSTUS:

2013 Eesti Teatriliidu aastaauhind 2012. aasta loomingu eest. Sõnalavastuse muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind Kaspar Jancis - originaalmuusika VAT Teatri lavastusele "Faust".
Fotograaf: Rait Avestik