Eile sai jälle üks oluline osa tantsust muudetud. Aga eile trennis tekkis lausa tunne, et nüüd on päris selge. Kui ainult võhma jätkuks. Kõige hirmsam on see, et ma suudan ehk kolmel esimesel korral Kristinit tõsta, aga edasi läheb päris raskeks. Õigemini ohtlikuks. Ei tea kas filmitegemise juures pakutakse jõu-jooki ka, või selle peab ise kaasa võtma...
Eile ostsime S-ile koolitooli ja sahtlite tumba. Üks mure jälle murtud. Katsu pani need ise kokku ja mina lugesin kõvasti Suvi Baden-Badenis ette. Jõudsime juba üle poole, aga see on päris igav ja kuiv. Tahaks hirmsasti pooleli jätta, aga samas ei saa ka kuidagi.
Täna nägin, et Tänapäeva kirjastuse punases sarjas ilmub Ian McEwan -i Laupäev. Yess, seda ma olen oodanud!!!!
Tegelikult pole siin kontoris õhku! Võibolla sellepärast rahvas siit töölt ära jooksebki :) Vaevalt. Aga kõige hämmastavam on see kui mõni inimene Tallinnast näiteks Võrru kolib. Tänapäeval päris haruldane värk. Aga jah, täna on vist kahel või kolmel viimane päev siin majas. Kurb. Paneb endagi mõtlema, et võiks kuhugi lennata. M helistas või õigemini sõnumineeris, et tal on nii raske tööd leida. Mul on temast nii kahju! Kui saaks kuidagi aidata, siis aitaks. Aga ei ole neid töökohti kusagilt tagataskust võtta.
Tänane hommik on ka kulunud nii kiiresti tööd tehes ja nii palju tööd on jõudnud teha. Homme on finantskomisjon ja pärastlõuna veedan selleks ettevalmistudes. Viiest jälle trenni...Ain't she sweet ajab küll juba oksele, aga naeratama peab...neegrinaeratust....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar