Jah, olen hakkama saanud uue rekordiga. Aprillikuus vaatasin ainult ühe mängufilmi. See on küll mu teadliku elu tippsaavutus. Mäletan aastaid nagu näiteks 2001, kus vaatasin aastas üle 400 filmi. Tundub, et elutempo ja suured muudatused nõuavad oma osa...ja kindlasti see mingi ebanormaalne reality-sarjade mass, millega ennast ise olen viiamsel ajal üle külvanud. Sellele tuleb muutus kohe varsti! Peab tulema! See kõik on mu pereliikmete pärast, nemad nõuavad neid telesarju...ma saan aru...kogu selle karusselli sees kus hetkel oleme on lihtsam, kui meelelahutus on otse vastu vahtimist ning ei pea keskenduma erinevatesse ja mitemtasandilistesse liinidesse, mida tavaliselt pakuvad head filmid.Sellest hoolimata, suutsin ära vaadata Rootsis eelmisel aastal valminud Colin Nutley filmi Heartbreak Hotel. Colin Nutley on see sama mees, kes on abielus, kas selle filmi peaosatäitja Helena Bergstömiga, ning kelle sulest ja kaamerast on valminud sellised filmid nagu Under Solen, Änglagard ja mitmed muud südamlikud, otse hinge minevad "Rootsi" filmid. HH, puhul oli veel suureks plussiks Maria Lundqvisti kasutamine. Jah, seesama näitleja, kes oli peaosas filmis Äideistä parhain. Viimaste aastate üks näitleja avastusi. Ka K meelest.
Film ise rääkis kahe lahutatud 40ndates aastates naise elust pärast lahutamist. Naised on täiesti erinevad, kuid mingis mõttes täiendavad teineteist. Elu keerleb ühe diskoteegi Heartbrek Hotel ümber. Seal kohtutakse oma laste, endiste meeste ja ka tulevaste võimalike kandidaatidega. tehakse nalja, juuakse purju ja mida kõike veel.
Selle ja selliste Rootsi filmide puhul ma tean ja tunnen juba ennast, ette, et need mulle meeldivad ja lähevad korda. Ning ma ei pidanud pettuma. Hea soe tunne, muhe ja mõnus vaatamine. On palju kiidulauseid kogunud ka festivalidelt ning kuigi minu meelest on ta lähemal draamale kui komöödiale, nagu teda levitatakse, saab päris mitu korda nii lihtsalt irivtada, kui naerda kui ka lihtsalt muheleda.
Hinne 5-
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar