Auhinnad antakse üle rahvusvahelisel teatripäeval 27. märtsil Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.
AASTA LAVASTUS
(Annab välja Teatriliidu juhatus)
1. "Gilgameš ehk igaviku nupp". Von Krahli Teater. Idee ja lavastus Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehnilised lahendused Enar Tarmo, muusika Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valgus Oliver Kulpsoo, helikujundus Renzo van Steenbergen.
2. "Haldjakuninganna". Vanemuine. Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, lavastaja, koreograaf, lavakujundus ja video Saša Pepeljajev (Venemaa), kostüümikunstnik Liisi Eelmaa.
3. "Parsifal". Rahvusooper Estonia. Muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Risto Joost, lavastaja Nicola Raab (Saksamaa), kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf Ran Arthur Braun (Iisrael), kunstnik Robert Innes Hopkins (UK), valguskunstnik David Cunningham (Šotimaa).
4. "Three Kingdoms". Teater NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith (World Stage Festival). Autor Simon Stephens (UK), lavastaja Sebastian Nübling (Saksamaa), kunstnik Ene-Liis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen (Saksamaa), valguskunstnik Stephan Mariani (Saksamaa).
Kommentaar: Wow, 2 neljast on muusikalavastused, 1 on rahvusvaheline koostööprojekt, vähemalt 2 neist on Kultuuripealinna projektid ja ükski neljast pole selline traditsioonilises mõttes pikaaegne repertuaariteatri mängukava tükk (mõni võib ehk vaielda Three kingdomsi koha pealt, aga sedagi mängitakse vaid lõiguti ning ikkagi vaid ühe hooaja). Kas see on valem kunstilise taseme kõrgemale saamiseks - lühiaegne kontsentreeritud pingutus? Kahjuks või õnneks ei saa ma siinse valiku üle nuriseda ega seda ka kiita, sest neljast lavastusest õnnestus minul näha vaid ühte ainukest - Gilgameši. Ja see oli küll võimas! Igal tasemel kõrgeklassiline. Eriti torkas silma ja jäi meelde just lavastaja- ning kunstnikutöö fantaasia mitmekülgsuse pärast. Palju häid sõnu on õhku visatud ka Pepeljajevi Haldjakuninganna kohta. Pepejajevi lavastajatrikkiderikkad lavastused on nüüdseks juba legendaarsed ning usutavasti Haldjakuninganna juttude ja fotode põhjal pole erand. Kolmest nägemata tükist tahaks just seda kõige rohkem näha. Parsifal, ehk Rahvusooperi suvelõpus vaid loetud kordadel esitatud 5-tunnine Wagneri mammutooper on samuti palju kõlapinda saanud. Mina nägin 1 suvi varem etendatud Wagnerit ning ju tase oli seekord nii palju kõrgem (seda polnud ka ilmselt raske kõrgemaks ajada), siis see kindlasti veel omakorda tõstis Parsifali väärtust. Suuremas osas välismaiste jõududega etendatud... NO99 ühisprojekt Three kingdoms on samuti palju kõlapinda saanud. Kriitika selle tüki kohta on küll minu meelest suuresti olnud ka negatiivse poole kaldu. Eriti siis kui seda alles hakati mängima. Võibolla läks sissemängimisega aega, kuigi mul on tunne, et selle tüki väärtust peavad kõrgemaks pigem just nimelt teatrikriitikud ning kunstigurmaanid, kes ei suuda enam traditsioonilisest teatrist huvitavaid külgi ning head naudingut üles leida.
Ennustus: Isiklikult hoian Gilgamešile pöialt, sest see oli tõesti vinge elamus. Kunstilises mõttes täistabamus igal tasasndil (sisu mõttes mul on mõned väiksed reservatsioonid, aga tegemist on ju klassikaga, niiet mis seal ikka), ehk just see, mida selles kategoorias autasustataksegi. Lisaks on ju tegemist EESTI TEATRIauhindadega ja see on ikkagi ainsana tõesti Eesti jõududega tehtud ja ainuke, mis on EESTLASE lavastatud.
-------------------------------------------------
Sõnalavastuste auhinnad
Žürii: Ivika Sillar (esinaine), Katri Aaslav-Tepandi, Sven Karja, Monika Larini, Meelis Oidsalu, Ene Paaver, Raivo Trass
AASTA LAVASTAJA
1. Marat Gatsalov – “Tühermaa”. R.A.A.A.M.
2. Peeter Jalakas – “Gilgameš ehk igaviku nupp”. Von Krahli Teater.
3. Elmo Nüganen – “Aeg ja perekond Conway”. Tallinna Linnateater
4. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper – “The Rise and Fall of Estonia”. Teater NO99.
5. Ingomar Vihmar – “Saatuse heidikute kuu”, “Õitseng”. Eesti Draamateater.
Kommentaar: Minu eelmise aasta 10 lemmiklavastaja seast on selle žürii 5 väljavalitu hulgas tervelt 2 - Jalakas ja Nüganen. Minu "selle sajandi" 5 lemmiklavastaja hulgast on samuti 2 esindatud - Nüganen ja Ojasoo. Nüganen peab just parajasti 50-juubelit. Aeg ja perekond Conway on ainukese erandina neist kõigist "ilus" (kurb ka, kuid eelkõige ilus). Tühermaa oli hämar ja kõle, Gilgameš nagu midagi pärast apokalüptilist kaost. The rise and fall of Estonia oli minu jaoks üldsegi film, mitte teater, sest vaatasin seda kinolinalt kaubanduskeskuse kontserdisaalis. Kuid samuti selline pilla-palla, ahmiv, matsutav ja röökiv. Saatuse heidikute kuu alkoholiaurudega ja vaene ning Õitseng on lausa häbiplekk selles nimekirjas. Mis mõttega see žürii seda aasta parimate lavastuste sekka on tõstnud on minu jaoks täielik müstika. Minu meelest oli see lavastusena nõrk ja teostuselt isegi praak. Ehk siis minu jaoks oleks nendest kandidaatidest väärt võitu ainult Nüganen ja Jalakas. Ja ma loodan südamest, et Nüganen võidab, kuigi mõnda žüriinime lugedes tundub, et enne tõuseb päike läänest, kui see seekord juhtub. Samas ma loodan, et kui see juhtub, et see ei juhtu siis sellepärast, et mehel juubel on. See tõesti oli parim lavastajatöö minu meelest eelmisel aastal. Nii mitmed valikud ja kunstiline üleüldine tase oleks midanud olema nomineeritud parima lavastusena. Ja kui Nüganen ei võida, siis oleks võitu väärt ka Jalakas. Just nimelt see, kuidas ta nende lõpmatute üllatustega suutis selle suure, võimsa kultuurikatlasaali täita ja justkui elava organismina hingama. Kui tegelikult ka võtta lihtsalt lavastajatööd eraldi sellest tervikust, siis võtab ikka õhku ahmima küll! Gatsalov tegi midagi erilist. Ka Tühermaa särab ideederohkuse ning julgete valikutega. Tasandid, nagu hämaras valguses toimuv tegevus, viimseni läbi komponeeritud sürr sisu, mis paneb just läbi lastuse mõtlema ja mõtteid edasi arendama. Kuigi mitte nii vinge kui kaks eelmainitut, siis kahtlemata hea töö. Ojasoo live-film oli ka "lavastatud" hästi. Sisu jättis minu jaoks kohati soovida, aga see on minu isiklik kiiks ja pole ju seotud "lavastajatööga" sõna otses mõttes. Mingid tuttavad nõksud ka varasematest kumasid läbi (katuse-monoloog -> trepi-monoloog), kuid põhimõtteliselt ma ei pidanud seda TEATRIlavastuseks. Saatuse heidikute kuu ja Õitsengu lavastanud Vihmari nomineerimise kriteeriume oleks huvitav kuulda. Kui tema "lavastused" kõrvutada teiste siinsete lavastajaTÖÖDEGA, siis jääb mulje, et see ei kannata nende kõrval üldse kriitikat. Kas tema tööd on lihtsalt tahetud tunnustada nagu üldisemas plaanis, aga tema võidu korral peaks see žürii küll need lavastused üle vaatama ja võrdlema mõttega. Midagi erilist ei suuda ma kummastki meenutada ja seda eriti just lavastajatöö seisukohalt. Saatuse heidikute kuu oli küll muidu päris vaadatav, aga Õitseng oli ka sisulises mõttes nõrk. Võibolla see vaadtes lihtsalt hajutas mu tähelepanu lavastajatöö seisukohalt. Igatahes tõeliselt üllatav on Vihmari nime siin valikus näha.
Ennustus: Olen näinud kõiki viit lavastust, aga miks mul küll on selline tunne, et žürii annab selle auhinna kellele tahes, aga mitte Nüganenile, kellele see tegelikult kuuluks. Igatahes ma loodan ja ennustan, et austades ka Teatriliidu juhatust, kes nomineeris Gilgameši kui parima lavastuse, siis lavastaja-auhinna saab sellelt žüriilt Peeter Jalakas. Olen žürii töös tõeliselt pettunud, kui selle peaks saama Vihmar. Teades mõne liikme armastust "The ride and fall of Estonia" vastu, siis ei imestaks, kui Ojasoo/Semper tandemit pärjataks, aga tegelikult ma usun, et kõige kõvemat konkurentsi pakub Jalakasele hoopis Gatsalov.
AASTA KUNSTNIK
1. Liisi Eelmaa – “Gilgameš ehk igaviku nupp” ja “Madame Bovary”. Von Krahli Teater.
2. Iir Hermeliin – “Amy seisukoht” Tallinna Linnateatris ja “Peko” Vanemuises.
3. Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür- “Noor Eesti”. Rakvere Teater.
4. Ene-Liis Semper – “The Rise and Fall of Estonia” (Teater NO99) ja “Three Kingdoms” (Teater NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith (World Stage Festival))
5. Ervin Õunapuu –“Võlanõudjad”. Eesti Draamateater.
Kommentaar: Vat see on alles pähkel. Kuigi kahe neljast "Aasta parima lavastuse" nominendi juures on kunstnikutööd teinud Liisi Eelmaa, see peaks mingis mõttes andma talle tugevama lähtekoha. Kuid teatrikunstnikud on viimastel aastatel ja eriti just sellel viimasel aastal nii vinget tööd teinud ja tase on nii kõrgele aetud, et ei oskagi ette kujutada, kuhu siit veel edasi?! Teatri mõttes võiks vabalt selle aasta tituleerida teatrikunstnike aastaks. Puudu on ju nimistust veel Aeg ja perekond Conway "ilu" loojad Freibergs/Pasternaka, Nukuteatri Libahundi kostüümide autor Grete Laus (kuigi seda ilmselt ei saanudki hinnata "sõnalavastuste" žürii ning muusikalavastuste kunstnikutöid on ju veel hulgaliselt kõrgetasemelisi, Riina Degtjarenko Jaan Umbi loo (NB! nii suure lava) mere- ja ranna-miljöö, Maarja Meeru Amadeusi "lihtsuses peitub jõud" andekas ja atmosfääri- ja ajastutunnetuslik lähenemine ja miks ka mitte Kathrin Hegedüschi The Black rideri vallatud kostüümid ning kogu kunstiline lähenemine. Eelmaa tööd on ikka viimaste aastate ühed mõjusaimad. Üldse on hetkel töötavate eesti teatri naiskunsnike nimistu VAPUSTAV, mõelga kasvõi selle nimistu töödele: Eelmaa, Semper, Hermeliin, "Stitch", Aus, Raud, Pählapuu, Unt, Tool, Degtjarenko, Jänes jne jne jne... No ok, mõned mehed on ikka ka - Õunapuu, Vaus, Vahtre ja Laagriküll näiteks :) Lisaks need külalised, mille üle meil ka praktiliselt alati hea meel on. Aga mis ma tahtsin öelda, siis kunstnike taseme üle me küll kurta ei saa. Nemad tükki ikka naljalt ära ei riku. Ja teatritel ka peaks valikut olema, keda kaasata...
Ennustus: Siin äratoodud nominentidest 4 on ju kaljukindlad, ma mõtlen Eelmaa, Semper, Hermeliin ja Õunapuu. No kes veel, eks?! Ja koh eriliselt hea meel on mul selle üle, et 3 noort meest pääsesid ka nimistusse! Sest see, mis nad Rakvere Teatri suvelavastusse sisendina andsid, oli silmapaistev osa tervikust. Alates kogu lavaümbruse konstrueerimisest ühtseks tervikuks koos lavakujundusega - see on ju juba nagu Londoni West End! kuid üldse see puine ilus ja eestlaslik puudutus vastava teema toetuseks. Igati uhke ja mõttekas. Hermeliini on vaatet kiidetud Amy seisukoha pärast rohkemgi, aga ma ei saa üle ega ümber selles Peko puuriitade kujundusest. Ideaalne! Kuigi see surmastseeni värk ja mõned muud lahendid olid tiba kitš ja ilmselt röövib ka seekord temalt selle auhinna, oli ikkagi kõiges tema töös nii palju head, et minagi oleks tema nomineerinud. Ja mis aasta see oleks kui Semperit nimistus poleks? :))) Seekord ma küll temale auhinda ei annaks, see oleks liialdus minu meelest, sest ta on olnud nii palju parem varem, aga samas ma pole ka käinud seda Three Kingdoms-it. Ehk kui selle eest peamiselt, siis ma ei oska kaasa rääkida. Õunapuu annab oma lahendustega nii palju dimensiooni juurde Veneetsia kaupmehele ja atmosfääri koos tervet lava tagaseina katvate arhitektuuritausta-filmidega, et kahtlemata on see väärt sellist tähelepanu. Kuid kui ma mõtlen kõikidele nendele kunstnikutöödele, siis minu jaoks Liisi Eelmaa töö 2011.aastal oli fenomenaalne. Julge, uhke, võimas, fantaasiarikas, lavastustervikut toetav, värviline, mitmekülgne ja amüsantne :)
AASTA MEESPEAOSATÄITJA
1. Lauri Lagle – Jaan Umb lavastuses “Jaan Umbi lugu”. Eesti Draamateater.
2. Ain Lutsepp – Mark Rothko lavastuses “Punane”. Eesti Draamateater.
3. Aivar Tommingas – Major Steve Arnold lavastuses “Kontsert diktaatorile”. Vanemuine.
4. Juhan Ulfsak ja Erki Laur – Gilgameš ja Enkidu lavastuses “Gilgameš ehk igaviku nupp”. Von Krahli Teater.
5. Ivo Uukkivi – Jaan Mõtus lavastuses “Pulmad”, Ichiro lavastuses “Õitseng”, Toomas lavastuses “Kuni inglid sekkuvad”. Eesti Draamateater.
Kommentaar: Siinkohal tekkis mul tõsine kahtlus žüriitöö adekvaatsuses. Aasta parim meespeaosa on jäetud täiesti nomineerimata - Indrek Sammul Salierina Ugala Amadeusis. Ma pole küll näinud Tommingase rolli, kuid ülejäänud nominatsioonidest võiks konkureerida Sammuli ennastunustava ja ühe "aastakümne rolliga" vaid Lutsepa Rothko. Tundub, nagu tegemist oleks mingi apsuga. Kas nad unustasid Amadeusi või ei kvlifitseerinud see millegipärast tänavu või ei näinud žürii-liikmed seda lavastust? Täiesti hämmingut-tekitav. Lagle Jaan Umb oli raske roll ja ta teeb ühe väga korraliku karakteri koos murdekeele ning muidu raskete ülesannete ideaalse täitmisega. Sest mida see tapmisstseen oli kui üks elektrit-täis näitlejamäng ja suurel laval täita kogu saal iseenda tegevusega, see on eriline. Lutsepp on mäletamist mööda Eesti meesnäitlejast võitnud kõige rohkem kordi seda auhinda. Ja Mark Rothko roll on täistabamus - näitlemise meistriklass. Tema mängu on siiras mõnu vaadata. Kohe kui ta lavale tuli ja lihtsalt vaatas nagu mingit kunstitööd, sain ma aru, et sellest tuleb hea tükk. See lavastus on väike ja intiimne, Lutsepp koos Uusbergiga veavad seda vankrit küll koos, aga kogu asja muudab meistriteoseks just nimelt Lutsepa mäng. Ulfsak ja Laur rändavad Gilgamešis ja on kogu selle lavastuse sees justkui nupud. Palju ka füüsilist mängu ning üldse teistmoodi mängu kui ülejäänud nomineeritud. Mõnevõrra isegi üllatav, et nemad siin nimekirjas on ja veel koos. Õigemini koos neil ongi piisavalt powerit. Uukkivi vinge vorm jätkub. Viimasel ajal mistahes ta teeb on suurepärane või vähemalt hea. "Pulmad"-e joodikut teeb ta hoopis teisiti kui mõned aastad tagasi, mil ta millegipärast pidevalt joodikuid mängiski. Temas on sügavust ja isegi sellises jamas nagu "Kuni inglid sekkuvad" oli tema üks paremaid komponente. "Õitseng"-ut ei suutnud ka Uukivi päästa, kuigi temale seal midagi etteheita pole. Minu jaoks oli nominenti seast puudu ka Võigemast "Koletis kuu peal" ning Suuman-i kaksikroll, mis on tõesti 2 väga tugevat erilist ja erinevat rolli Rakvere Teatri lavastuses "Eksperiment õhupumbaga".
Ennustus: Nad võivad muidugi tahta Uukkivi heale vormile anda au, sest ka eelmisel paaril aastal on temalt nii mõndagi, mida esile tõsta. Kuid ma siiski loodan, et nad ei saa mööda vaadata Ain Lutsepp-a uskumatu jõu ja erinevate tundeaktsentidega mängitud rolli ning just tema viib nomineeritute seast auhinna koju. Seda nimistut vaadates ja rolle kõrvutades oleks see vaatet ainuvõimalik. Kuigi kaks meest on ikkagi kaks meest... Samas kui auhinna võtab Erki Laur-i "kõrvalosa" ja aastate pärast vaadatakse, kes veel oli nomineeritud ja nähakse Lutsepp-a Rothkot kaotamas, siis mis mulje see lugejale jätaks. Nojah, palju neid selliseid teatrifanaatikuid ikka on, kes neid rolle kõiki näinud on ja "mäletavad". Igatahes minu jaoks jäävad sellest aastast 2 meesrolli küll peajagu üle teiste meelde - Lutsepp "Punases" ja Sammul "Amedeus"-is.
AASTA NAISPEAOSATÄITJA
1. Mari Abel – Emma Bovary lavastuses “Madame Bovary”. Von Krahli Teater.
2. Kersti Heinloo – Josie Hogan lavastuses “Saatuse heidikute kuu”. Eesti Draamateater.
3. Hele Kõrve – Seta Tomasian lavastuses “Koletis kuu peal”. Tallinna Linnateater.
4.Anu Lamp – Esme Allen lavastuses “Amy seisukoht”. Tallinna Linnateater.
5. Katariina Unt – Nisa lavastuses “Nisa”. VAT Teater.
Kommentaar: Mari Abel on saanud väga palju kiita Madame Bovaru eest. Mina selles midagi erilist ei leidnud. Mitte, et see halb roll oleks olnud, palju parem kui seda ümbritsenud tükk ise. Heinloo oli küll särav ja energiline ja igati äge "Josie" O'Neill-i kirjutatud maailmaklassikas, kuid samuti roll teiste seas ning Heinlool on olnud ka paremaid, seega ei kuidagi märgilise tähendusega. Samuti oli Hele Kõrve väga hea Koletis kuu peal - kurb tükk ja Kõrve mäng selles on väga armas ja hingeminev. Tema rollid paraku on veel võrdlusneeduses "Kariniga" ja tegelikult minule isiklikult väga meeldis, et žürii suutis sellest üle olla ning väärt rolli nomineerida. Anu Lamp näitlejanna, kes mängib näitlejannat ja ühtlasi Amy ema on tõesti aasta suurroll. Ja seda mitte lihtalt naisnäitlejate kategoorias, vaid ma paneks tema rolli koos Lutsepa Rothko ja Sammuli Salieriga ajalooraamatutesse kirja kui selle aasta 3 vingeimat rolli Eesti teatrites. Katariina Unt monotükis suudab mängida teise kultuuri naist nii ehedalt. Kohati vaimukalt, kohati jahmatavalt, aga kogu aeg kaasakiskuvalt. Lisaks geniaalselt lihtsate kuid eriliste trikkidega (näiteks meenub ikka tema "antiloop" :))
Ennustus: See auhind on kahe naise jagada - Anu Lamp ja Katariina Unt. Mina kaldun Anu poole. See roll oli ka minu jaoks aasta naispeaosa. Ja oleks väga rahuldustpakkuv kui vähemalt üks auhind läheks tõesti sellele, kes oligi aasta parim! Riigi kultuuripreemia juba anti talleselle rolli eest. See fakt iseenesest võib žüriid muidugi kõigutada. Ja sellisel juhul oleks auhinna vääriline vaid Katariina. Kuigi mul on tunne, et žürii peab kolmandaks variandiks ka Mari Abelit.
AASTA MEESKÕRVAOSATÄITJA
1. Alo Kõrve – Alan Conway lavastuses “Aeg ja perekond Conway”. Tallinna Linnateater.
2. Risto Kübar – Trikster lavastuses “Three Kingdoms”. Teater NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith (World Stage Festival).
3. Jaan Rekkor – Phil Hogan lavastuses “Saatuse heidikute kuu”. Eesti Draamateater.
4. Aarne Soro – erinevad rollid lavastuses “Mee hind”, Klaasimeister lavastuses “Läbi klaasi”. Ugala Teater.
5. Sergo Vares – rollid lavastuses “Rise and Fall of Estonia”. Teater NO99.
Kommentaar: Risto Kübara roll on ainsana nimistust mul nägemata. Kuid mul on nii hea meel, et Alo Kõrve ja Aarne Soro on nomineeritud. Alo Kõrve rahulik ja mingis mõttes isegi tagasihoidlik roll on tegelikult kohal tüki vaatet kõige olulisemas stseenis ja paljuski on see just tema ülesehitada. Ajastu-tükkidega on näitlejameisterlikkuse üheks näitajaks see, kui usutavalt sa tõesti oma näitleja suudada vananema panna. Lisaks see karakater, millele justkui ei keskenduta, kuid Alo loob täiesti selle karakteri võibolla kogu tugeva naisansambliga võrseks meeskarakteriks. Tegelikult meeldis mulle ka Mart Toome "paha" tegelene samuti, kuigi oleme ausad - see tükk on naisnäitlejate tulevärk! Aarne Soro mesinik ja mesilane ja üldse kogu panus Ugala ja Eesti teatripilti on juba ammu väärt tähelepanu! Kuigi mina oleks ta nomineerinud pigem peaosalisena, sest ta on laval peaaegu igas Aardami Mee hinna lookeses. Nad olid seal kõik "peaosas" :) See algus, kui ta mesinkuna lavale tuleb ja suudab ise säilitada tõsist nägu... Ma saan ju aru küll, et tavaliselt näitlejad juba pika harjutusperioodiga tüütuseni mõtlevad esitatavaid nalju läbi ning seeläbi kaob ka spontaanne naerukõdi. Kuid selles tükis on ta praktiliselt interaktiivne ning see on juba hoopis teine mängumaa :))) "Läbi klaasi" oli ta küll nö. kõrvalosas ja üpris mõjuv ka, kuid pigem on see nominatsioon tulnud ikka tänu "Mee hinnale". Rekkor Saatuse heidikute kuus oli väga kõva sõna. Tema joodik on mõnusa jõu ja särtsuga mängitud. Kuigi mitte aasta parim, ega ka Rekkori enda parim, on see igati hea töö. Sergo Vares oma monoogiga rändab Andres Mähari jälgedes. Teeb hea rolli, kuid kas nominatsiooni väärt... ma ise oleks nomineerinud Tõnn Lambi Kihvadest, Tanel Ingi Postmodernsetest leibkondadest või juba mainitud Mart Toome.
Ennustus: Väga raske on seda läbi žürii silmade näha. Ma usun, et žüriil tekib siin peamisel dispuut, kumba NO-teatri näitlejat autasustada. Ma usun, et üks kahest, kas Sergo Vares või Risto Kübar viib auhinna koju. Kaldun arvama, et Kübar. Mis muidugi ei võta minult õigust hoida pöidlaid Aarne Sorole ja Alo Kõrvele. Ma ise ilmselt sellest nimistust pärjaks Soro.
AASTA NAISKÕRVALOSATÄITJA
1. Marika Barabanštšikova – Emmi Straube lavastuses “Kontsert diktaatorile”. Vanemuine.
2. Ülle Kaljuste – Madle, Jaan Umbi ema lavastuses “Jaan Umbi lugu”. Eesti Draamateater.
3. Mirtel Pohla – rollid lavastustes „Rise and Fall of Estonia“ (Teater NO99) ja „Three Kingdoms“ (Teater NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith (World Stage Festival)).
4. Elina Reinold – Tanja lavastuses “Tühermaa”. R.A.A.A.M.
5. Marika Vaarik – rollid lavastuses “Rise and Fall of Estonia”. Teater NO99.
Kommentaar: Mul ei ole õnnestunud näha Marika Barabanštšikovat Kontsert diktaatorile tükis ega ka Mirtel Pohlat Three kingdoms-is. Ülle Kaljuste väike piprane roll kogu meeskarja keskel on äge naisterahvas, kes on mere ääres kasvanud ja mere karmust näinud ning kogenud. Seda kõike kanaliseerib ta vaatajatele ning minu jaoks oli see ka üks aasta naiskõrvalosatäitmisi. Mirtel Pohla ja Marika Vaarik live-filmis Rise and fall of Estonia on samuti oma ülesannete kõrgusel. Huvitav, et kolmas naine on kõrvale jäetud, kuigi ma ei ütleks, et õigustatult. Võibolla oleks võinud neid kolmekesi koos sealt nomineerida, nagu Gilgameši rändureid... Mõlemad naised väärivad auhindu ka varasemate rollide eest ning kui ma õigesti mäletan, siis Mirtel alles hiljuti võitiski. Elina Reinoldi ema roll Tühermaal on marginaalne ning mitte otseselt wow-efekti esilekutsuv. Ta tõesti on toetav roll, mitte iseenesest tähelepanuväärne. Ma usun, et žürii proovib siin tasa teha eelmisel aastal häbiväärselt unustatud Antigone- roll, mille eest Elina sai pärjatud küll välismaalaste poolt, kuid "omad" ei taibanud seda KUI hea ta tegelikult oli. Minu jaoks oli tema näitlemine Antigone ainus tõeline väärtus. Kui minul oleks olnud sõnaõigust, oleksin hea meelega näinud nomineeritute seas Aeg ja perekond Conway naisi, kuigi õnneks tõstetakse neid esile ühes teises kategoorias. Carita Vaikjärv, kes on kurbade naishingede kehastamises lausa meister, on järjekordselt jäetud tähelepanuta. Kuigi tema roll Pormodernsetes leibkondades oleks olnud seda väärt. Samuti Peko naised, eesotsas tema ema mänginud Merle Jäägeriga. Luule Komissarov Kollases nooles ning võibolla eelkõige Mari Pokinen Hedda Gableris. Kuid mul on tunne, et otse teatrikooli lõpetanuid ei julge tähtsad žüriiliikmed nii kõrgele aupaistele lasta. Noored lähevad veel uhkeks ära... sama lugu oli eelmiste lõpetajatega, ehk Sandra Uusbergiga Põrgupõhja uues vanapaganas...
Ennustus: Kui meeskõrvalosa auhinnavõitjas ma siiski olen üsna kindel, siis naiskõrvaosa võitjat ma absoluutselt ei oska ennustada. Kui minu tahtmine saaks, siis võidaks Ülle Kaljuste, kuid ma ei usu, et auväärt žürii talle just selle rolli eest auhinda annab. Pigem kaldun The rise and fall of Estonia naiste poole. Kuigi sama hästi võib Elina Reinold saada kahe rolli, ehk Antigone-ga kahasse selle auhinna... Ja Marika Barabanštšikova rolli ma polegi ju näinud... ehk viib ka Vanemuine mõne võidu koju... Siiski mul on tunne, et Elina Reinold võiks selle žürii arvates olla parim. Minu pöidlad on sellegipoolest Ülle jaoks peos.
ZÜRII ERIAUHIND
1. “Aeg ja perekond Conway” lavastuse naisnäitlejate esileküündiv ansamblitunnetus (Anne Reemann, Evelin Võigemast, Ursula Ratasepp, Elisabet Tamm, Külli Teetamm ja Sandra Uusberg). Tallinna Linnateater.
2. Põhuteater. Enneolematu idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamine, loomine ja kodustamine. Mõõtkavad rahvusvahelised. Kultuuripealinna sümbolasutus. Teater NO99.
3. Märt Meos. R.A.A.A.M. Ühemehe teater. Teatrimänedžerluse ja vastupidavuse etalon.
4. Aleksandr Pepeljajev. Tõstes esile aastatepikkuseid viljakaid katseid isikupärase kineetilise teatri printsiipide toomisel Eesti teatrisse ning tulemuslikku tööd Eesti draamanäitlejatega, mille hulgast žürii märgib ära 2011. aasta tööd: "Gizzelle" (Tallinna Linnateater, EMTA lavakunstikool) ning "Haldjakuninganna" (Vanemuine).
5. Sugrierror.com. Anne Türnpu, Eva Klemets, Mart Koldits. Hõimurahvaste pärimuskultuuri hoidmise ja väärtustamise missiooni eest.
Kommentaar: Aeg ja perekond Conway naispere on minu jaoks üks tükike Eesti teatri tippu. Mul on nii hea meel, et neid esile tõstetakse. See ilu, millega nad mängivad ja see ilu, mida üldse Linnateater selle tükiga annab on hinge toitev ning minu jaoks vääriks see lavastus ning selle erinevad komponendid võimalikult palju tähelepanu. Tegemist on minu meelest meistriteosega. Kuid tõesti nii kõrgeklassiline naisnäitlejate trupp - see on nagu peaaegu liiga palju magusat... peaaegu :) Põhuteatrisse jõudsin ma Hirvekütti vaatama. Hea lavastus, hea elamus. Kuigi külm ilm ja sellest tingitus kannatused oleks võinud vabalt selle pihuks ja põrmuks teha. Põhuteater on ju "põhust". Nappides riietetes näitlejad olid sangarid, eriti naised, kes ei saanud väga palju soojagi endale teha. Kuid kahtlemata oli see üks Kultuuripealinna sümboleid ning rahvusvaheline mõõde - see on mõnda eriauhinda nii ehk naa väärt. RAAAM-i lavastused on mulle vägagi korda läinud, kuigi viimasel ajal ei saa ma aru, miks see tase üha kukub minu jaoks. Kui enne oli Viinistu kunstnike-tükkide valguses kindel sinna suunda suvel sammud seada, siis nüüd olen muutunud ettevaatlikuks. Lisaks see kuidas tavapublikut koheldakse, vähemalt sellel korral kui mina käisin Tühermaad vaatamas, siis ma isegi mingis mõttes solvusin kogu korralduse peale. Aga noh, mis meist pisikestest vaatajatest... Ah, ega asi nii hull ka pole. Peaasi ju, et teatrit tehakse ja võimalikut mitmekülgset ning on võimalus näha ka vabakutselisi andekaid näitlejaid, mida ka tavaliselt RAAAAM on väga hästi ära kasutanud. Nüüd kus lavastuste arv on kasvanud, siis loomulikult muutub ka tase ebaühtlasemaks, see on täiesti mõistetav. Enam ei ole kogu tähelepanu vaid ühel suvetükil. Eks häidki tükke võib seeläbi rohkem tulla. Täitsa kahju kohe, et suvel jäi Kordemetsa lavastus nägemata. Kuid õnneks kriitika oli hea ning järgmisel suvel vast jätkatakse... Pepejajevi tööd oleks samuti pidanud juba Margarita ja meistriga ühenduses esile tõstma. Tema ideede rohkus ning üllatavad fantaasiarikkad lavastajatrikud on publiku täiesti ärahellitanud. Tema pikaajalist tööd Lavakaga on täiesti õigustatult esiletõstetud, kuigi Gizzelle polnudki tulemusena minule meeltmööda, siis lavastajatöö taset ei saa eirata. Sugrierror on ainuke nominentidest, mis minul jäi kahjuks kogemata.
Ennustus: Märt Meosi on viimase aasta jooksul korduvalt esiletõstetud. Ta on ju vinge tööga hakkama saanud tõesti, et seda RAAAM-i ajab ja hoiab. Pepeljajev peaks varem või hiljem ühe auhinna meilt saama. Ja kuigi ma väga-väga ise loodan, et võitjaks osutub Aeg ja perekond Conway naiskond, siis ennustan ma hoopis Põhuteatri võidukäiku. Võibolla siiski Meos..... ei ilmselt ikka rahvusvahelise ja mastaapsuse ning tegelikult ka laiemalt kui ainult Eesti teatrimaailmaga seonduvalt pärjatakse Põhuteater.
--------------------------------------------------
AASTA MUUSIKALAVASTUS
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Kristel Pappel, Raili Sule
1. Aile Asszonyi – nimirollide särava ja mitmeplaanilise tõlgitsuse eest lavastustes „Manon Lescaut“(Rahvusooper Estonia) ja "Maria Stuarda" (Teater Vanemuine).
2. Rauno Elp – Amfortase ja Lescaut’ kunstiküpsete osatäitmiste eest lavastustes "Parsifal" ja "Manon Lescaut". Rahvusooper Estonia.
3. Mihkel Kütson – tulemusrikka töö eest Vanemuise teatri orkestri mängutaseme arendamisel ja "Maria Stuarda" muusikalisel ettevalmistamisel.
4. Karmen Puis – Elisabetta I ja Hanna Glawari rollide väljapaistva ja kunstiliselt veenva esituse eest lavastustes "Maria Stuarda" ja "Lõbus lesk" (Teater Vanemuine).
5. Arvo Volmer ja Rahvusooper Estonia orkester – mastaapse ja kõrgetasemelise esituse eest R. Wagneri lavamüsteeriumis "Parsifal".
Kommentaar puudub, sest ainukestki mainitud lavastust ei õnnestunud näha. Aile on ehk kõige rohkem tähelepanu pälvinud viimasel ajal, kuid kuidas kaaluda ühte naislauljat ja tervet Rahvusooperi orkestri tööd... Kaalukausid ei ole võrdsed. Parsifal oli ka ilmselt "aasta ooperisündmus". Karmen Puis-i nominatsiooni üle on samuti hea meel ja Elp on tõesti vingete töödega ilmselgelt hakkama saanud, sest kõik räägivad Parsifalist ja Manon Lescautist. Ennustaks siiski, et Volmer ja orkester võtavad võidu... Näitlejad/lauljad saavad niigi alati palju rohkem tähelepanu.
--------------------------------------------------
AASTA BALLETILAVASTUS
Žürii: Enn Suve (esimees), Juta Lehiste, Elena Poznjak-Kõlar, Tiiu Randviir
1. Anatoli Arhangelski – suurepärase karakteritunnetusega loodud rollide eest ballettides “Rosalinde” ja “Manon”. Rahvusooper Estonia.
2. Ilja Mironov ja Nashua Mironova - suurepärane duett balletilavastustes “Casanova”, “Pähklipureja”. Vanemuine.
3. Eve Mutso – eredalt loodud nimiosa eest balletis “Manon”. Rahvusooper Estonia.
4. Alena Shkatula – isikupäraste ja hingestatud osatäitmiste eest ballettides “Manon” ja “Rosalinde”. Rahvusooper Estonia.
5. Sergei Upkin – kõrgel tasemel osatäitmised ballettides “Othello” ja “Manon” (Rahvusooper Estonia) ja “Kuritöö ja karistus” (MTÜ Päikesevanker).
Jälle olen sunnitud jätma kommenteerimata, sest lihtsalt ei näinud ainsatki nominatsiooni. Pähklipurejale oli küll pilet, kuid olude sunnil käis seda hoopis mu naine koos lapsega vaatamas. Kõik muidugi kahisesid Manon-ist, seega võitjat ennustaks sellega seonduvalt. Ainult, et viiest nominendist neli ongi sellega seotud! Isiklikult minule Arhangelski varasemad rollid ei ole meeldinud, seega kuigi ta oli reklaamikampaaniaga seonduvalt kõikidel linna postritel pool aastat, siis tema ma jätaksin kõrvale. Upkin kandideerib absoluutselt igal aastal ja teda jõuab alati premeerida. Mina paneksin oma panuse Šoti Ballet-i esitantsija Eve Mutso-Oja Manon-i nimiosalise rollile.
-------------------------------------------------
AASTA TANTSULAVASTUS
Žürii: Mall Noormets (esinaine), Kristiina Garancis, Heili Lindepuu, Raido Mägi, Anu Ruusmaa
1. Fine 5 "Enne kui minna, ma ütlen". Südamlik, intiimne nakatava esituskultuuriga kaasahaarava mängulisusega lavalugu.
2. Henri Hütt & Mihkel Ilus "Kapriisid". Kahe noore mehe visuaalse dominandiga mõtisklus pungi ja kirurgilise kliinilisuse esteetikas. Kanuti Gildi SAAL.
3. Krista Köster & Kristina Paškevičius "Camouflage". Meeskonnatöös väärtustatud urbanistlik kehamugav tantsusläng. Kanuti Gildi SAAL.
4. Mai Murdmaa "Kuritöö ja karistus". Murdmaalike juba tuntud ja ka üllatuslike semiootiliste väljendusvahendite kogum rõhuga Sergei Upkini orgaanilisel, tehniliselt virtuoossel peaosal. MTÜ Päikesevanker.
5. Oksana Tralla "Väike prints". Läbikomponeeritud tervik, mis mõõdab elu filosoofilisi baasküsimusi elava heli, tundliku anima ja jõulise koreograafia koosloomes. Rahvusooper Estonia.
Iga aasta kui auhindu jagatakse mõtlen ma, et nüüdsest hakkan rohkem jälgima Eesti tantsumaastikku ja millegipärast ei tule sellest kunagi midagi välja. Fine5, Mai Murdmaa ja Oksana Tralla (Titova) on minu meelest tihti oma töödega auhindu väärt. Ülejäänud nominendid on minu jaoks võõrad. Mai Murdmaa "Kuritöö ja karistus" on siiski päris palju järelkaja saanud. Ka nende kõrvu, kes muidu tantsulavastusi vaatama eriti tihti ei jõua. Kuigi selle põhjal ei otsusta ma midagi, kuid ennustan siiski...
MUUSIKA-, BALLETI-, JA TANTSULAVASTUSE ERIPREEMIA
1. Teater Vanemuine muusikalavastuste trupp – Henry Purcelli semi-ooperi "Haldjakuninganna" originaalse ja julge tõlgendamise eest. Nauditav lavamaagia, meisterlik kunstide ühtepõimumine.
2. Toomas Siitan – eesti muusikaloo seisukohalt olulise teose (J. V. Mederi ooper "Kindlameelne Argenia") väljatoomise ja muusikalise ettevalmistustöö eest.
3. Märt-Matis Lille ilmaliku müsteeriumi "Elupõletajad ja armastajad" trupp – kontsert-lavastuse fantaasiarikka lahendamise eest.
4. "Helde puu" lavastuse kollektiiv (Marina Kesler, Tauno Aints, Tõnu Kaljuste, Maret Tamme, Ann Mirjam Vaikla) – omanäolise tantsulavastuse eest Nargenfestivalil.
5. Tiit Helimets "AEG". Kui muusika sulab kehadesse, käivitab need ja paneb ka liikuma. Kui noodid heliredelil tantsiks. Rahvusooper Estonia.
Ennustan Vanemuise muusikalavastuste truppi võitu. Kuigi Helde puu -tiim on samuti tähelepanuväärne... no kui täpne olla, siis tähelepanuväärsed on ju kõikide kategooriate kõik nominendid ning samuti need head tööd, mis nominentide sekka ei mahtunud.
-----------------------------------------------
AASTA TEATRITÖÖTAJA
Žürii: Aime Unt (esinaine), Sirli Bergström, Teet Ehala, Pille Jänes, Anu Konze, Roland Leesment, Külli Root
ETENDUST ETTEVALMISTAVAS KATEGOORIAS
1. Rahvusooper Estonia kostüümiosakond – balleti "Manon" ettevalmistamine. Suure hulga väga detailiderohke ning tehniliselt keeruka teostusega kostüümide valmistamine.
2. Aarne Hansalu – dekoratsiooniala juhataja alates 1988. Teatris alates 1981. 2011.a. esietendunud lavastuste, millest on esile tõstetud "Maria Stuarda", "Lõbus lesk", "Peko", "Mary Poppins" ettevalmistamine Vanemuise teatris.
3. Raul Õitspuu – mitmekülgsete oskustega lavameister. Tehniliste lahenduste väljamõtlemise ja teostamise, dekoratsioonide valmistamise eest VAT Teatri lavastustele "Hea, paha ja inetu", "Nisa", "Kihvad", "Help", "The Black Rider" ning koostöös Kuressaare Linnateatriga "Morten lollide laeval".
Kommentaar ja ennustus: Peko dekoratsioonid, ehk peamiselt puuriidad olid uhked ja kogu lavaehitus, mida võib ju dekoratsioonideks pidada. Samuti Hea, paha ja inetu dekoratsioonid. Morteni lavalahendus oli huvitav, kuigi mõni asi on tehtud varem põnevamalt - näiteks ujumine :) Pean silmas Nukuteatri, kui ma ei eksi siis Kuldvõtmekeses :) The black rider, Nisa ning Kihvad sai ju ka nähtud. Mina ennustaks siiski kas "terve" Rahvusooperi kostüümiosakonna või Õitspuu võitu. Kuidas üldse 1 töötaja saab üle kaaluda terve osakonna inimeste töö?
ETENDUST TEENINDAVAS KATEGOORIAS
1. Gennadi Gorjajev – lavatehniline juht, kes suhtub oma töösse loominguliselt ja paindlikult tegemata allahindlust parima tulemuse nimel. Lavastuste "Kollane nool", "Läbi klaasi" ja "Inetu" väga professionaalne lavatehniline teenindamine ja meeskonna juhtimine.
2. NO99 lavatehniline meeskond – lavastuste “Katuselt”, “Three Kingdoms”, “Misery”, ”Appi, tulmukad!” ja Põhuteatri lavastuste teenindamine. Eraldi tõstetakse esile suurprojekti “The Rise and Fall of Estonia”, kus loomingulise ja tehnilise meeskonna koostöös vändati 13 etendust järjest 2,5-tunnine film reaalajas (aluseks valguse, kujundusdetailide, heli-ja videoefektide partituur).
3. Priidu Adlas – valguskunstnik-kujundaja. Loomingulise ja professionaalse töössesuhtumise eest. Esile tõstetakse lavastusi "Koletis kuu peal", "Vaata, ma kukun", "Amy seisukoht", "Gizzelle" (Tallinna Linnateater); "Kaks pead", (Nargenfestival); "Tasandikkude helinad" (Saueaugu Teatritalu) ja "Tuhkatriinumäng" (Eesti Draamateater).
Kommentaar ja ennustus: Nähtud sai nomineeritutest Läbi klaasi, Kollane nool, Katuselt, Misery, Appi tulmukad!, The rise and fall of Estonia, Koletis kuu peal, Vaata ma kukun, Amy seisukoht, Gizzelle ja Tuhkatriinumäng. Kui Priidu Adlast siiani pole pärjatud, siis on selleks küll viimane aeg! Tema valguskunst on tõeline tippklass. Olen mitmeid kordi märganud eraldi just nimelt tema valgustust ja muidugi mitte ainult sellel aastal vaid juba õige pikka aega. Igatahes peaks tema võitma. Siin on ainult üks suur aga. Tema, ehk 1 inimese vastukaaluks on terve NO99 lavatehniline meeskond! Kuidas hinnata kõrgemalt 1 inimese tööd kui terve meeskonna? Arvestades veel Põhuteatri teenindamise lisaefekti... no mul on igatahes Priidust kahju ja loodan, et kui nad teda ei pärja, siis vähemalt nomineerivad kiiresti uuesti.
ADMINISTRATIIV- JA HALDUSTÖÖTAJA KATEGOORIAS
1. Lui Lääts – lavastusala juhataja.1964.aastast alates on ta töötanud lavatöölise, lavamasinistina, pillikandjana, pealavamasinistina, pealavameistrina. Vastutab 1992. aastast alates kõigi teatris valmivate uuslavastuste valmimise ja igal õhtul "Vanemuise" kolmes majas toimuvate etenduste kvaliteedi eest.
2. Meelike Aav – raamatupidaja. Ta on nii välis- kui siseaudiitorilt vaid kiidusõnu pälvinud oma kõrge professionaalsuse, korrektsuse eest. Eesti Draamateatri muutumisel sihtasutuseks ning oma ajaloolise maja kapitaalse mitmeetapilisel renoveerimisel on nende keeruliste sammude majandamine sujunud ladusalt ja märkamatult tänu ka Meelike Aava professionaalsele tööle.
3. Triin Sinissaar – dramaturg. Loomingulise sisu ja administratiivse asjalikkuse valdamise ning lõppematu teatrimaagiasse uskumise eest. 2011.aasta tähtsamad tööd Linnateatris: uue dramaturgia seminari "Lava-saar" ettevalmistamine ja läbiviimine (koostöö Eesti Teatri Agentuuriga); Tallinn2011 ja Eesti Teatri Agentuuri koostöös kultuuripealinna raames toimunud näidendivõistluse "New Baltic Drama" läbiviimise Linnateatri poolne koordinaator; David Hare'i näidendi "Amy seisukoht" tõlge ja osalemine näidendi lavastamisel Linnateatris dramaturgina; raamatu "Elmo Nüganen. Esimene vaatus" ettevalmistamine ja toimetamine.
Ma ei oska teiste kohta sõna võtta. Aga ma südamest loodan, et Triin võidab. Kuigi tal on tegemist justkui elutöö-preemiatele kandideerivate kaasnominentidega. Loen hetkel Nüganeni sooja raamatut ning naudin kogu südamest. Samuti Amy seisukoht oli üks õnnestumine Linnateatrile ja seega lisapunkt Triin Sinissaarele. Kuid see kuidas on sõnastatud Lui Lääts-a kaastekst tema nominatsioonile, ütleb justkui ära, et see tema viib võidu koju.
-------------------------------------------------
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Annab välja Teatriliidu juhatus
1. Heili Einasto – eessõna raamatule "Tantsupoliitika. Riiklikud rahvatantsuansamblid, representatsioon ja võim" (TLÜ Kirjastus, 2011 ); "Aeg kui voolavate kehade muster" (Sirp, 13.10.2011); "Tantsudraama hiilgus ja viletsus – "Manon" Estonias" (Sirp 17.06.2011).
2. Madis Kolk – "Eesti teater 21. sajandil" (Vikerkaar 4-5, 2011); "Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010" (Looming 4/2011); "Teatri taassünd teraapilisest teesklusest" (Sirp, 21.01.2011); "Läänemaise teatri kõrbeaskees" (Sirp, 13.05.2011).
3. Alvar Loog – "Et me suuri surnuid ei kepiks keegi ..." (Sirp, 23.12. 2011); "Ökopunkari viha, armastus ja surm" (Postimees, 06.06.2011); "Parsifal" – noormehest sirgub lunastaja" (Postimees, 29.08. 2011) "Fantaasia ja mehaanika tippkohtumine ooperilaval" (KesKus 3/2011).
Kommentaar ja ennustus: Aitäh Teatriliidu juhatus ning mu palvet kuulda võtsite! No vaevalt, et see nüüd minu teene on, aga ma olen siin kirunud, et oleks aus ikka artiklid või kirjutised ka ära tuua, mille eest nominatsioonid on pälvitud. Niimoodi on kohe põnev lugeda väärt asju! Keegi ju ei jõua absoluutselt kõike kriitikat läbi lugeda ning sellise eraldi artiklite äramainimisega saab parimatest aimu. Ehk siis 1 tantsu, 1 sõnalavastuste ja 1 muusikalavastuste kriitik. Mind paneb suisa imestama, et Kolk on siiani auhinnata. Kuigi ma alati ei olegi nii vaimustuses tema lugudest ja ammugi mitte ühel nõul temaga, siis antud artiklid on ehk suuremagi väärtusega kui lihtsalt "kriitika". Ehk on nüüd lõpuks tema käes kord? Kas mitte Loog ei võitnud eelmisel aastal? Samas alles hiljuti võitis minu meelest ka Oidsalu järjest aastatel. Einasto artikleid pole ma veel jõudnud üles otsida. Kuid Loog kirjutab ka tänavu, vabandage väljendi eest - pagana hästi... no igatahes kohati. Mina isiklikult annakski just nimelt "kriitika"auhinna Loogile. Kuid ma ennustan, et Liit pärjab Madis Kolk-i, sest muidu saavad kolki... no ei, tegelikult ka, tema tööle oleks samuti austust vaja :) Samas ikka selle aasta tööle au andes, siis Loog peaks võidu võtma... kui just Einasto kriitika-tekstid tõesti paremad pole...
-------------------------------------------------
AASTA SÕNALAVASTUSE MUUSIKALINE KUJUNDUS VÕI ORIGINAALMUUSIKA
Žürii: Olav Ehala (esimees), Kadri Hunt, Margo Kõlar, Helena Tulve
1. Erkki Hõbe – originaalmuusika lavastustele „Gilgameš ehk igaviku nupp". Von Krahli Teater.
2. Liisa Hirsch – originaalmuusika lavastusele "Tuhkatriinumäng". Eesti Draamateater.
3. Tõnis Leemets – originaalmuusika lavastusele "Edu". Tartu Uus Teater.
4. Kristjan Priks – originaalmuusika lavastusele "Peko". Vanemuine.
5. Tanel Ruben – originaalmuusika lavastusele "Nisa". VAT Teater.
6. Allan Segall – originaalmuusika lavastusele "Ajuloputus". Nuku-ja Noorsooteater.
Kommentaar: See kategooria on eriliselt magus tänavu! Siin on nii palju väärt nominente, et täiesti õigusega on see venitatud kuue nominendi pikkuseks. Tegelikult on isegi kahju, et sellest hoolimata on veel välja jäänud Ismo Laakso 12karamazovit punk-romansside-rokk kavalkaad, Mart Soo Hea, paha ja inetu filmimuusika aineline live-muusika taust... ilmselt lihtsalt ei saanud originaalmuusikaga võrdselt võtta. Lisaks Robert Vaigla kaamoslik kitarr Mees, kes teadis ussisõnu taustal ja vahel, Sandra Z Appi tulmukad! tõsine-popmuusika ning muidugi Veiko Tubin eesotsas nimilauluga ettendusele "Vaata ma kukun". Ehk oleks sellelgi kategoorial vajadus olnud eriauhindade kategooriale? Igatahes on minu aasta tippude nimistus olemas ka Erki Hõbe, Kristjan Priks ning Tanel Ruben. Hirschi muusikat ma ei mäleta, kuigi muusikal oli Tuhkatriinumängus roll küll. Tõnis Leemetsa Edu muusikat mäletan, kuid varem on tema muusika meeldinud rohkem. Ilmslet mängib rolli siin ka see, et lavastus ise või pigem selle tekst oli kohutavalt nõrk. Majandusinimesena ütleks, et allpool igasugust arvestust. Just majanduslikust aspektist selliste igapäevaste ja vanade mõtete reastus ning kohati lausa tobedusse langev lapsik tekst võttis ka seda saatva muusika nautimise võimalikkuse ära. Ajuloputus ongi ainus, mis mul nägamata ja setõttu kuulmata. Kuid Hõbe Gilgameši muusika oli fantaasirikas ning sobiv ja huvitava ja kõik need muud positiivsed omadussõnad sinna otsa. Priksi Peko muusika oli rokk ja folk ja kui vaja siis isegi popp. Sobis nagu valatult etendusse ning lisaks ilmestasid seda mõned sobivad laulud, millega originaalmuusika kokku sobis. Tanel Rubeni muusika Nisale oli mõnusalt etniline ning tema mängimine ka muude helide tekitamisel, kui otseselt taustamuusika, andis etendusele päris mõnusat lisatunnetust.
Ennustus: Päris raske töö žüriil sellel aastal. Nii palju häid heliloojaid, kuid kuna minu maitse ühtib vähemalt kolme nominatsiooni puhul, siis paratamatult loodan ja ühtlasi ka ennustan ühe neist võitu. Seega kas Hõbe, Priks või Ruben. Kui Hõbe on hõbe, siis Priks või Ruben võiks olla kuld... Aga tegelikult pean ma tunnistama, et minu jaoks oli vist sedapuhku hoopis Hõbe kuld. Ma küll väga kardan, et "Eesti" žüriil on ikka kombeks hinnata välismaalasi ja seega kõige eelduspärasem on, et Segall viib võidu koju. Kuid ma siiski usun nendesse, žüriisse kuuluvatesse heliloojatesse, keda ma ise väga austan, et neil on julgust ja sisu eestlasele anda auhind ja selleks võiks olla... ainus naishelilooja Liisa... ei, ma ikka loodan, et minu valik, ehk Erki Hõbe.
---------------------------------------------------
SALME REEGI AUHIND
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Kirsten Simmo (esinaine), Eva-Liisa Linder, Ilona Martson, Reeda Toots, Jaanus Vaiksoo
1. Miksteatri lavastuse "Telefonilood" trupp: Kaido Rannik, Aita Vaher ja Kristo Toots – eimillestki loodud rikkaliku lavastuse eest hingeliigutaval teemal.
2. Kaili Viidas Endla teatri lavastuse "Põrrr...!!!" autori, lavastaja ja kunstnikuna – originaalse idee ja kogu ruumi hõlmava kujunduse sõlmimise eest põnevaks vaatemänguks, mis pakub meeldejääva reisi päriselule külla, ning teiseks lennuka osatäitmise eest lavastuses "Aladdini imelamp".
3. Kaspar Jancise ja Aare Toikka koostöö lavastustes "Hea, Paha ja Inetu" (VAT Teater) ja "Morten lollide laeval" (VAT Teater / Kuressaare Linnateater) – andekate lahenduste otsingul sündinud vaimukate ja fantaasiarõõmsate lavastuste eest.
4. Taavi Tõnisson – meisterliku rollikäsitluse eest Eesti Nuku- ja Noorsooteatri lavastuse "Ajuloputus" peaosas ning hingestatud ajasilda pakkuva lavastajatöö eest "Cosette’is".
5. Ugala teatri "Kardemoni linna röövlite" lavastusmeeskond: Vallo Kirs, Jaanus Laagriküll, Artur Linnus, Rait Õunapuu, Tanel Kadalipp, Marika Palm, Maaja Hallik, Jaan Jaago – eheda, stiilse, muusikaküllase ja kaasakiskuva trupivaimuga lavastuse loomise eest.
Kommentaar: Telefonilood, Põrr, Ajuloputus, Cosette ja Kardemoni linna röövlid on kahjuks nägemata. Väga oleks tahtnud näha nominendina Viimsi Suveteatri Limpa ja mereröövleid. Aga võibolla sattusid žüriiliikmed seda nähema päeval, mil oli halb ilm... sest imelik, et Taavi Tõnissoni puhul pole tema ülilahedat Padjamees isega äramärgitud :( Kaili Viidas Aladdini imelambis meeldis nii minule kui minu 5-aastasele printsess-baleriinile. Kes muidugi tahtis ise nii uhkeid riided endale ning kelle jaoks Kaili oli tõeline printsess :) Jancis ja Toikka Hea, paha ja inetu oli mitte ainult laste- ja noortelavastusena üks minu TOP 10 lastustustest eelmisel aastal, vaid üleüldse üks aasta tipp-teatrielamusi! Uskumatult andekalt oli tõesti see film suudetud ldramatiseerida ning nii pisikesele lavale nii suureks lavastada! Mul on nii kahju, et Ugala oma lastetükke Endla ja Rakvere kombel Tallinnasse alati ei too ning Kardemoni rahvas ja röövlid jäid seetõttu nii minul kui lastele nägemata. Ugala, Endla, Rakvere ja VAT, kui jätta otseselt lastele lavastav Nukuteater kõrvale on täiesti tasemel tükke teinud igal aastal ja lausa mitmeid. Millegipärast Endla lastekad on kohe eriliselt lemmikud. Tekkis veel küsimus, et millal see Estonia Pipi Dvinjaninovi lavastusena välja tuli. See oli ju ka väga vahva! Päris originaalne lähenemine tuua kogu tegevus karussellile. Tükk ise ka Vinter/Vilimaa/Vetemaa klassikaga sarnane. Kuigi eks oma lapsepõlve Pipi ju ikka alati jääb selleks kõige-kõigemaks. Võibolla sellepärast ei saanud ka žürii seda nii kõrgelt hinnata? Miksteatri Telefonilood võtan kindlasti veel ette!
Ennustus: Ma nii väga tahaks, et Jancis-Toikka tandem võidaks, kuid kardan, et seekord läheb see mujale. VAT ju alles eelmisel aastal võitis... Ugala tükki on küll kiidetud päris palju... Siiski ma loodan, et Taavi Tõnisson Nukuteatri esinäitlejana jätaks tema koduteatris jagatavatest auhindadest ühe ka oma teatrisse. Ta on minu meelest nii laste kui täiskasvanud Nukuteatri publiku suur lemmik ja just seda auhinda igati väärt kohe nüüd ja praegu!
-----------------------------------------------
Priit Põldroosi auhind
Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest.
Žürii: Lea Tormis (esinaine), Ingo Normet, Kalju Orro, Peeter Tammearu, Margot Visnap
1. Ene Paaver – paljude oluliste teatriraamatute (nt. Mikk Mikiverist, Jüri Järvetist, Voldemar Pansost jt.) süvenenud, täpse ja autoritundliku toimetamistöö eest. Samuti Eesti Draamateatri regulaarse näidendiraamatute sarja koostamise ja uute algupärandite esimese avaliku lugemise õhtute järjepideva korraldamise eest Draamateatris.
2. Pille-Riin Purje – näitlejaloomingu pikaajalise väärtustamise eest, järjekindla ja pühendunud jälgimise ja jäädvustamisega. Nii regulaarsetes teatriartiklites ja raadiosaadetes kui ka ulatuslikes monograafiates Jüri Krjukovist, Jüri Järvetist (Reet Neimari käsikirja lõpuleviimine ja publitseerimine), “Johannese passiooni” lavastusest. 2011. aastal lisandus raamat “Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist”.
Kommentaar ja ennustus: Huvitav, et Nüganen oma kursuse juhendamise eest siin nomineeritud pole. Tegemist on väga hea kursusega, kes juba kooliajal teevad vägitegusid ning nende bakalaureuselavastused on lausa pikisilmi ootamist väärt! Üldse on kuidagi harva siin Lavaka pedagooge näha kandideerimas, kas see pole piisavalt oluline statuudi saamiseks või milles on huvitav asi? Eelmine tema lend, ehk 20. on üks Eesti teatrielu rikastavamaid. Kui ei tea paljude näitlejate kohta, et mis lennust nad ikkagi on täpsemalt, siis 20.lennu omi teab ikka päris kindlalt. Põldroosi auhinna nominendid on ikka tavaliselt raamatute koostajad/kirjutajad. Ja oh kuidas mulle meeldib, et Pille-Riin jälle nomineeritud on. Ma ise pole Dan Põldroosi raamatut ette võtnud, ausalt öeldes ma pole seda veel ostnudki, kui kultuuriteadlik ja sama suur teatriaustaja on raamatut kiitnud, seega ilmselt tuleb see kavva võtta. Selle eest võib Pille-Riini jäädagi tema muu töö eest tänama selle kategooria nominatsiooniga. Kuigi juba mitmendat aastat järjest läheb see minu teada tema kõrvalt kellelegi teisele. Kahtlustan, et ka tänavu. Ene Paaver, kui talle Draamateatri näidendite-raamatute eest siiani pole veel auhinda antud, siis on see aeg küll käes. Kummaline olukord - 2 nominenti - mina olen ühe poolt, aga ennustan teise võitu. Kuidas seda nimetatakse? Argpükslus? Ebaeneseusk? Teiste maitsetes kahtlemine? Iseenda maitses kahtlemine? Mida iganes. Ma hoian ikkagi Pille-Riinile pöidlaid :)
Kahju, et omadramaturgi auhinda seekord välja ei anta, kuid ka muidu on auhindadega tehtud muudatusi. Paljud neist muutuvad üle-aastasteks. Ma ausalt öeldes leian, et see on ka õige. Reet Neimari nimelise, ehk kriitikaauhinna kohta eraldi ei mainita, aga see võiks küll jääda iga-aastaseks. Muidu ei näri kahe aasta materjali keegi läbi...
Ehk siin on siis täpsemalt:
Alates 2012. aastast on toimunud muutus nimeliste auhindade kätteandmisel. Iga-aastaseks jäävad Salme Reegi, Ants Lauteri ja Voldemar Panso (antakse üles 30. november) nimelised auhinnad. Üle aasta hakatakse välja andma Georg Otsa, Natalie Mei, Priit Põldroosi, Helmi Tohvelmani (kõik antakse välja 2012. aastal, järgmine kord 2014. aastal), Otto Hermanni, Rahel Olbrei, Aleksander Kurtna, Karl Aderi ja omadramaturgia auhinda (antakse järgmine kord 2013. aastal, seejärel 2015. aastal jne).
Huvitav, kellele lähevad seekordsed Lauteri auhinnad? Kuni 10 aastat teatritööd teinud näitlejad ja lavastajad kvalifitseeruvad, ehk viimast aastat saavad võita veel 20.lennu näitlejad, Võigemast ja Aadli on ainsana neist selle auhinna saanud... Kuigi tavaliselt võidab 1 nais- ja 1 meesnäitleja, siis mitte alati ei ole see nii... Alati ei võida ka just see, kellel on "viimane võimalus"... Kuid auhinnata on ju veel 20.lennust kõik tüdrukud! Esimeseks meenuvad Evelin Võigemast,
Hele Kõrve, Elisabet Tamm, Kadri Lepp, Maria Soomets ja Carita Vaikjärv. Meestest võivad selle vabalt saada ka veel Ott Aardam ja/või Alo Kõrve või miks ka mitte Karol Kuntsel... Samas alati auhinnatakse ka juba ette ära hilisematest lendudest, kellel ka peatselt "aeg hakkab kukkuma". Seega ma ei imesta kui järgmisest lennust pääsevad löögile näiteks Koldits, Avandi,
Ojari, Prints või Klemets. Või isegi 22.lennust - Kübar, Peterson, Urke, Salurand, Vares, Ratasepp, Luik või Lagle... Naised muidugi on laste pärast mängust väljas olnud ning seetõttu rolliprismad pole nii pikad kui meestel, aga sellest hoolimata minu arvates võiks selle saada keegi järgnevatest - naistest:
Hele Kõrve, Elisabet Tamm, Eva Klemets (tänu lavastajatööle ka!), Evelin Võigemast või Maria Soomets (tänu lavastajatööle ka!) ja meestest: Ott Aardam (tänu lavastajatööle ka), Mart Koldits (tänu ainult lavastajatööle),
Alo Kõrve, Jaak Prints või Indrek Ojari.
Rohkem infot teatriauhindade kohta leiab
http://www.teatriliit.ee/teatriauhinnadPS. Teatripäeva läkitus tuleb tänavu John Malkovichilt!
-------
Teatri aastaauhindade laureaadid 2011. aasta loomingu eest on:
Parima lavastuse auhind
***"Gilgameš ehk igaviku nupp". Von Krahli Teater. Idee ja lavastus Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehnilised lahendused Enar Tarmo, muusika Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valgus Oliver Kulpsoo, helikujundus Renzo van Steenbergen.
Sõnalavastuste alal
Lavastaja auhind
***Peeter Jalakas – "Gilgameš ehk igaviku nupp" Von Krahli Teater.
Kunstniku auhind
***Liisi Eelmaa – "Gilgameš ehk igaviku nupp" ja "Madame Bovary". Von Krahli Teater.
Meesnäitleja auhind
***Juhan Ulfsak ja Erki Laur – Gilgameš ja Enkidu lavastuses "Gilgameš ehk igaviku nupp". Von Krahli Teater.
Naisnäitleja auhind
***Katariina Unt – Nisa lavastuses "Nisa". VAT Teater.
Meeskõrvalosa auhind
***Risto Kübar – Trikster lavastuses "Three Kingdoms". Teater NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith (World Stage Festival).
Naiskõrvalosa auhind
***Mirtel Pohla – rollid lavastustes "Rise and Fall of Estonia" (Teater NO99) ja "Three Kingdoms" (Teater NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith (World Stage Festival)).
Sõnalavastuse eriauhind
***Põhuteater. Enneolematu idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamine, loomine ja kodustamine. Mõõtkavad rahvusvahelised. Kultuuripealinna sümbolasutus. Teater NO99.
Muusikalavastuste alal
***Aile Asszonyi – nimirollide särava ja mitmeplaanilise tõlgitsuse eest lavastustes "Manon Lescaut" (Rahvusooper Estonia) ja "Maria Stuarda" (Teater Vanemuine).
***Karmen Puis – Elisabetta I ja Hanna Glawari rollide väljapaistva ja kunstiliselt veenva esituse eest lavastustes "Maria Stuarda" ja "Lõbus lesk" (Teater Vanemuine).
Balletilavastuste alal
***Alena Shkatula – isikupäraste ja hingestatud osatäitmiste eest ballettides "Manon" ja "Rosalinde". Rahvusooper Estonia.
Tantsulavastuste alal
***Oksana Tralla "Väike prints". Läbikomponeeritud tervik, mis mõõdab elu filosoofilisi baasküsimusi elava heli, tundliku anima ja jõulise koreograafia koosloomes. Rahvusooper Estonia.
Muusika-, balleti- ja tantsu eripreemia
***Teater Vanemuine muusikalavastuste trupp – Henry Purcelli semi-ooperi "Haldjakuninganna" originaalse ja julge tõlgendamise eest. Nauditav lavamaagia, meisterlik kunstide ühtepõimumine.
Parima teatritöötaja kategoorias
Etendust ettevalmistavas kategoorias
***Rahvusooper Estonia kostüümiosakond – balleti "Manon" ettevalmistamine. Suure hulga väga detailiderohke ning tehniliselt keeruka teostusega kostüümide valmistamine.
Etendust teenindavas kategoorias
***Gennadi Gorjajev – lavatehniline juht, kes suhtub oma töösse loominguliselt ja paindlikult tegemata allahindlust parima tulemuse nimel. Lavastuste "Kollane nool", "Läbi klaasi" ja "Inetu" väga professionaalne lavatehniline teenindamine ja meeskonna juhtimine.
Administratiiv- ja haldustöötaja kategoorias
***Lui Lääts – lavastusala juhataja. 1964. aastast alates on ta töötanud lavatöölise, lavamasinistina, pillikandjana, pealavamasinistina, pealavameistrina. Vastutab 1992. aastast alates kõigi teatris valmivate uuslavastuste valmimise ja igal õhtul "Vanemuise" kolmes majas toimuvate etenduste kvaliteedi eest.
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
***Madis Kolk – "Eesti teater 21. sajandil" (Vikerkaar 4-5, 2011); "Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010" (Looming 4/2011); "Teatri taassünd teraapilisest teesklusest" (Sirp, 21.01.2011); "Läänemaise teatri kõrbeaskees" (Sirp, 13.05.2011).
Sõnalavastuse muusikalise kujunduse või selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika auhind
***Erkki Hõbe – originaalmuusika lavastustele "Gilgameš ehk igaviku nupp". Von Krahli Teater.
***Kristjan Priks – originaalmuusika lavastusele "Peko". Vanemuine.
Ants Lauteri nimeline auhind
***Hele Kõrve – Katerina Sergejevna Odintsova, "Isad ja pojad", Anna Marmeladov, "Tšapajev ja Pustota", Eugenie Loyer, "Vincent", Karin, "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", Seta Tomasian, "Koletis kuu peal", Amy Thomas, "Amy seisukoht", osalemine lavastustes „Eesti teatri laulud“ ja „Tallinna Linnateater laulab.Õnnelik õhtu“ (Tallinna Linnateater). Renita filmis „Mina olin siin“ (OÜ Amrion).
***Taavi Tõnisson – Muhv, "Jälle need naksitrallid", Peremees, "Troll-Poiss", Papageno, "Võluflööt", Ben, "Romeo ja Julia", Kukk, "Väga lihtne lugu", Utešitelnõi, "Mängurid", Vares Abraksas, "Väike nõid", Andrew, ahv Dave "Ajuloputus" ja lavastus "Cosette". (Eesti Nuku- ja Noorsooteater).
Georg Otsa nimeline auhind
***René Soom – muusikalise ja lavalise väljendusrikkusega loodud ooperi-ja operetirollid, millest esile tõstetakse: Onegin (Tšaikovski "Jevgeni Onegin"), Cervantes/Don Quijote (Leigh` "Mees La Manchast"), Schaunard (Puccini "Boheem"), Guglielmo ja Papageno (Mozarti "Cosi fan tutte" ja "Võluflööt"), Achillas (Händeli "Julius Caesar"), Marullo (Verdi "Rigoletto"), Dandini (Rossini "Tuhkatriinu"), Boni ja Edwin (Kálmáni "Silva"), Dr. Falke ( Straussi "Nahkhiir"), Ben (Menotti "Telefon"), Escamillo ja Morales (Bizet` "Carmen"). Auhinna määramisel arvestati osalemist Nargen Opera projektlavastuses ning meisterlikke soolokavu kammerlauljana.
Salme Reegi nimeline auhind
***Kaili Viidas Endla teatri lavastuse "Põrrr...!!!" autori, lavastaja ja kunstnikuna – originaalse idee ja kogu ruumi hõlmava kujunduse sõlmimise eest põnevaks vaatemänguks, mis pakub meeldejääva reisi päriselule külla, ning teiseks lennuka osatäitmise eest lavastuses "Aladdini imelamp".
Priit Põldroosi nimeline auhind
***Pille-Riin Purje – näitlejaloomingu pikaajalise väärtustamise eest, järjekindla ja pühendunud jälgimise ja jäädvustamisega. Nii regulaarsetes teatriartiklites ja raadiosaadetes kui ka ulatuslikes monograafiates Jüri Krjukovist, Jüri Järvetist (Reet Neimari käsikirja lõpuleviimine ja publitseerimine), "Johannese passiooni" lavastusest. 2011. aastal lisandus raamat "Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist".
Natalie Mei nimeline auhind
***Iir Hermenliin – järjepideva silmapaistva loomingulise panuse eest eesti muusikalavastuste kujundamises. Esile tõstetakse lavastusi "Nukitsamees", "Deketiiv Lotte" ja "Mary Poppins". Vanemuine.
Kristallkingakese auhind
***Sandra Uusberg – Maria, "Vahepeatus" (R.A.A.A.M); Angela, "Kiivad armastajad"; Juula, "Põrgupõhjas uus Vanapagan" (Emajõe Suveteater); Nabra, "Peko" (Vanemuine); Käthchen, "The Black Rider" (VAT Teater); Suzanne, "Üsna maailma lõpus", Rowena, "Biloxi blues", Joan Helford, "Aeg ja perekond Conway" (kõik Tallinna Linnateater).
***Jevgeni Grib – rollide eest lavastustes "Bernarda Alba maja" (Tallinna Balletikool), "Vestlus luigega" (Tallinna Tantsuteater), "Aeg" (Rahvusooper Estonia), "Helde puu" (Nargenfestival).
