neljapäev, 14. september 2006

Kontorirott

Hommikul ärkasin varakult ning viisin naise ja kaks nooremat last bussijaama. Oma aruga sõitsin Balti Jaama suunas, kus kohast teadsin bussi väljuvat...Buss pidi väljuma vähem kui 10 minuti pärast, kui mulle öeldi, et hommikune buss väljub bussijaamast...kihutasin siis läbi tühja linna, ainsaks piduriks fooride punased tuled. Jõudsime bussijaama, kui buss pani uksed kinni ning avas minu kaaspereliikmetele need, et kohe nende selja taga jälle sulgeda ja kohalt startida. Nagu filmis - viimasel hetkel.

Jõudsin koju ja vahetasin riided, et samaga kui naise ema ja vanema lapse sadamasse viin, siin ringiga otse tööle tulla. Silja Line väljub nüüdsest A terminalist - tore, jälle üllatus.

Tööle jäin hiljaks ainult 7 minutit. Siin ootas mind ees Kaisa kiri, mis muidugi andis parajalt palju energiat päeva alguseks. Aga tl ka kirjad nii lühikeseks jäänud. Oh, eks ma ise ka oma kirju lühendanud, sest töö kõrvalt lihtsalt ei jõua pikki kirju kirjutada.

Siis helistab treener, et ma ühe paberi teeksin. Sellega aga oleme hiljaks jäänud ja selle teeme siis järgmisel aastal.

Siis tuleb hunnik kõnesid, kes kõik tahavad infot toetuse taotluste kohta. Siis käisin Laglega lõunal Stockis - wrap loomalihaga...

Stokmannis tuli vastu inimene, kes kohe pärast lõunat kontorisse eelnõustamisele tuleb. Ei muud kui tema autoga ja meie Laglega jala, panime kontori suunas ajama. Ah ja Tõnu Mikiver oli ka Stockis, aga ma ei vaadanud, kas ta wrapitas. Ja nüüd meenub veel, et kui Stocki sisenesime, siis mu naabrinaine läks sinna samal ajal, aga paar sammu minust eespool ning oma cool-ide punaste prilliraamide vahelt mind ei märganudki.

Wrapile lisaks ostsin ka viinamarju mingi 19 krooni kilo ja rahvast nende ümber kui kärbseid meie maja ees alla potsatanud pirnide peal.

Siis helistab treener, et ma teeksin tabeli kohalkäijate kohta...

Raadios möllab Vaiko Eplik, muudkui laulab - see tähendab teeb vist lauldes saadet. Ma ei mõista. Esimesed viis minutit, ok, on ehk naljakas ja originaalne, aga siis hakkab pea valutama.

Ema helistas - hääl nagu nutaks - aga tegelikult haige. Vaja mingi jutt korrektsesse kaubanduslikku soome keelde visata - teen viie minutiga ära. Siis ta saab koju ravima minna. Tunnen jälle kuidas endalgi kurk on valus ja ninast voolab vett välja.

Siis tund aega eelnõustamist ja nüüd keegi tuli oma vigasele aruandele allkirja andma...lõppeks juba see tööpäev ja saaks trenni...

Oi õhtul tahaks nii väga ka Volver -i vaatama...ei tea, kas ma kunagi jõuan nii kaugele...

Kommentaare ei ole: