Nimi:
Asukoht: Raplamaa, Estonia

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

laupäev, oktoober 10, 2009

Limpa ja mereröövlid - Ugala

Nii rõõmsat, värvilist ja ägedat seiklust ma ausalt öeldes ei osanud üldse oodata! Mul ju ka veel raamat lugemata, seda põnevam... aga millegipärast jäi mul sellest hoolimata tunne, et selle tüki teeb natuke ka väga hea dramatiseering. Tekst ja tegevused on nii vahvad ja sujuvad, et selle tüki vaatamine võrduski justkui hea lasteraamatu lugemisega! Palju värvikaid tegelasi, huumorit nii väikestele kui suurtele, väga lahedaid näitlejatöid, ägedad laulud ning üldse kokku üks vinge lastemuusikal!

Oleg Titov on osanud tõeliselt mõnusalt raamatu lavalaudadele ümber panna. Sama mees on ju ise teinud dramatiseeringu kui ka lavastuse enda. Ja kuna tal on see liikumiseasi ka nö. omast käest võtta, siis see seegi oli tõeliselt vahva ning mõnusalt siia-sinna sisse pandud! Ja tants sobib ju suurepäraselt muusikaga kokku. Ning päris mitmed laulud olid väga head! Esimeseks meenub näiteks laul vanaema-sinihabest, kes oma lastelastel päid maha raius (ei maksa seda karta, et millegi nii hirmsaga tükis tegeletaks... see on väga turvaline meelelahutus mistahes vanuses lastele - minu äsja 3.aastaseks saanud oli sellest samapalju vaimustuses kui 9 aastane ja meist täiskasvanutest rääkimata). Üsna lähedal täiuslikku lastetükki kui sellist!

Kõige värvikamateks oma tegelased mängisid minu jaoks Kadri Lepp Limmana, Tarvo Vridolin imeliku mängukarulooma moodi tegelasena, kes südant pidevalt käes hoidid, Arvo Raimo Unematina, Aarne Soro piraat-pätt padjana ning muidugi Limpa ise, ehk Martin Mill!

Ometi, oh ometi ka Kadri Lepp natuke bravuurikamas rollis. Ugala pole küll piisavalt siiani tema seda külge rakendanud (meenub paratamatult näiteks tema lavakaaegne Reet Oja... oli see vist ikka tema? Aga ka Tšehhov ja šõubisnes ja miks ka mitte Ugalas tehtud Koturnijad). Limma rollis on ta just selline vahva kollaste pipipatsidega ninatark ja nipsakas 9 aastane tüdruk, kes ei kannata enam titeeast tüüpe, ega ka neid, kes titevärkidega tegelevad :) Tarvo Vridolin oli selline omamoodi heasüdamlik suur mänguasi, kellel roosa süda justkui käekülge õmmeldud :) Just see, kes ei tee paha kellelegi. Ei ropenda... aga ta on üks tädi Vaike kingitusi, mis on tulnud Limma ellu liiga hilja ning pärast kingitusena Limma omaks saamist, otsejoones voodi alla tolmulestade juurde rännanad - kas pole kurb? Ja eriti tema puhul tekkis selline kaastunne - suur, lilla, pehme ja nii nunnu :)

Arvo Raimo on muidugi alati hea, täpselt nagu ka Andres Tabun. Aga selles tükis see pisike Unemati lõik, no see karakter oli nii kunstiliselt naljakas, et ma ei mäletagi, mis ta nende (padja?)tittedega seal tegi, sest ma lihtsalt nautisin tema lavalolekut ning karakterit ennast :) Aarne Soro oli justkui omas elemendis. Lõugas suure suuga ja rahmeldas kassipissise padjana :) Oli vaimseks juhiks ehk kapteniks mereröövlilaeval, kus purjeks Carita Vaikjärve lina ja tüürimeheks Arvi Mägi auklik vana tekk. Madruseks aga röövitud Limmo. Aga kõik need röövimised ja muud action oli ülimalt heatahtlik ning lapsemeelne. Isegi püssipaugud ja toss oli selline üldse mitte hirmu tekitav (vastupidiselt sellele kuidas teatritükkides tavaliselt just nende paukudega tahetakse ehmatada).
Ja muidugi Limpa ise. Notsupoiss, eks pidevalt limonaadi joob. Ja muidugi vahetpidamata ka vetsuvahet peab jooksma :) Ja ega ta eriti midagi muud ei taha kah. Talle anna ainult pudel kõrrega kärsa ette ja tal on sellega piisavalt lõbus ning tegemist. Ainuke mure, et limonaad otsa saab ja siis on vaja uut pudelit :) Muid muresed pole siin ilmas :) Ja mis mulle eriti meeldis, oli see, et selgelt oli see roll ikkagi Millil hoopis teine roll kui Tjorvenis Pelle roll. Hämmastav, aga ta tundub kõige küpsem kolmest viimase lennu noorest näitlejast. Kuigi Haasma on ka päris hea. Oja aga vajab minu meelest veel natuke liha luudele, et usutavana mõjuda. Haasma on juba ka Ugalast edasi lennanud (siiski teeb rollilepinguga veel mängukavas olevaid rolle edasi), seega teda ka siin "uues" tükis pole.

Veel peaks ära märkima Carita Vaikjärve oma vahvate valgete linalokkidega - lina-lakk noh :) Triinu Meriste emana oma oranži parukaga ja Anne Valge lina-tädina ning sobivalt kollaste juustega pereisa, keda mängis Andres Tabun. Meelega olen viimaseks jätnud Meelis Rämmeldi, kellel lina-vanaema roll täita... jah just nimelt "vanaema" :) Väga, väga vahva! Ja temal on sela omad naljad. Ja terve see saalitäis lapsi tõesti rõkkas naerda ning plaksutada ja kaks tundi lendas kui linnutiivul!
Sisulises mõttes oli ju ka selliseid naljakaid vimkasid, mis ehk just täiskasvanu kõrvale huumorit pakuvad. Nagu näiteks see kuidas Limma teeb maha "lapselapsi sinehabe kombel tapva vanaema" tondijutu ebaloogika - et kuidas tal sai olla tuhandeid lapselapsi ning miks vanemad tõid oma lapsi tema juurde, kui ta neil kõrid niimoodi pidevalt läbi lõikus. Kuid teda ennast ei pane üldse imestama, et neil on külas notsu, kes inimkeeli räägib ja pidevalt limpsi imeb :)

Naersin ka korralikult selle peale, kui Tarvo Vridolini tegelane jälle tuli ning oma rõõmsameelse pontsaka olemisega kalli nõudis kõigilt. No teeb kohe sellise sooja ja nunnu tunde ja ajab muigele :) Või siis juba Kivirähiliku huumori mõttes, et kõvadeks piraatideks ja pättideks on lina, tekk ja padi :) Ning muidugi see kui häbiväärne on kui linast saab lipp. Luule Komissarovi tegelane, kes on üks vana narts lina, teatab, et see on maailmas kõige hullem asi, mis olla võib, kui lina hakkab lipuks. Maailma kõige kõige madalam, jubedam asi! Sellest hullemat ei ola. Aga kui lina hakkab purjeks siis on see veel hullem :) Ohh, polegi mõtet neid nalju siia hakata ümber jutustama, sest etendus on omamoodi jagatud stseenideks ning igas stseenis oli oma naljatera kui mitte mitu sees :) Ja kui polnud muud naljakat parajasti, siis oli see suur lilla loomelukas oma roosa ja pehme südamega :)
Dekoratsioonid olid veel nii värsked, et saali oli tunda mõnusat värvilõhna. Ja kuidagi kogu see etendus omakorda mõjus kõige paremas mõttes "värskena". Eesti oma lugu... kuigi väga Lindgrenlik lugu.

Mind hämmastas ka see kui lahedalt terve saalitäis eesti lapsi sellele kõigele kaasa elasid. Aplausidega ei olnud keegi kitsi. Ja kui tavaliselt etenduse lõppedes lapsed ei viitsi näitlejaid väga mitu korda tagasi plaksutada siis selle tüki järel ei tahtnud aplaud kuidagi raugeda. Limpa pidi siis ise selle katkestama lubades, et garderoobis ootab kõiki lapsi ÜLLATUS! Ja väga lahe üllatus see oligi - sobis hästi autosse kojusõidule kaasa :) Aitäh! Kõikidele nendele asjadele mõeldes paratamatult tekib tunne, et selle tüki piletihinna eest saab nii palju rohkem kui küsitakse. Sest see oli tõesti väärt palju palju enamat :) Ja meie peres ei oldagi erilised Limpa fännid olnud, aga nüüd muudkui räägitakse ning näidatakse Limpa pilti küll kavast küll pudeli pealt :)

Peab ka ära märkima, et meiega rändas kaasa üks etenduse plaatidest. Kuulasime tagasiteel mitu-mitu korda seda läbi ja laulud on tõesti vahvad ja mõnusalt lihtsalt jäävad meelde! On pisematelgi lastel mõnus kaasa laulda :)
Hinnang: 4 või 5 (Esimene hinnang on kõikide nähtud lavastuste arvestuses-täiskavanu pilgu läbi, teine on puhtalt lastelavastuste arvestuses ning laste ja selle lapseanvamus, kes elab minu sees :) Sellisele tükile on võimatu anda tavakriteeriumite järgi hinnangut. Esiteks ei saa ma seda ju päriselt hinnata täiskasvanute tükkidega võrdselt pulgalt - see oleks tõesti nagu võrdleks õune ja apelsine - kuigi ka see on ju võimalik :) Ehk siis lapsemeelsuse hinnang ongi see, mis on realistlikum ning näitab tegelikult ära selle tüki taseme - laste pärast saigi ju seda vaatama mindud... Aga välja kukkus nii, et ma ise naersin ehk sama palju kui nemad! Ja nautisin seda värvilist ja humoorikat pillerkaart ehk seikluslugu täiel rinnal! Soovitan kõigile lastega peredele väga, VÄGA julgelt. See on kahtlemata Viljandisse sõitu väärt! Kui on nähtud näiteks "Tjorven"-i tükk samas teatris, siis võibolla kunstnikutöö polnud sama vinge siin, arvestades tõeliselt pompöösseid asju, mis Tjorvenis olid kasutusel, aga siin on jällegi seda nalja ja sisu samavõrra kui mitte rohkem ning kunstnikutöö on samuti kulda väärt - tegemist on selgelt ainult eelarve vahega! Kuid just nimelt kostüümid ja miks ka mitte need värvikirevad dekoratsioonid, mida kasutatakse annavad ju eriliselt värvika ilme kogu tükile! Tõeliselt, tõeliselt hea!!!!)


Tekst lavastuse kodulehelt:
Dramatiseerija ja lavastaja: Oleg Titov
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Muusika autor: Myrakas
Laulutekstide autor: Silvia Soro
Mängivad: Martin Mill, Kadri Lepp, Andres Oja, Tarvo Vridolin, Aarne Soro, Carita Vaikjärv, Arvi Mägi, Triinu Meriste, Andres Tabun, Meelis Rämmeld, Luule Komissarov, Anne Valge, Arvo Raimo

Laste sõber Limpa askeldab nüüd koos Limma ja Limmoga ka teatrilaval!
Ühel õhtul on limonaadimaias Limpa Limmal ja Limmol külas. Mõistagi voolab ojadena limonaadi ning enne und saavad räägitud ka tondijutud.
Pimeduse saabudes hakkavad aga toimuma kummalised asjad. Tegevusse astuvad hirmsad mereröövlid Padi, Lina ja Tekk ning rida veel veidramaid tegelasi.
Algab suur ja värvikas seiklus...
Kuula "Mereröövlilaulu" siit.
Etenduselt saab kaasa osta ka lavastuse lauludega CD koos noodivihikuga "Limpa laulud" (hind 65 krooni), Limpa lauamängu (hind 30 krooni) ning Limpa värviraamatu (hind 20 krooni). Kogu komplekti hind 115 krooni.

Esietendus 2. oktoobril
Etendus on kahes vaatuses, kestab 2 tundi

Sildid:

0 Comments:

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default