Ülemiste kaubanduskeskuse eest ostin selle aasta esimesed „Eesti Herned“! Autosse minnes otsustasime herned parklas seistes ära süüa, kuna teatrini oli veel tükk aega. Meie kõrvale parkis mingi roheline pisikesemat sorti auto. Number algas 5-ga ja tähed oli BAF. Kui see blond keskea tagumises otsas olev tädike autost väljus, lasi ta oma ukse tuule vaba voli kätte ja see prõmmis otse vastu meie auto ust. Ta tuli oma autost välja. Kuna meie auto aken oli all, eeldasin, et ta kohe vabandab ja mõtlesin juba, et olgu, autouksel juba mitu kriimu ning nagunii on plaanis remonti minna. Aga tädi lükkas uhkel pea kuklasse ja lihtsalt sammus minema.
Meie otsustasime, et jääme teda ootama ja kutsume politsei. Ootasime umbes tund aega, pidime juba ääre pealt teatri suunas startima ja käega lööma, aga siis tädike ikkagi tuli. Olin veendunud, et ta on venelanna. Ja kuigi ta eesti keelt rääkiski, oli tema hääles ka vene aktsent. Isegi siis ta ei vabandanud kui ütlesin, milles teda süüdistan. Nõme, kui täiskasvanud inimesed ei oska käituda. Oleks ta vabandanud, oleksin ma kohe algusest peale unustanud kõik. Väga ebameeldiv maitse jäi kogu asjast suhu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar