Järjekordne raamat kohtumeditsiini-tädi Kay Scarpetta seiklustest. Ainult, et sedapuhku mingit seiklust ei ole. Raamat on kuiv ja igav ilma õige kriminullita, põnevuseta ning kui päris aus olla, siis tegemist on üpris tobeda üllitisega.
Kui varem hakkasin tundma, et ma vaikselt hakkan väsima sellest sarjast, sest midagi uut ega huvitavat ei toimu. Kuigi varem võibolla kogu see "muu elu" selle kohtumeditsiini "ümber" oli natukenegi huvitav ja karakterid sellised, kes kutsusid kaasa elama, siis selle raamatuga jäi selline tunne, et kirjanik ise on ka tüdinenud sellest sarjast.
Ma pean tunnistama, et mul ei olnud mitte hetkeksi põnev seda raamatut lugedes. Selline raha tegemise maik oli juures, et süda läheb pahaks. Et iga aasta oleks ikka lepingu järgi raamat poeriiulitel, siis Cornwell on teinud tõelist allahindlust kvaliteedis. Tegelikult tõeliselt meeldinud ehk ongi minule tema raamatutest see kõige esimene - Postmortem. Seal see lõpp oli üpris pingeline ja muidu ka stiil veenev ja huvitav. Kuid pärast seda on need Scarpetta lood läinud üha kehvemaks ja kehvemaks. Olen ju ikka korra aastas ühe tema raamatutest ette võtnud, aga nüüd mul on tunne, et pean loobuma oma traditsioonist. Sest sellel lihtsalt pole mõtet.
Ja ometigi on ju "Võigas paljastus" raamatus tegemist viiruste levitamisega ja sellised krimkad on tavaliselt keskmisest huvitavama ülesehitusega, intelligentsemad ning üpris hirmsad, sest bakteritega võib juhtuda ju mida iganes (näiteks Robin Cook - Vector). Kuid selles raamatus on see kogu asi nii kuiv. Isegi lesbiline õetütar Lucy on seekord väga vähe mängu kaasatud ja tema ehk on viimastes osades olnud see põhiline värvilaik kogu sarjas. Marino -t ja Bentley-t on ka vähe ja lõpus toimuv "suur paljastus" Scarpetta mehe surma kohta...see enam ei mõju, sest sari on viinud (minu vähemalt) nii kaugele, et enam pole vahet.
Ma ei oskagi midagi head öelda. Ajaraisk. Praktiliselt ainult kahekõne, mingeid erilisi kirjeldusi pole. Väga kehv "ameerika krimka".
Hinnang: 1
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar