Režissör ja stsenarist: Scott Cooper (baseerub Thomas Cobb-i romaanil)Olulisemad näitlejad: Jeff Bridges, Maggie Gyllenhaal, Robert Duvall, Colin Farrell
Loo lähtekoht: Endine countrystaar rändab mööda Ameerika pisikesi linnu, esinedes keeglisaalides ja pubides, kuhu päris staarid esinema ei viitsi minnagi. Kuid igale poole jätkub sellist kohalikku rahvast, pigem vanemapoolset, kes mehe vanu lugusid armastavad ning teda ka näha-kuulata soovivad ja ootavad. Lauljast on saanud alkohoolik ning uut materjali kirjutada, ega ka millegi nimel pingutada pole justkui tal enam võimuses. Kuni ühel päeval astub tema ellu üks naisterahvas, kes tuleb mehega intervjuud tegema. Vähehaaval tekib nende kahe vahele armastus... mis on muidugi nagu sütikuga pomm, sest elu alkohoolikuga mingi hetkel lihtsalt peab jõudma teatud probleemideni...
Tegemist on 3 oscari kandidaadiga - Parim meespeaosa - Jeff Bridges; parim naiskõrvalosa - Maggie Gyllenhaal ja parim laul - "The weary kind". Kuna üleülejärgmisel pühapäeval/esmaspäeva varahommikul jagatakse Oscareid, siis otsustasin pühendada need nädalad filmivaatamistele (vahepeal saab küll ka Eestis mõned korrad teatrisse). Ehk igal õhtul vähemalt 1 film ja nädalavahetusel mitu. Ning muidugi ainult tänavused Oscar-kandidaadid...
Aeglase sisemise põlemisega on see ameerika indie-filmilik lugu mehest, kellel on annet, kuid kes hukutab selle pudelisse. Kuidagi selline mulje jäi, et sellist filmi on juba nähtud ning korduvalt. Kas see on nüüd liiga elulähedane ja filmi suuremad probleemid on liiga tagasihoidlikud ning igavad ja pinnapealsed, et minu jättis film lõppude lõpuks päris külmaks. Palju kiidetud ja suure tõenäosusega parima meespeaosa Oscari võitev Jeff Bridges teeb täpselt sellise rolli, nagu temalt on oodata. Minu meelest mängib ta täpselt sama meest juba viimased 30 aastat. Ei saa ma aru sellest suurest vaimustusest. Ameerika näitlejateliidu aasta parima meespeosa tiitli ta juba võitis ning tavaliselt võidavad samad inimesed ka Oscari. Gyllenhaal peaks küll võidust ilma jääma. Tema rollis on küll kohustuslik nutukoht sees, kuid tegelikult pole ikka millegi erilisega küll tegemist. Ma ei taha öelda, et need rollid oleks kehvasti mängitud - kaugeltki mitte. Lihtsalt nendes pole midagi "erilist".
Ilmselt torkab film ameeriklastele silma just võrreldes klants-Hollywoodlike filmidega. Sest siin tõesti keskendutakse inimesele ning karakteritele (tegelikult ainult paarile karakterile) ja nendes pole midagi üleloomulikku ega ebatavalist. Loos on sügavamaid varjundeid dilemmas, et kas pigistada silm kinni ja alkoholismist hoolimata elada armastatud mehega või kas ühekordne usaldamise petmine jääb suhtes igavesti kummitama? Ja kui suhe on veel sellevõrra alguses, kas siis suruda oma tunded tahaplaanile ning otsida edasi - suhet, mis poleks rikutud ning mille vundamendile on igas mõttes kindel oma tulevikku hakata ehitama. Muidugi hämmastavalt tugev inimene peab olema, et olla selleks tunnete allasurumiseks võimeline. Eks muidugi elukogemused õpetavad ja kui kunagi on midagi sellist juba läbi teinud siis oskab ka kainema mõistusega võtta. Inimene, kes peale iseenda vastutab ka lapse eest, selle vastutus on ka nii suur teise inimese pärast, et ei saagi lihtsalt uisapäisa oma tunnetel kontrolli võtta tegude üle.
Alkohooliku elu pole muidugi lihtne, eriti sellise oma, kes on kuulus. Isegi kui manager keelab talle joomise või jookide väljatagemise, siis leidub ikka austajaid, kes tahavad "head teha" ning sellistes väikestes kohtades ja täiskasvanud inimesele, pole ju raske seda va kangemat kraami kätte saada. Film tegelikult ei panegi sellele rõhku vaid keskendub peamiselt suhetele. Lisaks armastusele on ka staari uhkus. Nimelt kuidas alla neelata fakt, et keegi, kelle sa ise oled lavale upitanud, on saanud kuulsamaks ning armastatumak lauljaks kui sina ise. Eks elu teeb siin omad korrektuurid... see kes tahab sellises olukorras ellu jääda, see leiab tee. Filmis samuti on peategelasel piisavalt nutti uhkus alla suruda. Muidugi eks rahapuue on parajalt hea motivaator ka.
Mõnus oli vaadata, et armastusel on piisavalt tugev võim alkoholiga võitlemiseks. Muidugi eks see ole üks paras nööri mööda kõndimine ka. Sest mingigi vastulöök võib väga lihtsalt tagasi jooma ajada. Elu on ju ikka tavaliselt nii, et kui teed midagi millegi nimel ja kui siis ei saa seda, mille nimel on pingutatud, on nii lihtne kõigele käega lüüa. Film annabki justkui lootust, et me inimesed oleme võimelised ka teistmoodi käituma.
Hinnang: 3 (täiesti keskpärane filmike. Mõne jaoks kindlasti tundub selline igav. Dilemmad ja valukoad on liiga tavalised - filmi suurim hirmuhetk ongi see, kui väike poiss joosikul, kes kaks lonksu on võtnu, suures kaubanduskeskuses ära kaob... Kuigi on teada, et midagi eriliselt hullu vaevalt et on juhtuda võinud. Kuid samas see sama koht näitab, kui abitud on tegelikult alkohoolikud. Ja kui enesekesksed, ei nad pane tähele midagi mis nende ümber toimub - ei teadnud mees, millises pubis ta oli istunud või mis temaga kaasas olnud poisil seljas oli olnud. Üks armas koht tuli veel meelde - kuivõrd kummaline on tõesti, et mõned meie jaoks olulised hetked võivad kellegi teise jaoks olla tavalised. Ometi jagame neid hetki, kuid iga inimene on nendes ühistes hetkedes ikkagi omal positsioonil. Pean silmas seda lõiku filmis kui countrylaulja naise voodil laulu kirjutas. Naise jaoks oli see midagi "erilist", aga mehe jaoks igapäevane. Sellised pisikesed elukillukesed on ju väärt midagi. Aga film tervikuna oli ikkagi liiga tavaline. Liiga mõtetevaene... vähemalt minu jaoks. Oscarikandidaat-laul on selline country-laul, mis võib vabalt ka võidu võtta. Vähemalt torkab ta natuke teistsugusena nende viie laulu seast kõrva. Kuid tegelikult ei ole ta nüüd mingit erilist au ka väärt... Bridges laulab küll hämmastavalt hästi. Aga seda on ta ka varem filmis teinud. Kui mõelda sellistele tolmustes ameerika väikelinnades toimuvatele filmidele, kus tegelased käivad kohalikes kõrtsides ning siis on probleemid naiste-meeste vahel.. siis just selline film oli ka see Crazy heart... if you know what I mean..)
Filmi trailer:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar