Täna toidupoest väljudes, tuli meie juurde üks noormees ja küsis, kas on hetk aega, et vastata paarile küsimusele. Mul on selline põhimõte, et kui midagi pähe ei määrita ega minu rahakoti kallale ei trügita, siis aitan meeleldi. Arvan, et selliste uuringute tegijatel on väga raske, sest suurem osa inimestest arvavad just nimelt, et neile tahetakse midagi müüa. Tegelikult tegi ta uuringut, et millised selle poe ekraanidel jooksvad reklaamid on jõudnud kulutajateni. Neljast reklaamist oli üks mulle hämaralt tuttav ja üht olin kindlasti näinud, 2 aga täiesti võõrad.
Aga hämmastav oli see, et ta suutis ära tunda minu eesti aktsendi (tavaliselt arvatakse ikka, et ma olen soomlane). Ta olevat nimelt just eelmisel nädalal käinud Tallinnas. Ja lisaks ütles ta millegipärast, et käis Hirvepargis. See oli nagu tema jaoks kõige olulisem koht, kus ta Tallinnas käis. Kummaline, aga samas armas.
Koju jõudes käisime S.-ga Söderhallarnas. Seal on kevadfestival ehk kahe sõnaga "gurmaanide paradiis". Kõiksugu imelisi maitseid saab proovida. Lõpuks ostsin koju kaasa Dijoni mustsõstra sinepit ja oleksin tahtnud ka päikesekuivatatud tomatite sinepit osta, aga seda oli ainult suures pudelis ja ma ei raatsinud. Tegelikult oleks tahtnud täpsemalt kõiki neid juuste ja muid hõrgutisi uurida.
Käisin vaatasin ja imetlesin ka Madonna uue CD kaant. Täna on seda ametlikult poodidest saada. Kuid selle ostan ma järgmisel nädalal, kui Eesti lähen.
Ahjaa nüüd on mul ka Rakvere teatri külalisetendusele "Mina, naine" piletid olemas. Olen aru saanud, et see oli üle kümne aasta tagasi kui mõni Eesti kutseline teater viimati Stockholmis etenduse andis! Õnneks mul on ka sobivasti see tükk nägemata (kuigi olen kahjuks kuulnud, et see just kõige parem pole, siis siin Stockholmis suures "Eesti kultuuri"-näljas, sobib kõik, mis Eestiga seotud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar