Kui ma mõtlen Maila Rästasele (ja ma teen seda üpris tihti viimasel ajal), siis kõigepealt meenub mulle tema kelmikalt naeratav nägu ja imeliselt helisev hääl. Tema ühtlasi naeratav ja salapärane, kuid samas sügavalt kurb isiksus.
Viimane kord kui ma teda ehtsalt nägin ei olnud üldsegi teatrilaval. Teatrilaval pole ma teda juba rohkem kui 15 aastat näinud, kuigi just tema pärast oleksin väga tahtnud näha Roman Baskini lavastatud Agatha Christie "Mäng peeglitega". Jäin esimesest mängutsüklist ilma ning kuigi kuulutati välja, et seda mängitakse veel, jäeti siiski etendamine ära ning seega ei õnnestunud minul seda tükki ja Maila Rästast üldse näha. Kuid viimane kord kui teda nägin, oli see filmi "Georg" esilinastusel Coca Cola Plazas nii umbes pool aastat tagasi. Ta istus minu ees reas mõni koht vasakule. Tuli ta sinna koos Elle Kull -iga, ning oli väga sädistav ja armas. Midagi oli juhtunud või oli ta filmi pärast elevuses, aga ta rääkis elavalt Ellele midagi. Mingil hetkel haarati vestlusesse ka minu kõrval istunud Viive Ernesaks. Filmi lõppedes, kuulsin paratamatult pealt, et ta oli Ellele väga tänulik, et too ta kaasa oli kutsunud. Ma salamahti kõndisin otse tema järel kinost väljas ja täiesti fenomenaalselt tundsin sellest mingit koolipoisilikku õhinat (ülimat rõõmu), et ma olen Maila Rästasega oma elus "peaaegu" kohtunud!
Mäletan, et kuigi otse minu ees istus Marko Matvere ning üldse igal pool ümberringi igasuguseid näitlejaid ja austusväärseid erinevate kunstide esindajaid, siis elevust tundsin ma just sellepärast, et minuga sama filmi vaatab Maila Rästas. See sama Maila Rästas, kes mängis Šapiro "Kolm õde" Draamateatri etenduses, see sama Mailakene, kes mängis mitmetes telelavastustes nagu Leedi Windermere'i lehvik, Kuldlõige (mida võib näiteks vaadata http://www.etvpluss.ee/) või alles hiljuti näidatud Mees, naine ja kontsert. Loodan väga, et ETV näitaks "Lugu N linna kirurgiast", kus ta kaasa teeb, sest seda pole ma kunagi näinud. Või vähemalt, et tema mälestuseks midagigi ette võetakse, sest ta on seda niiväga väärt!
Üleval fotol on ta oma kahe kursavenna vahel. Sellel fotol ei ole küll tema klassikaliselt kaunis nägu selline nagu ta minu mälestustes on (ETBL-is on hea foto temast!), kuid siin on ta selline muhe memm (ühel Panso mälestusüritusel), kelle naeratus lööb särama terve toa!
Just äsja 71 aastaseks saanud Maila läks küll meie juurest väga väga väga vara. Ma oleksin nii tahtnud teda veel teatris näha (kui egoistlik minust, aga ta on/oli üks neid kõige-kõige paremaid läbi minu teatriteadvuse)! Õnneks jääb ta igavesti teatrisalvestuste lintidele ja plaatidele. Ja tema hääl heliseb mul iga kord kõrvus, kui mõtlen tema peale. Minu südames on ikka üks tuba ka Maila Rästas -e jaoks, seal elab ta igavesti! Nii armas näitlejanna oli....minu kooliõde.
Viimane kord kui ma teda ehtsalt nägin ei olnud üldsegi teatrilaval. Teatrilaval pole ma teda juba rohkem kui 15 aastat näinud, kuigi just tema pärast oleksin väga tahtnud näha Roman Baskini lavastatud Agatha Christie "Mäng peeglitega". Jäin esimesest mängutsüklist ilma ning kuigi kuulutati välja, et seda mängitakse veel, jäeti siiski etendamine ära ning seega ei õnnestunud minul seda tükki ja Maila Rästast üldse näha. Kuid viimane kord kui teda nägin, oli see filmi "Georg" esilinastusel Coca Cola Plazas nii umbes pool aastat tagasi. Ta istus minu ees reas mõni koht vasakule. Tuli ta sinna koos Elle Kull -iga, ning oli väga sädistav ja armas. Midagi oli juhtunud või oli ta filmi pärast elevuses, aga ta rääkis elavalt Ellele midagi. Mingil hetkel haarati vestlusesse ka minu kõrval istunud Viive Ernesaks. Filmi lõppedes, kuulsin paratamatult pealt, et ta oli Ellele väga tänulik, et too ta kaasa oli kutsunud. Ma salamahti kõndisin otse tema järel kinost väljas ja täiesti fenomenaalselt tundsin sellest mingit koolipoisilikku õhinat (ülimat rõõmu), et ma olen Maila Rästasega oma elus "peaaegu" kohtunud!
Mäletan, et kuigi otse minu ees istus Marko Matvere ning üldse igal pool ümberringi igasuguseid näitlejaid ja austusväärseid erinevate kunstide esindajaid, siis elevust tundsin ma just sellepärast, et minuga sama filmi vaatab Maila Rästas. See sama Maila Rästas, kes mängis Šapiro "Kolm õde" Draamateatri etenduses, see sama Mailakene, kes mängis mitmetes telelavastustes nagu Leedi Windermere'i lehvik, Kuldlõige (mida võib näiteks vaadata http://www.etvpluss.ee/) või alles hiljuti näidatud Mees, naine ja kontsert. Loodan väga, et ETV näitaks "Lugu N linna kirurgiast", kus ta kaasa teeb, sest seda pole ma kunagi näinud. Või vähemalt, et tema mälestuseks midagigi ette võetakse, sest ta on seda niiväga väärt!
Üleval fotol on ta oma kahe kursavenna vahel. Sellel fotol ei ole küll tema klassikaliselt kaunis nägu selline nagu ta minu mälestustes on (ETBL-is on hea foto temast!), kuid siin on ta selline muhe memm (ühel Panso mälestusüritusel), kelle naeratus lööb särama terve toa!
Just äsja 71 aastaseks saanud Maila läks küll meie juurest väga väga väga vara. Ma oleksin nii tahtnud teda veel teatris näha (kui egoistlik minust, aga ta on/oli üks neid kõige-kõige paremaid läbi minu teatriteadvuse)! Õnneks jääb ta igavesti teatrisalvestuste lintidele ja plaatidele. Ja tema hääl heliseb mul iga kord kõrvus, kui mõtlen tema peale. Minu südames on ikka üks tuba ka Maila Rästas -e jaoks, seal elab ta igavesti! Nii armas näitlejanna oli....minu kooliõde.
4 kommentaari:
Tere!
Olen Karoliina Vasli SL Õhtulehest, kirjutan homsesse lehte Maila Rästase lahkumisest.
Tahtsin küsida, kust on pärit see pilt postituse juures,
kas oleks võimalik seda lehes kasutada?
Tere!
Pöörduge Teatri ja muusikamuuseumi poole. Tean, et Kalju Haan oli seal üritusel. Temalt saate ehk ka loa fotot kasutada.
Ma lingiksin seda postitust.
Väga südamest kirjutatud!
Kui parem mitte linkida, ole hea anna teada, ma võtan maha ;)
Ja, palun! Loodetavasti kirjutatakse ja räägitakse sellistest "Eesti pärlitest" võimalikult palju! Sest nad kindlasti elavad paljude inimeste südametes kaua. Maila Rästas on kindlasti üks selline pärl!
Postita kommentaar