pühapäev, 8. juuni 2008

Celine Dion - Stockholm - Globen - 07.06.08 - Taking Chances Tour


Nüüd on see siis nähtud! Celine Dion täiesti elusalt minu silme ees! Aega võttis, aga asja sai! Kunagi ammu-ammu olid mul ka piletid tema Göteborgis toimuma pidanud kontserdile, aga siis leiti ta mehel vähk ning ta jättis selle kontserdi ära. Kui nii võtta, siis ma olen tema kontserti oodanud umbes 18 aastat, sest see oli 1990 aasta, kui ma esimest korda tema CD ostsin. Kõik sai alguse laulust "Where does my heart beat now". Kuigi olin teda ju juba kuulnud ka 1988 aasta Eurovisioonil, mille ta ära võitis. Aga tookord ma veel endale ei teadvustanud, kes ta on.


Tõeline Celine Dion-i hüsteeria sai aga alguse sellest, kui ka K. tema muusikasse armus. See oli minu teada laul "Think twice" ja plaat "Colour my love". Edasi muidugi tema prantsuskeelne muusika, mis on ehk ingliskeelsest veel grammivõrra sügavam. Ehk pärast laulu "Pour que tu m'aimes encore" oli vist periood, kus me kumbki eriti midagi muud, peale Celine Dioni ei kuulanudki (plaat oli D'eux ja see Pou que... see on vist ainuke prantsuskeelne laul mida ma siiani tervenisti peast laulda oskan). Ja siis veel kõige kõvem pauk, ehk kogu CD nimega "Falling into You". See on selline plaat, mida ületada on temal endalgi üpris võimatu. See on fenomenaalne. Uskumatult head laulud ja uskumatult hea muusika ja mis peamine, Celine Dioni hääl - see läheb läbi luust ja lihast otse hingeni välja.


Ja nüüd siis viimati ilmus tema plaat "Taking chances". Plaat, mille mitmete laulude kirjutajad on rootslased. CD, millelt minu lemmiklaulud on: Fade away (Martin Stenmarck-i venna kirjutatud laul); Alone (vana Heart-i cover); Eyes on me; Shadow of love..oh, tegelikult mitmed muud veel (kõik laulud on minu "keskealiste pop-i" maitse järgi)... Aga selle tuuri raames otsustas Celine siis ka Rootsimaad jälle külastada. Ja kuna meie koju on (teoreetiliselt) Globen paista, siis nii mugavat võimalust, et Celine sulle peaaegu koju kohale tuleb, seda ei saa mitte lasta mööda minna!


Ehk siis kõigepealt laulude nimekiri, mis esitamisele tulid:

1. Video sissejuhatus: "I Drove All Night" (remix)

2. "I Drove All Night"

3. "The Power of Love"

4. "Taking Chances"

5. "It's All Coming Back to Me Now"

6. "Because You Loved Me"

7. "To Love You More"

8. Instrumentaal: "New Mego's Flamenco"

9. "Eyes on Me"

10. "All by Myself"

11. Video: "My Heart Will Go On" (remix)

12. "I'm Alive" (remix)

13. "Shadow of Love"

14. "Fade Away"

15. "I'm Your Angel" (with Barnev Valsaint)

16. "Alone"

17. "Pour que tu m'aimes encore"

18. "My Love"

19. "A Song for You"

20. "We Will Rock You"

21. "The Show Must Go On"

22. Medley: "Sex Machine" / "Soul Man" / "Lady Marmalade" / "Respect" / "I Got the Feelin'" (esitasid ansambel ja taustalauljad)

23. "It's a Man's Man's Man's World"

24. "Love Can Move Mountains"

25. "River Deep, Mountain High" (lisapala)

26. "My Heart Will Go On" (lisapala)

Kogu kontsert kestis napilt alla 2 tunni ja enne seda oli veel üks Rootsi ansambel soojenduseks (Calaisa), aga seda me eriti ei kuulanud, paari viimase laulu ajaks siiski jõudsime kohale.



Lava oli ehitatatud nii, et kõigist neljast küljest sai rahvas vaadata ning Celine siis liikus kord ühest otsast teise ja vahepeal ringi ratast. Erinevad tasandid käisid üles alla ning samuti olid äärtes lindid, mida mööda said nii tantsijad kui Celine ise lihtsalt liikuda ilma kõndimata. Tantsijatest rääkides, siis mingit peadpööritavat kava neil polnud. Ma enamvähem tantsiks kõik ka ise ära (peale saltode, mida paar meest seal tegid). Pigem häiris see meestantsijate naiselikkus mõnede kavade ajal (meenutasid Madonna Blonde ambition tuuri meestantsijaid). Aga ma olen tugevalt sellel arvamusel, et mehed peavad tantsides meesteks jääma. Naised olid vinged, üks kiilakas must naine torkas eriti silma.


Celine-i lavaliikumine on ka kuidagi temale iseloomulik. Graatsilised käteliigutused ja oma kehaga eriliste positsioonide võtmine, see kõik ju ilmestab ja annab aktsente ka lauludele. Kõige meeldejäävamad laulud minu jaoks olid: ainuke prantsuskeelne laul "Pour que tu m'aimes encore"; Queenile pühendatud "We will rock you" ja "The show must go on"; uue plaadi lood "Fade away", "Eyes on me", "Shadow of love" ja eelkõige "Alone"; muidugi kontserdi viimane, kõige lavastatuim "My heart will go on"; minu üks lemmikuid "To love you more" koos viiuldajaga ning kahtlemata ka "A song for you", sest selle laulu jaoks kutsus Celine lavale meie taga istunud rootsi muusiku - Robert Wells -i, kes on ka üks laulu autoritest.


Eraldi peaks vist mainima valgutehnikat ja valguskunstnikku, sest need värvid, laserid, prožektorid ja ka videoekraanid. See kogu tehniline krempel oli väga vingel tasemel.


Pärast kontserti koju sõites mõtlesin, et oli ikka vinge show küll, kuid ei saaks öelda, et see oleks juidagi parem olnud näiteks eelmisel aastal nähtud George Michael -i või Daughtry kontsertidest. Aga tugev ja vägev kindlasti. Mõned kummalised tähelepanekud veel - ma ei mäleta, millal viimati oleksin tundnud popkontserdil, et ma olen üks nooremaid vaatajaid - hallpäid oli ümberringi. Minu kõrval olev mees kattis vahepeal kõrvad kinni, sest heli oli tema jaoks vist liiga kõva, samas kui minu jaoks oli heli vastupidiselt - väga tagasihoidlik. Sellest läbi kere raputamisest jäigi nagu natuke puudu. Kummaline oli ka see, et ma ei mäleta, millal viimati ma lahkusin kontserdilt kuiva nahaga. Kontserti vaadati ju istudes!!! See oli tõeliselt imelik. Ma oleksin tahtnud kaasa tantsida ja hüpata ja karata ja kõva häälega kaasa laulda, aga sellel kontserdil oleksin ma sellisel juhul liialt tähelepanu endale pööranud ja ma usun, et turvamehed oleks mu välja talitanud :)


Mis minule Celine -i juures väga meeldib, on see, et ta jutustab oma lugudele vahele ja see on midagi, mis teeb kontserdist erilise. Sest muidu võiks ju ka DVD pealt kontsreti vaadata ja panna hääle põhja ja seda kõike enda ees juhtumast kujutada. Aga see tema viis publikuga suhelda, see on nii armas ja teebki kontserdil füüsiliselt ise kohalviibimise eriliseks.


Kontserdi alguses ütles Celine, et see on esimene maailmaturnee, kus ta reisib terve oma perega. Isegi tema 81 aastane ema on kaasas. Ta lubas ka, et ema esitab paar laulu, aga see jäi siiski ainult "naljaks".


Tegelikult ma ise ka mingi hetk imestasin, et laulud olid mul enamvähem viimse kui sõnani peas. See oli üks senise elu kiireim "2 tundi". Rahvas muudkui tõusis püsti pea iga laulu lõppedes. Nagu eriliselt hea teatrietenduse korral...ainult, et kontserdi jooksul juhutus seda enam kui 10 korda. Linda Perry kirjutatud laulu "My love" ajal elas Celine laulu nii sügavalt sisse, et laulu lõppedes pühkis endal pisaraid.





Need paar lõiku on minu esimene katsetus videofaile siia blogisse üles laadida...kvaliteet on ju täielik "crap", sest ma filmisin mobiiliga, aga mingi mälestus ikkagi...

See kontsert oli midagi tõeliselt erilist! Aitäh Celine!

2 kommentaari:

valgeseelik ütles ...

Aitäh! Tänu Sinu kirjeldusele sain minagi kontserdist killukese... :)

Danzumees ütles ...

Tore, et sain selle killukesegi jagada! Nii kahju, et seda tegelikku tunnet ei ole võimalik sõnadega edasi anda, mis just selle "My heart will go on" ajal tekkis, kui küünlad laest alla lasti ja Celine pikas kleidis lavale ilmus...ja siis oma esimesed noodid võttis!!!