Nimi:
Asukoht: Tallinnamaa, Raplamaa, Rootsimaa

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

neljapäev, mai 07, 2009

Mängud tagahoovis ehk Because - Draamateater

Endisesse Heliose kinosse oli seekord kohe mõnus minna - isteoht oli ette teada ning polnud vaja varakult kohele minna passima. Lava ja publikutoole eraldas kohtusaalile omane tõke. Lavapoolele jäid 4 tooli, võrkaed ning selle aia taga korvpalliväljak kiigega. Tagaseinas oli auk ning on näha, et väljak on "lagunemas" ja parajalt räämas. Kusagil kõrgustes mängib DJ.

Kusjuures etteruttavalt võib DJ-st rääkides ära öelda, et etenduse kõige lahedam asi oligi minu meelest selle muusikaline kujundus. DJ kasutamine oli igas mõttes õigustatud! Tegemist ju mingis mõttes isegi "noortekaga". Ja minu jaoks on selline lähenemine üpris originaalne. Lisaks muusikale lasi ta eetrisse ju ka kõiksuguseid sobivaid helisid, mis kohati isegi aitasid pingestada atmosfääri. Mulle ei meenugi, millises tükis viimati DJ sämplis live-s mussi teatritükile taustaks. Ning väga hästi veel peale kauba! Kuid päris alarmeeriv, kui etenduse tugevaim külg on selle muusikaline lahendus, kas pole? Okei, meeldis ka kunstnikutöö, paar-kolm rolli olid enam-vähem, kuid sellega asi piirdus. Kahjuks.

Delikaatne teema justkui vajaks ka delikaatset kriitikat, kuid ometi ei saa ma nii sellele läheneda, sest lõppude lõpuks mõjus see tükk sama vana vägistamisloo taaskordse tulemisena. Kusjuures midagi uut ega eriliselt mõtlemapanevat selles ei leidu. Ikka see sama vana dilemma - kas tüdruk ise kutsus seksi... või vägistamise esile? Kas ta tegelikult ikka tahtis ning provotseeris seda hoopis ise? Või tegid kuumaverelised kutid seda omatahtsi ja vägivallaga? Kusjuures ega etendus pakugi kindlat lahendit. Õigemini pakub küll, kuid seda võib siiski tõlgendada... Samas kuna lugu tervikuna ei haara, ei tekkinud ka mul tunnet, et mul oleks vahet. Lugu tervikuna lihtsalt on kuidagi lohisev ning mitte eriti emotsioone tekitav. Võibolla kuna tüdruk ise oli nii rumal ja minu meelest tahtiski, et see temaga juhtuks. Ehk siis miks üldse selline lugu lavale tuua? Ei tea.


Etenduse suurimaks sisuliseks intrigeerivaks kohaks jäi minu jaoks üks arusaamatus. Nimelt see, et miks Avandi vahepeal lavalt minema jooksis. Miks ta tuli siis hetke pärast tagasi ning ütles publikule "Vabandust" ja kadus siis uuesti? Kahe pingirea vahel istus üks tädike, kes terve etenduse luges osaraamatut ning krabistas hirmsasti lehtedega ning ausalt öeldse häiris täiega etenduse jälgimist. (ma ei saa aru, miks teater lubas sellist!!! Nagu keegi, kes veel osaleb tükis. Kusjuures näitlejatel olid pidevalt oma osaraamatud käes kui nad seal ringi liikusid...nagu tegemist oleks mängimise mängimisega? või läbimänguga!) Igatahes kui Avandi lavalt korraks kadus, siis kõik justkui seisis hetke. Kas see oli mingi mõttepaus? Pissipaus? Läks Avandi liiga hoogu ja elas liiga sisse? Ununesid tal sõnad? Jäi tõesti mulje nagu oleks vaadanud mingit läbimängu (kuigi spetsiaalselt jätsin läbimängule minemata, et näha ikka "õiget asja"....) Igatahes polnud sisulises mõttes kõik see õigustatud, sest jäeti asjad lahtiseletamata ning isegi vihjeid ei antud. Või olidki vihjeteks need korrad, kui kaasnäitlejad laval kõva häälega parandasid Alina eesti keelt? Või see kui lõpus mehed lavalt lahkusid ja Alina jäi üksi sinna kiikuma, et siis Avandi hõikas Alinat tema õige nimega: "Alina, lähme ära koju". Mitte "Dvori", nagu oli tema tegelaskuju nimi. Kõik see sisuline pool oli kokku ikka üks paras käkk.

Kuigi lavastajatöö oli kohati päris huvitav. Oli tunda, et tegemist on millegi natuke teistsugusega. Mitte oluliselt, kuid mingites aktsentides sai sellest nagu aimu. Kuigi see, et näiteks Karmazina mängis nii vägistatud tüdrukut kui ka süüdistajat ning süüdistaja soovitusel muutis tüdruk oma süüdistuse "grupiviisiliseks vägistamiseks"... see jälle omakorda mõjus kergelt kohtlaselt. Ka mehed mängisid ju nö.topetltrolle nii kaitsjate kui ka süüalustena. Kas see kõik oligi lihtsalt mingi kohtuprotsessi mäng mingite noorte poolt. Ehk nagu mõni "kooliteater" (kusjuures kooliteatina see kohati mõjuski :) Ma olen täiesti segaduses. Samas see mängukoht ning need rekvisiidid, ehk peamiselt see võrkaed, mille üle kutid ronisid ning Viiding tegi seal kõiksugu sportlikke etteasteid (mees on muideks kadestamisväärses füüsilises vormis), siis need nagu andsid natukenegi tükile särtsu. Ka üks stseen just vahetult enne seda, kui Avandi lavalt minema jookseb, selles oli nagu pinge sees. Ning Karmazina mängis väga sügavatundeliselt ning hea pingega. Aga ka siin jäi kuidagi poolikuks ja arusaamatuks see, et kui Avandi tegelane oli selline "daddy" ning kõige suurem tüdruku provotseerija ning kui tüdruk teda suudeda tahtis ning Karmazina ju andiski poisile musi, siis miks Avandi teda selles olukorras vastu ei suudelnud... mõlemad mängisid "alaealisi"... justnagu ebausutav oli see just Avandi poolt.

Kui nüüd rääkida näitlejatest, siis Karmazina tõesti üllatas mind. Ma pole just tihti tema talenti suutnud märgata, ega ma teda ka palju mängimas polegi veel näinud (kusjuures üks väga hea õnnestumine oli tal minu meelest "Koidula veri", kus ta mängib "venelast"), aga selles rollis kaalub ta poiste mängud kerge vaevaga üle. Mis mulle eriti meeldis oli see, et ta mängis väga hästi välja tunde, et talle tõesti meeldib kõige rohkem Avandi tegelane. Oli talle nõus oma rindu näitama, temaga magama... ja sellest oli ju aru saada juba enne kui asi üldse nii kaugele läks. Tema keelelised puudused ei häirinud, sest ta mängis ju mitte-eestlast ning sellisel juhul pole nagu nii oluline minu jaoks täpne diktsioon ning eesti keele hääldusoskus. Poistest meeldis mulle kõige rohkem Lauri Lagle mäng. Tema "südames hea poiss" ning samas "närvilisem oma sõpradest" -karakter tuli kuidagi huvitavalt sisemisi vastuhelisid lahkava noormehe tüübina välja. Kuigi tema tegelane on rohkem kõrvaline. Ka Kristo Viiding oli enamvähem pahapoisina usutav (sain kavast teada, et ta mu koolivend :), kuigi ma lahkusin sealt välismaale, enne kui tema kooli alustas). Mihkel Kabel pole mulle siiani üheski oma rollis veel meeldinud ja ega seegi polnud erand. Minu meelest tal lihtsalt pole sellist lavalist kohalolekut. Kuigi kohati tegi ta sellist hirmsat irvitust, mis vist igal Karmazina olukorras oleval tüdrukul peaks hirmu nahka ajama. Kuid ei usu ma neid Kabeli karaktereid. Kohe mitte ei usu. Ning nagu öeldud, see polnud ka erand. Ma lihtsalt ei taha teda millegipärast üldse laval vaadata. Aga ega kõik näitlejad ei saagi kõigile meeldida. Ta veel alles üsna algaja kah.

Kuid mis on juhtunud Märt Avandiga? Ta mängib ju tükist tükki ikka täpselt sedasama karakterit! Hämmastav! Selline kergelt uimase moega noormeest, kes vahepeal ägestudes tuleb välja oma unistavast minast. Vargamäe kuningriigi Indrek jäigi minu jaoks tema tähelennuks. Pärast seda, iga rolliga on ta muudkui järjest igavam ja igavam. Ma arvasin, et ta Endla "Saja-aastane laps" tükis ei haakunud oma nüüdseks juba endiste kolleegidega, aga ei, ta mängustiil lihtsalt ongi selline -olenemata rollist ja olenemata lavastusest ja olenemata isegi žanrist... Isegi Tuulepealses maas oli ta täpselt samasugune. (Siia ritta võib näiteks panna ka rollid lavastustes "Pikk päevatee kaob öösse", "Karge meri" ja "Kangelane" ja ka kõik muu, mis ma temaga näinud olen...ikka täpselt samasugune:( Võibolla on tal veel mängida vaja, et leida need sisemised keerdkäigud ja erinevad lahendid rollidele üles? Igal juhul ma väga loodan ja ootan.)

Kuigi see olukord mulle jällegi meeldis, mis loodi, et kes magas tüdrukuga ja kes mitte. See oli nagu üks sisuline killuke, mis kogu asja juures siiski mingigi mõtte tekitas. Aga miks etenduse lõpetas see hädine poistekoor? Justkui Biitlite lauluga taheti jälle kaarte segada ning panna poisid "andma selgitust" - "Because"... aga neil oli seljas juba "juristide riided"... jah, ikka kokkuvõttes kuidagi imelik...kohtlane.


Hinnang: 2+ (Ilmselgelt on etendus mingil määral eilse "teatri-ilutulestiku" ohver. Liiga vinge võrdlusmoment on liiga lähedal ja see lämmatas täiesti seekorde kaasaelamise. Mul polnud nagu eriti vahet, mis toimub laval. See teema on juba nii ammendatud iga külje pealt kõiksugustes telefilmides ning isegi kinofilmides ja raamatutes. Kahtlemata on tegemist olulise teemaga, millest tulebki rääkida. Kuid kunstilises vormingus minu jaoks ikkagi juba uusi töötlusi mittevajav. Kui just tõesti seda ei tehtaks mingi huvitava vaatenurga või tõestisündinud ning mingil põhjusel erilise juhtumi valguses. Sellisena jättis siiski mind üpris külmaks. Ja õudne ju kui "vägistamisest" rääkiv lugu "jätab külmaks"! Sellist asja ei tohiks tegijad endale lubada. Kuid mõned originaalsed lähenemised ning paar head rolli siiski natuke andsid vaatamiseks ainest. Ja muidugi hea DJ!!!!)

Isiklik märkus: Ometi on Heliose kinos võimalik osta endale kindel koht! Nii on ikka aus värk! Kuid miks lastakse mingil tädil istuda vahekäigus, trepil, keset saali ja ragistades osaraamatu lehti keerata - TERVE ETENDUSE. Miks lubatakse kellelgi lihtsalt olla ning näidendit kaasa lugeda - "publiku seas"??? Ja niimoodi härida teiste vaatamist? Kusjuures jäi mulje, nagu tal oli selleks täiesti legaalne luba. Arusaamatu! Lisaks kui Avandi lavalt ära jookseb, jookseb tädike talle järele... miks? Täielik praak värk tundus! Oleks võinud siis kuidagi seda kavas lahti seletada või anda muud moodi mõista, et tegemist on mingi "lavastajaga", kes laste mänge tagahoovis juhendab või midagigi...

Tekst lavastuse kodulehelt:

Mängud tagahoovis ehk Because
Edna Mazja

Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 40 minutit.

Lavastaja Viktor Rõzhakov (Moskva)
Heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa
Muusikaline kujundaja ja DJ Aleksandr Zhedeljov (külalisena)
Osades: Alina Karmazina (külalisena), Märt Avandi, Kristo Viiding, Lauri Lagle, Mihkel Kabel.

Pärastlõuna mänguväljakul, kus 14-aastane väliselt julge, kuid sisemiselt siiski veel ebakindel tüdruk kohtub nelja endast mõned aastat vanema poisiga. Järgneb flirt, teineteise nokkimine. Poistekamba üha bravuursem mäng käib julguse peale – kusagil lubatava ja lubamatu piiridel. Korraga murdub kõik ja piir ületatatakse. Kas tüdruk on ise süüdi selles, mis temaga juhtub? Kui ta on ohver, siis kelle – või mille? – ohver ta tegelikult on?

Lavastaja Viktor Rõžakov on viimastel aastatel tõusnud üheks tähelepanuväärsemaks lavastajaks ja teatripedagoogiks Venemaal, tema lavastused on pälvinud vene teatri aastapreemiaid, osalenud paljudel festivalidel, teda on kutsutud lavastama mitmesse välisriiki. 2001. aastast töötab Rõžakov pedagoogina Moskva Kunstiteatri stuudiokoolis. Rõžakov on tuntud eelkõige kui kaasaegse dramaturgia lavastaja, ka Venemaal teeb ta koostööd silmapaistvate tänapäeva autoritega, eelkõige Ivan Võrõpajeviga.

Esietendus 5. aprillil 2009 endises Heliose kinos, Sauna tn 7.

Sildid:

10 Comments:

Blogger Kiku said...

Issand kui kahtlane tõesti. Aga ega seda vene lavastajat ju ei tea, ehk tema meelest oli selline teatris teatri mängimise nõks uus ja huvitav...
Tahtsin pikalt seda vaatama minna, nüüdseks olen juba käega löönud. Kuid tekitasid himu, et kas lavastus (ja näitlejad) on tõesti kehvad!

Mulle vahel meeldib kui etendus on seotud reaalsusega, publik saab seoseid luua ja põnev näitlejaid jälgida, kuid see peab oleme igal juhul ju põhjendatud. (Siin kohal hea näide 'Hecuba', õiged nimed ja näitleja elu.)
Ja mulle on Avandi meeldinud juba päris kaua. Arvasin, et ta on üks parimaid noori näitlejaid. Kuid olen vaikselt kartnud, et viimase aja suur tähelend ja koomiku värk võib teda edaspidisel arengul takistada. Hm.

08 mai, 2009 16:37  
Blogger Danzumees said...

Mulle ka nagu Avandi mäng hakkas meeldima Vargamäe kuningriigis ja pidasin teda päris heaks uueks avastuseks... aga ma ei saa aru, miks see tema rollist rolli sarnasus mind nüüd viimaste rollidega häirima on hakanud... kas need uimased silmad või ma ei saa aru. Kui mulle näitleja meeldib, siis tihti ka tema sarnasus eri rollides ei häiri. Aga Avandi puhul on see sarnasus liiga sarnane või ma ei oskagi veel seda seletada. Loodetavasti järgmises rollis suudab ta üllatada ning purustada kogu mu teooria :)

09 mai, 2009 01:37  
Blogger inxu. said...

Mina käisin vaatamas selle etenduse läbimängu ja mulle avaldas see väga muljet ja andis tükiks ajaks mõtlemisainet. Märt oli väga veenev, Alina Karmazina kohta ei oska midagi öelda, ilmselt on näitlejavalik põhjendatud. DJ oli väga hea lahendus, aga minule mõjus see traataed väga häirivalt kuigi ideena iseenesest meeldib. Miks ma selle kommentaari kirjutan(mulle ei meeldi kommenteerida, kuna ei pea end pädevaks, olen lihtsalt väga suur teatrisõber) on see, et ka läbimängus jooksis Märt lavalt ära ja oli ka esireas daam, kes tekstiraamatuga krabistas. Arvasin, et see oli läbimängul mingi apsakas ja andis kuidagi erilise touch`i kokkuvõttes. Mind ei häirinud see üldse, kuigi tekstiraamatu omanik istus täpselt minu ees. Pigem mõjus segadusttekitavana kohvimasina kasutamine ja et lõhnav kakao rändas minu ees istuva noore naisnäitlejanna kätte Kristo käest. Mina pole Märti väga palju näinud laval aga need rollid, milles olen teda näinud, on ta küll vägagi tõestanud, et tal on mitu nägu. Eile vaatasin Pea vahetust ja see ainult kinnitas mu arvamust.

11 mai, 2009 12:44  
Blogger Danzumees said...

Aitäh, Inxu, et kirjutasid!
Tõesti jäi huvitama, et kas see tema väljajooksmine oli planeeritud... nüüd siis teab, et oli. Kuigi ma ei saanud ikkagi pihta, et miks?

Võibolla oleks mulle ka muljet avaldanud, kui ma poleks seda Hecuba pärast tükile otsa vaadanud...
Niimoodi jäi see kuidagi lahjaks, eriti selles valguses, et ma olen tõeliselt palju filme näinud, kus sisu ja vorm on palju "valusam" sellest mis Heliose laval toimus.

Ma loodan ka, et Märt tõestab hoopis vastupidist "Pea vahetus"-es...mis mul ka plaanis vaatama minna varsti-kohe. Sest tegelikult ma ikka tõsiselt üllatusin kui hea ta oli Vargamäe kuningriigis ja siis ta veel meeldis mulle mõnedes järgnevates kah (Karge meri näiteks)... aga eriti nüüd viimasel ajal näen ikka seda sama rollijoonist ning samasugust lähenemist rollidele. Samas ma ei tõsta teda veel päriselt lemmikute hulgast ära. Eks siis näeb kuidas selles Pea vahetuses on...

Aga see tädi seal vahekäigus istus otse meie kõrval ja see lehte keeramisega paberikrabistamine, eriti pingsamates kohtades häiris küll. Miks ta üldse seal oli? Ma ei käinud enam "läbimängu" vaatamas...

Aga Kristo Viidingult kakao sai minu kõrval istunud poiss ja selle lõhn mind üldse ei häirinud :) Pigem tekitas atmosfääri :)

11 mai, 2009 16:50  
Anonymous Anonüümne said...

Ei saa mitte vaiki olla. Saan aru, et pärast „Hecubet” ole ümberlülitumine järsk ja vaevaline –aga võrreldamatut ei saa võrrelda. Erinevad vahendid, käekiri, temaatika, taotlused, atmosfäär. Saan aru, et tuju võib paha olla ja subjektiivsus lippab väsinuna kummitama, eriti näitlejate hindamisel. Kõik me oleme vahel subjektiivsed. Kõigil meil on oma lemmikud ja peksupoisid. Kõik inimesed ei meeldi kõigile. Siiski ei saa aru, kuidas saab „kergelt uimase näoga noormeheks” pidada kalkuleerivat ja kibestunut (ning ilmselt väga õnnetut ja kompleksides siplevat) manipulaatorit. Mis küll meenutas Avandi eelmisi rolle? Avandi ise? Oleks ta plastilise kirurgi poole pidanud pöörduma?
Avandi tegelane oli ju võtmeline - sündmuste käivitaja. Kurjuse kehastus. Ise pettunud, naisi kartev ja vihkav. Kas austet kriitik magas etenduse ajal?
Hoopis arusaamatuks jääb aga, et nii selge lavastajakäekirja puhul, äärmiselt paigas rezii puhul, imestatakse heas mõttes lausa näpuga näitavate ja üliselgete lavastuslike võtete üle ja lugupeetud oponent väidab, et ta ei saa aru. Kui õnnetu manipulaator tunneb õõva ja hirmu enda suhtes ja ilmset haletsust ja ka füüsilist distentseerumist ning ebamugavust ahistatu suhtes (lapsepõlve traumad? nn. teistsugune orientatsioon?), siis loeme ambitsioonika kriitiku blogist –„ei saa aru” ja „miks Avandi välja jooksis”. Kui ikka aru ei saada, minnakse lavastust kas uuesti vaatama või kui see pole võimalik, ei kirjutata ega võeta suud täis.
Inxu ütleb, et pole kindel, et asjust õieti aru saab, seepärast ei julge tavaliselt kommenteerida, on aga lavastaja taotlusi palju paremini mõistnud. Siin aga on üks mees endast lausa teatrigurmaaniks ja guruks kuulutanud, kuid piirdub pahatihti lavastuse ümberjutustustega+ lahmiv kriitika.
Mulle on sel leheküljel ka enne vastatud –ära loe, kui ei meeldi aga miks ei või mina lugeda ja kommenteerida, kui siin mõni autor võib uljalt ja andke andeks –nii rumalalt- kirjutada.

16 mai, 2009 23:16  
Blogger Danzumees said...

Nii tore, et on olemas nii targad inimesed, nagu Sina. Sest nii nagu Sina arvad - nii ongi ju ainuõige :) Kõik kes teisiti arvavad on "rumalad" :) Tore. Vaene targakene, peab selliste rumaltatega koos maailmas elama...
ja veel lugema selliste lollide blogisid.

Mis puutub Avandisse, siis ta näiteks näitas end täiesti uuest küljest telesarjas "Kättemaksukontor" ning kogu mu teooria oligi sellega purustatud. Aga paar viimast rolli olid küll äravahetamiseni sarnased. Sellised altkulmu vaatamised ja liigutused. Sorry, nii nägin seda mina. Sinul on muidugi õigus oma arvamusele, aga katsu aru saada, et ka teistel on.

Aga ma pole kunagi end mingiks "teatriguruks" pidanud, kus ma seda "kuulutan", nagu Sa väidad? Kus Sa sellist võtad? Teatrigurmaan olen küll, sest pean tõesti "heast teatrist" lugu. Aga muidugi "kõik" mulle ka ei "maitse". Ei pea end ka mingiks "ambitsioonikaks kriitikuks". Teen seda siin täiesti oma lõbuks, et tähendada üles enda mõtted ja kogemused. Kriitika pole minu jaoks üldsegi taotlus omaette. Loodan, et saad aru, mida öelda tahan - Sa oled ju nii hirmus tark kah :))) Oleks juba ammu koodialla kolinud, kui poleks tulnud vastupidiseid palveid, et siis Sinusugused ei peaks neid mu kirjutisi lugema. Siiski, mina Sinu blogis küll ei käi, korra vaatasin, aga ei meeldinud. Ma ei saa aru, miks Sa pidavalt siin "rumala inimese" blogi lugemas käid. Ma kaldun küll juba praeguseks arvama, et Sulle tegelikult hoopis meeldib mu tekste lugeda :) Ju siis neis midagi ikkagi "on", mis Sind siia ikka ja jälle tagasi lugema ja kommenteerima kisub :)))

20 mai, 2009 00:15  
Blogger inxu. said...

selle mõttevahetuse peale tooksin välja omaltpoolt mõned mõtted:

1. loen Danzumehe blogi,sest ta on põhimõtteliselt ainus, kes kirjutab teatri kohta nii järjepidevalt ja põhjalikult.
2. ta ei ürita näida kellegi paremana/targemana kui ta on, nii, nagu väga paljud teevad.
3. kohe kindlasti ma pole alati temaga ühel arvamusel, pigem toob ta minu jaoks välja asju, mis on mul kahe silma vahele jäänud.
4. kui mulle tundub, et Danzumees sügavalt eksib,katsun mitte tulla tema blogisse läbustama (eriti veel anonüümselt), sellepärast,et meie arvamused teatriasjadest on erinevad. ta on siin ära teinud siin megasuure töö, mis on ilmselt röövinud nii mõnedki unetunnid. see töö väärib respekti vähemalt niipalju, et julgeda kommentaarile alla kirjutada oma nimi.

20 mai, 2009 01:17  
Blogger merleke said...

Küll on kahju, et sinust see etendus (lavastus) niiviisi mööda läks. Minu arvates on see üks parimaid tänavusi lavastusi. Seni. Tõsiselt. Ma ei ole jõudnud veel enda mõtteid kirja panna, aga lähipäevil saan ehk midagi kokku kirjutatud.

26 mai, 2009 00:48  
Blogger Danzumees said...

Mul on ka tunne, et selles on ehk süüdi need võimsad emotsioonid, mis ma sain eelmisel õhtul nähtud "Hecuba pärast" tükist...et see rikkus mu "elamuse saamise" ära. Sest isegi järele mõeldes, jäi see tükk kuidagi nii tavaliseks "vägistamislooks" ja neid lugusid on juba tõesti mitmeid nähtud aastate jooksul. Ei tea. Mul ka kahju, et ei mõjunud, aga no üldse ei mõjunud. Ainus mis tõeliselt mõjus oli hea DJ! Tänaseks ongi ülejäänud enam-vähem ununenud.

26 mai, 2009 01:00  
Anonymous Anonüümne said...

Natuke hilja kirjutan aga nohh!
Käisin eile vaatamas klassiga. Mulle ka meeldis DJ. Tahtsin öelda lihtsalt, et see etendus, mida mina nägin, seal polnud mingit tädi kes krabistas paberiga ja lõpus ka ei kutsunud ta Alinat oma nimepidi vaid ütles lihtsalt "tule lähme..." Aga keset etendus jooksis ta küll ära ja ütles vabandust, ei tea tõesti!

22 november, 2010 21:07  

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default